Palgastatistika avalikustatakse ka edaspidi

Näiteks veebruaris oli õpetaja keskmine palk 831 eurot. Esimesel kahel kuul jäi õpetajate keskmine palk 84 eurot väiksemaks kui riigi palgatoetus võimaldaks. 121 omavalitsust maksid vähem kui lubanuks riigi palgatoetus, enam maksis 69 omavalitsust. Aprillis oli õpetaja keskmine palk 850 eurot. Iga õpetaja kohta oli nelja kuu jooksul keskmiselt välja maksmata 234 eurot palgatoetust. Viies suuremas linnas (Kohtla-Järve, Pärnu, Tartu, Tallinn, Narva) oleksid õpetajad võinud nelja kuu jooksul saada keskmiselt 470 eurot kõrgemat palka. Kolme kuuga jäi välja maksmata kokku 2,56 miljonit eurot, sellest Tallinna linnas 1,6 miljonit eurot.

Samas on valdasid, kes lisaks maksavad veel oma vahenditest õpetajatele juurde. Minister avaldas lootust, et aasta lõpuks jõuavad puuduolevad summad õpetajateni näiteks preemiate ja lisatasude kaudu. Ta lisas ka, et kavatseb palgamaksmislõhega võidelda rahaerinevusi igakuiselt avalikustades, omavalitsustelt raha tagasi küsima ei hakata.

PGSiga ei maksa hirmutada

„Väga palju on seoses põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega räägitud kiirustamisest, teerullist, läbisurumisest. Midagi uut ei ole viimaste nädalate jooksul seaduseelnõusse lisatud, eelnõu valmis kaks aastat tagasi,“ ütles Jaak Aaviksoo pressikonverentsil. Mis otsuseid on valitsus vahepeal PGSiga seoses teinud, on samuti kõigil teada. Huvigruppidel tuleb rohkem kompromisse otsida, ja PGSiga ei maksa hirmutada. „Koolide ja omavalitsuste finantseerimine ei vähene. Klassijuhatamise raha ei kao ära, õpetaja tunnikoormus ei suurene. Ei ole ühtegi põhjust, miks see peaks suurenema. Mitte keegi ei saa sundida õpetajat 35 tundi klassi ees seisma. Küll on seadusesse sisse kirjutatud suurem paindlikkus,“ rõhutas minister.

Õpetaja ei ole tükitööline

Jaak Aaviksoo peatus pressikonverentsil ka õpetajate tööajal ehk siis plaanitaval 35-tunnisel töönädalal, mis on palju vastakaid arvamusi tekitanud. Ta ütles, et täna on õpetaja de facto koolis tükitööline ehk siis palk sünnib tunniarvestuse põhjal. Kõik muu jääb palgaarvestusest välja. „Peaks püüdma selle poole, et kõik tööülesanded jäävad tööaja sisse,“ ütles Jaak Aaviksoo. Tema sõnul peab seda korraldama direktor täpselt nagu seda teeb juht mistahes teises asutuses: tööülesandeid täidetakse tööajal. Siis väheneb õpetajate töökoormus ja väheneb õpilaste koormus. Ta rõhutas veelkord, et 35 tundi ei tähenda 35 tundi nädalas klassi ees õpetamist, see pole mõeldav ühegi koolijuhi ega õpetaja jaoks.

Minister tõi välja veel ühe aspekti, millele vast eriti mõeldud ei ole: „Tegelik seis on täna selline, et direktor võib ühepoolselt töölepingut muuta: vähendada tundide arvu ja seega ka õpetaja palka. Oli 18 tundi nädalas, direktor ütleb, et uuest õppeaastast on 16 tundi. Ühelgi teisel elualal ei saa niimoodi palka vähendada.“ Õpetajal peab lepingus kirjas olema palganumber, mille suhtes tal on kindlustunne: see ei muutu, või kui, siis ainult suuremaks.

Põhikool peab jääma kodulähedaseks kooliks

Minister oli rahul sellega, et gümnaasiumihariduses on aastaga suur samm edasi astutud: omavalitsused ei kahtle enam, et gümnaasiumide arvu tuleb vähendada, nüüd otsitakse lahendusi, kuidas. „Ehk siis on aru saadud, et gümnaasiumide arvu tuleb vähendada, läbi tuleb arutada konkreetsed juhtumid, näiteks kuidas minna edasi Viljandimaal, kuidas Jõgevamaal korraldada nii, et jätkaks ka Põltsamaa gümnaasium, kuidas korraldada gümnaasiumiharidus Peipsi-äärsetes valdades,“ tõi Jaak Aaviksoo näiteid. Ta rõhutas, et põhikool peab olema kodulähedane kool. Kui selle säilitamise arvelt mõnes kohas gümnaasiumitee pikeneb, siis sellega tuleks leppida.

