Koolielu: Uudised

NEET-noorte osakaal Eesti eri piirkondades kõigub üle kahe korra

Madli Leikop — Fri, 17 May 2013 18:19:53 +0300

Eestis ei tööta ega õpi ligi kuuendik 15–29-aastastest noortest. Absoluutarvudes teeb see enam kui 40 000 inimest. Kas neid kõiki võib pidada sotsiaalselt tõrjututeks?

Sellele küsimusele otsiti vastust neljapäeval, 16. mail Tallinnas toimunud noorteseire aastakonverentsil „Kuidas murda tõrjutuse nõiaring?“. Konverentsi korraldasid Poliitikauuringute Keskus Praxis, Eesti Noorsootöö Keskus ning haridus- ja teadusministeerium. Kõik konverentsil osalenud said ka äsja ilmunud, neljanda noorteseire aastaraamatu, mis seekord keskendub noorte sotsiaalse kaasatuse probleemidele.

NEET-noorte osakaal Eesti eri piirkondades kõigub rohkem kui kaks korda - 10 protsendist Viljandi- ja Tartumaa 15-29-aastastest noortest kuni 24 protsendini Ida-Virumaal.

NEET-noor - väljend pärit Suurbritanniast

Päeva märksõna oli NEET-noor (Not in Education, Employment or Training). Väljend ja nähtus ise – NEET-noored – on pärit Suurbritanniast, kus 1980. aastate algul muudeti sotsiaaltoetuste süsteemi ja 16–18-aastased noored jäid ilma võimalusest saada töötule mõeldud toetust. Tekkis hulk noori, kes ei töötanud, ei õppinud ega osalenud ka tööga seotud koolitustel. Hiljem on NEET-noorte vanusepiire oluliselt laiendatud, mõningates riikides (Hispaania, Itaalia) on NEET-noortena käsitletud ka mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori, kel pole peret ja kes elavad koos vanematega.

Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut korraldas Eestis noorte seiresüsteemi projekti raames 2012. a oktoobris ja novembris kvalitatiivuuringu mittetöötavate ja -õppivate noortega. Uuringu tulemusi on tasapisi avalikkusele tutvustatud ning see oli ka aastakonverentsil keskpunktis. Ettekande “Mille poolest erinevad NEET-noored oma eakaaslastest?” tegi TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi sotsioloogiadoktor Avo Trumm.

NEET-noorte osakaalud maakonniti varieeruvad

NEET-noorte osakaal on aastate lõikes muutuv, suurim oli nende arv majandussurutise perioodil: peamiselt on NEET-noorte arvukuse suurenemise taga noorte tööpuuduse kasv. “Nii nagu töötus ja keskmine sissetulek varieeruvad Eestis maakondade lõikes, varieeruvad ka NEET-noorte osakaalud. Kui Eestis on 15–29-aastastest noortest 13,4% NEET-noored, siis NEET-noorte osakaal Ida-Virumaal on tunduvalt kõrgem – 24,1%. Järgnevad Põlva, Valga ja Võru maakonnad 18%-ga. Teistes Eesti piirkondades on NEET-noorte osakaal keskmisest madalam ning selles mõtes on kõige paremas olukorras noored, kes elavad Viljandi- ja Tartumaal (10,1% NEET-noori),” võib lugeda noorteseire aastaraamatust. Aastaraamat toob ka välja, et ligi 60% mittetöötavatest ja mitteõppivatest noortest elab peredes, kelle sissetulek jääb 25% Eesti kõige madalama sissetulekuga leibkondade hulka.

Pigem noormees kui neiu

NEET-noor on pigem noormees kui neiu, pigem põhi- kui kesk- või kõrgharidusega. 25–29-aastaste seas on paljud NEET-noored pikaajalised töötud, 15–24-aastatse seas on palju neid, kes ei ole kunagi töötanud. Eesti keele mitteoskus on suur riskitegur, mis võib viia selleni, et noor ei õpi ja tal on töö leidmisega raskusi. NEET-noorte rahulolu oma eluga on tunduvalt madalam kui nende eakaaslastel, nad ei usalda institustioone, aga usuvad, et inimesi saab siiski mingil määral usaldada. Nad suhtlevad eakaaslastega vähem kui teised. Kesine on ka nende huvitatus päevapoliitikast. Ehk siis kui kord on haridus- või töötee pooleli jäänud, on NEET-noorel sageli raskusi oma elu rööpasse saamisega.

Aga äkki peabki otsima?

