Pöördumatu digipööre Priimetsa ja Veeriku koolis


Avaldaja:Laura Vetik11. Aprill 2016

Eestis on praegu 20 kooli, kes on spetsiaalselt õppinud digimuutust tegema. Need koolid osalesid 2014. ja 2015. aastal programmis Samsungi Digipööre, kus koolimeeskondadele õpetati nutiseadmete kasutamist õppetöös kõige laiemas võtmes.

Kaks kooli viisid muutused digitaalse tuleviku suunas ellu nii edukalt, et said auhinnaks 10 000 euro väärtuses Samsungi digiseadmeid: 2014. a Valga Vene Gümnaasium (nüüd Valga Priimetsa Kool) ja 2015.a Tartu Veeriku Kool.

Eesti elukestva õppe strateegiast lähtuvat koolide digitulevikuks ettevalmistamise programmi korraldasid Tallinna Ülikooli informaatika instituudi haridustehnoloogia keskus ja Samsung Electronics Baltics.

Valga Priimetsa Kool õpib ja areneb

Valga Priimetsa Koolis avati Samsungi digiklass mullu märtsi lõpus. Klassis on õppekohti 25 lapsele: tahvelarvutid, interaktiivne tahvel ja Smart Schooli klassiruumi haldamise tarkvara. Selle abil saab õpetaja kiita õpilast individuaalselt või alustada individuaaltundi, keelata teiste rakenduste kasutamist (nt Facebooki tunni ajal ei külasta). Smart Schooli rakenduste abil saab iga õpilane vajalikku tähelepanu.

Valga Priimetsa Kooli direktor Marina Krotova meenutab digiklassi algust ja ütleb, et raske oli: “Õpetajad, kes olid harjunud kasutama personaalset arvutit, pidid nüüd kätte võtma tahvelarvutid ja hakkama neid õpetamisel kasutama. Ootamatult muutusid kõik hiire ja klaviatuuri kasutamise oskused tühiseks, aru tuli saada uuest tarkvarast ning varem arvutis iseenesest toimunud operatsioonid enam automaatselt ei kulgenud – mõne kliki algoritmid olid läinud sassi. Õpetajatel isiklikke tahvelarvuteid veel polnud. Uute tehnikavidinatega tutvumine oli keeruline, samas pidi nende kasutamist edukalt rakendama tunnis. Tundide ettevalmistamine võttis palju aega.“

digipööre1.jpg

Nüüdseks on olukord muutunud. „Väga hea, et tänapäeval on olemas andmebaasid, kuhu laaditakse üles kõigile kättesaadavad tunnistsenaariumid, mida on loonud teised õpetajad. Meie kollektiivi keskmine vanus on 48, kuid see ei olnud mingiks takistuseks. Noored õpetajad võtsid initsiatiivi enda kätte ning ajapikku nakatasid uute tehnikavidinate võimalustega ka vanemaid kolleege. Meil vedas, et sel hetkel töötasid meil haridustehnoloog ja noor aktiivne IT-spetsialist,“ ütleb Marina Krotova.

Haridustehnoloog on nüüdseks küll töökohta vahetanud ja IT-spetsialist läks ajateenistusse. „Kuid meil on tähelepanuväärselt hea õpetajate ja õpilaste kollektiiv. Digiasjanduses edasijõudnud õpetajad õpetavad ka kolleege. Teeme seminare „Õpetajalt õpetajale“. Kuulame, vaatame, kuidas häid kogemusi oma tundides ära kasutada. Toimuvad õpetajate meistriklassid, töötoad. Oleme vastu võtnud külalisi teistest koolidest, keelekümbluskeskusest ning pidanud lahtisi tunde sõpruskoolide õpetajatele,“ ütleb Marina Krotova. „Õpetajate toas on tabel, kuhu õpetajad märgivad, mida nad tahaksid juurde õppida. Samasse tabelisse on märgitud õpetajate nimed, kes mida oleks võimeline teistele edasi õpetama. Õpetajatele on abiks koolis koostatud juhendid-brošüürid. Aina rohkem õpetajaid näeb suurt kasu tänapäevasest tehnikast. Paljud õpetajad kasutavad ümberpööratud klassiruumi metoodikat, kus õpilane valmistab vajaliku materjali kodus ette, tunnis aga toimub süvendatud õppimine, lisateadmiste omandamine ja arutlus. Kuidas see kajastub õpitulemustes, ei ole veel teada.“

digipööre.jpg

Marina Krotova toob välja õpetajate tähelepaneku: tahvelarvutis saab sama ajaga lahendada rohkem ülesandeid kui tavaarvutis. Tahvelarvuti on mobiilsem, pole vajadust tassida sülearvuteid klassist klassi, vedada juhtmeid ning jälgida tarkvaralitsentsi kehtivust. Piisab vaid, kui hoida tahvelarvutid laetuna ja kontrollida internetiühendust. Vahel piisab ka õpilaste mobiiltelefonidest, mis on neil alati taskus. On õpilasi, keda mõni aine üldse ei huvitanud, kuid nüüd on suhtumine muutunud. Õpilased on öelnud, et kodutöödele kulub vähem aega ja materjal jääb paremini meelde, kuna lugemisele lisaks saab vaadata videot, interaktiivseid skeeme ja pilte.

