Stipendium annab võimaluse võtta igapäevatööst vaba semester iseenda ja oma valdkonna arendamiseks.

„On suurepärane, et saame seekord välja anda kõik viis stipendiumit. See annab tunnistust Eesti õpetajate ja tugispetsialistide pühendumusest ning hästi läbi mõeldud plaanidest valdkonna arendamisel,“ märkis haridus- ja teadusminister Jaak Aab. „Stipendium on samaaegselt tunnustus siiani tehtud sisuka töö eest ja tänuväärne võimalus keskenduda kuni pool aastat oma arendusteemaga tegelemisele. “

Selle aasta stipendiaadid keskenduvad ühel või teisel moel digilahendustega seotud teemadele, tähelepanu pööratakse ka kaasava hariduse ja üldpädevuste arendamisele, et iga õppija areng saaks kõikides oludes parimal viisil toetatud.

Matemaatikaõpetaja Klaarika Prii Pärnu Vanalinna põhikoolist saab stipendiumi suurusega 8 727 eurot põhikooliõpilase iseseisvat matemaatikaõpet toetava digiõppevara loomiseks.

Karin Tuvikene Rannu lasteaiast keskendub õppematerjalide väljatöötamisele teemal „Loovuse ja eneseregulatsioonioskuste õppimine ning selle soodustamine koolieelses eas erivajadustega lastega“, talle määrati stipendium 8 335 eurot.

Aili Tervonenil, Haapsalu kutsehariduskeskuse kokanduse eriala kutseõpetajal, on võimalik 3 790 euro suurust stipendiumit kasutada abikoka eriala lihtsustatud õppe jaoks keeleliselt, visuaalselt ja kultuuriliselt sobiliku kutsealase õppevara loomiseks e-keskkonda.

Mairit Treile, kes on mitme aine õpetaja Tartu Emajõe koolis, määrati 11 000 eurot metoodiliste digijuhendite loomiseks pimedatele ja vaegnägijatele.

Karin Kiilaspä Viljandi Paalalinna koolist saab 9 060 euro suuruse stipendiumi veebimaterjalide kogumi loomiseks, et lihtsustada sotsiaalpedagoogide tööd.

Igal aastal saab anda välja kuni viis stipendiumit. Stipendiumile saavad kandideerida õpetajad ja tugispetsialistid, kel on erialane kvalifikatsioon ning kes on töötanud oma ametikohal vähemalt viis aastat.

Stipendiumi määramisel võetakse aluseks eelkõige haridusvaldkonna prioriteedid, varasem töökäik ja valmisolek end arendada ning stipendiumi toel loodava rakendatavus haridussüsteemis laiemalt. Haridusvaldkonna prioriteetsed teemad olid sel aastal õpikäsitus ja selle muutumise toetamine ning kaasava hariduse ja digipedagoogika rakendamine.

Allikas: HTMi pressiteade

Koostööpartnerite ühine huvi ja eesmärk on tagada haridusasutustele ja õppijatele uuenduslike digiteenuste ja -toodete kestlik kättesaadavus ja areng. Ühiselt panustatakse rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste Eesti haridus- ja noortevaldkonna teenuste ja ettevõtete juurdekasvu. 

"Haridus ja meie noored lähevad korda küll kõigile, kuid kahjuks isetekkeliselt selles sektoris seni suuri arengusamme uute digiteenustega astutud ei ole. Siin on vaja avalikul sektoril, haridusettevõtete kogukonnal ja ka haridusasutustel ning teadlastel koos tegutseda. Kevadine kogemus andis kinnitust, et on aeg uute digilahenduste tekkeks, mis õpet meie koolide ja õppijate jaoks senisest teisiti ja rohkem toetavad. Soodsa kasvukeskkonna ja koostööformaatide kaudu soovime liikuda tempokalt mitmekesiste ja teaduspõhiste uute digiteenuste-ja -toodeteni," avab partnerite ühist ambitsiooni koostööprojekti eestvedaja ja Harno innovatsiooni- ja koostöökeskuse juhataja Kristel Rillo.

Koostöö raames on pooled seadnud eesmärgiks soodustada haridus- ja noortevaldkonna strateegiliste eesmärkide elluviimist toetavate idufirmade ellukutsumist ja käivitamist. Samuti viiakse ellu tegevused, et kasvatada ettevõtete ekspordivõimekust seda soodustava ökosüsteemi kujundamise kaudu. Koostöös Harnoga panustatakse õppe personaliseerimisse ja sihtgrupile kvaliteetsete digilahenduste kättesaadavuse parendamisse.

