17.-18. juuli - 7.-9. klass
31. juuli - 1. aug - 4.-6. klass - GRUPP ON JUBA TÄITUNUD
14.-15. aug - 1.-3. klass - GRUPP ON JUBA TÄITUNUD

Programmi jooksul tutvutakse mere ja metsaga. Merepäeval tutvume ranna ja mere kui elukeskkonnaga, rannikumere loomade, taimede ja kivimitega ning räägime mere kaitsmisest. Metsapäeval vaatleme erinevaid metsakooslusi ja neis elavaid loomi, linde ja taimi. Õpime metsas orienteeruma, otsime looduses loomade-lindude tegevusjälgi ja kuulame metsahääli.

Kogu õppimine toimub looduses läbi praktilise tegevuse. Süüa valmistame ühiselt lõkketulel.

Igas laagris saab osaleda 15 last. Toome lapsed hommikul Tallinna kesklinnast Murastesse ja teise päeva õhtul viime tagasi linna. Kaasa võtta vahetusriided ja jalatsid ning magamiskott. Looduskoolis on olemas telgid, magamismatid, sööginõud ja vihmakeebid.

Programmile registreerimiseks palume lapsevanemal enne 31. maid võtta ühendust looduskooli koordinaatoriga karoliina.juurik@gmail.com ning anda teada lapse nimi, vanus ning miks te sooviksite, et teie laps saaks laagris osaleda. Oodatud on süvenenud loodushuviga lapsed, kellele on suunatud meie programm ja kaks toredat päeva looduse tundmaõppimiseks heade juhendajate käe all väga looduslähedastes olmetingimustes.

Laager on tasuta. Programmi finantseerib Keskonnainvesteeringute Keskus.

Kohtumiseni Murastes!
Karoliina Juurik

Üritustesari sai alguse poolteist aastat tagasi, kui projektijuhina asus tegutsema Helja Kirber (kes on ühtlasi ka Koolielu ainemoderaator - toim.), kes elab Soomes neljandat aastat. ”Soome Tuglase Selts on koos Eesti Maja tekkimise ja eestlaste hulga suurenemisega pööranud järjest enam tähelepanu ka eestlastega koostööle,” rääkis Kirber.

Ott Leplandi kontsert märtsis 2012. 

Soomes peetakse oma kultuuri ja keele säilitamist väga oluliseks. Tuglase Selts on ürituste läbiviimiseks saanud kaks aastat toetust Kone Säätiöst. Kone kaubamärk peaks olema tuttav kõigile, kes sõitnud selle firma liftidega. Ettevõttel on sihtasutus, mille kaudu toetatakse paljusid kultuuri-, kunsti- ja samuti eri kultuuridega seotud  ettevõtmisi.

Vanemuisest teadusteatrini

Soomes elavad Eesti perekonnad on saanud tänu üritustesarjale kohtuda paljude huvitavate inimestega. Kirjanikud Mika Keränen, Ketlin Priilinn ja Birk Rohelend tõid lastele oma mõtteid ja tekitasid taas huvi eestikeelsete raamatute lugemise vastu. Külas on käinud Märt Avandi, kes rääkis oma näitlejatööst ja õpetas huvilistele võitlustehnikaid. Kinobussi rahvas näitas Eesti uuemaid filme ja aitas huvilistel endal mõneminutilise lühifilmi teha. Märtsikuus käisid Soomes külas Tartu Mänguasjamuuseumi inimesed, kes õpetasid nii lastele kui emadele-isadele voltimist ja varjuteatri tegemist. Aprillikuus käisid külas jutuvestja Piret Päär ja rahvamuusik Cätlin Mägi. Kevade suursündmuseks on Vanemuise teatri külaskäik, kes toob Helsingisse etenduse ”Pettson ja Findus”. Hooaja lõpetab maikuus kohtumine AHHAA teadusteatriga.

Koomiksitöötuba viivad läbi Petri Koikkalainen ja Joonas Sildre. Oktoober 2012. 

Helja Kirberi sõnul on ta Soome üritanud kutsuda inimesi võimalikult erinevalt tegevusaladelt. ”Näiteks sellised töötoad, nagu oli meil koomiksitegija Joonas Sildrega või Kinobussiga on kõigi jaoks põnevad. Mõtlen palju ka sellele, et teismelisi üritustele saada. Ootan väga laste ja noorte endi ettepanekuid, keda võiks Soome külla kutsuda,” ütles Kirber.

