Oma arvamust oli võimalik avaldada 4., 8. ja 11. klassi õpilastel. Kõikidest 4. klassis õpilastest vastas küsitlusele 80 %, 8. klasside õpilaste seas oli osalejaid 76%, 11. klassi õpilastest vastas 70% ning kõige tagasihoidlikum oli osavõtt täiskasvanute gümnaasiumite õppurite seas – 19,8%.

Üleriigiline koolide rahuloluküsitlus toimus kolmandat korda. Küsitlused olid elektroonsed, igale koolile edastati individuaalne veebilink. Eelmisel aastal said lisaks õpilastele tagasisidet anda ka lapsevanemad ning õpetajaid, kuid sel aastal osalevad vaid õpilased. Õpilaste rahulolu-uuring toimub igal aastal, õpetajaid ja lapsevanemaid küsitletakse üle kolme aasta.

Innove edastab õppeaasta lõpuks koolidele ja koolipidajatele kooli(de) kohta tagasiside raportid. Peamised tulemused avaldatakse ka haridusandmete veebiportaalis www.haridussilm.ee

Lisainfot küsitluste kohta leiab: www.hm.ee/et/rahulolu

Allikas: SA Innove koduleht 

Matamängude päeva eesmärk on tuua kokku õpilased üle Eesti ja Euroopa ning anda neile võimalus oma arvutamisoskused proovile panna eakaaslastega võisteldes. 

Pärnu Rääma Põhikooli 3.c klassi õpilased, keda juhendas õpetaja Signe Heindla, saavutasid Euroopas 3. klasside arvestuses auväärse 1. koha. 

“Lapsed olid tublid," sõnas õpetaja Signe Heindla, kes oli oma õpilaste saavutuse üle väga õnnelik. Siinkohal tasub mainimist, et 30. jaanuaril toimunud Eesti matamängude päeval saavutas õpetaja Signe Heindla koos oma õpilastega 3.c klassist vabariigis 3. klasside arvestuses 2. koha. 

Matamängude päeva korraldab idufirma 99math, kes loodab populariseerida matemaatikat ja muuta selle haaravamaks laiemale publikule. 

Teksti ja meemi autor: Mart Kimmel, Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog 

„Elu(s) eeskuju“ on 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Pakume noortele positiivseid eeskujusid, võimalust kaasa rääkida ja arutleda edasiõppimise ja karjäärivalikutega seotud teemadel, nõuandeid elukutse ja töökoha valimisel.

Kolmapäeval, 8. mail kell 12.00 kohtub Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8) noortega TLÜ teadur ja bändi Herald kitarrist Egert Vandel.

Ta ühendab omavahel looduse ja muusika ning on hea näide sellest, kuidas töö ja hobi võivad olla väga mitmekülgsed ja erinevad.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: noorte@tln.lib.ee ja 683 0914.

Artikli ja fotod saatis Koolielule Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse arendus- ja PR-juht Karén Sukiasyan

17.-22. märtsini osalesime esmakordselt kutsemeistrivõistlustel “Wellness & Zero Waste - Food & Beverage Contest Casargo” Itaalias, mida korraldas meie partner Casargo Teeninduskool. Kolmandat korda osalesime Ungaris rahvusvahelistel võistlustel, mis toimus 21.-23. märtsini Budapestis Gundel Karoly Teeninduskoolis. 2016. aastal toimunud Budapesti meistrivõistlused olid meie jaoks edukad, kus me saavutasime kolmanda koha.  

Võistlustulle Itaaliasse saatsime 4-liikmelise võistkonna kahest kutsekoolist: kokad Danila Gladkih ja Polina Koroljova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest ning kaks teenindajat, Eleanora Kleine ja Indra Ottis Pärnumaa Kutsehariduskeskusest. Võime uhkusega öelda, et meie meeskonnas on parimad kokad ja teenindajad. See on suurepärane reklaam Eestile, me oleme väga tõsiseltvõetavad tegijad, lipp oli kõrgelt hoitud! Kokku osales Itaalia võistlusel 18 riiki ja pooled auhinnad kuuluvad meie võistkonnale:

- Best style and elegance team
- Best bar restaurant team
- Best kitchen team
- Team Trophy 2019

“Võistlus oli väga raske, õpilased olid tublid! Meie kui õpetajate töö oli oma õpilastele kaasa elada ja me saime neid ainult toetada. Võistlusel osalemisega saime palju uusi tutvusi. Itaalia kutsus meid tagasi ja samas tegi meile ka ettepaneku Läti esineda nende kokandusvõstlusel järgmisel aastal,” lisas IVKHK toitlustuserialde juht Ene Valgemäe.

Ungaris toimunud võistluse teema oli „Budapest - Euroopa  spordipealinn 2019”. Eestit esindasid kokad Taavi Zahharov ja Kerli Aun, pagar-kondiiter Jelizaveta Krasiy ja teenindajaks oli BVHSZC Gundel Karoly Teeninduskooli õpilane Greti Svab, mis tegi meie meeskonna rahvusvaheliseks. Budapestis saime kaks eripreemiat, nimelt kõige ilusam tort ja parim serveerimine, lisaks meie kondiiter Jelizaveta Krasiy saavutas 3. koha. Üldarvestuses oleme 4. kohal. 

„Meie õpilased Kerli Aun ja Taavi Zahharov osalesid 39. rahvusvahelisel noorte kokkade võistlusel ja saavutasid seal auväärt 4. koha. Võistlus oli pingeline ja professionaalne, võistkonnad olid kohale tulnud Prantsusmaalt, Saksamaalt, Hollandist ja mujalt, kõik väga tugevad. Meie õpilased olid väga tublid, muidugi oli hetki millega juhendaja ei olnud rahul aga see on täiesti normaalne võistlusolukorras. Kiidan meie tublisid õpilasi edukalt sooritatud võistluse eest. Päris tühjade kätega tagasi ka ei tuldud, meie kondiitriõpilane Jelizaveta Krasiy sai eriauhinna kõige ilusama tordi eest ja sai kokkuvõtteks ka kolmanda koha. Kokaõpilased said eriauhinna kõige ilusama serveerimise eest. Kokkuvõttes jäime võistlustega vägagi rahule, õpilased said hea rahvusvahelise võistluse kogemuse ja kogemuse kogu eluks,“ kommenteeris Jõhvi õppekoha toitlustusjuht Mihkel Luus.

9. korda Kuressaare Ametikoolis toimunud rahvusvahelisel kutsevõistlusel „Kokakunst Kuressaares“ saavutas noor kokk Evelin Kivatšitski koos Lauris Barakauskisega Riia Teeninduskoolist 2. koha. 

„Rahvusvahelistes võistlustes osalemine annab meile kogemusi, enesekindlust, õpilased saavad ennast ise hinnata. Oluline on keelepraktika ja koostöö, samuti kutsemeisterlikkuse tõstmine. Kindlasti on see ka maine küsimus, kuidas õpilased saavad hakkama erinevate kultuuride esindajatega. Õpilastel ja koolil tekivad uued kontaktid ja tutvused,“ lisas direktor Hannes Mets. 

Tahame tänada Budapesti Gundel Karoly Teeninduskooli, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilasi ja juhendajaid. Suur tänu meie Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilastele ja juhendajatele. Oleme uhked, et olete meiega!  

18. aprillil toimub töötuba "Chromebook ja Windows - mida ja miks koolile valida?"

Koolitusel saab ülevaate, millisetel juhtudel on mõistlik valida koolile Windows operatsioonisüsteemiga arvuti ja millisel Chromebook. Koolitusel osalejad saavad tutvuda ja lahendada lihtsamaid ülesandeid Chromebookide tsentraalseks haldamiseks. Täpsem info ja registreerimine siin!

24. aprillil toimub töötuba "Tuleviku klassiruumi loomine". 

Koolituse sisu on tuleviku klassiruumi kontseptsiooni tutvustus ja erinevate õpitsoonide rakendamine klassiruumis, mis toetavad nüüdisaegset õpikäsitust.