Valdkonna arengule aitab kaasa ka Startup Estonia, kes koostöös Haridus- ja Noorteameti, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga on ellu viimas erinevaid tegevusi haridus- ja noortevaldkonna idufirmade tekke ja kasvu soodustamiseks.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by ThisisEngineering RAEng on Unsplash

„On väga oluline, et noortel säiliks võimalus osaleda huvitavates ja arendavates tegevustes. Toetuse eesmärk on pakkuda leevendust viiruse levikust tingitud piirangutes kannatada saanud erakoolidele, erahuvihariduse ja –tegevuse pakkujatele,“ sõnas haridus- ja teadusminister Jaak Aab. „Eraldi tähelepanu pöörame Ida-Virumaale, kus on kõrgete nakatumisnäitajate tõttu ka piirangud karmimad olnud,“ lisas ta.

Kriisitoetus võimaldab toetada eraüldhariduse ja erahuvihariduse pakkujaid üle Eesti ühekordselt 10 euroga iga õpilase kohta, Ida-Virumaal 20 euroga õpilase kohta. Nii eraüldhariduse kui erahuvihariduse pakkujatel on toetuse saamise aluseks Eesti Hariduse infosüsteemis toodud andmed õpilaste arvu kohta 10. novembri seisuga. Toetuse saamise soovi kinnitamiseks tuleb jaanuaris täita lihtne elektrooniline vorm.

Lisaks totetakse erahuvitegevuse pakkujaid üle Eesti maksimaalselt 10 euroga osaleja kohta ja Ida-Virumaal maksimaalselt 20 euroga osaleja kohta Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu esitatud taotluste alusel. Taotlusi saab esitada jaanuaris.

Täpsema info taotlemise kohta edastame uuel aastal.

Allikas: HTMi pressiteade

Haridus- ja teadusminister Jaak Aab märkis, et konkursile oodatakse nii väikseid kui suuri keeletegusid. „Me kõik saame eesti keele kestmisele kaasa aidata mitut moodi, alates keele kasutamisest kuni arendamise ja kaitsmiseni,“ ütles Aab. „Igal aastal toome paljude keeletegude hulgast välja need, mis enim silma paistsid ja keele arengule head mõju avaldasid. Loodan, et konkursile esitatakse selgi korral tegusid alates eeskujulikust keelekasutusest kuni põnevate keeleuuringuteni.“

Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada kuni 15. jaanuarini ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2020, e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu“).

Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada:

keeleteo nimetus ametlikuks kasutamiseks sobival kujul; 
keeleteo tegija andmed, kellele auhinda taotletakse (isiku nimi või töörühma juhi ja liikmete nimed; isiku või töörühma juhi e-posti- või postiaadress(id) ja telefoninumber või -numbrid); 
keeleteo kirjeldus vabas vormis (500–1000 tähemärki koos tühikutega); 
esitaja nimi ja kontaktandmed (telefoninumber ja/või e-postiaadress). 

Aasta keeleteo konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel veebruaris.

Laureaadid kuulutatakse välja 2021. aasta märtsis emakeelepäeva paiku. Keeleteoauhinda antakse välja juba viieteistkümnendat korda, laureaatide väljakuulutamine on osa emakeelepäeva tähistamisest.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Element5 Digital on Unsplash

Haridus- ja Noorteameti õppekava ja õppevara osakonna juhataja Kristjan Oadi sõnul pälvis lasteaed Päikseke auhinna „Keelekümblusasutus 2020“ just hea koostöö eest huvirühmade ja partneritega. „Päiksekese keelekümblusõpetajaid tuleb eriti tunnustada selle eest, et nad pidevalt näitavad, et koos jõuab rohkem. Samuti on nad eeskujuks oma kogemuste jagamisel nii kolleegide vahel kui väljapoole oma lasteaeda. On muljetavaldav, kuidas Päikseke kasutab kõiki võimalusi, et laste õpet rikkamaks teha, nagu näiteks erinevad õppekäigud ja koostööüritused nii lasteaias kohapeal kui partnerite juures,“ tunnustab Oad lasteaia tegevust.

Sillamäe lasteaed Päikseke liitus keelekümblusprogrammiga 2008. aastal ja 2020/21. õppeaastal tegutseb lasteaias kuus keelekümblusrühma.

