Tartu ülikool 2032 – loenguvaba?


Avaldaja:Madli Leikop11. Aprill 2014

Tartu ülikoolis arutleti, missugune on kõrghariduse tulevik. Konverents „Visioon 2032“ otsis vastuseid küsimustele, mida oodatakse ülikoolidelt oludes, kus info ja teadmised on tänu virtuaalmaailmale kõigi jaoks üha enam kättesaadavad.

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm ütles avakõnes, et ülikooli tugevuse ja elujõulisuse alus on valmidus ise ühiskonnale rohkem tagasi anda. Ülikooli õppejõududelt ja teadlastelt oodatakse probleemide lahendamist, aga selle kõrval on veel tähtsam luua ülikoolis kogu maailmale uuenduslikke ja innustavaid lahendusi.

Akadeemik, rector emeritus Jaak Aaviksoo alustas ettekannet „Klassikalise ülikooli haihtumine“ intrigeerivalt, sõnades, et ülikoolile ei ole palju aega elada antud. Ning lisas pärast väikest pausi: „Ometi oled sa igavene.“

Ta sõnas, et konverentsi keskmes on ülikooli ja Tartu ülikooli tulevik. Aastal 2032 tähistab Tartu ülikool 400. juubelit. „Täna õpib maailma kõrgemates koolides, mida ühise nimetajana ka ülikoolideks kutsutakse, umbes 250 miljonit inimest. Aastal 2032 on neid tõenäoliselt kaks korda rohkem. Niisugune kiire kasv koos muutuva ühiskonnaga muudab ka ülikoolide arengut. Asjakohane on küsida, kas raamid, millesse oleme asetanud ka oma alma materi, on sobivad, et minna vastu ülikooli 400. juubelile,“ kõneles Aaviksoo.

Tartu ülikooli näol on tegu klassikalise ülikooliga, kus on oluline õpetuse ja teaduse ühtsus – seda rõhutab ka ülikool ise. „Vaadates tänapäeva edukamate ülikoolide tausta, leiame väga erinevate ideaalide järgijaid. Kui klassikaline ülikooli areng ei saa muutuvates oludes olla enam peamiseks teenäitajaks, siis millest ikkagi muutuvates aegades kinni hoida? Kõrghariduse tähendus hägustub, kõrghariduse kättesaadavus suureneb plahvatuslikult, hägustuvad piirid akadeemilise ja rakendusliku teaduse vahel, töö ja õpingute vahel jne. Püsiväärtus on inimeste loomuomane tung uute teadmiste järgi, see on jääv. Et see tung saaks väljenduda, on vaja akadeemilist vabadust. Akadeemiline vabadus vajab oma hoidjat, ja selleks peaksid olema ja saama kõik need kogukonnad, kes teadmiste piiri edasi nihutavad sõltumata institutsionaalsest, rahvuslikust, ideoloogilisest taustast. Samas tuleb tähelepanu pöörata, kuidas teenida ka neid inimesi, kellele sellest kõigest võiks kasu tõusta ja kes selle kasu märgiks ja tunnustuseks meile raha annavad. Kuidas ühitada ideaale ja rahas väljendatud kaaskodanike teenimise missiooni?“ küsis Jaak Aaviksoo oma ettekandes.

IMG_2172.JPG

Jaak Aaviksoo.

Tartu ülikooli valik tuleb üles ehitada praktilistele asjadele. Nendeks on ka emakeel ja ülikooli asukoht, tõdes Aaviksoo.

Keelest peaksime vähem rääkima, aga keele asjus rohkem tegutsema. „Ei ole oluline, mis keeles Tartu ülikoolis räägitakse, küll on Tartu ülikoolile oluline, et eesti keel oleks nende maailma keelte hulgas, mis elab ja areneb. Ülikool võiks suunata jõupingutused sellele, et oma teadusliku tegevuse kaudu kinnistada eesti keel tuleviku-, tehnologiseeritud keelte perre. Kui seda suudame, oleme andud panuse Eesti põhiseaduse preambula teenistusse,“ lausus Aaviksoo.