29. aprillil toimub töötuba "Virtuaalreaalsus koolis".

Töötuba annab võimaluse osalejatel proovida erinevaid õppetöö rikastamise võimalusi virtuaal- ja liitreaalsuse kasutamise abil, et saada ülevaade, milliseid vahendeid ning sisu on võimalik koolis kasutada.

15. mail toimub töötuba "Teaduslaborid - käed külge!"

Töötuba võimaldab proovida õppetöö rikastamise võimalusi Globisens teaduslaborite abil, et saada ülevaade vahendite kasutamisest loodusainete valdkonna tundides ja luua õpilasele lisavõimalusi uurimuslikuks õppeks. Täpsem info ja registreerimine siin!

Foto: Unsplash, STEMshare NSW 

Samal teemal:

• Koolid ja lasteaiad saavad ligi 300 000 eurot toetust tehnoloogiaseadmete ostuks
• Koolidesse tehno-restart!

Lisaks pääses järgmisesse vooru kolm rahvahääletusel enim hääli kogunud projekti.

„Lähtusime valiku tegemisel, et idee oleks teostatav, innovaatiline ja ressursse säästev,“ selgitab KIKi analüüsijuht ja hindamiskomisjoni liige Tanel Liiv. „Soovisime, et edasipääsenute hulgas oleks võimalikult eriilmelised ning mitmeid sihtgruppe kaasavad ideed.“

Hindamiskomisjoni kuulusid KIKi projektikoordinaator Krisli Kõrgesaar, analüüsijuht Tanel Liiv ja kommunikatsioonispetsialist Kati Raudsaar. Samuti Keskkonnaministeeriumist peaspetsialistid Kadri Koemets, Liisa Mihkla, Janika Laht ja Hendrik Hundt.

Negavati konkursi 16 parimat:

·         Akvalab – automatiseeritud akvapoonika (vesiaianduse ja akvakultuuri kombinatsioon), mis võimaldab kõikides tingimustes aastaringselt toitu kasvatada.  

·         EmptyFy – prügikonteineritele paigaldatav andur, mis annab jäätmekäitlusettevõtetele teada, kui nende halduses olevad prügikonteinerid vajavad tühjendamist.

·         E-tšekk igapäevaostudeks – lahendus, mis võimaldab tšekke nii füüsiliselt printida kui ka virtuaalselt mobiilirakendusse või e-postile saata.

·         InWay – riist- ja tarkvara asünkroonmootori laagri jälgimiseks, kus sensor teeb energiatarbimise efektiivsemaks ning annab tarbijatele võimaluse saada selgem arusaam laagrite elust. 

·         Isetegemise kultuur massidesse – videoseeria erinevate riide- ja tarbeesemete ning tekstiilide uuskasutamise ideedest ja nutikatest nippidest. 

·         Minu panus maailma – lauamäng, mis harib tarbimise ja keskkonnasõbraliku mõtteviisi teemal.

·         Motovool – laadimisliides elektriautodele ja pistikhübriididele, mida on võimalik kasutada kortermajade juures. 

·         Mähkmelaenutus – riidest mähkmete laenutus ning konsultatsioonid. 

·         Pakendifoor – kolme erineva värviga (roheline, kollane, punane) märgistatud pakendid lähtudes nende lagunemisajast looduses ja taaskasutuse osakaalust.  

·         Paranduskelder – mitmeid töökodasid hõlmav keldrikorrus, kus saab oma tarbeesemeid parandada, õppida kasutama kõiksugu tööriistu või pakkuda teenust teistele.  

·         Pillirookõrs – tehnoloogia, mis võimaldab pilliroogu modifitseerida nii, et see on vormitav erinevate mõõtmete ja kujuga toodeteks. Materjalil on naturaalne tugevus, veepidavus, värvus ja biolagunevus. 

·         Recyclist – veebiplatvorm andmebaasiga, mis toob kokku ettevõtted, kellel tekib tootmise käigus ülejääke ja teiselt poolt tegijad, kes saavad seda ära kasutada enda toodete tegemisel.

·         Rehvitoolid – koos koolinoortega meisterdatud vanadest rehvidest toolid, mida saab kasutada nii kooli siseruumides kui ka välialadel istumiseks. Rehvide kogumisse kaasatakse õpilaste vanemad, mis omakorda aitab edendada kogukondlikku koostööd.

·         Sortraaro  –  komplekteeritud jäätmesorteerimise kastid, mis asendavad õppe-, teadus- ja kontoriruumides nn tavalisi prügikaste. 

·         SportViisk – vanadest autorehvidest tehtud minimalistlikud ja mugavad spordi- ning vabaajajalatsid. 

·         Taimsetel valkudel põhinevad tooted  – Eestis kasvatatud sojast, kikerhernestest, läätsedest ja kaerast erinevad tooted, näiteks kikerherne-, läätse- ja sojakotletid, rebitud kaer, sojapiim jms.  

Kõiki 16 edasipääsenut meeskonda ootab 6.-7. aprillil Paunküla Heaolukeskuses ees seminar, kus koolitaja Mart Kikase ja ekspertide käe all ideed reaalsemaks vormitakse. Seejärel on kõikidel meeskondadel aega veel pea kaks nädalat oma projektide kallal töötada.

17.-18. aprillil astuvad kõik 16 meeskonda konkursi žürii ette, kus saavad võimaluse oma ideed kaitsta. Võsitluse järgmisesse etappi pääsevad kuni kümme meeskonda, kes saavad võimaluse oma ideed testima asuda ja erinevate koolituste käigus uusi teadmisi. 28. mail toimub Tartus Erinevate Tubade Klubis Negavati superfinaal, kus meeskonnad peavad žüriile oma projektide edasiarengutest rääkima. Selle tulemusena selguvadki Negavati kuuenda hooaja parimad. Esimene koht saab 10 000, teine 5000 ja kolmas 3000 eurot oma idee elluviimiseks. 

Negavati konkursile laekus sel hooajal 18-30-aastastelt noortelt rekordiliselt 77 keskkonnasäästlikku ideed. Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa keskkonda. Konkursi partnerid on Rimi Eesti Food, Eesti Pandipakend, Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Uuskasutuskeskus.

Allikas: KIKi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Negavatile laekus rekordarv ideid

25. kuni 28. aprillini toimuv Enginaator pole mitte tavaline insenerivõistlus, vaid elamus selle parimas võtmes. Osalema on oodatud kõik gümnasistid, tudengid ning kutsehariduskeskuste õpilased, kelle ülesandeks on panna kokku üks lahe neljapealine tiim, broneerida oma aprillikuu viimased päevad ning olla valmis seikluseks. 

Valdkondi on võistlusel mitu: robootika, elektroonika, loodusteadused, ehitus ning infotehnoloogia. Iga ala eelvooru ülesande panevad kokku valdkonnapõhised Eestis tegutsevad ettevõtted, õppejõud ning Enginaatori ülesannete tiim. Finaalvõistlus on seda põnevam, kuna eelvooru parimad saavad mõõtu võtta kõiki valdkondi ühendavas probleemipüstituse lahendamises. Viimane katsumus kestab kokku lausa 24 tundi ning paneb proovile võistlejate loovuse, meelekindluse ja koostöövõime, pakkudes samas ka üllatusi, puhkepause ning huvitavaid  vahetegevusi. 

Rohkem infot ja võistlusele registreerumine Enginaatori kodulehel!

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Tulevased biomeditsiinitehnika insenerid saavad head IKT-oskused
• Noored ehitasid Eesti 100. sünnipäevaks 100 ahelreaktsioonimasinat

Võistluse eesmärk on äratada õpilastes huvi statistika vastu ja julgustada õpetajaid kasutama statistika õpetamisel uusi materjale.