Virtuaalkonverentsil kuulutati välja ka neli valdkonna spetsialisti, kes pälvisid tiitli „Keelekümblusprogrammi sõber 2020“. Keelekümblusprogrammi sõbra aunimetus antakse iga-aastase austusavalduse ja erilise tunnustusena keelekümblusprogrammi arengu otsustava mõjutamise eest.

Sel aastal said auhinna:

Natalja Mjalitsina - kauaaegne keelekümbluse eestvedaja, inimeste ühendaja, hoidja ja innustaja.
Virve Laube ja Marga Napp - Pärnu Linnavalitsuse haridusosakonna spetsialistid, kes on keelekümblusprogrammi edendajad Pärnus ja aktiivsed kaasalööjad üleriigilises võrgustikus.
Anne Roos - on olnud pikka aega Tapa valla haridusspetsialist ning novembrist Harno mitmekeelse büroo töötaja. Anne on keelekümblusprogrammi edendaja Tapal, aktiivne kaasalööja üleriigilises võrgustikus ning olnud kahesuunalise keelekümbluse juurutaja alates 2016. a Tapa Lasteaias Vikerkaar ja septembrist 2020 Tapa Vene Põhikoolis.

Keelekümblusprogrammi kvaliteediauhinnaga tunnustatakse keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusi silmapaistva panuse eest keelekümblusprogrammi rakendamisse ja arendamisse. Kvaliteediauhinda antakse välja alates 2012. aastast, seda on senini pälvinud 13 lasteaeda ja 13 kooli. Alates 2013. aastast koordineerib keelekümblustegevusi Haridus- ja Noorteamet (kuni 01.08.20 SA Innove).

Allikas: HARNO pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Idee taga on maleentusiast Heino Laiapea, kelle sõnul on just praegu õige aeg harjutama hakata: „Käikude selgeks saamiseks ja esimeste partiide tegemiseks ei ole vaja palju aega. Kogu informatsioon on internetis kättesaadav, nii et on vaja ainult malelauda ja kaaslast, kellega harjutada.”
 
7. jaanuaril tähistame Eestis üldrahvalikku maletamise päeva. „Selle sündmuse jäädvustamiseks tuleb leida üks malehuviline, teha partii ning salvestada see fotona,” selgitab ta. Oodatud on ka kõik fotod, mis on tehtud sel päeval kasvõi üksi või arvuti vastu maletades.

Loe lähemalt ERMi kodulehelt!
  

Ületõstmine on vajalik eelkõige selleks, et need oleks kasutatavad ka tulevikus. Kindlasti jälgi ületõstmisel, et õppematerjal oleks ajakohane ja uuendatud! NB! Kui sinu materjal on juba E-koolikotis leitav, aga sa ei saa seda materjali E-koolikotis muuta, siis anna sellest palun teada kirjutades e-koolikott@harno.ee

E-koolikott on digitaalse õppevara portaal, mis sisaldab õppematerjale lasteaedadele, koolidele ja kutsekoolidele. E-koolikott võimaldab õpetajatel rikastada ainetunde kaasaegsete õppematerjalidega, õpilastel iseseisvalt erinevate õppematerjalide toel õppida ning lapsevanematel vajadusel oma lapsi abistada.

Küsimuste korral võta palun julgesti ühendust e-postil e-koolikott@harno.ee.

Photo by Bram Naus on Unsplash

Milline on see ennast juhtiv ja väärtuseid loov noor, keda tulevikus vajame? 

Heidi: Minu jaoks on ennast juhtiv inimene selline, kes saab iseseisvalt hakkama, ei vaja pidevat eestvedamist ja järeltõukamist, vaid suudab ise plaane teha ja neil silma peal hoida. Inimene, kes suudab ebaõnnestumistega toime tulla, oma vigadest õppida ja neid kogemusi kaasa võttes eluga edasi liikuda. 

Jane: Minu meelest peaks üha enam rõhku panema justnimelt väärtusloomele. Seni keskenduti rohkem sellele, et inimene peab end tundma õppima, leidma oma tugevad küljed ning tegema nende järgi karjäärivaliku. Nüüd on rõhk pigem tegevuste mõtestamisel – ootame, et noored ei teeks ainult endale meelepäraseid asju, vaid et nad panus¬aks ka ühiskonda ja nende tegevusel oleks mingi suurem mõte. 

