Programmi veel mitte kasutanud koolides olid aga küberkiusamise näitajad tavapärasemast kõrgemad - sellist muutust prognoosisid ka kiusamiseksperdid üle maailma.

Illustratsioonil näidatud küberkiusamist kogenud 6. klassi (II kooliaste) õpilaste osakaal HBSC 2017/2018 uuringu järgi, võrrelduna küberkiusamist kogenud II ja III kooliastme poiste ja tüdrukute protsendiga KiVa-koolides ja programmiga alles alustavates koolides 2020. a kevadel. Põhjalikumad selgitused, viited ja joonised raportis (link allpool).

Ka üldine kiusamise ohvrite osakaal oli 2020. aasta kevadel KiVa-koolides madalam kui programmiga alles alustavates koolides - vastavalt 7,5% KiVa-koolides ja 12,7% programmi veel mitte kasutanud koolides. Kokku vastas maikuus - ajal, mil kodus oldi olnud juba vähemalt 1,5 kuud - anonüümsele veebipõhisele küsitlusele üle 16 000 õpilase 77 koolist üle Eesti.

“Kuigi mõistsime juba märtsis, et 2020. aasta õpilasküsitluse tulemused ei ole iial varasemate KiVa-küsitlustega kõrvutatavad, ei tahtnud me siiski head kriisi raisku lasta ning pakkusime KiVa-võrgustiku koolidele küsitluses osalemise võimaluse siiski välja, kusjuures esmakordselt saime küsitlusse haarata ka 7.-9. klassi õpilased,” kommenteeris SA Kiusamisvaba Kooli tegevjuht Triin Toomesaar. “Nüüd saame tulemustele tuginedes öelda, et tavatingimustes tehtud süsteemne ennetustöö KiVa-tundide näol kandis ka distantsõppes vilja: kuigi rahvusvahelised küberkiusamise eksperdid prognoosisid küberkiusamise sagenemist distantsõppes, oli KiVa-koolides koroonakevadel küberkiusamist siiski varasemast vähem. Programmi rakendamisega alles sügisel alles alustavates koolides oligi aga küberkiusamise all kannatanud ohvrite osakaal tavapärasest kõrgem, nagu prognoosisid eksperdid.”

Toomesaare sõnul näitab see, et koolid saavad väga palju ära teha ka küberkiusamise vähendamiseks ja ennetamiseks. Kuna on aimata, et vähemalt mingis mahus ootab distantsõpe meid ka alanud õppeaastal, võiksid koolid kontaktõppe aega maksimaalselt ära kasutada selleks, et järjepideva ja süsteemse lähenemise kaudu pakkuda vaimselt ja füüsiliselt turvalisemat õpikeskkonda.

“Sel aastal vastasid esmakordselt küsimustele ka 7.-9. klassi õpilased ja kuigi üldiselt on vanemates klassides kiusamise all kannatavaid õpilasi vähem kui noorte hulgas, sai III kooliastme küsitlusse kaasamise tulemusel selgeks tõsine murekoht: rohkem kui pooled kiusamise ohvrid 7.-9. klassides on kannatanud juba mitu aastat,” täiendas sihtasutuse Kiusamisvaba Kool koolitaja ja uuringute koordinaator Kristiina Treial. “KiVa-koolides oli pikaajalist kiusamist küll programmi veel mitte kasutanud koolidega võrreldes vähem, aga siiski on sedagi liiga palju. Seega on tõhusa ennetustöö ja konstruktiivse juhtumite lahendamise vajadus väga suur ka vanemates klassides.”

KiVa programm, mis on Eesti koolides juba seitse aastat aidanud kiusamist vähendada, on Turu Ülikooli teadlaste poolt välja töötatud teadus- ja tõenduspõhine kiusuennetusprogramm, mille ametlik ja litsentsitud partner Eestis on SA Kiusamisvaba Kool. Programm sisaldab nii universaalseid tegevusi kiusamise ennetamiseks kui ka juhtumipõhiseid tegevusi märgatud juhtumite lahendamiseks. Ennetusmaterjalid on mõeldud eelkõige 1.-9. klassidele, ent programm tervikuna, sealhulgas juhtumite lahendamiseks välja töötatud metoodikad sobivad kasutamiseks ka gümnaasiumiastmes. III kooliastme, s.o 7.-9. klasside kaasamist programmitegevustesse toetab mh Aktiivsete Kodanike Fond.

Alanud sügisest kasutab KiVa juba 102 kooli ja õppekohta üle Eesti ehk ligi 20% Eesti üldhariduskoolidest. SA Kiusamisvaba Kool asutati 2012. aastal missiooniga muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Selleks töötatakse välja ja pakutakse tõenduspõhised meetmeid, aidatakse koole nende meetmete kasutusele võtmisel ning tõstetakse teadlikkust kiusamise, selle vähendamise ja ohjeldamise viiside kohta.

Allikas: SA Kiusamisvaba Kool info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta kiusuennetaja kool 2020 on Rocca al Mare Kool