“Nupp tööle” projekti juht Kadri Seeder tõi oma ettekandes välja aga hoopis teistsuguse mõtte: tegu on noorte inimestega, kes alles otsivad oma kohta elus, katsetavad ühte ja teist, vahetavad kooli, töö- ja elukohta. Üleminek lapsepõlvest täiskasvanuellu ongi keeruline, see tähendab ka eksimusi. Millal siis veel oma piire katsetada kui mitte noores eas? Kas peab sellepärast kohe NEET-noore sildi külge saama?

Samas ei eitanud Kadri Seeder, et NEET-noorte seas on neid, kes tõesti vajavad abi töö leidmisel, elus oma suuna leidmisel.

Konverentsil esinenud olid ühesugusel arvamusel selles osas, kes peab NEET-noori toetama ja aitama: seda saab teha ainult koostöös.

Samal teemal:

Mida teha NEETiga?

Selgusid parimad sõnavigurdajad

Merje Pors — Fri, 17 May 2013 14:48:35 +0300

Täna autasustati Tartus Loomemajanduskeskuses haridus- ja teadusministeeriumi õpilaskonkursi „Sõnavigurid“ paremate tööde autoreid. Osalejad seadsid võistluse korraldajad meeldivalt raskesse olukorda, saates võistlusele 3155 kirjatükki.

Kõige agaramad olid nooremate vanuserühmade kirjutajad: lasteaedadest 3. klassini tuli töid 1348 ja 4.-6. klassini 1130, teatab haridus- ja teadusministeerium.

Tänavusel kirjutiste võistlusel sai osaleda kolmes kategoorias – ühetähelood, r-täheta lood ning täpitähelood.

Parimad ühetähelood kirjutasid Mikk Pae (Tallinna Õismäe gümnaasiumi 2. klass), Lauri Tukmann (Tallinna vanalinna hariduskolleegiumi 4. klass), Miina Aderman (Tallinna prantsuse lütseumi 9. klass) ning Marta Dolgošev (Nõo reaalgümnaasiumi 10. klass).

R-tähte suutsid tekstis kõige paremini vältida Berit Luite (Tallinna Lilleküla gümnaasiumi 1. klass), Egeli Raudmäe (Nõo põhikooli 6. klass), Hedvig-Hanna Raud (Rapla ühisgümnaasiumi 8. klass) ning Grete Tammoja (Rapla ühisgümnaasiumi 12. klass).

Täpitähtedega said kõige paremini läbi Karl Saamuel Hollman (Tallinna inglise kolledži 2. klass), Matri Joosua Hollman (Tallinna inglise kolledži 5. klass), Kristin Kaldam (Valga põhikooli 8. klass) ning Kristella Jurkatamm (Audentese spordigümnaasiumi 10. klass).

Žürii koosseisus hindasid õpilaste töid idee autorina lastekirjanik ja ajakirjanik Tiina Kilkson, Keeleinspektsiooni peadirektor ja lastekirjanik Ilmar Tomusk, Eesti Kirjanduse Seltsi esimees Toomas Liivamägi, Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse uurija Jaanika Palm, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi esimees Aime Klandorf, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia teadur Kadri Vider, Tartu Ülikooli keeletoimetaja Marika Kullamaa ning ajakirjanik Raimu Hanson.

Tänavuste tööde vastu on uurimishuvi üles näidanud nii eelžüriis osalenud Kirjandusmuuseum kui põhižürii töös osalenud Eesti keeleressursside keskus.

Kõikide auhinnatute ja eripreemia pälvinute nimekirjaga saab tutvuda siin.
Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

Google Play for Education toob Androidi klassiruumi

Madli-Maria Naulainen — Fri, 17 May 2013 11:07:31 +0300

Käimasoleval Google'i arendajate konverentsil teatas Google uuest teenusest - spetsiaalne haridusteemaline rakenduste pood Google Play for Education. Teenuse kaudu on võimalik õpetajatel osta tervele klassile hulgilitsentse.

Uus pood avatakse sügisel, aga arendajad saavad juba praegu spetsiaalse lehe kaudu rakendusi esitada.

Kuigi välismaal on klassiruumides kasutusel ennekõike Apple, loodab Google Play for Education võtta oma turuosa. Google’i eesmärk on meelitada õpilasi ja õpetajaid kasutama just Androidi seadmeid ja loodetakse, et Google Play for Education kujuneb tehnoloogialembeste koolide hulgas tõmbenumbriks.

Refereeritud: TechRadar

Samal teemal:

Karksi murrak jõudis õpikusse

Merje Pors — Fri, 17 May 2013 10:36:39 +0300

Viljandimaal August Kitzbergi gümnaasiumis esitleti karksi murraku õpikut, mille on koostanud sama kooli õpetaja Meila Israel poole sajandi eest ilmunud tuntud murdekoguja Salme Tanningu kandidaadiväitekirjast valminud raamatu põhjal.