Siit leiab haridus- ja teadusministeeriumi poolt koostatud infomaterjali põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eesmärkide, sisu ja menetlusprotsessi kohta.  

Pressikonverents HTMi Tallinna esinduses 19. juunil 2013. Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

• Aaviksoo: õpetaja võiks direktorit usaldada
• Rakvere ja Rapla torpedeerivad gümnaasiumireformi
• Aaviksoo: õpetajate hindamisel on kõige olulisem kool

Kategooriad on järgmised:

• Algoritmid ja andmesturktuurid
• Tehisintellekt ja masinõpe
• Sardsüsteemid
• Arvutigraafika ja animeerimine
• Sissejuhatus arvutiteadusesse ja programmeerimisse
• Veebiarendus

Teaching Tree on hea keskkond omal käel õppimiseks. Arvutiteaduse õpetajana võiks andmebaas olla maetrjalide kordamise ja õpilastega jagamise koht. Samuti võib õpilastel lasta keskkonda videosid luua ning aidata teistel oma tööst õppida.

Refereeritud: Free Technology for Teachers

Kooli riigieksamitulemused pole kiita: viimasel kolmel aastal on oldud ligi 250 gümnaasiumi hulgas 190., 208. ja 2010. aastal 156. kohal. Ka on koolis tegutsenud vene-eesti segakool ja Tallinna kaugõppe erikeskkool ning see on olnud teiste koolide õpilaste remondiaegne ajutine õpikoht.

„See kõik on jätnud jälje ja loonud meist üsna segase kuvandi. Maine muutmine võtab aega, ent liigume sinnapoole ja nimevahetus on osa sellest,” ütles Rohunurm Eesti Päevalehele.

Tema sõnul on üks probleem ka selles, et kesklinna eliitkoolid meelitavad tugevad õpilased endale ja sellepärast on nende kooli lähtepositsioon nõrgem. „Saame head nõu mõistliku hinnaga ja kindlasti pole see rahasumma nii suur, et see teistelt valdkondadelt raha ära võtaks,” ütles Rohunurm suhtekorraldaja appi kutsumist kommenteerides.

Direktori sõnul toimuvad koolis ka sisulised muutused ja rõhk on tugeval põhikoolil. Õpilaste puuduse tõttu sügisel 10. klassi ei avatagi. Kas gümnaasiumiosa koolist kaobki, pole veel selge, ent direktor näis seda pigem pooldavat. „Oleneb, mida riik ja Tallinn otsustavad, oleme valmis jätkama ka üksnes põhikoolina,” ütles ta ajalehele.

Koolijuht suhtub muudatustesse innukalt, sest tema sõnul on kesklinnas tugeva põhikooli järele suur vajadus, seda enam, et kesklinna tippgümnaasiumidega nagunii võistelda ei suudeta. Viimastel aastatel ongi tegeletud just 1.–9. klassi õppeedukuse ja koolikeskkonna parandamisega.

Allikas: BNS

"Aukraadide ja ametijärkude süsteem on vana Preisi süsteemi igand. Peale kaitseväe on igalt poolt mujalt aukraadid ära kadunud. Enamikus riikides ei ole õpetajate aukraade. Oleme seda meelt, et nagu enamikul teistelgi aladel, on töö tulemuslikkus see, mis näitab õpetaja kvalifikatsiooni. Seni, kuni ametijärgud on olemas, nad veel kehtivad ja me midagi järsult muutma ei hakka, aga uusi ei määrata. Tulekul on uus kutseastmete süsteem," rääkis Aaviksoo.

"Ma ei usu, et näiteks arstid ei taha oma tööd hästi teha, sest puuduvad aukraadid. Automaatne ametijärgu lisa on enamikul erialadel olemata. Kõik kvalifitseeritud õpetajad saavad ka tulevikus kõrgemat palka, lihtsalt õpetajad muutuvad sarnasemaks paljude teiste erialade inimestega," jätkas Aaviksoo.

