Õuesõpet saab rakendada kõikides tundides


Avaldaja:Madli Leikop30. Mai 2012

Vändra gümnaasiumis saab valida loodusteaduste õppesuuna ja osaleda rohketes õuesõppe projektides. Õuesõpe on Vändras populaarne, sellest annab tunnistust ka aastaid peetud blogi. Oma kogemusi jagavad Vändra kooli bioloogiaõpetaja Hille Arumäe ja klassiõpetaja Riina Arva.

Mida teie kui õpetajate jaoks tähendab õuesõpe, kas seda saab rakendada igas ainetunnis?

Hille Arumäe: „Õuesõpe on meie jaoks selline huvitav tund, kus saab seinte vahelt välja, ega meilegi meeldi toas olla. Koos õpilastega mujal käies õpid lapsi rohkem tundma ja hoopis teise nurga alt kui nad tavatunnis välja näitavad. Õpikus on puhas teooria ja foto ei asenda ikkagi seda, mida saab ise kogeda, see ongi kõige suurem kasu õues õppimisest. Tänapäeva nn maalaps ei tunne enam loodust, sest tähelepanu on rohkem ikka ekraanil (mobiil ja internet) ja klappidel, mis peas on; ning teismelise tähelepanu köidavad ikkagi kaaslased rohkem kui loodus. Õuesõpet saab rakendada absoluutselt kõigis tundides ja kõigis vanuseastmetes.“

Riina Arva: „Õuesõpe on minu jaoks võimalus viia õpilased majast välja, loodusele lähemale. Looduses kogeb õpilane kogu ümbrust vahetult ja seega kinnistub kõik kiiremini ja paremini. Õuesõppe tunde on võimalik integreerida teiste ainetega. Pärast loodusmatka kirjutasime eesti keele tunnis jutte sellest, mida olime teada saanud ja mida matkal tegime; nooremad õpilased meisterdasid taimelehtedest vahvad järjehoidjad, mida saab igapäeva õppetöös kasutada; matka käigus kaaluti erinevaid taimi ning õpilasetel tuli taime masse omavahel võrrelda. Neid näiteid võiks tuua veel ja veel. Seega saab õuesõpet edukalt integreerida iga õppeainega. Lisaks tuleb õpilastel kasutada IKT- vahendeid, sest blogisse tuli teha sissekandeid. Kuigi nooremate õpilaste artiklid kirjutas blogisse õpetaja, siis vanemad õpilased said sellega ise hakkama. Blogi pidamine tekitas õpilastes suurt elevust, sest igaüks tahtis ju oma nime või pilti seal näha. Selle nimel tuli ka rohke  pingutada.“

Kas õuesõpe nõuab koolilt täiendavaid rahalisi vahendeid? Parki saab muidugi niisama minna, aga kui on vaja kaugemale sõita?

Hille Arumäe: „Meie koolil on olemas suur pargiala ja kooliaed, kuhu on rajatud ka väike nurgake õues õppimiseks (laud ja istepingid). Õpilasi huvitavad muidugi ka kaugemad reisid, kuigi küsitlustest tuli välja, et ega liiga kaugele ei ole ka huvitav sõita. Näiteks reis Lõuna-Eestisse Karulasse oli just õpilaste arvates igav pika sõidu tõttu. Täiendavaid rahalisi vahendeid oleme saanud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK), viimased aastad on meie keskonnahariduslikud õuesõppeprojektid kõik heaks kiidetud ja ka rahastatud. Ilma KIKi toetuseta jääksid küll kõik kaugemad sõidud ära.“

Riina Arva: „Õuesõpet saab korraldada nii koolimaja läheduses kui ka sõita kaugemale. Olen korraldanud matku klassile nii, et oleme ise bussisõiduraha maksnud. Kuid seekord kirjutasime projekti KIK-i ja taotlesime raha loodusmatkade jaoks. Projekti suunas meid kirjutama kooli direktor Peeter Putk. Projekti teemaks võtsime „Elurikkus looduses“. Selle raames tutvusid õpilased looduskeskustes rabakooslusega, sipelgate eluga ja Taevaskoja ürgse loodusega. Vanematele õpilastele (4.-6. klass) valisime matkade jaoks Kiidjärve looduskeskuse. Nooremad õpilased (1.-3. klass) külastasid Soomaad.

Kiidjärve looduskeskuse valimisel oli kolm põhjust: esiteks sellepärast, et see asub meist väga kaugel ja üldjuhul vanemad lapsi nii kaugele viia ei jõua; teiseks põhjuseks oli selle looduskeskuse mitmekesine loodusprogrammi valik; kolmandaks on see, et Lõuna-Eesti loodus ja maastik on oluliselt erinevad meie kandi loodusest. 

Õpilased olid matkadega väga rahul. Ainsaks miinuseks peeti pikka sõitu, aga seal kogetu korvas kõik.“

Kas lapsed on õuetunnis teistsugused kui klassitunnis, on distsipliini raskem hoida?

Hille Arumäe: “Distsipliiniga pole küll probleeme olnud. Õuesõppe kohad olema valinud just selle järgi, kus on olemas ikka õppimise võimalus ja enamustes RMK looduskeskustes, muuseumides ning looduskoolides on olemas huvitavad töölehed ja -ülesanded. Ainult niisama vaatamas pole me kunagi käinud.

Kui läheme oma kooli ümbrusesse, siis on mul ikka ette valmistatud töölehed, mille alusel õpilased käivad loodust uurimas. Teeme nii individuaalset kui ka paaristööd. Oleme uurinud kooliümbruse samblikke, tiigielustikku, murutaimede kooslust jne.“

Riina Arva: „Kõikidel gruppidel oli kaasas mitu saatjat ja minu teada õpilaste käitumisega probleeme ei olnud. Programmid olid paraja pikkusega ja sisutihedad. Matk oli lastele nii huvitavaks ja põnevaks tehtud, et ei tekkinud aega millegi muuga tegelemiseks. Arvan, et distsipliini on õues lihtsam hoida siis, kui tund on hästi ette valmistatud.

Õuesõppe tunni ülesehituse juures on oluline ka see, et tunni sisu oleks eakohane. Kui õpilane ei saa räägitust aru, siis kaob tal huvi ja ta hakkab tegelema muude asjadega.“

Kas ja kus olete end õuesõppe alal täiendanud, kas sellealaseid täienduskoolitusi pakutakse?

Hille Arumäe: „Eraldi õuesõppe täiendkoolitustel pole ma osalenud, aga olen palju saanud koolitusi uurimusliku õppe alal (Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond)  ja seal õpitu aitab läbi viia ka õuesõppe tunde.  Ja palju ideid olen saanud ka Eesti bioloogiaõpetajate ühingu suvekoolis praktiliste tegevuste käigus.“

Riina Arva: „Õuesõppe alal olen ma koolitust saanud ainult ülikoolis. Õppisin Tartu ülikooli õpetajate seminaris ja seal olime lausa nädal aega õues loodust uurimas. Hiljem ei ole selle- alast koolitust saanud, kuigi seda oleks vaja.“

Vaata Vändra gümnaasiumi blogi "Elurikkus looduses".

Valik pilte Vändra gümnaasiumi õuesõppetundidest. Fotod kooli arhiivist.

Õuesõppe fotod-Saadjärve ja Porkuni 002.jpg

IMG_1273.JPG

Õuesõppe fotod-Saadjärve ja Porkuni 007.jpg


 
 


 

Haridus- ja Noorteamet