Koolielu: Uudised

Kevadised talupäevad Eesti Vabaõhumuuseumis 15. ja 16. mail

Julia Amor — Tue, 14 May 2013 13:31:30 +0300

Oled oodatud meie talurahva kevadisi toimetusi jälgima ning neis jõudumööda kaasa lööma. Veel on mõned vabad ajad!

Kevaditi löövad taluõued kihama nagu sipelgapesad. Pimedast ja suitsusest rehetarest tüdinenud talurahvas koondub õue ning leiab endale sealt küllaldaselt tegevust. Tarvis on künda hobusega põldu, külvata seemneid, istutada taimi, parandada aedu, puhastada laut sõnnikust, saagida puid, pesta pesu, kütta suitsusauna, keeta suures pajas maistvat rooga ja palju muud. Sobilik koolieelikutest kuni 12. klassini, eriti inimese-, ühiskonna-, loodusõpetuse ja ajalootunni täiendamiseks. Programmi tellimiseks helista 654 9126 või kirjuta kuiekool@evm.ee

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ja Vikerraadio mälumäng

Madli-Maria Naulainen — Wed, 01 May 2013 09:18:53 +0300

Euroopa Komisjoni Eesti esindus koostöös Vikerraadioga kutsub kooliõpilasi osalema Euroopa Liidu mälumängus 9. mail. Mängige ja pange oma teadmised proovile, kaotada ei ole midagi. Võib ainult võita, võitjaid ootavad ka auhinnad.

Tulemas on kümme valikvastustega küsimust, seega on võimalik ka hea õnne korral õigesti vastata. Võistlus toimub neljas kategoorias: põhikooliõpilased, gümnaasiumiõpilased, täiskasvanud ja seeniorid (alates 60.a.). Võistlus kuulutatakse välja 9. mail kell 9.15. Vikerhommikus ja Vikerraadio koduleheküljel avaneb Euroopa Mälumängu erilehekülg.

Küsimustele on aega vastata kuni kella 10-ni. Kell 10.05 algavas "Huvitaja" saates loetakse ette õiged vastused koos kommentaaridega, tehakse võistlusest kokkuvõte ja kuulutatakse välja parimad. Stuudios on küsimused koostanud Hannes Rumm ja Erkki Bahovski, saatejuht on Madis Kimmel.

Auhindadeks on 30-eurosed raamatupoe kinkekaardid ja eurovihmavari. Auhinnad on välja pannud Euroopa Komisjoni esindus Eestis

Millele võiksid tähelepanu pöörata kooliõpilased? Tasuks keskenduda Euroopa Liidu ajaloo põhisündmustele ja vaadata läbi ka mõningased pildid Euroopa Liidu juhtidest ja sümboolikast. Võiks mõelda ka sellele, missugused on Euroopa Liiduga peatses tulevikus ühinevate riikide ajalugu. Ja kindlasti toob hea tulemuse praeguse Euroopa Liidu poliitikaga kursis olemine, st, on hea teada, kes on Euroopa Liidu riikide valitsusjuhid. Pilgu võiks heita ka Eesti Euroopa Liiduga liitumise ja selles organisatsioonis olemise ajajoonele.

9. mail 1950. aastal kutsus Prantsusmaa toonane välisminister Robert Schuman Prantsusmaad, Saksamaad ja teisi Euroopa riike üles koondama oma söe-ja terasetootmine, ning Schumani deklaratsiooni aastapäeva tähistatakse Euroopa päevana. Eesti astus Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal, praegu kuulub liitu 27 riiki kokku 503 miljoni elanikuga. 1. juulil liitub Euroopa Liiduga Horvaatia, suurendades Euroopa kodanike arvu 4,4 miljoni inimese võrra.

Foto: YanniKouts, Flickr

RMK traditsiooniline metsaviktoriin ootab osalema

Madli-Maria Naulainen — Sat, 27 Apr 2013 23:48:09 +0300

Riigimetsa Majandamise Keskuse metsaviktoriin õpetab tundma loodust enda ümber. Kuidas jänesest on kasu hundile ja haavikuemandast võsavillemile? Viktoriin toimub juba kaheteistkümnendat korda.