Õpik annab ülevaate karksi murraku grammatikast ja vastab põhikoolis kehtivale eesti keele ainekavale. Mulgi keele õppematerjale on nüüd jälle rohkem - lisaks lugemikule, kahele töövihikule ja kordustiraaži ootavale sõnaraamatule nüüd ka karksi murraku õpik, vahendas ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".

Eesti ühe tuntuma murreteuurija ja Karksi sõnavarakogu koostaja Salme Tanningu töö põhjal õppematerjali koostama ajendasid rahvaloenduse tulemused, mille järgi mõistab mulgi keelt vaid 10 000 inimest, neist ainult 3000 elab Mulgimaal. Nüüd plaanitakse korraldada mulgi keele õppelaagreid ja tulevikus koostada ka tarvastu murraku õpik.
Foto: Koolielu arhiiv

Rakvere ja Rapla torpedeerivad gümnaasiumireformi

Merje Pors — Fri, 17 May 2013 10:26:58 +0300

Üle-eestilist riigigümnaasiumide rajamise kampaaniat pidurdavad nii kahe maakonnalinna kindel vastuseis kui ka ehitusrahast ilma jäänud piirkondades tekkinud kõhklused ettevõtmise otstarbekuses, kirjutab Eesti Päevaleht.

Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum märkis, et kuna Rakveres on kaks tugevat gümnaasiumi, siis nende asemele riigigümnaasiumi asutamine tähendaks ühe hävitamist. Kahe gümnaasiumiga Rapla vallavanem Ilvi Pere pole kindel, kas reformitud gümnaasiumide õppetulemused muutuvad oluliselt paremaks. Pikemalt loe Eesti Päevalehest.

Aprillis kirjutas Koolielu, et gümnaasiumivõrgu korrastamiseks saab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt tuge 5 linna. Maakonnakeskuste gümnaasiumivõrgustiku korrastamiseks jäid pingerea alusel sõelale Tartu, Pärnu, Võru, Jõhvi ja Sillamäe linnavalitsuste taotlused. Taotlused esitasid linnadest Tallinn, Tartu, Pärnu, Võru, Valga, Põlva ja Sillamäe ning valdadest Türi ja Jõhvi kogumahus 37,74 miljonit eurot, seega ületas taotluste maht eelarve võimalusi kolmandiku ulatuses.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

Ahti Noor: rohkem mehi Eesti kooli

Merje Pors — Fri, 17 May 2013 10:15:52 +0300

Kaks peamist põhjust, miks meesõpetajaid pole, on finantsiline tõrjutus ning õpetajaameti äärmiselt madal staatus ühiskonnas, samas on olulisem arutada, miks tänased meesõpetajad omale selle elukutse valisid, kirjutab Ahti Noor.

Meesõpetajal on koolis töötades peal kolleegide ja laiemalt ühiskonna surve – oodatakse, et meesõpetaja peaks karjääri tegema, jõudma direktori ametisse, kirjutab Keila kooli informaatikaõpetaja Ahti Noor Eesti Päevalehes. Meesõpetaja allub sageli survele ja tegutseb oodatult, meesdirektoreid on naistest rohkem. Pikemalt loe Eesti Päevalehest.

Samal teemal:

Kuidas teha nii, et koolis paistaks päike

Savilind kogub professionaalsust

Merje Pors — Thu, 16 May 2013 15:15:34 +0300

Igal kevadel kogunevad üle Eesti erivajadustega laste ja noorte teatritrupid, et üheks päevaks Tartus kokku saada ja teistele oma näidendid Savilinnu festivalil ette mängida.

Eesti ainus erivajadustega noorte teatrifestival Savilind toimus juba üheteistkümnendat korda ning eile olid kohale tulnud 16 kooli ja tugikeskuse trupid, kirjutab Tartu Postimees.

Eelmisel aastal rääkis korraldaja Katrin Luts, et erivajadustega laste truppide juhendajatele oleks vaja spetsiaalset teatrikoolitust, ning möödunud talvel saigi see teoks. "Nad on õppinud üksteiselt ja tarkadelt õppejõududelt ja ma loodan, et seda on ka näha festivali kunstilisest tasemest," ütles Luts.

Emajõe kooli emakeele ja kirjanduse õpetaja ning 19 aastat sealseid teatritruppe eestvedanud Maila Jürgenson rääkis, et koolitus oli tõesti hädavajalik: loodus võib ju olla üht-teist andnud, aga vahel tahaks ikkagi teada, kuidas asju tegelikult tehakse. Pikemalt loe Tartu Postimehest.