“Samsungi klassil on võimalusi veel tohutult palju, õpime neid tundma iga päev. Plaanis on teha Tartu Veeriku Kooliga ühiseid kursuseid. Otsime võimalusi teha koostööd Läti Vabariigi Valmiera kooliga, kes on Lätis Samsungi digiklassi projekti võitjakool. Digiklass on avatud, õpetajad on valmis jagama oma kogemusi, kuid muidugi oleks hea, kui koolil oleks digiürituste korraldamisel oma kvalifitseeritud spetsialist abiks. Otsime oma kollektiivi vastavat spetsialisti,“ ütleb Marina Krotova.
 

Tartu Veeriku Kool

Veeriku koolil on tore kooli digipöörde kodulehekülg. Ajaveebis on rohke pildimaterjaliga varustatult kirjas kõik olulised digi- ja nutisündmused koolis. Õpinurgas edastatakse infot koolisiseste õpitubade kohta. Õppimine-õpetamine toimub kolleegilt kolleegile põhimõtet järgides. „Digipöördega tegeleb Veeriku kool juba pikka aega – eesmärgistatult alates uue õppekava rakendumisest,“ ütleb koolijuht Ruth Ahven. „Kool on järjepidevalt võtnud kasutusele puutetahvleid, tahvelarvuteid, rakendanud VOSKi. Õpilased tahavad kogu aeg olla nutiseadmetes ja mängida. Me leidsime neile väljundi, kuidas kasutada nutiseadmeid uute teadmiste saamiseks ja tööde vormistamiseks, suhtlemiseks, hinnangu andmiseks, tagasisidestamiseks. Õppeainete lõimimine ja õpilast toetava hindamise rakendamine on innustanud õpetajaid digivahendeid kasutama, ajaveebe looma, erinevaid õpikeskkondi kasutama. Haridustehnoloogi ametikoha loomisega sai digipööre uue hingamise. Edu tagab õpetajate koostöö.“

digipööre_Tartu Veeriku Kool.jpg

Samsungi Digipöörde programmis pööras kool tähelepanu just õpilast toetavale hindamisele ning kaasas digitehnoloogia abil õpilased enda õppimise kavandamisse ja hindamisse. Lihtsalt öeldes sai õpilane oma isikliku, parooliga kaitstud õpiveebi, kus nutiseadme abil ja õpetaja poolt ette antud hindamismudelist lähtudes analüüsida oma õpingute edenemist. Küsimusele, mis on muutunud pärast Samsungi Digipöörde võitu, andis programmis osalenud meeskond (Karin Tõevere, Signe Varendi, Priit Pensa, Reene Õigus, Meelis Sulg, Tiina Ruus ja Ruth Ahven) üksmeelse vastuse: „Digipöörde võit tõi kinnituse, et oleme õigel teel. Õpilaste õpiveebid on täienenud ja arenenud. Kui esialgu oli õpiveebi haaratud ainult üks katseklass, siis nüüd on õpiveebidega ühinenud kogu II kooliaste. Õpilased naudivad õppimise protsessi. Õpiveeb on muutunud õpilaste igapäevaseks õpikeskkonnaks. Katsetame praegu ka ühe I kooliastme klassi kaasamisega, et näha, kas ka 2. klassi õpilased on võimelised selles keskkonnas tegutsema ja õppima ning valmis vastutust võtma, tagasisidet ning hinnangut andma.

Digipöörde tulemusena õpivad õpetajad pidevalt. Digivahendid on kogu aeg kasutuses: meie 52 tahvelarvutit on tundides rakendust leidnud ja arvutiklassid on hõivatud. Õpilased on valmis kasutama isiklikke telefone, see on muutunud loomulikuks õppetöö osaks. Koolis on olemas wifi-võrk, mis katab vajadused.“

Veeriku kooli digikogemusega saavad tutvuda ka teiste koolide õpetajad. Viimasel kuuel aastal on igal märtsivaheajal toimunud metoodikapäev, kus õpetajad tutvustavad häid praktikaid ja uusi metoodikaid, digivahendeid ja õpikeskkondi. Metoodikapäevadel on Veeriku kooli kogemusega tutvunud Tartu koolide õpetajad, samuti käisid külas Pärnu digipöörde-koolide õpetajad.

„Digivahendite kasutamine ja vaba liikumise oskus erinevates keskkondades on tänapäeval teine kirjaoskus. Samas peab digikeskkonnas teadma reegleid ja eeskirju, oskama ennetada ohtu ning end ohu korral kaitsta.  Oleme aastaid teinud koostööd veebikonstaabliga, kes on igal sügisel teinud ohutu interneti koolitusi õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele,“ ütleb Ruth Ahven. „Me peame endiselt tähtsaks ka õpilaste suulise eneseväljenduse oskust, suhtlemist, raamatute lugemist, esinemisi ja kõike muud. Ja oluline on ka oskus digivahendist puhata.“

Autor: Madli Leikop, Haridusportaali Koolielu toimetaja

Fotod: Oleg Hartsenko, Ardo Kaljuvee

Haridus- ja Noorteamet