Kohtumised on tähtsad

Märt Loonurme, kes elab perega juba paar aastat Soomes, on oma kahe tütrega osalenud pea kõikidel üritustel. ”Kõik üritused olid omamoodi vahvad ja meeldisid väga mu 6- ja 8-aastastele tütardele. Kõige rohkem jäid ehk sellest hooajast meelde Kinobuss, koomiksite töötuba ja tsirkusekool. Lapsed said seal ise aktiivselt osaleda. Mu tütar, 6-aastane Marianna ütles, et tsirkusekoolis talle meeldis kõige rohkem pea peal seismine ja nüüd ta oskab seda väga hästi,” rääkis Märt. 8-aastane Marta on siiani uhke oma Kinobussis tehtud esimese multifilmi üle. Märt Loonurme sõnul oodatakse igat järgmist üritust pikisilmi, sest tegemist on ikkagi Eesti parimate tegijatega. ”Samuti on nendel üritustel hea võimalus suhelda Soomes elavate eestlastega ja omavahel infot vahetada. Peame üritusi väga-väga tähtsateks,” lisas Loonurme.

Saab julgelt eesti keelt rääkida

Üritustesari on viinud külaskäigule Helsingis asuvasse Eesti saatkonda, kuulatud on Ott Leplandi laule, vaadatud Miksteatri etendust, kohtutud Aita ja Vello Vaheri tsirkuseperekonnaga. Iga kohtumine on kaasa aidanud sellele, et Soomes elavatel peredel säiliks kontakt eesti keele ja kultuuriga. Kokkusaamised on olnud erinäolised, seetõttu huvitavad ja meeldejäävad. Vahel on olnud tunne, et Eestis vist ei olekski kõigi nende esinejatega muidu kohtunud. Tuglase seltsi üritustesarjas osalemine on mitmete perede jaoks omamoodi traditsioon – saab nädalavahetusel lastega kodust välja tulla, julgelt kõigiga eesti keelt rääkida ja ennast lihtsalt mõnusalt tunda.

Loo autor on Merike Mikk. Fotod: Helja Kirber. 

Tartu Mänguasjamuuseumi töötuba. Märts 2013.

Meie näitusel on erinevad peatuskohad, nendeks on mälestused ja unistused, tagasivaated ja kohalolemised. Tööd on teostatud  kooli ja ringitundides ning iseseisva loominguna.

Et väärtustada vanade ja noorte põlvkondade sidet, sai 2013.a.Vanalinna hariduskolleegiumi omaloomingukonkursi teemaks  „Kui ma olin noor. Kui ma oleksin vana“. Näitusel  on parimad tööd, mis esitati.

Need tööd on  austusavaldus meie lähedastele vanemast põlvkonnast, meenutused on muutunud joonistusteks ja maalideks.Lisaks on näitusel pildilooming laste unistustest.  

Ideed on  saanud vaimuka, maitseka ja südamliku vormi metalli, puutöö, keraamika ja tekstiili tehnikates.
Kuidas on lapsed kujutanud oma vanemate ja vanavanemate elu olulisi sündmusi? Millest lapsed unistavad ja mida peavad tähtsaks?

Osalevad õpilased alates eelkoolist kuni 12.klassini.

Kullo lastegalerii, vanalinnas Kuninga 6
Avatud 10.00-18.00
galerii@kullo.ee

Direktor Heidi Kodasma, on see 10 000 tänaseks realiseeritud?

„Jah, olemas. Ongi kummaline, raha on ju suur, aga tehnikavidinad, mis maksvad palju, on imeväikesed. Nii et asjade hulk, mida muretsesime, ei olnudki nii tohutu. Oleme väga õnnelikud, et saime kaameraid juurde. Nüüd saavad lapsed rühmades filmida. Ja arvutites on tasemel, lihtsad montaažiprogrammid. Arvuti- ja multimeediaklass tegutseb koos, montaaži tarbeks on eraldi ruum.“

Surju kooli õppesuunad on multimeedia ja karjääriõpe. Karjääriõpet on paljudes koolides, aga multimeediat ei teagi… Kuidas see suund teie kooli jõudis?