Signe: Mina näen, et vajaka jääb oskust olla eestvedaja rollis. Ühiskonnas on palju tublisid käsutäitjaid, aga vaja on inimesi, kes võtavad vastutuse. Kes ei kurda ajapuudust ega leiuta vaban¬dusi, miks mitte teha, vaid mõtlevad, kuidas saaksid nemad oma tegevuse¬ga elukeskkonda mõjutada. Inimene ei peaks kiruma poliitikuid, ülemust, meest, vaid mõtlema, kuidas ise oma elu parandada. 

Kuidas selliseid noori arendada? 

Heidi: Lapsed peavad saama kodus, lasteaias ja koolis ise otsuseid teha – vastutust ei saa õppida nii, et annad lapsele ülesandeks selle kohta leheküljelt 6-7 lugeda ja siis on tal asi selge. Seda saab õppida vaid praktika käigus. Meie põhifookus koolis peaks olema inimese kasvatamisel, mitte teemade läbimisel. 

Jane: Ideaalis võiksime muidugi alustada lasteaiast, aga kui seda tehtud ei ole, siis ei tohiks kedagi maha kanda, ka täiskasvanud saavad samm-sammult õppida vastutuse võtmist. Tähtis on vigadest õppida ja julgus eksida. Tublid lapsed tahavad saada viisi ega julge katsetada, sest nii võib vigu teha. Nii kujunevadki käsutäitjad – lapsed, kes räägivad vaid siis, kui küsitakse, ja tegutsevad vaid siis, kui palutakse. Koolis saab luua õpikeskkonna, mis võimaldab õpilastel rohkem ise teha ja ise vastutada. 

Heidi: Alustada tuleks sellest, et sõnastame ühiselt, milliste oskuste ja omadustega inimesi me vajame. Kooli tulemuslikkust tuleks mõõta selle järgi, kuidas õpilased hakkama saavad ja mis neist elus edasi saab, mitte eksami punktide järgi. Õpilastele tuleks anda pikaajalisi koostööprojekte, kus nad saavad ise protsessi juhtida ja valida, kuidas ja mida nad teevad. Õpetaja roll oleks siinjuures hoida protsessil silma peal ja vajadusel suunata. Siin tuleb tegelikult kasuks, kui õpetaja on ise natuke laisk. Liiga tubli õpetaja kipub ise asjad laste eest ära tegema – nagu paljud emad-isad kodudeski. Paraku on õppimine aeglane protsess ning tuleb kannatlik olla kui laps vigu teeb. 

Signe: Oluline on anda noorele valikuvõimalusi, et ta saaks ise otsustada, kuidas ja mida ta teeb. Et tal oleks või¬malus panna oma huvialadest pusle kokku. Tänased õppekavad ei mahuta seda ja ilmselt ei ole ka kõik õpetajad valmis selliseks muutuseks. Täna on õpetajate koormus niigi suur, ka neil on raske uuendustega kaasa minna. 

Jane: Ettevõtlusõpe ongi enamikele õpetajatele uudne ja nad näevad seda kui kohustust, saamata alati aru, miks seda vaja on. Koolis oleks väga vaja rohkem meeskonnatööd. Tegelikult mängib inimese hariduses üks õpetaja suhteliselt väikest rolli. Kui igaüks ajab oma rida, siis õpilase vaatepunktist ongi seda puslet keeruline kokku panna. 

Signe: Kui õpetajad paneks kõik juba sügisel paika selle suure pildi, et milline aineõpetaja tegeleb millise ennast juhtiva inimese pädevusega, siis õpilane saaks need oskused kätte. Õpetajate koostöö ja teadlikkus on siin oluline. 

Heidi: Nooremad õpetajad ongi üha teadlikumad, aga Eesti keskmine õpetaja on klassiruumis olnud juba paar¬ümmend aastat ja teda on õpetatud üksi vastutama selle eest, mis klassis toimub. Mina olin 30 aastat koolisüsteemis ja täna, kui olen sellest juba välja astunud, näen ma, et tegelikult saan üksi teha väga vähe. Ükskõik, mida teha on vaja, ma kaasan ka meeskonna. 

Milliseid häid näiteid saate oma kogemusest tuua, mis on aidanud õpetada noortele vastutuse võtmist ja enese juhtimist? 

Jane: Meie oma koolis võimaldame tegutseda ja õppida õpilasfirmade kaudu. Õpilasfirmas võtab igaüks omale rolli, mis võimaldab tegeleda just selle töölõiguga, mis ennast enim huvitab, ja selle eest ka vastutus võtta. Meie jaoks oli see suur samm edasi, kuna varem õpitigi ettevõtlust nii, et rääkisime tunnis ära, kuidas firmat luua või äriplaani kirjutada, ja kogu lugu. Tänaseks oleme jõudnud sellesse etappi, kus tahaksime rohkem ka refleksiooni sisse tuua. Noor ei oska iseseisvalt veel oma kogemust analüüsida, siin ta vajabki õpetaja abi. 

Signe: See analüüsimise ja peegelda¬mise oskus on äärmiselt oluline. Näen, et ka paljud täiskasvanud käivad koolituselt koolitusele, loevad hunnikutes raamatuid ja kuulavad podcaste, aga vinduvad ikka oma palgatööl, millega nad rahul ei ole - nii muutust ei sünni. Me ei oska ka täiskasvanutena uut teadmist enda ellu integreerida. Koolis võiks rohkem olla sünteesi reaalse elu¬ga ja võimalusi uusi teadmisi praktikas katsetada. 

Heidi: Töötavaid mudeleid, mida koolis kasutada saaks, on tegelikult üksjagu. Näiteks haridusprogrammil Ettevõtlik Kool on olemas selline tore õpetajate tööriist nagu TULEM. Kasutades seda lihtsat tööriista ehitab õpetaja oma tunnid üles nii, et üheskoos lepitakse kokku osalejate rollid ja vastutus ning õppe¬protsessi jooksul toimub pidev analüüs ja tagasisidestamine. 

Jane: Just, tegelikult ei pea midagi uut leiutama. Näiteks haridusvaldkonnas pole veel eriti levinud disainmõtlemise metoodika kasutamine, mis mujal valdkondades on osutunud väga efektiivseks. Ka IT-valdkonnas on palju tööriistu, mida saaks kasutada. Minu selle nädala ahhaa-moment oli siis, kui koolis käis üks tarkvaraettevõtja, kes muuhulgas küsis, kas me koolis ka stand-up koosolekuid teeme, nagu on tarkvareettevõtetes tavaks. Temaga rääkides sain aru, et võiksime tegelikult ka koolis teha iganädalasi välkkoosolekuid, et peegeldada eelmisel nädalal õpitut ja panna paika uue nädala eesmärgid. 

Signe: Rocca al Mare koolis ettevõtlusõpet andes tulid õpilased tundi, ja kui midagi oli tegemata, siis küsisin alati õpilastelt, mida nad saaks järgmine kord teistmoodi teha, et tulemuseni jõuda. Lähenesin coach’iva põhimõttega: karistamise asemel kutsusin neid analüü-sima. Muidu teevad lapsed koolis asju, saamata aru, miks. Rohkem on vaja reflekteerimist ja peegeldamist. 

Heidi: Ka õpetaja roll tuleks ümber mõtestada - õpetaja ei peaks saama palka selle järgi, mitu tundi ta klassi ees seisnud on. Kui me tahame, et õpetaja kasvataks ennast juhtivaid ja väärtust loovaid noori, siis see analüüsi osa peab kuuluma ka tema tööaja sisse, mitte tuema öötundide arvelt. Oluliselt peab vähenema see aeg, mis õpetaja seisab loengut pidades klassi ees, ning pikenema aeg, mil õpetajad saavad üheskoos õpilaste arenguvajadusi analüüsida ja plaane teha. Kui õpetajatele seda võimaldataks, siis õpilased saaksid ise samal ajal iseseisva töö oskusi arendada. Ka eeskujud on olulised – mida rohkem lapsed näevad inimesi, kes on kohanemisvõimelised, ennast juhtivad ja kellel on missioon, seda rohkem oskavad nad ka ise sinna pürgida. 

Signe: Mina ütlen ka alati enda koolituse lõpus, et ole ise inspiratsiooniks – näita, kuidas olla selline inimene, kellest teised saavad eeskuju võtta. Ära otsi vabandusi, miks midagi mitte teha, vaid võimalusi, kuidas teha. Meil on vaja kirglikke inimesi, kes tahavad ja oskavad muutust luua.

Artikkel ilmus Edu ja Tegu ettevõtlusõppe erilehes. Loe ettevõtlusõppe erilehe teisi artikleid siit 

Lehe ilmumist toetasid Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium. 

