Samas sellest, kui loov ja loominguline saab käsitöötunnis olla nii õpetaja kui õpilane, annab aimu projektitöö võimaluste loetelu: klaasimaal, kodu kujundamine, kingituste pakkimine, lilleseade, viltimine, siidimaal, nöörid ja paelad, pehmed mänguasjad jpm. Jätkuks vaid tunniplaanis tunde ja tunnis omakorda huvilisi õpilasi.

Oluline on iseseisva töö oskus

„Väga oluliseks pean iseseisva töö oskust, seda arendan tunnis iga tegevuse igas etapis,“ ütleb Põltsamaa Ühisgümnaasiumi käsitööõpetaja Eve Oro. „Minu eesmärk on õpetada last õppima ja ise oma õppimist juhtima. Selles protsessis on ülioluline iseseisva mõtlemise arendamine, sisemise motiveerituse ja  aktiivsuse tõstmine – et õpilane ise näitaks huvi ja tahet aru saada, midagi teha või luua; otsiks ja teeks koostööd nii kaasõpilaste kui ka õpetajaga. Minu eesmärk on iseseisva inimese arendamine, kes saaks ka edaspidi elus ise hakkama.“

Mis tähendab, et käsitöötund ei ole pelgalt millegi valmistamise õppimine, seal saab (tuleb) arutleda ka tähtsate eluprobleemide üle, arendada suhtumist ja väärtushinnangud. „Valmiv ese on tihti vaid vahend millegi enama kujunemiseks – iseseisev töö ja mõtlemine, vastutustunne, täpsus ja korrektsus, enesedistsipliin ja rutiini talumise oskus. Käsitöö ja kodunduse õpetamisel on tähtis ka teadmine sellest, kuidas tööd teha: et igal tööl on etapid, on algus (kavandamine ja planeerimine) ja lõpp (näiteks esitlus, analüüs), ja vahel võib töötegemine olla tüütu ja igav,“ ütleb Eve Oro.

Õpetaja Eve Oro juhendab viltimistööd.

Loovus, loovus ja veel kord loovus

Eve Oro alustas Põltsamaa Ühisgümnaasiumis käsitöö- ja kodunduse õpetajana tööd 1991. aastal, kohe pärast Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõpetamist, ja töötab seal tänaseni.

„Proovin olla ise loov ning selle kaudu õpetada, aga kasutan ka tehnikaid ja võtteid, mis õpilastes loovust tekitavad ja arendavad,“ iseloomustab oma tööd Eve Oro. „Üks võimalusi loovuse arendamiseks on kavandamine, millegi uue loomine. Head ideed ei sünni käsu järgi, selleks on vaja aega. Et loovus paremini avalduks, annan kavandamisel teatud piirangud – teema, millega sunnin õpilasi väljuma oma mugavustsoonist. Õpilane joonistab oma idee ja kirjutab, miks ta just seda kujutab, kuidas see on seotud tema endaga.“

Tõepoolest, „Minu koti salaelu“ või „MMM ehk märkide müstiline maailm ehk märgid ja sümbolid minu elus“ paneb fantaasia tööle küll, mida kujutada ja kuidas meisterdada.

„Oluline on õpilastes õpimotivatsiooni tekitamine  ja hoidmine, seda proovin saavutada  huvitavate ja jõu- ning eakohaste ülesannetega. Oluline on ka teadmine, miks me midagi teeme, sellest ka räägime. Eesmärgiks ei saa olla vaid õpilase areng. Kindlasti ma toetan ja kiidan õpilasi, püüan märgata iga edusammu,“ loetleb Eve Oro oma õpetajatöö põhimõtteid.

IKT-vahendid on laste käteosavust mõjutanud

Kindlasti on IKT-vahendid mõjutanud ka käsitööõpetust ja käsitöö tegemise võimalusi. Olgu või arvuti teel juhitavad õmblus-tikkimismasinad, mille soetamist koolidele toetas TikiTiigri programm. Masina disainitarkvara kasutamine arendab loovust ja elektroonilise õmblus-tikkimismasina kasutamine infotehnoloogilisi pädevusi.