Metsaviktoriini küsimused on metsandusest ja looduskaitsest; õpitakse lähemalt tundma aasta puud, aasta looma ja lindu ning tänavust metsapealinna. Kultuuripärandi aasta puhul piilutakse päris palju ka mineviku maile. Pildiküsimused toovad vanad tööriistad, kaitsealused taimed ja seened otse nuputajate ette ekraanile. Metsaviktoriinil pole tähtis mitte võit vaid osavõtt – iga osaleja saab vastuseid otsides kindlasti natuke targemaks.

Osaletakse klasside kaupa, kuigi iga õpilane vastab iseseisvalt. Viktoriinikeskkonda saab korduvalt siseneda, ülesannete lahendamisel võib nii õpetaja kui teiste õpilastega aru pidada ning kasutada vastamisel ka abimaterjale – ikka selleks, et loodust paremini tundma õppida!

Võitjad selgitatakse välja 3 vanuseklassis: 1. – 4. klass, 5. – 9. klass, 10.-12. klass

Parimad klassid saavad auhinnaks metsapäeva või loodusõppeprogrammi RMK looduskeskustes. Esimesele kolmele klassile igas vanuserühmas ka bussisõidu kompensatsioon. Kõik vähemalt pool võimalikust punktisummast teeninud osalejad saavad metsaviktoriini meene! Auhindadega tunnustame ka suure töö tegijaid - parimate klasside juhendajaid-õpetajaid.

Osalema on oodatud kõik Eesti kooliõpilased. Õpetaja sisestab klassi registreerimisel kõigi klassi nimekirjas olevate õpilaste andmed, mille järel saab iga õpilasetele unikaalse koodi.

Tänavuse viktoriini uudiseks on eraldi küsimustekomplektid 1.- 4. klassile ja 5.-12. klassile.

Lugege lähemalt osalemise kohta ja registreerige oma klass.

Ajakava

Viktoriin on vastamiseks avatud 15. aprill kuni 3. mai
Tulemused kuulutatakse välja 7. mail

Hindamine

Iga osaleva klassi kõik õpilased vastavad küsimustele individuaalselt
Parimad klassid igas vanuserühmas selgitatakse välja kõigi osalenud õpilaste tulemuste põhjal
NB! Arvesse lähevad ainult nende klasside tulemused, kus viktoriinis osaleb vähemalt 75% klassi õpilastest
Parimad klassid selgitatakse välja kolmes vanuserühmas: 4.–5. klass, 6.–9. klass ja 10.–12. klass

Auhinnad

Parimad klassid saavad auhinnaks metsapäeva või loodusõppeprogrammi RMK looduskeskustes
Auhinna juurde kuulub ka bussisõidu kompenseerimine iga vanuserühma parimale klassile kuni 200 euro ulatuses, 2. ja 3. koha saavutanud klassile kuni 100 euro ulatuses
Auhindadega tunnustame ka parimate klasside juhendajaid-õpetajaid
Kõigile osalejatele, kes on saanud vähemalt 50% maksimaalsest punktisummast, saadame tunnustuseks RMK metsaviktoriini meene

Lisainfo: metsaviktoriin@rmk.ee

Vanalinna hariduskolleegiumi Kunstimaja õpilastööde näitus „Teekond“

Anneli Aguraiuja — Mon, 22 Apr 2013 13:19:08 +0300

Vanalinna hariduskolleegiumi Kunstimaja õpilastööde näitus „Teekond“ on avatud 17. aprillist kuni 4. maini.

Juba neljandat aasta toimub Kunstimaja kevadine ülevaatenäitus Kullo lastegaleriis. Õppeaasta hakkab lõppema ja käes on aeg vaadata, mis tehtud ja kuhu jõutud.

Meie näitusel on erinevad peatuskohad, nendeks on mälestused ja unistused, tagasivaated ja kohalolemised. Tööd on teostatud kooli ja ringitundides ning iseseisva loominguna.