Sisutiheda päeva jooksul saavad gümnasistid ja teised huvilised tutvuda Tartu Ülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Eesti Maaülikooli, Kaitseväe Akadeemia ja Eesti Lennuakadeemia õppimisvõimalustega ning osaleda konverentsil ja töötubades.

Veebikonverentsil räägivad põnevaid kogemuslugusid oma ala asjatundjad ja peetakse kaasahaaravaid arutelusid tulevastele üliõpilastele tähtsatel teemadel. Veebitöötubades avardatakse silmaringi ja tutvustatakse paljude erialade sisu. Virtuaalsel messialal saab küsida nõu kõrgkoolide esindajatelt ning tutvuda kõigega, mis puudutab sisseastumistingimusi ja õppimisvõimalusi. Päeva juhib näitleja Sander Rebane.

Kõrghariduspäeva projektijuhi, Tartu Ülikooli turundusspetsialisti Marleen Otsuse sõnul tuleb tudengilinn seekord igale huvilisele koju kätte. „Suur osa gümnasistidest seisab tähtsa valiku ees, mida edasi õppida, kuid erialavaliku tegemine võib olla keeruline ja stressirohke. Veebis toimuv kõrghariduspäev võimaldab mugavalt saada rohkem teavet, vaadata veidi enda sisse ja kaalutleda kõiki asjaolusid, et teha õige erialavalik. Loodetavasti muudab see tähtsa otsuse langetamise veidi kergemaks,“ ütles Otsus.

Noortele tulevad kõnelema innustavad oma ala asjatundjad, näiteks inspireerija Harald Lepisk räägib õige tulevikuteekonna leidmisest, Tartu Forseliuse Kooli õppejuht Kristi Mumm ennastjuhtivast õppimisest ja õpimotivatsiooni hoidmisest ning ärilennundusettevõtte Fort Aero tegevjuht Mart Lubi rahvusvahelisest vastutusest. Tudengite vestlusringis jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas valida õige eriala, ning aruteluringis „Persoonibränd ja oma tugevuste leidmine“ kõneldakse karjääri edukast kujundamisest ja oma tugevate külgede esiletoomisest. Eraldi aruteluringis võetakse vaatluse alla e-õppe osatähtsus kõrgharidusõppes.

Päeva teises pooles on võimalus osaleda töötubades. Muu hulgas arutletakse Tartu Ülikooli töötoas selle üle, milliseid oskusi vajatakse tuleviku tööturul, Eesti Lennuakadeemia töötoas sukeldutakse lennumaailma telgitagustesse ja Kaitseväe Akadeemia töötoas saab proovile panna oma otsustusvõime. Eesti Maaülikooli interaktiivses mälumängus otsitakse vastust küsimusele, kas Eesti mets saab varsti otsa, ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli töötoas jagatakse nõuandeid, kuidas luua ergonoomiline õpikeskkond.

Kõrghariduspäev „Õpi Tartus“ toimub juba kuuendat korda ning seda korraldavad Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Maaülikool, Kaitseväe Akadeemia ja Eesti Lennuakadeemia. Toetavad Tartu linn, Postimees, MyHits ja CV keskus.

Kõrghariduspäeval osalemine on tasuta, kuid selleks on vaja enne registreeruda. Registreerimine on juba alanud. Töötubades on kohtade arv piiratud. Rohkem teavet ja registreerimislink on ürituse veebilehel opitartus.ee.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto autor: Andres Tennus.

Ettepanekuid võivad esitada kõik juriidilised isikud, mille põhikirjas või põhimääruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus ning F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaadid. Kandidaate saab esitada kuni 11. jaanuarini Haridus- ja Teadusministeeriumi e-postiaadressile hm@hm.ee.

Riiklik F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Auhinna määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri juhitava komisjoni ettepanekul. Keeleauhind antakse laureaadile üle vabariigi aastapäeval koos riigi teadus- ja kultuuripreemiatega.

Esimest korda anti keeleauhind välja 1989. aastal, riiklikuks muutus auhind 2004. aastal.

Wiedemanni auhinnasaajate hulgas on ka president Lennart Meri, akadeemik Juhan Peegel ja kirjanik Leelo Tungal. Kõiki varasemaid Wiedemanni auhinnasaajaid näeb siit. 

F. J. Wiedemann (1805-1887) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija, akadeemik, polüglott.

Allikas: HTMi pressiteade