„Eks ta õpetaja Signega jõudiski meile (Signe Reidla õpetab koolis multimeediat.Toim) Mina olin siis siin majas klassiõpetaja, kui multimeediaga koolis tegelema hakati. Signele meeldisid need kursused, kus ta käis, ja kõigepealt koolitaski ta iseennast. Olime kooli üritusi varemgi pildistanud, filminud, mitte see polnud uus. Aga just see oli uus, kuidas multifilmi teha. Koolis käis külas stuudio Nukufilm, lastele toimus töötuba. Ka õpilaste poolt oli soov, et võiks midagi olla, ja õpetaja Signe Reidla alustas kõigepealt ringiga. Multimeediaring oli popp. Multifilmi tegemine võttis küll palju aega, aga lastel oli huvi. Kui ka midagi vussi-sassi läks, ikka tahtsid teha. Kui uut õppekava tegema hakkasime, siis tekkiski mõte, et miks mitte hakata õpetama multimeediat. Signe käis veel koolitustel, ta on hästi palju töö kõrvalt õppinud. Hoolekogule mõte meeldis, vallavalitsusele meeldis, ja muidugi eriti õnnelikud olid kõik eelmisel aastal, kui tuli Tiigrihüppe tunnustus 10 000 euro näol. Nii et midagi ei ole tulnud päevapealt, ikka tasapisi. Ja igal asjal peab olema eestvedaja, kes tegutseb hingega, muidu ei juhtu midagi. Õpetaja Signet asi väga huvitab.“

Õpetaja Signe Reidla multimeediatunnis. 

Kui lastel on võimalus multimeedia suund valida, kes sinna karjääriõppesse siis läheb?

„Tegelikult valitakse karjääriõpet küll, sest kõigile lastele ei meeldi tehnikaga tegeleda, kas ei ole siis parasjagu püsivust või lihtsalt huvi. Me ei ole õppesuundi nii rangelt jaganud, et neljandast üheksandani peab ühe valima ja selle juurde jääma. Ta proovib, vaatab. Ega tänavu väga palju ei muutunud, ikka mindi oma valikuga edasi. Lapsed on jagunenud pooleks, grupis 12-14 õpilast. Valikud on olnud vabatahtlikud, ei ole pidanud kedagi ümber tõstma, et multimeedia grupp läheb suureks ja karjäär jääb väikeseks. Karjääriõpe on ka väga huvitav, erinevate ametite esindajad käivad külas oma elukutset tutvustamas."

Montaažiruumis on kaks arvutit, kus hea ja lihtne filmi kokku panna.

Surju põhikool täna?

„Sellel õppeaastal alustasime 90 õpilasega, üks õpilane läks pärast teist õppeveerandit Pärnusse, tänase seisuga on 89 õpilast. Oleme väike maakool. Õpilaste arv on aastate jooksul vähenenud nagu igal pool maakoolides. Mina tulin siia majja kaheksa aastat tagasi, siis oli õpilasi üle 120. Järgmise viie aasta perspektiivis jääme kuskile 70-80 õpilase piiresse. Käesoleval aastal lõpetab meil suur klass, 13 õpilast, juurde loodame esimesse klassi saada 10 õpilast.“

Esialgu Pärnu veel teie jaoks tõmbekeskus ei ole?

„Põhikooli osas ei ole. Vallast küll käib lapsi ka mujale, kes muidu võiksid siin õppida. Põhjus ongi näiteks, et kui vanemate töökohad on Pärnus, viiakse laps hommikul samasse kooli.“

Kooli tulevik on siiski kindel, sulgemine või lasteaed-algkooliks tegemine ei ähvarda?

„Väga tahan loota, et ei ähvarda ja usun, et nii on ka. Koolipidaja on selles mõttes küll väga toetav kooli suhtes, hea sõber koolile. Vald on väike, oleme valla ainus kool, lasteaed on samas majas, aga tegutseb eraldi asutusena. Kui just muud reformid lähiaastatel muudatusi ei too, et vald üldse ära kaob, siis peaksime ikka jääma.

Õpetajaid on Surju koolis kokku 18, aga kõigil ei ole täiskoht. Kuut õpetajat jagame teiste koolidega. Meil on väga head õpetajad, kes teevad suurepärast tööd lastega. See on üks pool, mis on lastevanematele kindlust andnud, et Surju kool on hea kool, laps pannakse siia kooli. Järjepidevus ka – siia kooli pannakse õed-vennad, isegi lapselapsed.“

Koolijuht Heidi Kodasma.

Missuguseks hindate oma kooli õpetajate IKT-kasutamise oskust, õigemini küll – tahet? Mõnigi koolijuht on öelnud, et üks õpetaja on väga uuendusmeelne, teine mitte nii väga, aga tema tugevused ongi teised ja sellega tuleb arvestada.