Et väärtustada vanade ja noorte põlvkondade sidet, sai 2013.a.Vanalinna hariduskolleegiumi omaloomingukonkursi teemaks „Kui ma olin noor. Kui ma oleksin vana“. Näitusel on parimad tööd, mis esitati.

Need tööd on austusavaldus meie lähedastele vanemast põlvkonnast, meenutused on muutunud joonistusteks ja maalideks.Lisaks on näitusel pildilooming laste unistustest.

Ideed on saanud vaimuka, maitseka ja südamliku vormi metalli, puutöö, keraamika ja tekstiili tehnikates.
Kuidas on lapsed kujutanud oma vanemate ja vanavanemate elu olulisi sündmusi? Millest lapsed unistavad ja mida peavad tähtsaks?

Osalevad õpilased alates eelkoolist kuni 12.klassini.

Kullo lastegalerii, vanalinnas Kuninga 6
Avatud 10.00-18.00
galerii@kullo.ee

Kasvatusteadlased ja koolipraktikud vaagisid teaduse ja kooli suhteid

Madli Leikop — Sat, 20 Apr 2013 12:03:41 +0300

Tallinna Ülikoolis toimunud kasvatusteaduste konverentsi paneeldiskussioonis „Kas teadus kõnetab praktikat?“ kiireid lahendusi teaduse ja igapäevase koolielu sidumiseks ei leitud.

Konverentsi üldteema oli „Kasvatusteadus – nähtav või nähtamatu“. Koolipraktikud kaldusid pigem viimast arvama, kõrgkoolide esindajad siiski esimest. Paneeldiskussioonis osalejatelt küsitigi, missuguse hinnangu annavad nemad kasvatusteadlaste ja koolipraktikute dialoogile ehk kui halb või hea olukord on ning mis on peamised lahendamist vajavad probleemid toimiva dialoogini jõudmiseks. Arvamust avaldasid Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro, Tallinna Ülikooli arendusprorektor Eve Eisenschmidt, HTMi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Jaan Mikk ja Eesti Õpetajate Liidu president Margit Timakov.

Magit Timakovi sõnul ulatuslikku, süsteemset dialoogi kasvatusteadlaste ja koolipraktikute vahel praegu ei ole, samas soov selle tekkeks on olemas. „Võib-olla ei ole leitud sobivat formaati, kus ja kuidas teadus praktikasse jõuaks. Lahendamist vajavad ka meie koostöövõime ja koostöö-oskused,“ arvas Margit Timakov.

Irene Käosaar sõnas, et küsimuses, kas dialoog toimub või mitte jääks tema oma vastusega „jah“ ja „ei“ vahepeale. Nende uuringute puhul, mida haridusministeerium on ise tellinud, on dialoog täiesti olemas. „Teine blokk, kus dialoog on suurenenud ja kus on heameel tunnustada koostööd ülikoolidega, on rahvusvaheliste uuringute tasand,“ sõnas Irene Käosaar. Kasvõi PISA-uuring, mis annab meile rahvusvahelise võrdluse, kuid mille tulemustest lähtuvalt tuleks omakorda teha siseriiklikke uuringuid. 2006 oli teadlaste huvi PISA-tulemuste vastu tagasihoidlik, 2009 juba suurem ja 2012 loodetavasti veelgi suurem. „PISA-uuring annab tõepoolest palju sisendit,“ ütles Irene Käosaar. Kolmandana tõi ta välja uuringud, mis tehakse ülikoolides: bakalaureuse- ja magistritööd, doktoritööd. See on koht, kus dialoog peaks olema suurem, pöördumised ülikoolide poolt, et mis uuringud missuguseid haridusotsuseid toetaksid, on vähesed.

Eve Eisenschmidt sõnas, et võib-olla tuleks kõigepealt kindlamalt määratleda, mida me üldse peame kasvatusteaduslikeks töödeks. Näiteks kasvatusteaduslike tööde konkursil on ka õpikute kategooria, tänavu esitati sinna kaks õpetajaraamatut (ajalugu, globaliseeruv maailm), kaks õpikut (terviseõpetus ja vene keel), kaks õppekomplekti muusikaõpetuses ja üks veebipõhine põhikoolikursus mehhatroonikast ja robootikast. On need kõik ikka kasvatusteaduslikud tööd või praktilised juhendid tunni läbiviimiseks? „Võib-olla on praegu üleminekuaeg ühest paradigmast teise ja traditsioonilised kasvatusteaduslikud väärtused on muutumas,“ mõtiskles Eve Eisenschmidt.

Viljar Aro oli oma sõnavõtus ühesel seisukohal: dialoog praktiliselt puudub. Kasvatusprobleemide puhul õpib õpetaja pigem oma vigadest või otsib välja oma kooliaegsed konspektid, et õpitut meenutada. „Mulle tundub, et praktikutest kooliõpetajad ja kasvatusteadlased elavad üsna eraldi ja ei sega üksteist,“ tsiteeris Viljar Aro mõtet oma koolilehele kirjutatud artiklist. Kas on õpetajate tuppa vaja tõlki, kes raske teaduskeele selgemaks teeks või on teadlastele vaja pakkuda rohkem uurimisteemasid reaalsest koolielust, küsis Viljar Aro.

Jaan Mikk oli nõus, et dialoogi teadlaste ja praktikute vahel võiks rohkem olla. „Mis on teaduse eesmärk? Teaduse üldine eesmärk on arendada elu. Kasvatusteaduste eesmärk on arendada haridust koolis kõikides vanuseastmetes, kõikides valdkondades. Selleks tuleb probleemid leida koolist ja teadus asub neid lahendama. Jah, see on rakendusteadus. Aga kui on olemas tõsine, praktiline probleem, siis selle lahendamiseks on vaja tunda ka fundamentaalprobleeme,“ sõnas Jaan Mikk.

Samal teemal:

Videohuvi ärgitas õppima

Madli Leikop — Fri, 19 Apr 2013 08:19:04 +0300

Tiigri Tegija 2012 nominent Signe Reidla Surju põhikoolist on õppinud matemaatikaõpetajaks, multimeediaõpetajaks koolitas ta end ise. Sest video- ja animafilmi võimalused pakuvad nii suurt huvi.

Alguse kohta ütles Signe Reidla ise, et kui 2010. a korraldas Junior Achievement Eesti reeklaamivõistluse „Hagari rukkileivake“, siis koostöös Uulu põhikooli õpilastega saatis Surju konkursile seitse reklaamklippi. Läks nii hästi, et ära toodi peaauhind. Mis saanuks veel rohkem tiivustada ja huvi tekitada, nii õpilastes kui õpetajas?

„Leidsin jah, et mulle see meeldib, on tore ja huvitav. Olen iseseisvalt just video-poolt õppinud, koolitajaks hakkasin veidi hiljem.“

Video: Signe Reidla andmas multimeedia tundi.

Mida Surju põhikooli multimeediatunnis õpitakse-õpetatakse?

„Ütleme nii, et läheneme hästi loovalt. Põhiliselt tegeleme konkurssidega, valmistume osavõttudeks. Praegu teeme lihtsalt videotöötlust. Õpilased ise loovad ühe loo, siis filmime ja monteerime. Rõhk on rohkem videol, aga oleme teinud ka animatsioone, koomikseid, fototöötlust.“

Nii palju konkursse

Surju kool paistab silma aktiivse konkurssidel osalejana, ja ikka on juhendajaks Signe Reidla. Kasvõi projekti „Targalt internetis“ 2012. a toimunud konkurss „Avastame digimaailma üheskoos turvaliselt“: videolood sellest, kuidas eri põlvkonnad üheskoos internetis tegutsevad. Õpilased saatsid konkursile kolm videolugu ning nooremas ja keskmises vanusastmes saavutati I koht.

Ülevabariigilisele õpilasvõistlusele „ Märka matemaatikat enda ümber – ruumilised kujundid“ läks Surjust 40 tööd. Saavutati noorima osavõtja auhind, Nõo reaalgümnaasiumi eripreemia ning kaks äramärgitud tööd.