Kommenteerides haridustöötajate kartust, et õpetajate töökoormuse suurendamine seniselt 24 tunnilt 35 tunnini nädalal on liialt kurnav, märkis Aaviksoo, et hirmul on suured silmad. "Koolikorraldus lähtub endiselt sellest, et õpetaja on klassi ees keskmiselt 21 tundi. Koolijuht saab seda küll muuta, aga pole mingit alust arvata, et me peaks õpetajaid kiuslike koolijuhtide eest seadustega kaitsma. Ülikooli õppejõududel pole kuskil seaduses kirjas, et nad ei tohi 40 tundi nädalas loenguid anda, nii on nende tööaeg, aga ma pole kuulnud, et see oleks tegelikkuses probleemiks," rääkis Aaviksoo.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Kutsestandard kütab kirgi
• Õpetajate Liit hindab kutsestandardit sisuliseks ja kaasaegseks

• Taksojuht (väljasuremise aasta 2038) - isesõitvate autode peavooluks saamisel ei ole taksojuhtidele enam vajadust.
• Raamatupidaja (väljasuremise aasta 2028) - tehisintellekti raamatupidamisteenus on nii hea ja odav, et päris raamatupidajad ei suuda sellega võistelda.
• Juristi abi (väljasuremise aasta 2026) - juristide jaoks on lihtsam töötada tehisintellektiga, kes on kiiremad, suuremate teadmistega ja ei ole haiguslehel.
• Lennuliikluse operaator (väljasuremise aasta 2038) - peale 2034. aasta suurt lennuõnnetust, mille põhjustas lennuliikluse operaator, nõuavad valitsused, et lennuliiklust kontrolliks tehisintellekt.
• Trahvikontrolör (väljasuremise aasta 2028) - esialgu ollakse sellele vastu, kuid tehnoloogia märgib täpse aja, kui autod on parkimise alustanud ja trahvivad neid, kes on 5 minuti limiidi ületanud.
• Reisikonsultant (väljasuremise aasta 2025) - veebipõhist reisilehte külastades ütled sa oma soovid, leht küsib vajalikud täpsustused ja 30 sekundi pärast on leitud odavaim viis reisimiseks.
• Tõlk (väljasuremise aasta 2031) - 2028 tuli Google välja täiusliku audiotõlkega, mida ei olnud võimalik eristada parimatest tõlkidest, inimtõlgid said ajalooks.

Valmistades õpilasi ette tulevaseks tehnoloogiast tulvil eluks, on üsna tõenäoline, et nende tulevasi ameteid ei ole praegu olemas. Elukestev õpe on juba praegu haridusprogrammides kesksel kohal ja selle roll suureneb veelgi. Õpetaja peab olema nendele väljavaadetele avatud ning arendama ka õpilases valmisolekut pidevateks muutusteks.

Refereeritud: Edudemic

4.-7. augustini Saaremaal toimuva koolituse eesmärk on arendada õpetajate didaktilisi oskusi väärtuskasvatuse ja loovuse seostamiseks; arendada didaktilisi oskusi akustilise kitarri kasutamiseks loova ja lõimitud muusikategevuse  läbiviimiseks (koolituse ajaks saavad kõik osalejad enda kasutusse ka kitarrikomplekti); täiendada õpetajate keelelist ja erialast kompetentsi arvestades multikultuurset keskkonda ja tänapäevaseid  kasvatusteaduslikke seisukohti; arendada didaktilisi oskusi muusika kuulamise, elava musitseerimise ja keeleõppe lõimimiseks.

Koolitusprogrammis käsitletakse muusikaliste loovtegevuste didaktikat alushariduses; loovaid muusikategevusi ja keeleõpet (praktilised lõimingunäited); muusikaline liikumine (sh E. Idla põhimõtteid järgides) jpm. Töötubades õpitakse esimesi mänguvõtteid akustilisel kitarril, kuidas erivajadustega last muusikategevustesse kaasata, kuidas panna laps osalema kuulamismängudes jpm.

ESFi ja Eduko toel toimub augustis ka teine koolitus: “Kitarrimängu ja loovuse arendamine koolitunnis”. Ka siin on õppegrupp juba koos. Koolitus toimub 7.-10. augustini Saaremaal.