Samal teemal:

Erivajadustega lapsed ja noored kogunevad Tartusse teatrifestivalile

Ühe minuti loeng tähistaeva vaatlemisest

Merje Pors — Thu, 16 May 2013 15:00:38 +0300

Magistrant ja astronoomiahuviline Martin Vällik jagab Tallinna Ülikooli ühe minuti loengus juhtnööre tähistaeva vaatlemiseks.

„Esialgu on tähistaevaga tutvumine kui rännak võõras linnas. Et paremini liikuda ja mitte ära eksida, kasutatakse kaarti,“ julgustab Vällik algajat taevakaarel orienteerujat. Taevakehi saab tänapäeval tundma õppida nii traditsioonilise taevakaardi kui ka mobiiltelefoni äpi abil.

Vaata ühe minuti loengut tähistaeva vaatlemisest siit.

Lagedi põhikool jõudis ProgeTiigriga BBCsse

Merje Pors — Thu, 16 May 2013 14:43:17 +0300

Lagedi põhikoolis võib 10-aastaseid näha oma arvutimänge loomas, neid juhendab 24-aastane Eesti e-generatsiooni esindaja Hannes Raimets.

Leian, et programmeerimise õppimine toob lastele kasu: see arendab loovust ja loogilist mõtlemist," ütles Raimets BBC (The British Broadcasting Corporation) reporterile. "Oma mängu loomine on ka lõbus. Arvan, et see on üks laste lemmikaineid koolis."

Baastasemel programmeerimine ei ole pealegi sugugi raske, nagu leiab ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves, kes õppis programmeerimist 13-aastasena. "Eestis alustame võõrkeelte õppimisega 1. või 2. klassis. Kui õpid grammatikareegleid 7- või 8-aastaselt, siis kuidas see erineb programmeerimise reeglitest?" küsib Ilves. Lähemalt loe ja vaata juba BBCst.
Foto: Lagedi põhikooli koduleht

Samal teemal:

Digimeedia loojate töid oodatakse Euroopa konkursile

Merje Pors — Thu, 16 May 2013 12:51:53 +0300

Projekt „Targalt internetis“ kutsub osalema Euroopa konkursil „Nutikas nett - parim hariduslik digisisu 4-12-aastastele lastele“.

„Konkursi eesmärk on innustada looma uut ning esile tooma juba olemasolevaid interaktiivseid materjale, mis pakuvad lastele ja noortele võimalusi veebis õppida, mängida, avastada ja leiutada,“ sõnas Triin Kangur, projekti „Targalt internetis“ teavitustöö juht.

Esitada võib erinevad materjale alates veebilehtedest, blogidest ja videotest kuni mobiilirakenduste ja tahvelarvutimängudeni, mis pakuvad lastele loovaid, interaktiivseid, meelelahutuslikke ja hariduslikke tegevusi. Tööd võivad olla nii eesti kui inglise keeles.

Osalema oodatakse nii täiskasvanuid kui kuni 18-aastaseid noori. Täiskasvanud võistlevad kahes kategoorias: professionaalid, kes oma igapäevatöös tegelevad veebisisu loomisega või ostavad selleks teenust sisse (nt ettevõtted), ja täiskasvanud, kes teevad seda oma igapäevatöö kõrvalt (nt õpetajad, noorsootöötajad jne). Lapsed ja noored saavad osaleda kahes kategoorias: individuaalselt või kuni 3-liikmelise grupina, ning klassi- ja koolikollektiivina. Konkursitööde hindamisel arvestatakse sisu eakohasust, kasutajasõbralikkust ja atraktiivsust.

Töid saab esitada kuni 30. septembrini 2013 konkursi veebilehel oleva vastava kategooria vormi kaudu.

Parimate väljaselgitamine toimub kahes voorus. Esmalt selgitatakse žürii ja avalikkuse poolt parimad neljas kategoorias Eestis ning iga kategooria võitja läheb edasi võistlema üle-euroopalisse vooru. Eesti parimad tehakse teatavaks novembris 2013 toimuval auhinnatseremoonial ning Euroopa auhinna võitjad kuulutatakse välja 2014. aasta Turvalise interneti päeval 11. veebruaril.

Rohkem infot konkursi kohta leiate konkursi veebilehelt www.bestcontentaward.eu, kus vastav info on toodud iga osaleva riigi keeles.

Eestis koordineeritakse võistluse läbiviimist projekti „Targalt internetis“ raames, mille elluviijateks on MTÜ Lastekaitse Liit, Digihariduse Innovatsioonikeskus Tiigrihüpe, Politsei- ja Piirivalveamet ning MTÜ Eesti Abikeskused.