Tiigrihüppe Sihtasutuse animatsioonikonkursile „Iga käpp jätab jälje“ (2012) esitasid õpilased rühmatöödena või individuaalselt kokku 6 erinevat animafilmi.

Loetelu võiks jätkata; tundub, et Surju koolist on sirgumas hulk tulevasi filmirežissööre, operaatoreid, monteerijaid.

„Läheneme kõigele hästi loovalt. Kui on lapsed plaaninud üht moodi ja töö käigus selgub, et tuleb teha teisiti, siis orienteerume ümber. Vahest olen mõelnud küll, et see õpilane võiks filmida ja see monteerida, aga kõik kujuneb töö käigus. Rolle väga ära jaotanud veel ei ole. Töö toimub multimeediatunnis, aga kui on mõne asjaga kiire, siis pärast tunde ka. Multimeediat õpitakse neljandast, ringitunnis käivad alates esimesest klassist. Ega nad teooriat väga kuulata ei taha, tahaks kohe tegutseda. Eks siis hakkamegi kohe filme tegema,“ rääkis õpetaja Signe Reidla. „Lapsed õpivad paljut iseseisvalt, see on hea. Nüüdki, kui saime uue programmi, hakkasid kõigepealt lapsed pusima ja siis õpetasid juba mind.“

Multimeediatunnis on 8.-9. klassi õpilased. Foto: Madli Leikop.

Tiigrihüppe Sihtasutuse õpilaskonkursside preemia 10 000 eurot rõõmustas aasta tagasi loomulikult ka multimeediaõpetajat. „Arvutitele kuvarid said kõik uued, siis videokaameraid ostsime kolm tükki, üks on poolprofessionaalne kaamera. Apple´i iMaci arvuteid kaks tükki, Final Cut Pro programmid, lisaks statiivid ja muid väiksemaid vidinaid. Puutetundliku tahvli ka,“ loetleb õpetaja arvuti-meediaklassi täiendusi. „Mulle endale meeldivad animatsiooni loomised ja lastele see ka meeldib, kuigi see nõuab suurt püsivust ja on pikaajaline protsess. Õpilastele meeldis väga projekti „Targalt internetis“ konkurss. Kes osalesid, olid vaimustuses töö tegemisest. Edukalt osalesid ka sellised õpilased, kes muidu võib-olla koolielus silma ei paista. See oli mulle suur rõõm.“

Kuidas on, kas natuke sunnite ka õpilasi konkurssidest osa võtma või see lihtsalt läheb niimoodi, et kõik tahavad töid esitada?

„Teen ettepaneku osalemiseks. Alguses tahavad kõik osaleda, aga siis tuleb muidugi tagant torkida, sest tuhin kaob ära. Siis ikka sunnin ka. Kui nad on alustanud, siis eeldan, et teevad töö lõpuni.“
Signe Reidla oli Tiigri Tegija 2012 nominent. „See tuli üllatusena, eriti veel, kui vaatasin, mida kõike teised on väljapoole kooli teinud. Mina tegelen õpilastega, rohkemat küll ei jõuaks,“ tõi õpetaja välja oma prioriteedi.

Samal teemal:

Surjus valitakse nii multimeediat kui karjääriõpet

Madli Leikop — Thu, 18 Apr 2013 08:27:39 +0300

Surju põhikooli multimeediaklass jätab petliku mulje – justkui ei toimukski midagi. Montaažiprogramm pole vaatlejale näha, ja arvuti taga nokitsevad lapsed on ju tavaline pilt.

Aasta tagasi tunnustas Tiigrihüppe Sihtasutus Surju põhikooli kui parimat õpilaskonkurssidest osavõtjat. Auhinnaks oli 10 000 eurot, et kool saaks soetada tehnoloogiat õpilastele suunatud tegevuste arendamiseks. Juba toona oli koolijuht kindel, et summa läheb kooli multimeedialabori täiendamiseks. Sest Surju põhikool on ütlemata aktiivne konkurssidel osaleja, kui valmis tuleb teha video- või animafilm. Ja koolis on ka multimeedia õppesuund.