Eriti edukalt läks võistlusel Pärnu Rääma Põhikooli võistkonna Nutiajud õpilastel Karel Allikul, Joonas Leemetil ja Magnar Liieril,kes said  vabariiklikus voorus nooremas vanuserühmas 100 võistkonna konkurentsis 4. koha. Neid juhendasid Pärnu Rääma Põhikooli matemaatikaõpetaja Kersti Randväli ja haridustehnoloog Mart Kimmel. 

“Eelvooru ülesanded ja vabariikliku vooru ülesanded olid parajad pähklid,” tõdesid noored. 
Eelvoorus tuli noortel vastata valikvastustega küsimustele nii Eesti Vabariigi kui ka Euroopa Liidu liikmesriikide kohta. Vabariiklikus voorus tuli etteantud andmete põhjal koostada statistikakogumik esitluse kujul. 

“Saime palju kogemusi, kuidas andmeid lugeda ning mõistsime, et meeskonnas on sellist võistlustööd kõige parem teha - üks oskab näha trikiga küsimusi, teine oskab tehniliselt leida sobivad diagrammid andmete väljendamiseks, kolmas oskab kirja panna jutu, millest igaüks lugedes aru saab,” olid noored ühel nõul. 

Loo autor on Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel

Samal teemal:

• Esimene doominoturniir Pärnu Rääma Põhikoolis
• Nutikabe Pärnu Rääma Põhikoolis

Innove elukestva õppe keskuse juhi Maarja Parve sõnul said rahastuse eelkõige need projektid, kus oli selgelt kavandatud muudatus projekti tegevuste toel uuendada kooli ettevõtlusõpet ning innustada õpilasi ettevõtlikumaks. „Ettevõtlusõppe järgmine taotlusvoor on kavas 2019. aasta sügisel. Julgustame taotlejaid, kelle projektid praegu positiivset otsust ei saanud, oma projektide kohta saadud tagasiside põhjal taotlusi täiendama ning järgmises voorus uuesti esitama. Taotluse ettevalmistamisel soovitame Innove elukestva õppe keskusest lisainfot küsida, soovi korral on võimalik tulla ka nõustamisele,“ selgitab Parve.

Ettevõtlusõppe taotlusvooru eesmärgiks on koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö tõhustamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmisel ning ettevõtliku õppe põhimõtete juurutamine ning õppurite ettevõtlikkusteadlikkuse suurendamine. Toetatavate projektide raames kaasatakse erinevaid kooliväliseid partnereid ettevõtlusõppe läbiviimisesse ning planeeritakse ettevõtlusõpet praktilisemaks muutvaid tegevusi. Näiteks luuakse koos õpilastega audiovisuaalseid õppematerjale, korraldatakse ühistegevusi ettevõtjate, õpilaste ja lastevanematega, juhendatakse õpilasi teistele õpilastele ettevõtlusmänge või meistriklasse läbi viima jpm.

Toetust saanud projektide nimekirja leiab Innove kodulehelt.

Ettevõtlusõppe kolmas taotlusvoor oli avatud 24. septembrist kuni 23. novembrini 2018. Taotlusvooru viis läbi SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Allikas: SA Innove pressiteade

Kevadperioodil jõuab eetrisse kümme saadet, millest üheksa filmitakse  kutsekoolides üle Eesti ning viimane saade jõuab vaatajateni 3.–4. mail toimuval oskuste festivalilt “Noor meister 2019”.

Tiir tehakse peale tervele Eestile. Lähemalt saame tuttavaks üheksa võistluserialaga, milles panevad end proovile kutsekoolide parimad noored meistrid. Võistlust hindavad oma ala eksperdid. Iga saade pakub pilguheitu ka teistesse kutsekoolidesse. Näeme oskusi, võistlusjanu, rõõmu, õnnestumisi, läbikukkumisi. Pinge on õhus ja aeg näitab, kes murdub ning kes jõuab võiduka lõpuni.

Innove haridusuuenduste juhi Tanel Oppi sõnul on kutseharidus kiire ja paindlik võimalus omandada praktilised kutsealased oskused. “2019. aastal uuendame võistluste formaati. Traditsiooniliste võistluste kõrval soovime jõuda televisioonis atraktiivse võistlussaatega nii noorteni kui nende vanemateni ja näidata tublisid noori ja kaasaegseid koole kogu Eestile.”

Võistlused annavad võimaluse noortel meistritel end proovile panna ja oma oskusi võrrelda. Kutsevõistluste võitjatel on võimalus saada Euroopa kutsemeistrivõistluste EuroSkills 2020 koondisesse. Kaalul on palju ja konkurents on tugev - see on uus ja pingeline võistlussaade "Noor meister"! 

Saade on Sihtasutus Innove tellimus ja rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Allikas: SA Innove pressiteade

Aruandest nähtub, et kuigi Eesti kõrgkoolides õppivad välisüliõpilased soovivad leida endale rakendust siinsel tööturul, jääb neist paljude potentsiaal Eesti ühiskonna jaoks kasutamata.

EKKA juhataja Heli Mattisen märkis, et nagu ka Eesti üliõpilaste seas, on välisüliõpilaste hulgas erineva motivatsiooni ja võimekusega õppijaid.

„Targa riigina peaksime püüdma parimaid välisüliõpilasi Eestiga siduda, pakkudes siin eneseteostusvõimalusi või nähes neid Eesti kultuuri ja hariduse saadikutena laias maailmas. Sellest sündiv kasu kataks mitmekordselt nende õpetamise kulud,“ ütles Mattisen.

„Ometi selgub Eesti kõrgkoolide eneseanalüüsidest ja intervjuudest, et üldiselt ei tunnetata rahvusvaheliste õppekavadega seoses vajadust koolitada tööjõudu Eesti tööturule. Ehk just seetõttu ei ole piisavalt tähelepanu pööratud välisüliõpilaste eesti keele oskuse arendamisele, mis omakorda takistab praktika- ja hiljem töökoha leidmist,“ lisas ta.

Uuringu tulemustest selgub, et välisüliõpilased on Eestis õppimisega üldiselt rahul. Nende väljalangevus on oluliselt madalam kui kohalikel tudengitel ning osalus rahvusvahelises õpirändes kõrgem.

Nii Eesti õppejõud kui ka üliõpilased kinnitasid intervjuudel, et mitmekultuuriline õppekeskkond on nende hinnangul oluliselt parandanud arutelude taset ja õppe kvaliteeti. Välisüliõpilaste probleemid on seotud pigem kõrgkoolivälise keskkonnaga: puudulik ingliskeelne esmatasandi arstiabi, majutusvõimaluste kesisus, aga ka vähesed võimalused sideme loomiseks siinse kogukonnaga.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul on nende kõrgkooli peamine eesmärk ingliskeelse õppe pakkumisel ja välistudengite siia toomisel olnud rahvusvahelise kvaliteetse õpikeskkonna loomine.

„Meil on hea meel tõdeda, et see on õnnestunud. Võtame välistudengeid konkursiga ja loome nii ka erialadel, kus Eesti õppijaid on vähe, tugeva akadeemilise kogukonna,“ tutvustas ta.

„Rääkides tööturust, siis meil on mitmed õppekavad, kus juba täna jäävad rohkem kui pooled välistudengid Eestisse tööle. Samas, kõigil õppekavadel pole mõistlik seda eesmärgiks seada. Mitteakadeemilise eluga seotud tugi on tõesti tähtis, oleme ühiselt Tartu linnaga siin juba tööd alustanud. Kindlasti on vajalik, et ka riik seda tegevust toetaks,“ möönis Valk.

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna dekaan Enn Listra tõdes, et strateegilise hinnangu sellele, kuivõrd oluline on inglise keel kõrghariduses, annavad edetabelid.

„Näiteks Läti kõrgkoolid neist peaaegu puuduvad. Mõistetavatel põhjustel on just seal võõrkeeli kõige ebasobivamaks peetud. Kasu ingliskeelsest õppest ei ole aga ainult kaudne. Välisriikidest pärinevate ja meie oma tudengite koosõppimine on kodumaise kõrghariduse tõenäoliselt üks olulisemaid panuseid meie majanduse pikaajalisse arengusse – tudengid saavad rahvusvahelise koostöö kogemuse ilma Eestist lahkumata,“ ütles Listra.
  
„Tasulise õppe kaudu toimuvast haridusekspordist tulenevale tulule lisaks peame tegema kõik, et osa neist, aga veel enam tasuta õppijaist, jääksid edendama Eesti majandust,“ lisas ta.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ja õppeasutustega koostöös läbi viidud uuring „Välisüliõpilaste õppimine ja õpetamine Eesti kõrgkoolides” uuris ingliskeelsete õppekavade avamise motiive ja vastuvõtutingimusi, õppetasusid ning õppimist ja õpetamist puudutavaid teemasid. Lisaks vaadeldi välisüliõpilaste töö- ja praktikavõimalusi ning tugisüsteeme. Olukorra kaardistamise ja probleemkohtadele tähelepanu juhtimise kõrval loetletakse uuringus üles ka terve rida kõrgkoolide poolt juba rakendatavaid ning järgimist väärivaid algatusi.

Hindamises osalemine oli kõrgkoolidele vabatahtlik. Kokku võttis osa kuus kõrgkooli: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Estonian Business School, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.

 Uuringutulemused on leitavad siit:
 - Aruande terviktekst
 - Aruande lühikokkuvõte

Allikas: SA Archimedes pressiteade

Ettevõtlusõppe populaarsus koolis on iga aastaga kasvanud ning selle arendamisele pööravad aina rohkem tähelepanu nii koolimeeskond kui õppijad ise. Gümnaasiumi direktor Merike Kaste ning majandus- ja ettevõtlusõpetaja Urmas Persidski selgitavad, milles seisneb trendi saladus. 

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis on õpilastel võimalik valida paljude valikainete moodulite vahel. Nende hulgas on eraldi majandusmoodul ning ettevõtlikkus- ja ettevõtlusmoodul. 

Majandusmoodul koosneb kuuest kursusest:
10. klassis - kaks kursust majandus- ja ettevõtlusõpet
11. klassis - kaks õpilasfirma kursust, mille käigus õpilased loovad reaalselt õpilasfirma
12. klassis - isikliku rahanduse ja rahvusvahelise majanduse kursus

Ettevõtlikkus- ja ettevõtlusmoodul pakub järgmisi kursusi: 

Läbi terve gümnaasiumi - "Ettevõtjad ja ettevõtlus", mille käigus külastavad tunde erinevad ettevõtjad ja teised edukad ning tuntud inimesed. 12. klassis lisandub kokkuvõttev seminaride osa.

10. klassis - "Projektikirjutamise ABC"
11. klassis – kaks kursust: "Kogukonnapraktika", "Enesemüümise kunst"
12. klassis – kaks kursust: "Kuidas saada rikkaks", "Ärieetika"
Lisaks toetab ettevõtlusõpet inglise keele moodulis pakutav Inglise ärikeel.

Nii majandusmoodul kui ettevõtlikkus- ja ettevõtlusmoodul on osutunud õpilaste seas ääretult populaarseks. Grupid on alati täitunud, mõnel aastal on avatud koguni kaks gruppi ning grupis on rohkem kui 24 õpilast. 
Noored korraldavad ise õppimist huvitavaks 

Rääkides ettevõtlusõppega seotud projektidest, toob Urmas Persidski esile kooli hea traditsioonina erinevate külalisõpetajate kutsumise koolitundidesse, sageli on nendeks ettevõtjad, kultuuriinimesed, poliitikud või muul alal edu saavutanud inimesed. „Kasutame nii „Tagasi kooli“ programmi kui isiklikke kontakte. Samuti on saanud tavapäraseks, et õpilased ise kutsuvad enda jaoks olulisi ettevõtlikke inimesi esinema,“ räägib Persidski. „Selleks ei ole eraldi tunniressurssi, oleme võimalikult paindlikud kõigi esinejatega arvestades. Edukaks on osutunud ka meie õpilasfirmad. Kooli nelja ja poole tegutsemisaasta jooksul on meie õpilasfirmad kolmel korral jõudnud võistluse „Eesti parim õpilasfirma“ finalistide hulka. 2017. aasta "Edu ja tegu" tunnustuse aasta ettevõtlik õppur pälvis meie gümnasist Marten Soeson.“

Sellel õppeaastal käivitati projekt, kus majandusmooduli õpilased läbivad ettevõtlusalase praktika Marjamaa talus. „Loodame, et sellest kujuneb pikaajaline koostöö ja traditsioon,“ nendib Persidski. 

Direktor Merike Kaste lisab, et ettevõtlikkust toetab ka kooli uurimis- ja praktiliste tööde süsteem. „Paljud õpilased korraldavad praktilise tööna ürituse koolis. Nii näiteks toimus meil saade  „Su nägu kõlab tuttavalt“ koos filmimise ja ülekandega, Petersoni etenduste ja filmide festival, Petersoni stendide loomine, koolisisesed võistlused ja muudki. Ettevõtlikkusele aitavad kaasa õppekäigud, kus õpilased näevad ja kogevad igapäevast töö- ja majanduselu. Näiteks Viru kaevanduse, ETV ning BBC, USA sõjalaeva külastamine,“ toob Kaste näiteid kooli silmaringi avardavast ja noortele kogemusi pakkuvast igapäevaõppest. 

Praktiliste oskuste arendamise vajadus suurendab ettevõtlusõppe mahtu 

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium osales ettevõtlusõppe programmi "Edu ja tegu" raames väljatöötatud gümnaasiumi valikkursuse „Ettevõtlusõpetus“ piloteerimises 2017.-2018. õppeaastal. Valikkursust „Ettevõtlusõpetus” piloteeriti 10. klassiga. Kursus jagunes enam-vähem võrdselt nelja õppeteema vahel  – ettevõtluskeskkond, ettevõtte alustamine, turg ja turundus ning finantsid. Kursuse soovituslik pikkus oli 35 tundi. Kursusega kaasnes ka nn „tööriistakast” ehk metoodilised võtted ja soovitused erinevate teemade läbimiseks. „Üsna pea sai selgeks, meie soovime ettevõtlusõpetust oma gümnaasiumis pakkuda veelgi põhjalikumalt kui 35 tundi. Lisaks etteantud teemadele vajame veel aega  auditooriumiväliste tundide läbiviimiseks nagu näiteks ettevõtete külastamine, turu-uuringute läbiviimine, intervjuud ettevõtjatega, kodukoha ettevõtete kaardistamine ja muud tegevused. Kuna meie koolis oli võimalik ettevõtlusõppe mahu suurendamine, siis jagasin teemad kahe kursuse peale, kokku 70 tundi. Lisaks on meie õpilastel võimalik kinnistada oma 10. klassis saadud teoreetilisi teadmisi praktilise õpilasfirma loomisega 11. klassis,“ tutvustas Persidski põhjalikku ettevõtlusõpetuse ainekava rakendamise süsteemi. Ainekava saabki iga kool kohaldada  sobivalt.

Seega soovib Urmas oma õpilastega käsitleda eelpoolnimetatud neljale teemale lisaks veel viiendana ettevõtte alustamist ja juhtimist. „Olen sageli õpilasfirmade juhendamisel täheldanud, et firma suudetakse asutada üsna lihtsalt, kuid kõige suurem probleem tekib meeskonnatöö ja juhtimisega. Seal paljud õpilasfirmad ka ebaõnnestuvad. Juhtimisprobleeme on ka õpilasfirmade liikmed ise kõige suurema probleemkohana välja toonud - ei osata eesmärke püstitada ja saavutada, puudub aja- ja iseenda juhtimise oskus, rääkimata organisatsiooni juhtimisest ja otsuste langetamise oskusest. Seetõttu soovime ettevõtte juhtimise all käsitleda alateemasid nagu organisatsiooni juhtimine, strateegiline juhtimine, missioon, visioon, eesmärkide püstitamine ja saavutamine,“ räägib ta kooli ettevõtlusõppe tulevikuplaanidest. 

