Leheküljed

Ettevõtlusõppe roll

Viimati täiendati kasutaja Moonika Kukk poolt

Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe rolli tähtsust on viimastel kümnenditel rõhutatud nii riigiti kui Euroopa Liidus tervikuna erinevatel tasanditel: sellest on rääkimas nii poliitikud, erinevad organisatsioonid, ettevõtted jne. Ettevõtlusõppe edendamise ja laiendamise eesmärk on lisatud olulisematesse strateegiadokumentidesse ning ettevõtlusõpet käsitletakse kui ühte olulist instrumenti, mis aitab saavutada majanduse ja heaolu kasvu. Vajadus ettevõtlusõppe järele on tuvastatud ka rohujuure tasandil – õpilaste seas läbiviidud küsitlused näitavad õppurite motivatsiooni õppida rohkem ettevõtlust ning omandada ettevõtlikule inimesele omaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid.

Üleilmastumisega on kaasnenud kapitali ja tööjõu mobiilsus ning era- ja tööalaste suhete ning organisatsioonide tegevuste üleilmne omavaheline integreeritus. Organisatsooni juhtimise seisukohalt tähendab see detsentraliseerimist ning vajadust kaasata juhtimisprotsessidesse oluliselt rohkem inimesi. Suurkorporatsioonide keskne majanduskäsitlus [1] on asendunud rõhuasetusega väikeettevõtjatele. Vastutus on järjest enam liikumas institutsioonidelt eraisikutele.

Ülaltoodu seab inimesed igapäevaselt oluliselt erinevasse situatsiooni võrreldes olukorraga 10–20 aastat tagasi. Muudatused keskkonnas esitavad vajaduse muudatuste järele ka inimeste teadmistes, oskustes ja hoiakutes. Tööalaselt tähendab see suuremat pinget seoses pideva uute teadmiste vajadusega, projektipõhisust, tegevuste kiiret ammendumist ning asendumist uutega ning valmisolekut liikuda diagonaalselt erinevate sektorite vahel. Lineaarne karjäär ühes ettevõttes on järjest ebatõenäolisem. Enam ei piisa [1] väljapaistvatest erialastest teadmistest, oluliseks on tõusnud ka interdistsiplinaarsed oskused ja hoiakud, loov ja ettevõtlik võimaluste tuvastamisele ja nende realiseerimisele suunatud käitumine, millele tuginedes saab olemasolevaid teadmisi rakendada õpitust oluliselt erinevates situatsioonides.

On hulk uusi teadmisi ja oskusi, millega inimesed peaksid olema varustatud, et vastata muutunud ühiskondlikele tingimustele. Üheks mooduseks sellisele väljakutsele vastata on ettevõtlusõppe integreerimine erinevate haridustasemete õppekavadesse. Teisest küljest osaleb iga inimene teadlikult või teadvustamata, ühel või teisel viisil majandustegevuses. Elementaarne arusaamine majanduse toimimisloogikast ning iseenese rolli lahtimõtestamine selles süsteemis aitab kaasa sihipäraste karjäärialaste valikute tegemisele.

--------------------------------------------------------------------------------

[1] Kadri Pedas, magistritöö „Ettevõtlusõppe arendamine kõrgkoolides üliõpilasfirma programmi rakendamise näitel“. 2009, TTÜ majandusteaduskond, juhendaja prof. Urve Venesaar.
[2] Future skill needs in Europe. Focus on 2020. 2008, CEDEFOP.

Haridus- ja Noorteamet