Direktor Heidi Kodasma, on see 10 000 tänaseks realiseeritud?

„Jah, olemas. Ongi kummaline, raha on ju suur, aga tehnikavidinad, mis maksvad palju, on imeväikesed. Nii et asjade hulk, mida muretsesime, ei olnudki nii tohutu. Oleme väga õnnelikud, et saime kaameraid juurde. Nüüd saavad lapsed rühmades filmida. Ja arvutites on tasemel, lihtsad montaažiprogrammid. Arvuti- ja multimeediaklass tegutseb koos, montaaži tarbeks on eraldi ruum.“

Surju kooli õppesuunad on multimeedia ja karjääriõpe. Karjääriõpet on paljudes koolides, aga multimeediat ei teagi… Kuidas see suund teie kooli jõudis?

„Eks ta õpetaja Signega jõudiski meile (Signe Reidla õpetab koolis multimeediat.Toim) Mina olin siis siin majas klassiõpetaja, kui multimeediaga koolis tegelema hakati. Signele meeldisid need kursused, kus ta käis, ja kõigepealt koolitaski ta iseennast. Olime kooli üritusi varemgi pildistanud, filminud, mitte see polnud uus. Aga just see oli uus, kuidas multifilmi teha. Koolis käis külas stuudio Nukufilm, lastele toimus töötuba. Ka õpilaste poolt oli soov, et võiks midagi olla, ja õpetaja Signe Reidla alustas kõigepealt ringiga. Multimeediaring oli popp. Multifilmi tegemine võttis küll palju aega, aga lastel oli huvi. Kui ka midagi vussi-sassi läks, ikka tahtsid teha. Kui uut õppekava tegema hakkasime, siis tekkiski mõte, et miks mitte hakata õpetama multimeediat. Signe käis veel koolitustel, ta on hästi palju töö kõrvalt õppinud. Hoolekogule mõte meeldis, vallavalitsusele meeldis, ja muidugi eriti õnnelikud olid kõik eelmisel aastal, kui tuli Tiigrihüppe tunnustus 10 000 euro näol. Nii et midagi ei ole tulnud päevapealt, ikka tasapisi. Ja igal asjal peab olema eestvedaja, kes tegutseb hingega, muidu ei juhtu midagi. Õpetaja Signet asi väga huvitab.“

Õpetaja Signe Reidla multimeediatunnis.

Kui lastel on võimalus multimeedia suund valida, kes sinna karjääriõppesse siis läheb?

„Tegelikult valitakse karjääriõpet küll, sest kõigile lastele ei meeldi tehnikaga tegeleda, kas ei ole siis parasjagu püsivust või lihtsalt huvi. Me ei ole õppesuundi nii rangelt jaganud, et neljandast üheksandani peab ühe valima ja selle juurde jääma. Ta proovib, vaatab. Ega tänavu väga palju ei muutunud, ikka mindi oma valikuga edasi. Lapsed on jagunenud pooleks, grupis 12-14 õpilast. Valikud on olnud vabatahtlikud, ei ole pidanud kedagi ümber tõstma, et multimeedia grupp läheb suureks ja karjäär jääb väikeseks. Karjääriõpe on ka väga huvitav, erinevate ametite esindajad käivad külas oma elukutset tutvustamas."

Montaažiruumis on kaks arvutit, kus hea ja lihtne filmi kokku panna.

Surju põhikool täna?

„Sellel õppeaastal alustasime 90 õpilasega, üks õpilane läks pärast teist õppeveerandit Pärnusse, tänase seisuga on 89 õpilast. Oleme väike maakool. Õpilaste arv on aastate jooksul vähenenud nagu igal pool maakoolides. Mina tulin siia majja kaheksa aastat tagasi, siis oli õpilasi üle 120. Järgmise viie aasta perspektiivis jääme kuskile 70-80 õpilase piiresse. Käesoleval aastal lõpetab meil suur klass, 13 õpilast, juurde loodame esimesse klassi saada 10 õpilast.“

Esialgu Pärnu veel teie jaoks tõmbekeskus ei ole?