„Arvuti ja nutiseadmed võivad edukalt toetada  käsitöö ja kodunduse õpetamist-õppimist. Internet on täis põnevaid ideid, mida kasutada eeskujuna kavandamisel ning kasulikke õpetusi, mille kaudu saab arendada õpilaste iseseisva töö oskust. Lisan aga juurde ühe murekoha: õpilased ei vaevu enam raamatutest ja ajakirjadest ideid ja mustreid otsima, esimene koht on internet, aga ega nad seal väga põhjalikult otsida ei kärsi. Suur osa ideid on lihtsalt piltidel, ilma õpetuseta. Tihti on nende tõlkimine aga juba „liiga keeruline“ ülesanne,“ ütleb Eve Oro.

Õpetaja on koos õpilastega katsetanud ka blogi pidamist, et seal õppematerjale jagada. Näiteks praegu on kasutuses  http://moetikand.blogspot.com/?zx=60d44248fcb5fd90 ja http://padjakuhi.blogspot.com/.

4D Sketch programmiga tikitud juugendstiilis kleidinäidis. Töö autor on Jaanika Paas.

Iseseisvaks tööks saab kasutada YouTube´i õppevideoid, intrenetis leiduvaid tööjuhendedeid jms.
Selle kohta, kas aastatega on laste käsitööoskused ja -harjumused muutunud, arvab Eve Oro, et on küll: „Kui aastaid tagasi heegeldasid juba lasteaialapsed heegelahelat (ketti), siis tänapäeval on üsna sagedane, et 4. klassi õpilane pole veel heegelnõela käes hoidnudki. Õpilaste käelist osavust mõjutab kindlasti ka see, et puhtalt käsitöö õpetamiseks enam nii palju tunde ei ole. Õppekava järgi õpivad õpilased vähemalt neli nädalat vahetusrühmades: käsitöö rühm on tehnoloogiaõpetuses ja vastupidi. Kodunduse tundide arvu on suurendatud, see on muidugi vajalik. Traditsioonilise käsitöö osas saab õpetaja ühes õppeaastas keskenduda paarile tehnikale ja tööle, teisi saab käsitleda põgusamalt.“

Lõbus viltimistund

Eve Oro leiab veel, et alati on olnud õpilasi, kellele käsitöö ei meeldi ja neid, kes seda väga teha tahavad. Huvi on suurem, kui teema ja praktiline töö on tänapäevased ja huvitavad, materjalid sobilikud ja meelepärased. „Sügisel kavandasime koos 5. klassi tüdrukutega tikkimistööd, mida soovisin siduda viltimisega (tikkimise alusmaterjal). Ühe klassi piigad pakkusid ise välja, et võiksime teha mardipäevaks habemed! See oli superidee ja kui innukalt tüdrukud viltisid ja tikkisid! Lahedad tööd valmisid,“ tõi Ene Oro ühe näite.

Vaat nii lõbus oli üks käsitöötund ja nii toredad said vilditud mardipäeva-habemed!

Osalemine konkurssidel

Eve Oro õpilased osalesid möödunud õppeaastal edukalt ka HITSA digitaalsete õpilastööde konkursil „Lahe asi!“. Konkursile saadeti kolm digiloovtööd ja kõik pääsesid finaali. Et tänavusele konkursile „Maailmariik Eesti“ jõuab veel töid saata, tähtaeg on 29. veebruar 2016, siis siinkohal inspiratsiooniks ja innustuseks Eve Oro õpilaste auhinnalised kohad pälvinud tööd:

6. klassi õpilase Saara Küti töö  "Riidepuu taassünd" saavutas möödunud aasta konkursil III koha,  lisaks Lilli Jahilo eripreemia.

Laura Viru, Triin Helen Pariisi, Keilin Turjakase, Sandra Saare, Artam Kivisilla töö "Klassiraamat" saavutas möödunud aasta konkursil samuti III koha.

Koolielu küsimustele vastas Põltsamaa Ühisgümnaasiumi käsitööõpetaja Eve Oro. Fotod: erakogu.

Samal teemal:

• Tehnoloogia areng mõjutab ka käsitööõpetust
• Koolielus algab reaal- ja tehnoloogiaainete kuu
• Kristiin Sidok: käsitööõpetaja, kes loob trende