Piloteerimise kogemust hindab Urmas Persidski positiivselt ning jagab majandus- ja ettevõtlusõpetajana oma heameelt, et programm "Edu ja Tegu" sai teoks. „Suur abi oli metoodilistest soovitustest, sest õpetajad on ammu oodanud metoodilisi abivahendeid tundide läbiviimiseks. Isiklikult tundsin suurt huvi täiendkoolituste vastu, mida pakkusid Tallinna ja Tartu Ülikool ning Innove. Sain koolitustelt tänuväärset teadmiste- ja metoodikaalast täiendust, et oma ainetunde atraktiivsemaks muuta.  Loodan, et suutsin ja suudan ka edaspidi tänu sellele oma tunde õpilaste jaoks muuta huvitavamaks ja mitmekesisemaks,“ räägib Persidski.  

Konkurentsivõime tagavad praktiline haridus ja kogukonna kaasatus 

Mõeldes üldiselt hariduse suundadele, et toetada paremini noorte konkurentsivõimet nii tööturul kui elus, peab Persidski oluliseks õppe praktilisemaks muutumist.  

„Rohkem peab olema koostööd ettevõtjatega, ettevõtete külastamist ja reaalset praktikat ettevõtetes,“ nendib ta. Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis külastavad tunde ettevõtjad, lisaks on õppega seotud koostööprojekt Marjamaa taluga. Õpilasfirma, mis annab väga palju praktilist tootearenduse, turunduse, müügitöö, raamatupidamise ja meeskonnatöö kogemust, on muutumas üha populaarsemaks. Ettevalmistus tööeluks on ka inglise ärikeele tunnid ettevõtetes ning ettevõtlusmooduli õpilased on igal aastal külastanud ka Sparki ja Ettevõtlusküla programme. Ettevõtlikkuse arendamine läbib gümnaasiumis kogu õppekava ja on kindlalt  üks prioriteetidest. Koolil on aktiivne õpilasesindus, õpilased ise korraldavad koolisiseseid üritusi, suhtlevad võimalike sponsoritega. Plaanis on jätkata oma moodulitega ja teha veelgi tihedamat koostööd ettevõtjatega ning muuta ettevõtlusõpet praktilisemaks. „Usume, et see kõik arendab noori tuleviku päristööeluga kohanemisel,“ on Persidski optimistlik. 

Hea õpetaja ja koolijuht! 

Tutvu ettevõtlusõppe rakendamise ning ettevõtlikkuspädevuse arendamise tugimaterjalidega nii põhikoolile, gümnaasiumile kui ka teistele haridustasemetele -ja liikidele www.ettevõtlusõpe.ee/metoodika. 

Lisaks – hangi ideid, kuidas kaasata ettevõtjaid õppesse - Ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik 

Tundides kasutamiseks on tehtud inspireerivad ja häid soovitusi jagavad videointervjuud ettevõtjatega 

Tekst ja fotod ettevõtlusprogrammilt "Edu ja tegu"​

Märgi “eTwinningu kool” pälvisid Kuressaare Gümnaasium, Kuressaare Vanalinna Kool, Narva Kesklinna Gümnaasium, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Põlva Gümnaasium, Tallinna Sõbrakese Lasteaed, Võru Kreutzwaldi Kool, Narva Lasteaed Põngerjas. 

Tunnustuse mõte on tõsta esile neid koole, mis juba teevad eTwinningus head tööd, kus on projektitöösse kaasatud palju õpetajaid ning loodud positiivne, eTwinningu arengut koolisiseselt toetav õhkkond. Märgi saanud koolid on teerajajad ja eeskujud järgmistes valdkondades: digipraktika, e-turvalisuse praktika, uuenduslikud ja loovad lähenemisviisid pedagoogikale, töötajate kutsealase arengu edendamine, koostööl põhineva õppepraktika edendamine töötajate ja õpilaste seas. 

Tunnustatud koolide nimekirja leiab siit.

2018. aastal oli eTwinningu koolidel palju rahvusvahelisi ettevõtmisi. Nii osaleti Roomas toimunud konverentsil „eTwinningu koolide võimestamine: juhtimine, õppimine, jagamine“, mille eesmärk oli tutvustada ja levitada eTwinningu koolide kogemust. eTwinningu koolide õpetajad osalesid neile mõeldud grupis eTwinning Live´is. Seal jagavad õpetajad kogemusi ja parimaid praktikanäiteid, hoiavad end kursis eTwinningu koolide uudistega ja saavad liituda veebiüritustega.

2018/2019. aastal anti märk „eTwinningu kool“ välja esimest korda. Selle pälvisid 1211 kooli üle Euroopa. Eestist said märgi Haanja Kool, Kohtla-Järve Lasteaed Tareke, Luunja Keskkool, Martna Põhikool, Peetri Lasteaed-Põhikool, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Rakvere Gümnaasium, Surju Põhikool.

Marika Viks, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja kommenteeris toona tunnustuse saamist nii: “Kuna eTwinningu projektid kaasavad endaga alati palju osapooli, siis on see kokkuvõttes tunnustus väga paljudele inimestele. Koolidele, kus tehakse aktiivselt eTwinningu projekte, soovitan julgelt eTwinningu märki taotleda. See ei ole raske. Küsimused, millele tuleb vastata, on lihtsad ning loogilised. Kohe saab ka tagasisidet selle kohta, mis on hästi või millele rohkem tähelepanu pöörata.”

Euroopa koolide virtuaalne kogukond eTwinning toetab koolide veebipõhist rahvusvahelist koostööd. Liitumine eTwinninguga annab õpetajatele võimaluse proovida  projektitööd, osaleda veebikoolitustel, otsida huvitavaid projekte ja kontakteeruda nende loojatega, osaleda oma õpilastega projektides ning olla ise projektide algataja. eTwinning edendab koolide koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu, pakkudes tuge, tööriistu ning teenuseid. 2018. aasta lõpuks oli eTwinninguga liitunud üle 600 000 õpetajat, 196 000 kooli ja loodud pea 80 000 projekti.

Eestis koordineerib eTwinningu tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Unsplash, Jason Leung

Samal teemal:

• Kuidas koolis demokraatiast rääkida?
• eTwinningu projektivõistlus 2019
• eTwinningu kool – tunnustus kogu kooliperele

Kummagi vanuserühma võitnud võistkond ja paremuselt järgmise lõpptulemusega võistkond pääsevad edasi statistikavõistluse Euroopa võistlusvooru, kus neil tuleb teha lühike video, mis selgitab mõnd korraldajate poolt ette antud statistikamõistet või -teemat. 

Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat eestvedamisel toimub õpilaste Euroopa statistikavõistlus 2018/2019. õppeaastal 15 Euroopa riigis. Kaasa saavad lüüa põhikooli, gümnaasiumi ja kutsekooli õpilased, kes on jagatud kahte vanuserühma. Eesti osales võistlusel esimest korda.

Õpilaste Euroopa statistikavõistluse Eesti riigisisene võistlus koosnes kahest voorust. Esimeses voorus tuli lahendada kolm veebipõhist testi ning teise vooru pääsenud võistkonnad tegid statistilise uurimuse. 

Eesti võistlusele registreerus 184 võistkonda, 50 õppeasutust ja üle 470 õpilase. Vanemas vanuserühmas (umbes 16–18-aastased) asus esimese vooru veebiteste lahendama 84 võistkonda ja nooremas vanuserühmas (umbes 14–16-aastased) 100 võistkonda. 

Teise võistlusvooru pääses vanemas vanuserühmas 35 võistkonda ja nooremas vanuserühmas 40 võistkonda. Neist esitas uurimistöö vastavalt 27 ja 32 võistkonda. 

Eesti riigisisene võistlusvoor toimus 2019. aasta jaanuaris-märtsis, Euroopa finaal toimub aprillis-mais. 

Vaata Eesti võistluse lõpptulemusi. 