„Põhikooli osas ei ole. Vallast küll käib lapsi ka mujale, kes muidu võiksid siin õppida. Põhjus ongi näiteks, et kui vanemate töökohad on Pärnus, viiakse laps hommikul samasse kooli.“

Kooli tulevik on siiski kindel, sulgemine või lasteaed-algkooliks tegemine ei ähvarda?

„Väga tahan loota, et ei ähvarda ja usun, et nii on ka. Koolipidaja on selles mõttes küll väga toetav kooli suhtes, hea sõber koolile. Vald on väike, oleme valla ainus kool, lasteaed on samas majas, aga tegutseb eraldi asutusena. Kui just muud reformid lähiaastatel muudatusi ei too, et vald üldse ära kaob, siis peaksime ikka jääma.

Õpetajaid on Surju koolis kokku 18, aga kõigil ei ole täiskoht. Kuut õpetajat jagame teiste koolidega. Meil on väga head õpetajad, kes teevad suurepärast tööd lastega. See on üks pool, mis on lastevanematele kindlust andnud, et Surju kool on hea kool, laps pannakse siia kooli. Järjepidevus ka – siia kooli pannakse õed-vennad, isegi lapselapsed.“

Koolijuht Heidi Kodasma.

Missuguseks hindate oma kooli õpetajate IKT-kasutamise oskust, õigemini küll – tahet? Mõnigi koolijuht on öelnud, et üks õpetaja on väga uuendusmeelne, teine mitte nii väga, aga tema tugevused ongi teised ja sellega tuleb arvestada.

„Eks meil on keskmiselt sama. Tegime DigiTiigri koolitust, seal osalesid kõik õpetajad. Kõige aktiivsemad on klassiõpetajad, nemad leiavad kogu aeg variante, kuidas toimetada. Keeleõpetajad on ka tublid. Ajalooõpetaja tunnid on meil põhimõtteliselt interaktiivsed tunnid. Tund ongi üles ehitatud nii, et millest õpetaja räägib, seda ta kohe läbi projektori näitab, liikuvat pilti ja heli on palju. Lapsed on vaimustuses. Üks surve infotehnoloogia kasutamiseks on kindlasti ka õpilaste poolt, neile on see huvitav ja õpetaja tahab head, huvitavat tundi anda. Mis veel meeldib, on see, et õpilased on juba targemad kui õpetajad. Õpetajad ei pelga õpilastelt arvuti asjus nõu ja abi küsida: sul on see asi selge, tule näita mulle ka, kes oskab mind aidata. Õpilast võetakse kui partnerit, ja nii on võimalus koos midagi huvitavat teha.“

Surju koolihoone. Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

Kuidas aidata NEET-noori?

Madli Leikop — Wed, 17 Apr 2013 14:56:21 +0300

Praxise ja ENTK seekordse noorteseire aastaraamatu keskseks teemaks on noorte tõrjutus ja mittetöötavad ja -õppivad noored – NEET-noored.

Neid noori on Eestis kokku ligi 40 000. NEET-nooreks sattumise põhjuseid on pea sama palju kui on neid noori – igaühel on oma lugu ja oma mured. Ometigi on meie kõigi ülesandeks teha kõik selleks, et selliste noorte hulk väheneks ja et kõik noored leiaksid väärilise koha elus. Poliitikakujundajad on välja pakkunud mitmeid meetmeid ja ideid – õpipoisikoolitus, aktiivsed tööturumeetmed, karjäärinõustamine jne. Soovitud edu ei ole aga saavutatud. Äkki on põhjuseks see, et me liiga vähe kuulame, millist abi noored ise ootavad.

Tahamegi oma konkursiga anda noortele võimaluse oma mõtted ja ideed kirja panna, kuidas ennetada NEET-nooreks sattumist ning millist abi peaks pakkuma nendele noortele siis, kui ollakse silmitsi mittetöötamise ja mitteõppimisega. Ehk annab see meile kõigile uut inspiratsiooni ja uudseid lähenemisi, mis aitavad kaasa NEET noorte olukorra leevendamisele. Kirjatöid oodatakse 8. maiks aadressile noorteseire@praxis.ee

KONKURSI PLAKAT:

Samal teemal:

Mida teha NEETiga?