Koolitusprogrammi eesmärk on aktiivse musitseerimise ja pillimängu (akustiline kitarr) ning selle didaktika arendamine vastavalt uutele ainekavadele, muusikaliste projektide kavandamine; didaktiliste võtete arendamine infotehnoloogia ühendamiseks aineõpetuse traditsiooniliste õppevormidega (eelkõige internetipõhine ja jätkusuutlik kitarriõpe toetuvalt Kristo Käo väljatöötatud e-õppematerjalidele ja -süsteemile); praktilise musitseerimise ning loovtegevuste didaktika arendamine lähtuvalt ainekavast ja üldpädevustest (ansamblimäng ja liikumine kui sotsiaalse pädevuse arendamine); lõiminguvõimaluste leidmine ja arendamine (muusika ja füüsika); didaktiliste võtete arendamine erivajadustega laste kaasamiseks tunni tegevustesse.

Koolitusprogrammis käsitletavad teemad: muusikaõpetuse didaktika – aktiivne musitseerimine klassiruumis; aktiivõppe meetodid ja ansamblimängu arendamine klassitöös; aktiivse muusika kuulamise didaktika, erinevad  lõiminguvõimalused aja- ja kultuuriloo ning kujutava kunstiga; infotehnoloogia kasutamine  muusikaõpetuses (seoses kitarriõpetusega); praktiline instrumendiõpe – akustiline kitarr, heli ja selle omadused, akustika (koolituse ajaks saavad kõik osalejad enda kasutusse ka kitarrikomplekti)  jpm.

Lähem info www.ema.edu.ee

Allikas: EMTA täiendkoolituskeskuse info

Riigieksamite tunnistused on elektrooniliselt kättesaadavad riigiportaali www.eesti.ee vahendusel ja neid saavad eksaminandid alla laadida alates 20. juunist.

Eksaminandid saavad 20. juunist kuni 27. juunini esitada apellatsioone riigieksamitulemuste vaidlustamiseks haridus- ja teadusministeeriumile. Avalduse esitajad saavad vaidlusaluste eksamitöödega tutvuda SA-s Innove 20. juunist kuni 27. juunini. Täpsem info SA Innove kodulehel.

Allikas: BNS

Heade kavatsuste kokkuleppe allkirjastasid haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, Eesti Linnade Liidu juhatuse liige Tarmo Loodus, Eesti Maaomavalitsuste Liidu aseesimees Ivar Tedrema, Eesti Koolijuhtide Ühenduse juhatuse liige Helmer Jõgi, Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik ning Tallinna Ülikooli arendusprorektor Eve Eisenschmidt.

„Eesti hariduse ajalugu on koolijuhtide nägu alates Bengt Gottfried Forseliusest ja Hugo Treffnerist kuni tänaseni,“ ütles minister Jaak Aaviksoo. „Praegu Riigikogus arutlusel olevad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused annavad koolijuhile palju suurema vabaduse ja vastutuse, täna allkirjastatud lepe annab neile muudatustele sisu. Mul on hea meel, et sellel tähtsal teemal on kõik hariduspartnerid jõudnud konsensusele.“

Allakirjutanud olid ühte meelt, et koolijuhtidele on siiani vähe tähelepanu pööratud, kuigi direktor annab näo tervele koolile. Temast sõltub paljuski nii kooli tase, maine, hariduse kvaliteet kui ka õpetajate töökeskkond. Ta peab olema eestvedaja, olema nii pedagoogiline, administratiivne kui ka majanduslik liider. Väiksemate paikade koolijuhtidel on täita laiemgi roll kogukonna liidrina.

Eesti detsentraliseeritud haridussüsteemis on koolipidajatel ja koolijuhtidel suur iseseisvus, mis tähendab ka suurt vastutust. Seetõttu peavadki nii riik, omavalitsused, ülikoolid, koolijuhtide ja ka õpetajate ühendused tegema koostööd meie koolijuhtide taseme tõstmisel.

Tulevane koolijuht saab oma põhioskused juba ülikoolist, kuid kõrgemat haridust andvate õppeasutuste roll peab kestma edasi ka direktorite täiendõppes. Oma osa heade koolijuhtide väljaõpetamisel on ka praegustel koolijuhtidel, kes saavad jagada oma häid kogemusi kolleegidele.

Allikas: HTMi pressiteade

Samal teemal:

• Lõppes koolijuhtide IKT-alane juhtimiskoolitus
• Kooli kui terviku juhtimine õpilase arengu toetamisel
• Kuidas juhtida kooli