Euroopa statistikavõistluse eesmärk on äratada õpilastes huvi statistika vastu ja julgustada õpetajaid kasutama statistika õpetamisel uusi materjale. Samuti levitada statistilist kirjaoskust ning näidata õpilastele ja õpetajatele statistika tähtsust ühiskonnas.

Eestis korraldasid võistlust Statistikaamet, Haridus- ja Teadusministeerium, SA Innove ja Tartu Ülikool.

Rohkem infot võistluse kohta Statistikaameti veebilehel. 

Allikas: Statistikaameti info

Iga viies Eesti matemaatikaõpetaja on 60-aastane või vanem. See tähendab, et koolidesse oleks igal aastal vaja 60 uut õpetajat, aga tööturule tuleb aastas keskmiselt vaid 13 matemaatikaõpetajat.

Programmi abil loodetakse tuua koolidesse õpetajaks need, kellel on erialane ja pedagoogiline ettevalmistus, kuid kes ei ole varem või pikka aega õpetajana töötanud. Peale selle oodatakse kandideerima neid, kellel on hea erialane töökogemus, soov töötada õpetajana ja valmisolek alustada õppimist koolis töötamise kõrvalt.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul on matemaatiline kirjaoskus nii praegu kui ka tulevikus üks võtmeoskusi, mille tasemest sõltub Eesti konkurentsivõime. „Ülikool soovib teha kõik võimaliku, et koolidesse jõuaks rohkem häid õpetajaid. Programm „Kogenud kooli“ toetab igati neid, kes tahavad anda oma panuse Eesti tuleviku heaks,“ ütles Valk. Ta lisas, et õpetajate palk on viimastel aastatel hüppeliselt tõusnud ning sellega seoses on õpetajaamet muutunud ka ahvatlevamaks.

Kandideerimise eeldus on, et varasemate õpingute käigus on läbitud vähemalt 60 ainepunkti ulatuses matemaatikaaineid. Sisseastumiseks tuleb esitada haridust tõendavad dokumendid, elulookirjeldus ja motivatsioonikiri. Kõigi kandidaatidega tehakse pooletunnine intervjuu, mille käigus selgitatakse välja valmisolek programmis osaleda. Täpsemad sisseastumistingimused ja ajakava on veebilehel www.opetaja.ut.ee. 

Vastuvõetud üliõpilastele leitakse töökoht elukohalähedases koolis ning nad alustavad õpinguid sessioonõppes Tartu Ülikooli õpetajahariduse erialal. Õppekorraldus on muudetud võimalikult paindlikuks ning algajaid õpetajaid hakkavad toetama juhendajad nii koolis kui ka ülikoolis. Peale selle on võimalik kandideerida stipendiumile, mis tagab õpingute ajaks koolis täispalga ka osakoormuse korral.

Programmi „Kogenud kooli“ toetavad ettevõte Playtech ja Statistikaamet. Tartu Ülikool ootab koostööd tegema kõiki ettevõtteid ja organisatsioone, kellele on südamelähedane matemaatikaõpetuse tulevik Eesti koolides.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Põgenemistoad, teater ja draama – konverents tutvustab uusi võimalusi loodusteaduste ja tehnoloogia õpetamiseks
• TalTech panustab kooliõpilaste matemaatikateadmiste taseme tõstmisse

Kõige enam uusi KiVa-koole on Harjumaal ja Tallinnas.

Kokku laekus sihtasutusele Kiusamisvaba Kool 4. märtsi seisuga 29 avaldust sooviga programmi oma koolis rakendama hakata. Pärast kooliperedega läbi viidud liitumisvestlusi sai selgeks, et programmi süsteemseks ja järjepidevaks kasutamiseks on neist valmis 22 kooli.

“Pöörame viimastel aastatel uusi koole värvates aina enam tähelepanu programmi rakendamise kvaliteedile. Samuti on üks olulisi kriteeriume koolide sisuline valmisolek, sh tõsine motivatsioon KiVa kaudu kiusamist vähendada,” selgitab SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar. “Kui kooliperedega liitumisintervjuud läbi viies ilmneb, et kooli juhtkond parasjagu vahetub või pole kooli tuumikpere liitumise suhtes päris ühte meelt, soovitame mitte kiirustada, vaid võtta aega küpsemiseks. Seda vajadust mõistavad koolid ka üldjuhul ise ning päris mitmel kooliperel tuli tänavu liitumine ootele panna.”

18 eesti õppekeelega ja neli vene õppekeelega kooli üle Eesti olid aga süsteemsele kiusuennetusele pühendumiseks ning KiVa programmi rakendamiseks valmis. Nende seas on 10 kooli Harjumaalt, sh seitse Tallinnast, kolm Põlvamaalt, üks Raplamaalt, kolm Tartumaalt, kaks Viljandimaalt, kaks Läänemaalt ja üks Ida-Virumaalt. See tähendab, et tulevast sügisest on Eestis kokku juba rohkem kui 90 KiVa-kooli, kujuures kaetud on kõik maakonnad peale Hiiumaa.

Ühe liituva kooli, Mooste Mõisakooli sotsiaalpedagoog Sandra Kripson põhjendab KiVa kasuks otsustamist sooviga saada oma kooli süsteemsus ja vajalikud teadmised: “KiVa pakub hetkel meile kõige paremini sobivat süsteemi. Meie jaoks on oluline, et tegevusse saaks kaasatud kogu koolipere, et oleks võimalik jõuda rohkemate juhtumiteni. Samuti meeldib meile, et programmis on suur rõhk ennetusel.”

KiVa on Soomes Turu Ülikooli teadlaste välja töötatud teadus- ja tõenduspõhine programm, mis näeb ette mitmekülgseid konkreetseid tegevusi nii ennetustööks, juhtumite lahendamiseks kui ka kiusamise monitoorimiseks koolis. Mh õpivad lapsed spetsiaalsetes KiVa ennetustundides näiteks erinevaid tundeid tähele panema ja mõistma, grupisurvele vastu astuma, aga ka kiusamist märkama, sellesse sekkuma ning palju muud. Eestis ja ka mujal maailmas läbi viidud uuringud kinnitavad, et KiVa programm tõesti aitab kiusamist vähendada. Viiendat aastat programmi rakendanud Eesti koolides on vähenenud kiusamisohvrite osakaal ligi 30%. Programmi kohta saab lugeda SA Kiusamisvaba Kooli kodulehelt www.kiusamisvaba.ee/kiva-programm.

Allikas: SA Kiusamisvaba Kool pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• KiVa programm tänas koostööpartnereid
• 25 uut kooli üle Eesti alustas KiVa kiusuennetusprogrammi rakendamist

EEKBL Kõrgem Usuteaduslik Seminar akrediteeriti seitsmeks aastaks eeldusel, et kõrgkool täidab kahe aasta jooksul neile seatud kõrvaltingimuse.

EEKBL Kõrgema Usuteadusliku Seminari puhul leiti, et nende organisatsiooni juhtimine ja toimimine , õppetegevus ning ühiskonna teenimine vastavad nõuetele, osaliselt vastab nõuetele teadus- ja arendustegevus. Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari õppetegevus tõdeti nõuetele vastavaks, ülejäänud kolme hindamisvaldkonna hinnanguks kujunes “osaliselt nõuetele vastav”.

Seitsmeaastase akrediteerimistsükli jooksul on kõik seitse Eestis tegutsevat ülikooli (ülikooliks loetakse kõrgkooli, mis pakub kõrgharidust kõigil kolmel kõrgharidusastmel) läbinud institutsionaalse akrediteerimise maksimaalse ehk 7-aastase hindamistulemusega. Rakenduskõrgkoolidest on 11 saavutanud maksimaalse 7-aastase tulemuse esimesel katsel, Lääne Viru Rakenduskõrgkool teisel katsel, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari tulemus on kolmeaastane akrediteering ning Euroakadeemia teisel katsel positiivset akrediteerimistulemust ei saavutanud. 