Noori kutsutakse osalema tulevikuraamatukogu ideekonkursil

Merje Pors — Tue, 16 Apr 2013 10:45:18 +0300

15. aprillist kuni 13. maini 2013 korraldab Tallinna Keskraamatukogu noortele vanuses 15-26 ideekonkursi „Minu.Tulevikuraamatukogu@Eesti“.

Milline on raamatukogu tulevik? Kas paberraamatute aeg on möödas? Kas kõik raamatukogu teenused peaksid olema kättesaadavad internetis? Miks noor vajab/ei vaja raamatukogu? Konkursi eesmärgiks on leida vastuseid neile ja paljudele teistele raamatukogu tulevikuga seotud küsimustele, märgib Tallinna Keskraamatukogu oma pressiteates.

Võistlustöid saab tuua kõikidesse Tallinna Keskraamatukogu teenindusosakondadesse või haruraamatukogudesse. Töid võib saata ka posti teel aadressil Tallinna Keskraamatukogu, Estonia pst 8, 15044 Tallinn, märgusõna „Ideekonkurss“. E-kiri pealkirjaga „Ideekonkurss“ tuleb saata ideekonkurss@tln.lib.ee. Konkursil osalemise tingimused leiate siit.

Konkursile laekunud töid hindab viieliikmeline žürii, kuhu Tallinna Keskraamatukogust kuuluvad Triinu Seppam (teenindusdirektor), Siim Reinaas (IT-juht), Triinu Univer (veebihaldur) ja Mari Sieberk (pearaamatukoguhoidja) ning ADM Interactive strateegia- ja loovjuht Hendrek Kraavi.
Parimad võistlustööd avaldatakse Tallinna Keskraamatukogu veebilehel ning kolm paremat tööd saavad auhinna.

Lisainfo Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna pearaamatukoguhoidjalt Mari Sieberkilt, telefonil 683 0919 ja aadressil Mari.Sieberk@tln.lib.ee.

Kabesimultan rahvusvahelise suurmeistriga Surju põhikoolis

Madli Leikop — Mon, 15 Apr 2013 16:13:57 +0300

Surju põhikooli multimeedia õpetaja Signe Reidla kirjutas Koolielule piirkonna aktiivsemate koolide kabesimultanist, mis toimus nende koolis.

Surju põhikool on üks aktiivseimaid vint.ee poolt korraldatud Mõttespordi Olümpiaadil osalevaid koole. Mõttespordi Olümpiaadil toimuvad turniirid neljal alal: Vene kabe, male, gomoku ja sudokude lahendamine. Õppeaasta jooksul toimub 4 etappi ning arvestus toimub kolmes erinevas vanusegrupis: algkool, põhikool ning keskkool.

11.-14. aprillini toimusid Pärnus Eesti meistrivõistlused Vene kabes ning Surju põhikooli mõttemängudel aktiivset osalemist arvestades tekkis võistluste korraldajatel mõte viia läbi piirkonna aktiivsemates koolides kabesimultan.

Simultan toimus Surju koolis 12. aprillil koolipäeva alguses. Kolmeteistkümne õpilase vastaseks oli üks Eesti edukaimaid kabetajaid läbi aegade - rahvusvaheline suurmeister Arno Uutma.

Kabesimultanil osalesid õpilased alates esimesest klassist. Kõik lapsed said mängida suurmeistriga kaks partiid. Kõige tugevamaks vastaseks osutus 8. klassi õpilane Alex Tähemaa, kellel esimeses mängus õnnestus välja võidelda viik, teistel õpilastel nii hästi ei läinud.

Kõik osalejad jäid sellise üritusega väga rahule ning arvatavasti oli see õpilastele väikeseks stiimuliks osaleda mõttemängude viimasel etapil veelgi edukamalt.

Signe Reidla, Surju põhikool

Suurmeister Arno Uutma ja 8. klassi õpilane Alex Tähemaa. Autori foto.