Milline oleks parem matemaatika ainekava?

Eile ilmus uudis, et ministeerium tahab paremat matemaatika ainekava. Samuti ütles minister Aaviksoo, et ainekavade koostamisel tuleks neid vaadata sellise pilguga, et mis peaks olema ühe kodaniku teadmiste raudvaras. Mida teie arvate, mida võtta, mida jätta praeguse ainekava puhul? Mis on praeguse ainekava puhul halvasti? "Haridus- ja teadusministeerium tellis Tallinna ülikoolilt uuringu, et analüüsida PISA testides tugevaid tulemusi saavutanud riikide põhikooli matemaatika ainekavasid, kirjutab Postimees. Uuringu tulemustele toetudes loodab ministeerium lahendada matemaatika õpetamist segavaid probleeme. Ministeeriumi nõunik Maie Soll ütles ajalehele, et lähteülesande kohaselt peab uurimisgrupp analüüsima nende häid testitulemusi saavutanud riikide ainekavasid, mis on võrdlemisi kaasaegsed. 8500 eurot maksma mineva uuringuga võrreldakse, milline on õppekava mahu, õpieesmärkide ja meetodite seos õpilaste tugevate tulemustega rahvusvahelises PISA testis. Solli sõnul tellis ministeerium uuringu, kuna kehtiv põhikooli õppekava on saanud kriitikat. "Kui vaadata meediakajastust, siis ilmneb, et matemaatika õppekava ei ole õpilastele jõukohane ja sisaldab kohati ebavajalikku," rääkis Soll. Uuring keskendub põhjalikumalt viie riigi õppekavadele, millest kaks on tugevate PISA tulemustega ja kaks mitte. Uuringu tulemused selguvad jaanuaris."

Kommentaarid

  • Katrin 281 päeva tagasi
    Mina jätaksin julgelt 30 protsenti praegustest teemadest välja - muidu ei jõua neid normaalse tempoga käsitleda, lapsed on hädas ja õpetaja närviline. Kokkuleppele jõudmine, mis täpselt on vajalik ja mis mitte, on muidugi keeruline, täielik kompromissi koht. Kes siis seda ainekava tegema peaksid? Mateõpsid või kekaõpsid?
  • Matemaatika 226 päeva tagasi
    Lähtun oma kogemusest - kui jätta isegi 10% matemaatikast õppimiseks, siis tavakoolides lapsed panevad proovima veel midagi mitte teha. See on katsutud minuga: kergemini töötada eliitlastega, sest nad nõustuvad täita kõik, mis sa nõuad ja 130% õppekavast. Lapsed, kes loobuvad õppima, kes ropendavad ja suitsetavad - juba õppeaasta algusest loobuvad kaasa võtta õpikuid, vihikuid ja isegi regulaarselt käia tundidel. Loobuvad õppima tundidel, istuvad oma lapakate/nutimobiilide eest, mängivad ja loobuvad reageerida märkustele, isegi kui tund on ettevalmistatud huvitavalt nende - laste arvates, hinded spetsiaalselt pandud ainult positiivselt. Niisuguste laste jaoks on lõbusalt ja huvitavalt allavääristada õpetajaid, näidata uhkust, katsetada ja proovida eesmärgi nimel, mida veel saab teha piiri üle astumiseks. Samal ajal ei poolda jätta niisugust õppekavat. Ikka on vaja leida midagi välja viskamise jaoks. Hetkel vist lähtun kooli vajadusest. Kui koolis päris rasked lapsukesed, siis miks mitte ja välja visata praktiliselt kõik ehk 90% õppekavast? Kui kool on hea ja lapsed on eliitsed, siis miks mitte ja täida kõik mis on õppekavas? Näiteks, järjest lahendada kõik ülesanded õpiku lõpuni. Juhul kui eliitlastele on igavalt lahendada kõik ülesanded, siis kui õpetaja on hea, siis las mõtleb välja midagi rohkem või raskemad õppetunnid. Kui õpetaja on nõrk ja ei oska midagi välja mõelda, siis tulebki niisugusele kuidagi kohanduda tavalises koolis või kutsekoolis. Teisiti paremat skeemi ei näe
  • Matemaatika 226 päeva tagasi
    Muidugi õigluse positsioonist oleks paremini, kui õpetaja nõuaks võrdselt palju ja eliitkooli lastest ja tavalisest koolist. Probleem ilmub siis tervisega ja meeleoluga õpetajal sel juhul. Kergimini ja ohutum nõuda eliitlastest, kui tavaliste ja erivajadustega lastelt. Kuna veel on tähtis stabiilne töökoht ja stabiilne sissetulek, siis vist tavakoolid ja erivajadustega koolid ja peavad saada rohkem vabaduse, mida välja visata matemaatika õppekavast. Tean ka tagajärje: eliitkoolid saavad veel paremaks ja tavakoolides lapsed veel kehvemad, mis soosistab liiga suur erinevus, kihistumist jne hariduses. Lihtsalt oma poolt teist käitumisviisi ei näe hetkel olukorral.