EKKA juhataja Heli Mattisen tõdeb: ”Eesti kõrgkoolide institutsionaalse akrediteerimise tulemuste põhjal saab väita, et Eesti kõrgkoolid on hästi juhitud ning Eestis omandatud kõrgharidus on rahvusvahelises plaanis igati konkurentsivõimeline. Eksperdid kiidavad aruannetes ajakohast taristut, õppekeskkonda ja laboreid, kõrgkoolide strateegilist juhtimist, liikmeskonna kaasamist otsustusprotsessi, õppejõudude kvalifikatsiooni ja pühendumist ning teadustöö taset. Mõningad kitsaskohad korduvad siiski aruandest aruandesse: piiratud ressurssidele vaatamata on koostöö kõrgkoolide vahel marginaalne, „rahvusvahelistumine kodus“ ei ole piisav, üliõpilaste mobiilsus on madal ning väljalangevus kõrge jne.“ 

Nagu kõrgkoolid, on ka kõrghariduse hindamissüsteem seitsme aasta jooksul läbi teinud olulisi arenguid, mis kajastuvad 20. märtsil 2019 vastu võetud uues kõrgharidusseaduses. Uus institutsionaalse akrediteerimise kord käib kaasas Euroopa ja maailma kõrghariduse kvaliteediedenduse suundumustega, andes hinnangu 12 hindamisvaldkonna kohta ning võttes eraldi vaatluse alla mõned konkreetsed õppekavad. Esimestena läbivad lähikuudel uue tsükli institutsionaalse akrediteerimise Sisekaitseakadeemia ja Eesti Maaülikool.    

Allikas: SA Archimedes pressiteade

Paulina õpib Gustav Adolfi Gümnaasiumis 9. klassis, Marta Tallinna Reaalkoolis 8. klassis, Mia Tallinna 32. Keskkoolis 10. klassis. Kokku viis neid 13-17aastastele tüdrukutele mõeldud programm „Superheroes“, kus arendatakse tüdrukute juhtimisoskuseid, kasvatatakse enesekindlust ja õpetatakse projekte ellu viima. Õpilasfirma on ühtpidi algatus, mis tuleb programmi lõpuks teoks teha, teistpidi tüdrukute enda soov ja huvi õpilasettevõtluses kätt proovida. 

Ei pea võtma eraõpetajat

„Me plaanime üles ehitada veebilehe, kus viime õpilase, kes oskab ja tahab õpetada, kokku õpilasega, kes vajab mingis õppeaines abi,“ ütlevad Marta ja Paulina. Vajadus sellise teenuse järele on olemas, seda on nad uurinud ja testinud nii koolikaaslaste, tuttavate kui pereliikmete seas. Tavaliselt kasutatakse ju eraõpetajat, aga see on kallis. Ja vahel polegi nii palju õpetamist vaja, piisab, kui mõni ülesanne või väiksem teema koos üle vaadata. 

Millal mul oli väga raske?

Marta rääkis, et kui nende grupp „Superheroes“ programmis ideed hakkas otsima, olid kõigil (tüdrukuid oli grupis kuus) oma huvid ja arusaamad, mida teha. Programmis oli ainuke tingimus, et projekt peab olema reaalselt ellu viidav ning see peab midagi muutma, olgu maailmas, kogukonnas või klassiruumis. „Hakkasime mõtlema, mis olukordades on meil endil raske olnud, millal oleme tundnud, et tahaks teisti teha. Kui tegin sisseastumiskatseid Tallinna Reaalkooli 7. klassi, siis mul oli väga raske. Mõtlesin, küll oleks tore, kui oleks õpetaja, kes aitaks, aga mitte tasuline eraõpetaja. Koolis on noortel raske, nõutakse palju, kõike ei jaksa. Näen väsinud klassikaaslasi, see on kurb. Mõtlesin, kuidas saaks neid aidata nii, et vähemalt koolis saaksid asjad korda,“ rääkis Marta õpilasfirma idee sünnist.

Esimesed tunnid on toimunud

Õpilastevaheline õpetamine, õpilane õpetab õpilast ongi see, mida nende firma pakub. Esimesed tunnidki on toimunud. Ikka on mõni õpilane, kelle teadmised ühes või teises õppeaines on paremad, ja alati on õpilasi, kes vajavad lisaselgitusi. Paulina, Marta ja Mia firma viibki need kaks poolt kokku, andes sealjuures õpetajale võimaluse ka veidi taskuraha teenida. Põhimõtteliselt toimib asi nii, et õpilane annab teada, mis aines ja kui palju tal oleks abi vaja. Seejärel kannab ta summa õpilasfirma arvele, kes hiljem õpetajaga arveldab. Firma otsib õpilasest õpetaja. Siis toimub tund, see on alati reaalne kokkusaamine ja õppimine. Seejärel küsib firma tagasisidet nii õpetajalt kui õppijalt. See on oluline kvaliteedi seisukohalt. „Väldime, et ei tuleks inimene, kes pole üldse ette valmistunud. Praegu on küll õpetajad ise lisaülesandeid, raamatuid jm kaasa toonud. Ei ole nii, et teeme kooliõpiku lahti ja vaatame ülesande üle. Seda oskaks ju igaüks teha,“ sõnas Marta.

Fotol vasakult: Mia, Marta ja Paulina

Meelitada tuli nii õppijaid kui õpetajaid 

Aga seda tüdrukud ei oskagi öelda, kas raskem oli leida õpetajaid või õppida soovijaid – mõlemaga tuli vaeva näha. „Väga palju tuli küsida. Kasutasime koolide liste, kus tutvustasime oma firmat ning küsisime, kes tahab õpetada ja mis ainet. Õppijaid otsisime endi klassikaaslaste seast. Paljude jaoks oli motivaator hinne: tahaks tulemust parandada, aga mida veel juurde õppida? Muidugi saime ka palju eitavaid vastuseid: pole aega, mul on kindel õpetaja olemas, ei huvita jne,“ selgitasid Marta ja Paulina.  

„Võime öelda küll, et meil on tegutsev firma. Tunnid on toimunud, õpetajad ja õpilased on olemas, oleme teeninud päris kasumit,“ sõnas Paula. Tüdrukutel on hea meel, et tagasiside nende pakutavale teenusele on olnud väga hea. Nüüd tegutsevad nad edasi selle nimel, et see õpilastele kättesaadavamaks muuta. Kel tekkis huvi (ja vajadus) kas ise õpetada või endale õpilasest õpetaja leida, võib kirjutada e-postiaadressil alumnussuperheroes@gmail.com või vaadata kodulehte alumnus.ee. 

Tüdrukutest superkangelased?

Tüdrukud jätkavad veel veidi aega ka programmis „Superheroes“, kuni märtsi lõpuni. Kerge see ei ole, sisuliselt on kooli kõrval teine kool: üle nädala laupäeviti kokkusaamised, loengud, kohtumine mentoriga; vahepeal palju koduseid ülesandeid. Kõik toimub inglise keeles. Seda selleks, et valmistada noori ette rahvusvaheliseks suhtluseks, ja et programmis on eri rahvusest tüdrukud, siis on inglise keel ka sobiv suhtluskeel. Tüdrukud õpivad, kuidas projekti ellu viia, kuidas teha meeskonnatööd, pidada läbirääkimisi, teha turundust ja reklaami, kuidas juhtida protsesse ja kuidas keeruliste olukordadega toime tulla. Grupid võistlevad omavahel, auhinnaks on õppereis Inglismaale. „Programmis õpib palju, aga sõltub ka, palju sa ise panustad. On ka neid, kes käivad lihtsalt kohal,“ sõnas Paulina. 

Ettevõtte edu taga on tohutu töö

Nad kinnitavad, et „Superheroes“ programmis õpilasfirmat luues on nad maitse suhu saanud, mis tähendaks olla eraettevõtja ja oma firma juht. „See tähendab, et sa kogu aeg tegeledki oma firmaga. Ei saa asju jätta nii, et ah, ma ei tee, enam ei meeldi, lähen ära. Ei saa ära minna! Enne programmi polnud meil aimugi, kui suur töö ühe firma tegutsemise taga on,“ sõnasid Pauline ja Marta. Kas nad tulevikus ettevõtlusega tegelema hakkavad, selles nad kõhklesid, aga suuremaid projekte tahaksid teha veel küll. 

Foto: erakogu. Avafoto: Unsplash, Denise Jans

Tudeng saab omakorda esitada olulisi küsimusi, mis puudutavad töötingimusi ja arenguvõimalusi. 

IT-teaduskonna dekaani Gert Jervani sõnul kestab Eesti tööturul suur nõudlus heade spetsialistide järele ning palju on räägitud sellest, et tööandjad meelitavad tudengid tööle juba esimeste kursuste ajal. „Tööandjate huvi tudengite suunal võib näha kas ohuna või võimalusena,“ ütles Jervan ja lisas, et teaduskonna ülesanne on tööandjate vajadust suunata laiemaks koostööks ettevõtete ja ülikooli vahel. Dekaan märkis, et lisaks tudengite praktikakohtadele annab praktikakohvik suurepärase võimaluse kuulata ettevõtjate ootusi ja tagasisidet teaduskonnas antava hariduse osas ning leida koostöövõimalusi külalisõppejõududele.

IT-teaduskonna praktikavaldkonna juht Riina Tallo rääkis, et just personaalsus ja segamatult suhtlemine reaalse töötajaga on see, mis muudab praktikakohviku eriliseks. „Kuigi ootame üritusele eelkõige IT-tudengeid, siis oodatud on huvilised ka inseneeriavaldkonnast. Samuti julgustan osalema nii neid, kes vahetult praktikakohti otsivad, kui ka neid, kes alles õpingute algusjärgus ning soovivad paremini mõista, millele õpingute käigus keskenduda, milliseid valikuid langetada, et tulevikus tööandjate ootustele paremini vastata,“ ütles Tallo.

Teist aastat toimuvas praktikakohvikus kohtuvad tudengid üks-ühele firmade esindajatega ning saavad küsida neid huvitavate alade esindajatelt tööd puudutavaid küsimusi. 

Praktikakohvikus osalevad järgmised Eestis tegutsevad ettevõtted: ABB, AdaCore Estonia, Arvato, Avalanche Laboratory, Bait Partner, CGI Eesti, Cleveron, Cybernetica, Eesti Energia, Ericsson, EveryPay, Finestmedia, Fujitsu, Hansab IT Solutions, IB Krates, Iglu, Lumav Commerce, Mobi Lab, Net Group, Nortal, Proekspert, Promether, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, SEB Pank, Swedbank, Tele2, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Uptime, Vaimo, Warren.io, Webware.

Praktikate infopäev toimub teisipäeval, 19. märtsil kell 12-17 Mektory Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuses (Raja tn 15). Praktikakohviku avab IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan oma sõnavõtuga. Üritust korraldavad Tallinna Tehnikaülikooli IT-teaduskond ja IT-teaduskonna üliõpilaskogu.

Lisainfo: https://praktikakohvik.ituk.ee/

Allikas: korraldajate info

Paaritunnine, kuid väga sisutihe traditsiooniline emakeelepäevale pühendatud konverents pakkus kuulajatele võimalust kaasa mõelda ja kaasa rääkida. Ligi 250 kuulajat seda võimalust ka kasutasid ning pärast konverentsi võis korraldajate aadressil kuulda kiidusõnu. 

Ettekandjad rääkisid eesti keele tulevikust, inglise keele pealetungist, üha levivast kombest kasutada oma sõnade asemel võõrsõnu, eesti keelest teaduskeelena, noortest ja eesti keelest. 

Konverentsi avas õiguskantsler Ülle Madise ettekandega “Ilusa selge eesti keele ülistuseks”. Ta arutles, miks võõrad sõnad näivad suuremad kui omad ja tõi näite seadusloomest. Jutt käib ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaiste seadusest. Ülle Madise sõnul on Eesti õiguspraktikas alati kasutataud selget eestikeelset väljendit kõlvatu konkurents. Seaduseelnõu algataja (“Ma ei ütle nime, aga see on ministeerium, mis algab J-tähega”) otsustas aga, et seadus tuleb rohkem kooskõlla viia inglise keelega ja muutis selle ebaausaks konkurentsiks. “Tundub, et tühiasi, aga ei ole,” ütles Ülle Madise. Sest kõlvatu konkurents on endiselt jõus ja käibel, segadust on õigusruumis nüüd aga rohkem. Ülle Madise pani kuulajatele südamele, et kõikidel elualadel kasutatav eesti keel on põhiseaduse nõue. Inglise keele eelistamist ei saa kogu aeg põhjendada sellega, et siis oleme rahvusvahelisemad. “Eesti mõte ongi olla Eesti,” sõnas õigusklantsler. 

Vikerraadio ajakirjanik ja “Keelesaate” toimetaja Piret Kriivan kõneles teemal “Uueaegne kadaklus – valehäbist või eksiarvamustest”. “On märgiline, kuidas suhtutakse nimedesse. Et lapsele tuleb panna nimi, millega ta maailmas saaks läbi lüüa. Unustatakse täppidega tähed, meie kõige ägedamad tähed,” tõi ta esile. Ja muidugi ingliskeelsed sildid avalikus ruumis, mis meile kõigile silma hakkavad. Miks paneb omanik mänguasjade poe nimeks WePlay!? Miks mitte Meie mängime!, Mängima!, Mängime! või Tulge mängima!? Vastus kõlab selliste siltide puhul tavaliselt, et plaanime siseneda rahvusvahelisele turule, ja sellepärast peab nimi olema ingliskeelne... Ajakirjanik võrdles toimuvat kadakasakslusega. Vikipeedia andmeil nimetati kadakasakslasteks 19.–20. sajandil enamasti sünnilt eesti päritolu talupoegi või linnaelanikke, kes üritasid käituda ning rääkida kõrgemaid seisusi jäljendades. Kuna siinsete kõrgemate ja haritud seisuste keeleks oli saksa keel, tekkis kadakasakslik keelekasutus. 

Kirjanik Rein Raud tuletas oma ettekandes meelde, et iga keel peab olema mõistlikul moel avatud. Ja on teadusharusid, kus tulebki kirjutada, suhleda ja teadust teha inglise keeles, sest muidu ei saa muu maailm sinu teadustööst aru. 

Ajakirjanik Märt Treier soovitas aga pöörduda nende poole, keda saalis ei olnud (või kui, siis mõni üksik) – noorte poole. “Noored ei tegutse ega räägi iga päev mõttega, et ülistame eesti keelt. Kõnelemine on sama loomulik kui hingamine,” sõnas ta. Ta soovitas ilusa emakeele propageerimiseks kasutada neid, kes juba noortega kõnelevad ja kelle tegevus noori kõnetab. Olgu siis Nublu, Genka, mõni tuntud blogija, näitleja, noortekirjanik. 

Tallinna Ülikooli emakeele õpetuse lektor Merilin Aruvee arutles selle üle, kas koolis on eesti keele õpetus ainult eesti keele õpetaja ülesanne. “Miks arvatakse, et Rooma numbrid ja nende õigekirjutuse peab selgeks õpetama emakeele-, mitte matemaatikaõpetaja?” küsis ta. Aruvee tõdes, et eesti keele ja teiste tundide vahel toimub koostöö, aga see on sisupõhine, mitte tekstipõhine. “Ainekirjaoskuse arendamine meil koolis väga ei toimi, aga liigutakse selles suunas,” ütles ta kokkuvõtteks. 

Keeleteadlane Martin Ehala keskendus üleilmastumisele ja kuidas see avaldab mõju keelekasutusele. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Emakeelepäeva avalik loeng "Kuidas mõjutab digitehnoloogia areng eesti keele kasutust?"
• Minister Mailis Repsi tervitus emakeelepäeva puhul: “Räägime ja kirjutame eesti keeles mõnuga!”