Asukoht rääkides küsis Aaviksoo, kuivõrd on Tartu ühendatud kogu maailma keskustega? Ega ei ole küll. Ja see olukord (lähi)tulevikus ilmselt ei muutu. Atraktiivsed ülikoolilinnad on Pariis, London, Singapur. Atraktiivsuselt 50 esimese hulgas ei ole ühtegi ülikoolinna, kus elaks alla 100 000 inimese või kus lähima rahvusvahelise lennujaamani tuleks sõita rohkem kui tund aega.
„Seda me muuta ei suuda. Tuleb oma nõrkused muuta tugevusteks,“ sõnas Aaviksoo, pidades silmas võimalust virtuaalselt kohal olla, virtuaalselt osaleda, ja neid võimalusi jõuliselt otsida.

Aaviksoo ütles, et ülikooli diplomil kui tõestusel, et kool on läbitud ei ole enam nii suurt väärtust kui aastaid tagasi, ja diplomi tähtsus väheneb veelgi. Oluline on, et ülikooli lõpetanu leiaks tööd, ja diplom iseenesest tööd ei garanteeri. See, mille tudengid suurte kulutuste hinnaga ülikoolist kaasa saavad, peab olema neile kasulik. „Ülikool võiks kaaluda diplomi väljaandmisest üldse loobuda, aga garanteerida kõikidele lõpetajatele nende esimene ja tasuv töökoht. See on suurem väärtus. Tuleb üles ehitada ülikool, mis seda oma lõpetajatele tagab. Kui sinna ka diplom kaasa antakse, siis on suurepärane,“ käis Jaak Aaviksoo välja omapoolse mõtte.

Lõpetuseks pakkus Aaviksoo ülikooli tulevikku silmas pidades välja kolm konkreetset tähtaega ja eesmärki: aastaks 2020 kaotatakse ülikoolis kõik loengud, aastaks 2026 tuleb pool otseselt õppimisele kuluvast ajast kulutada virtuaalruumis ja aastaks 2032 on 51% Tartu ülikoolis õppivatest tudengitest pärit väljastpoolt Eestit.

Helsingi ülikooli rektor professor Jukka Kola alustas oma ettekannet „Ühiskonna väljakutsed“ tõdemusega, et muutused meie ümber on nii kiired, et meil on probleeme nende käsitlemisega. Ja muutused on üha globaalsemad, me ei saa neid vältida. „Mõnikord on hea öelda, et muutused on nii globaalsed, et meil (ülikoolil) ei ole nendele mõju. Me tegeleme pigem tagajärgedega kui probleemide ennetamisega. Kuidas olla proaktiivsem? Pigem samm ees kui samm taga saab olla siis, kui otsuseid tehakse,“ rõhutas Jukka Kola ülikoolide rolli muutustega toimetulekul. Otsuseid tuleb langetada ka siis, kui polegi täpselt teada, kas on ikka head otsused. Otsustamatus toob kaasa seisaku. Ta tõdes, et side teadlaste ja poliitiliste otsuste langetajate vahel ei ole alati piisav. „Meil võib olla hulk teadmisi, vajalikke uuringutulemusi, aga need ei jõua otsustajateni. See side on üks väljakutseid ülikoolidele. See tuleb eriti esile üleilmsete probleemide puhul nagu näiteks kliimamuutused,“ rääkis ettekandja.

IMG_2177.JPG

Jukka Kola.

Ta ütles, et ülikoolid peavad õppima olema paindlikud. Väikeste riikide puhul nagu Soome ja Eesti on see lihtsam, meid toetab ka mitte just kõige kergem minevik – me oleme pidanud olema paindlikud, et ellu jääda. „Ülikoolide areng on seni olnud stabiilne, rahulik, nii kiirete ja üleilmsete muutustega pole varem kokku puututud, tuleb õppida muutustega toime tulema,“ sõnas Jukka Kola.

Konverentsil „Visioon 2032“ esines veel Islandi endine välisminister Jón Baldvin Hannibalsson. Eesti tulevikku visioneeris Swedbank AS-i juhatuse liige Robert Kitt ning Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse direktor akadeemik Jaan Undusk. Konverentsiblokis „Inimene 2032“ kõnelesid Tartu ülikooli inimese füsioloogia professor akadeemik Eero Vasar, Tartu ülikooli bioinformaatika professor akadeemik Jaak Vilo ning Tartu Kivilinna gümnaasiumi direktor Karin Lukk.

Vaata konverentsi kodulehte.

Fotod videoülekandest ja TÜ kodulehelt. 

Samal teemal:

 

 

Haridus- ja Noorteamet