„Eks meil on keskmiselt sama. Tegime DigiTiigri koolitust, seal osalesid kõik õpetajad. Kõige aktiivsemad on klassiõpetajad, nemad leiavad kogu aeg variante, kuidas toimetada. Keeleõpetajad on ka tublid. Ajalooõpetaja tunnid on meil põhimõtteliselt interaktiivsed tunnid. Tund ongi üles ehitatud nii, et millest õpetaja räägib, seda ta kohe läbi projektori näitab, liikuvat pilti ja heli on palju. Lapsed on vaimustuses. Üks surve infotehnoloogia kasutamiseks on kindlasti ka õpilaste poolt, neile on see huvitav ja õpetaja tahab head, huvitavat tundi anda. Mis veel meeldib, on see, et õpilased on juba targemad kui õpetajad. Õpetajad ei pelga õpilastelt arvuti asjus nõu ja abi küsida: sul on see asi selge, tule näita mulle ka, kes oskab mind aidata. Õpilast võetakse kui partnerit, ja nii on võimalus koos midagi huvitavat teha.“

Surju koolihoone. Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

• Kabesimultan rahvusvahelise suurmeistriga Surju põhikoolis
• Surju õpilased õpivad filmi tegema
• Õpilaste aktiivsus konkurssidel toob Surju koolile 10 000 eurot

Näituse avamine ja autasustamine toimub 27. aprillil, kell 12.00 Tartus, Raatuse 22 (Tartu Ülikooli õpilaskodu I korrusel).
Koolinoorte karikatuurivõistlust „Mida naerad, koolijüts?“ viib läbi Tartu kunstigümnaasiumi õpetaja ja Varia Noorteklubi liige Paul Kunman paul.kunman@tkug.tartu.ee

Täname kõiki osalejaid ning juhendajaid!

Lugupidamisega,
Eele Kants
Tartu kunstigümnaasiumi huvijuht
eele.kants@tkug.tartu.ee

Lisainfo: Sirly Raavel, Migrants in Europe Eesti koordinaator/Estonian coordinator

Tel: 64 61 423, e-mail: estonia@migrantsineurope.eu

Kaanteks värviline kartong koos ilupaberiga, saab lisada ka kaunist paelast seosed. Köidet tehes ei pea midagi liimima, vaid õmblema ja  soonima. 
Tutvustakse ka teisi liimita köite võimalusi

Aeg: esimene tund 30.04, kell 18.00-20.00,
kokku kolmel järjestikusel  teisipäeval:  30.04, 7.05 ja 14.05.
Grupi suurus: 12 osalejat
Koht:  Kullo Lastegalerii, Kuninga 6 (vanalinn)
Maht: 8 tundi ( üks tund = 45 min.)
Hind: 36 € ( hinnas sisaldub materjalide maksumus)
Juhendaja:  Tulvi-Hanneli Turo (köitekunstnik ja köitekonservaator)
Registreerimine: kursused@kullo.ee   või 6646 105.

• Väike korvike küpsiste või kommide jaoks
• Pildiraam emadepäevaks (saab ka värvida)
• Vahva karp endale või kingiks emale
• Puidust kevadlilled

Valik paberist esemeid on:

• Liblikad, mida on võimalik seada akna- või seinakaunistuseks
•     Traadist oksad paberist kaunistustega (õied, munad, liblikad)
•     Paberist lihtne korvike kaunistuseks lauale
•     Kevadised lõbusad jänkud
•     Kevadlilled kodulauale
•     Iris-folding tehnikas pilt lihavõttepühadeks või emadepäevaks (erinevad šabloonid – lilled, munad, liblikad, kujundid, jms)

Töötoad toimuvad Vivendi puidu- ja paberistuudios aadressil Sõpruse pst. 211.
Töötoad viiakse läbi 25. märtsist kuni 10. maini (kell 9.00 - 15.00).
Üks töötuba kestab 2 x 60 min: 1h paberi jaoks ja 1h puiduga tegelemiseks.

Palume valida klassile sobiv aeg ja töötuba registreerida!
Töötoa osalustasu ühe õpilase kohta on 4,70 eurot.
Kokku on planeeritud läbi viia kuni 30 töötuba.

Töötubade läbiviimist toetab Tallinna haridusamet.

Soovime kõigile kaunist kevadet ja kohtumiseni lahedates töötubades!
Vivendi puidu- ja paberistuudio
Sõpruse pst. 211, Tallinn
tel. 600 2244
gsm 537 28520
e-mail: info@vivendi.ee
www.vivendi.ee

Olete oodatud vaatama!

Veel infot Pelgulinna gümnaasiumi kunsti kohta:
PG kunstiblogi: http://pelgulinnakunst.blogspot.com/
PG kunsti fotoarhiiv: http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/sets/

Kullo Lastegalerii
vanalinnas Kuninga 6
Avatud T-L kell 10.00-18.00