„Meie professionaalsed õpetajad on need, kes suudavad ka praegustes äärmiselt tavatutes oludes pakkuda kvaliteetset õpet ning panustada parimate lahenduste leidmisesse,“ kommenteeris Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets. „Lisaks asjatundlikule õpetajaskonnale vajame ka professionaalseid selge visiooniga koolijuhte, kes on järjepidevad haridusuuenduste eestvedajad ning oma meeskonna arengu toetajad. TALISe uuring on olnud väga oluliseks suunanäitajaks Eesti hariduspoliitika kujundamisel.“

83% koolijuhtidest (OECD keskmine 42%) kinnitab, et Eesti õpetajal on võrreldes OECD kolleegidega vabadust kujundada kursuste sisu ning valida õppematerjale. Nad saavad ka enam kaasa rääkida kooli visiooni ja eesmärkide seadmisel, 84% õpetajatest kinnitab koolijuhtide sõnu.

Uuenduste sisseviimine nõuab kolleegide tuge ja koolijuhi suuniseid. Positiivse märgina ütleb 84% meie õpetajatest, et nende koolis on koostöökultuur, mis pakub vastastikust toetust. Toetava koostöökultuuri kujunemisel on väga oluline roll koolijuhil.

Professionaalset koostööd tegevad õpetajad kasutavad enam efektiivseid õpetamispraktikaid. Professionaalne koostöö pole aga kuigi sage praktika ei Eestis ega ka teistes OECD riikides. Eesti õpetajatest osales koostöises professionaalses õppimises vähemalt korra kuus vaid 19% õpetajatest. Võrreldes 2013. aastaga on suuresti samaks jäänud koolijuhtide hulk, kes õpetajate professionaalse koostööd toetavad. Ainult 45% koolijuhtidest (OECD keskmine 59%) on uuringule eelnenud aastal võtnud  ette tegevusi, mis toetavad õpetajatevahelist koostööd uute õpetamispraktikate arendamisel. 

Oluline tagasiside

Õpetamise kvaliteedi parandamisel on väga oluline anda õpetajatele regulaarset tagasisidet. Koolijuhid väidavad pea üksmeeleselt, et nende koolides hinnatakse õpetajaid. Ka enamik Eesti õpetajaid (94%) märgib, et on oma tööle tagasisidet saanud, kuid ainult 72% neist leiab, et sellel on õpetamispraktikatele positiivne mõju. Professionaalsuse kontekstis on oluline teada, et hindamistulemusi kasutatakse nii koolitusplaani koostamisel kui ka mentori määramisel. Järjest enam kasutatakse seda ka palga ja tulemustasu määramise alusena.

Eesti õpetaja stressitase on üsna sarnane OECD keskmisele - 18% on kogenud oma töös palju stressi. Peamiselt põhjustab seda vastutus õpilaste tulemuste eest, õppe kohandamine erivajadustega õpilastele ja administratiivsed ülesanded. Uuring näitab, et oma töös rohkem stressi tunnetavad õpetajad soovivad suurema tõenäosusega ka järgmise viie aasta jooksul ametist lahkuda. 40% Eesti õpetajatest soovib sealjuures koolis töötada veel kuni viis aastat (OECD keskmine 25%).

Eesti õpetaja töökoormus on nende endi hinnangul suur. Täiskoormusega õpetajad töötavad keskmiselt 40,6 tundi nädalas, mis ületab lubatud nädalakoormust (35 tundi). Palgaga on rahul 39% õpetajatest ja 44% koolijuhtidest.

Vaatamata suurele koormusele ja kõrgemale palgaootusele on õpetajate enamus (80%) seisukohal, et ameti plussid kaaluvad selgelt üles miinused. Erialavalikut kahetseb neist ainult 6% (OECD keskmine 9%). Ka koolijuhid  on sarnasel seisukohal,ainult ligikaudu 2% vastanutest kahetses oma erialavalikut (OECD keskmine 7%).http://www.oecd.org/education/talis/talis-2018-results-volume-i-1d0bc92a-en.htm

Õpetaja ameti staatus ühiskonnas ja rahulolu oma tööga mõjutab oluliselt uute õpetajate värbamist ning juba töötavate õpetajate soovi ametis jätkata. 2019. a augustis avaldatud uuringu esimese osas toodi välja, et Eesti on üks nendest riikidest, kus õpetajaameti tunnetatud väärtustatus ühiskonnas on õpetajate hinnangul viimase viie aastaga oluliselt paranenud (2013. a 13,7% ja 2018. a 26,4%). Oluliselt kõrgem oli see näitaja just viimase viie aasta jooksu ametisse astunud õpetajate hulgas (39%).

TALIS (The Teaching and Learning International Survey) on OECD poolt läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õpetajate, õpetamise, õppekeskkonna ning õpetajate töötingimuste kohta erinevates riikides üle maailma.

Eestist vastas uuringuküsimustele 3004 7. – 9. klassi õpetajat ja 195 koolijuhti.
Uuringu olulisust rahvusvahelises võrdluses näitab ka järjest suurenev osalevate riikide arv. Esimene TALIS viidi läbi 2008. aastal ning kaasatud oli 24 riiki, viis aastat hiljem kasvas riikide arv 34-ni. Kolmandast uuringust võttis osa 48 riiki või majanduspiirkonda. Eesti on osalenud kõigil kolmel korral.

Põhiuuringu esimese osa rahvusvahelised ja riiklikud tulemused avaldati möödunud aastal.

Riikliku raporti teine osa avaldatakse 2020. a aprillis ning seda tutvustatakse 27. aprillil toimuval veebiseminaril.

Vaata lähemalt siit. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv