Teemaveerandid

Uuring viidi lisaks Eestile läbi veel ainult kahes suurriigis – Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides. Uuringus osalesid viieaastased lapsed, lapsevanemad ja lasteaiaõpetajad. 

 Uuring keskendus terviklikule lähenemisele 5-aastase lapse arengule ja alusharidusele ning seda mõjutavale õpi- ja kasvukeskkonnale kodus ja lasteaias. Uuriti mitmeid varajase õppimise valdkondi: kirja- ja arvutamisoskust, eneseregulatsiooni oskusi ning sotsiaal-emotsionaalseid oskusi, ennekõike oskust olla empaatiline. Uuring loodi selleks, et aidata riikidel analüüsida ja parendada laste varajasi õpikogemusi. 

Loe pikemalt SA Innove kodulehelt. 

Foto: Koolielu arhiiv

Esimene seminar juba sel teisipäeval, 31. märtsil kell 16.00.

I kooliaste 31.3 kl 16, vaata siit bit.ly/2WTwUHO
II kooliaste 1.4 kl 16, vaata siit bit.ly/3bD8si0
III kooliaste 2.4 kl 16, vaata siit bit.ly/3dI0BkT
Gümnaasium - aeg täpsustamisel
.
Videokirjeldustest leiad küsimuste-esitamise-lingi. Kõik seminarid salvestatakse ja on järelvaadatavad HITSA Youtube'i kanalis.
.
Kogemusi jagavad Rocca al Mare Kool, Roostiku kool ja Audentese erakooli e-gümnaasium. Veebiseminarid korraldavad HITSA ja Clanbeat.

121 õpilase ja 23 õpetajaga Värska Gümnaasiumis on distantsõppe esimesed kogemused kokku võetud ja analüüsitud. Tagasisidet andsid õpetajad, õpilased, lapsevanemad. Eriti agarad olid nooremate õpilaste emad-isad ja gümnaasiumiastme õpilased. „Mulle meeldib väga see ütlemine, et startisime distantsõppele nagu sprindile, aga meil toimub ju maraton. Nüüd on tempo rahulikum ja saab süsteemsemalt läheneda õppekorraldusele,“ sõnas Liina Palu. 

Koolijuhi tähelepanekuid distantsõppest

- Ülesannete maht on olnud pigem suur, ei osanud esialgu hinnata tööde tegemiseks kuluvat aega. Kodus kulubki ülesannete lahendamiseks rohkem aega, ja seda peabki andma süvenemiseks, mõtlemiseks ja asjadest arusaamiseks. 

- Kohe distantsõppe esimesel päeval tegime meeskonnaga kindlad kokkulepped. Näiteks õpetajate konsultatsiooniaeg on koolipäevadel kella üheksast üheteistkümneni, muudel aegadel kokkuleppel õpilastega. Me ei hinda praegu eristava hindamisega, rõhuasetus on kujundaval hindamisel. Õppe-eesmärkide saavutamist märgime arvestatud/mittearvestatud. Peamine suhtluskanal on eKool. Nendest kokkulepetest teavitasime ka vanemaid ja õpilasi. 

- On veel kaalumise ja mõtlemise koht, kas jätkata distantsõppes tunniplaani kohaselt või teha muudatusi. Nooremad õpilased ja nende vanemad eelistavad tunniplaani, mis on konkreetne ja konkreetsete ülesannetega. Neil on nii lihtsam toimetada. Vanemad klassid soovivad võimalust rohkem ise otsustada. Nad tahaksid nädala ülesanded korraga kätte saada, et siis ise oma koormust sättida. 

- Meil ei ole koolis haridustehnoloogi ega IT-spetsialisti. On õnn, et meie kool alustas veebruari lõpus HITSA Digikiirendi koolitusega. Võtsin koolitajate ja nõustaja-haridustehnoloogiga ühendust, temast on väga suur abi. Õpetajatele korraldasime kiiresti veebiseminare, ja ka esimesed Digikiirendi koolitused toimusid kõiki ohutusreegleid silmas pidades. Saime õppida just neid keskkondi, mis on vajalikud suhtlemiseks õpilastega ja aitavad ainetunde vahetumalt läbi viia. Õpetajad on oma algatusel leidnud võimalusi ka HITSA teiste veebipõhiste kursustega liituda. Õpetajad on olnud väga avatud uue ja vajaliku õppimisel. Õpilaste puhul hoidume hooga uue rakendamisest siiski tagasi. 

- Haridustehnoloogi süsteemsed nõustamised toimuvad veebipõhiselt koolipäeval kella kolmest viieni. Elu on näidanud, et pigem on need individuaalsed nõustamised. 

- Distantsõpe on meie koolile andnud ainult uusi võimalusi. Oleme juurutamas Office 365 tarkvara. See on suurepärane võimalus kasutada Teamsi, virtuaalset meeskonnatöö keskust. 

- Motivatsiooni aitab ülal hoida igapäevane suhtlemine õpetajatega, kogemuste jagamine, aga ka meelolu tõstvad väikesed seigad, olgu või mõne humoorika video jagamine  FB-grupis.

Samal teemal:

• Sõmeru Põhikooli õpetajad: usaldage oma õpilasi!
• Sally Stuudio õpilased käivad nüüd e-kunstikoolis

KüberNaaskel on Eesti suurim 14- kuni 24-aastaste talentide võistlus, kuhu registreerus sellel aastal üle 300 noore. Lõppvõistlusele kutsuti edasi 47 tublimat. Võistlus toimus RangeForce võistluskeskkonnas, kus tuli lahendada neli erineva raskusega ülesannet. Aega iga ülesande lahendamiseks oli neli tundi. 

Võistluse korraldaja Birgy Lorenz TalTechist ütleb, et eelmisel aastal oli 150 huvilist ja nüüdseks on õpilaste arv kahekordistunud. Selleks andsid tugeva panuse Põltsamaa Ühisgümnaasium, Pelgulinna Gümnaasium, Kehtna KHK, Viljandi KÕK, Pärnumaa KHK ja Tallinna Reaalkool, kes lasid õpilastel osaleda võistlusel koolitunni raames. Samamoodi on tugevad esindused loomulikult TalTechist ja Tartu Ülikoolist.

Võistluse läbiviimist toetab Kaitseminitseerium.

Nimekirja leiab siit. 

Allikas: korraldajate info
 

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on Eesti haridustöötajad praegu rohkem kui kunagi varem maailmas eeskujuks ja väärivad suuremat tunnustamist. „Eriolukorras ja distantsõppe tingimustes on eriti oluline tunnustada haridustöötajaid, kes on pidanud täielikult muutma oma töökorraldust ja õpetamismeetodeid,“ ütles Reps valitsuse otsust kommenteerides.

Huviõpetaja kategooria lisamine võimaldab paremini sidustada formaal- ja mitteformaalharidust ning saadab tunnustava ja huvihariduse õpetajat väärtustava sõnumi kogu ühiskonnale. Elutööpreemiale esitatakse igal aastal väga palju väärikaid kandidaate. Valitsuse otsus võimaldab aastatepikkuse panuse eest tunnustada ning tänada senisest rohkem inimesi.

Väiksemate preemiatega tunnustatakse aasta hariduse sõbra ja haridusasutuse aasta teo laureaate ja nominente.

Riiklikud hariduspreemiad antakse välja kaheksandat korda toimuval Aasta Õpetaja galal „Eestimaa õpib ja tänab“, mis toimub 3. oktoobril Alexela Kontserdimajas.

 Rohkem infot SIIN.

Allikas: HTMi pressiteade

Sõmeru Põhikool on korraliku suurusega maakool: 23 õpetajat, personali üldse kokku 37, õpilasi 197.

Esmast distantsõppe kogemust kokku võttes ütleb Virge Ong, et loodetavasti hakkab nüüd tekkima rutiin, mis teeb olukorra kergemaks. „Õpilased saavad ka juba rohkem aru, mida kodusõppimine tähendab. Õpetajad kasutavad Digikiirendi koolitusel õpitud keskkondasid, abi saame haridustehnoloogilt.“

Siinkohal valik õpetajate ja koolijuhi distantsõppel tehtud tähelepanekutest.

Klassiõpetaja Merike: Esimesel nädalal kasutasin õppimiseks peamiselt Opiqut ja sinna saabus töid hommikust õhtuni. Püüdsin kohe kõik tööd ka üle vaadata. Saatsin töid järjekindlalt tagasi, et need ikka täidetud saaks. Aga eks minu 2. klass ole ju väikesed ka, et sedasi õppimine kohe ladusalt läheks. Tasapisi on kõik pika digisammu astunud ja Padleti tahvlil ühine kevade tervitamine läks meil üllatavalt ladusalt.

Opiqu keskkond on hetkel parim, sest on otseselt seotud meie õppekirjandusega ja nii saab tööd teha paralleelselt Opiqu, õpiku, töövihiku ja/või tööraamatuga. Annan ülesandeid ka keskkonnas Quizizz, mis on õpilastele varasemast tuttav ning ei nõua paroole ja tutvustamist/õppimist. Päris uusi keskkondi pole veel kasutusele võtnud, pigem uurin, kuidas õpilastele tuttavaid distantsõppes kasutada saaks. Palju uut tekitaks ainult segadust ja lisakoormust juurde. 

Ajaloo- ja klassiõpetaja Reine: Mida esimesest nädalast õppisin? Ma pean tegema tööpäevadel kindla päevakava, millisel ajal ma teen tööd, millisel ajal puhkan või teen koduseid toimetusi. Kui vahepeal õpetaja tund või kaks ei vasta, siis ei juhtu mitte midagi (ajavaru töö esitamiseks on piisav, oluline on ka õpilastel õppida oma aega planeerima, et tööd ei jääks viimasele minutile). Esimestel päevadel läksin iga natukese aja tagant arvutisse vaatama, kas on keegi midagi küsinud või töö esitanud. Päeva lõpuks sain aru, et peale suhtlemise arvuti vahendusel ei ole ma midagi muud olulist teinud. Nüüd kogun klassi tööd kokku ja alles siis hakkan tagasisidet andma.

Inglise keele õpetaja Raili: Olen alustuseks kasutanud pigem traditsioonilist õppimist: pilt töövihiku ülesandest, kirjalikud vastused meilile, video suulisest ülesandest, sõnavara õppimiseks Quizlet. Videovestlusteks tuleb kasutusele ilmselt Messenger, Google Hangouts, Google Duo või Google Meet. Liiga uusi keskkondi ei taha välja käia, rutiin on endale praeguses olukorras ka turvalisem.

Klassiõpetaja Airi: Peale kaht päeva sain aru, et pean lapsi usaldama ja ise ellu jääma. Esimene piiks käis hommikul kell 7.30 ja viimane kiri tuli e-posti 22.30. See tähendab, et kõiki töid ei jõua distantsilt kontrollida. Pean tegema valiku, mis tähtsam, ja neid siis vaatan üle. Kasutan põhiliselt ikka õpikut ja töövihikut. Lisaks panen Opiqu ja LearningAppsi ülesandeid, et harjutada. Kunstitöid olen sidunud loosusõpetuse, eesti keele ja matemaatikaga. Kehalises kasvatuses on mängimiseks liikumise bingo, mille lapsed tagastavad täidetult kord nädalas. Hetkel on kõige tähtsam, et lapsed õpiksid ja harjutaksid.

Inglise keele õpetaja Kadri: Esimesel nädalal andsin töid õpilastele pigem tagasihoidlikult ja keskendusin sellele, kuidas ja milliseid kanaleid pidi omavaheline suhtlus kõige paremini õnnestuks. 
Nädalaga sai selgeks, et õpilaste digipädevused ja -võimalused on ikkagi päris erinevad. Kasutasin küll ainult õpilastele tuttavaid platvorme (Quizlet, Padlet, QuizWhizzer, Nearpod), kuid ikkagi esines tõrkeid. Eks palju sõltub sellest, milliseid seadmeid keegi kodus kasutab ja kui töökindlad need parasjagu on.  

Distantsõppe üks kõige suuremaid valukohti on otsese tagasiside puudumine ja killustatus. Mul pole ju tegelikult aimugi, kas ja kuidas lapsed kodus õpivad. Pilt tehtud tööst räägib tegelikult minimaalselt. Tööd on laiali pillutatud - osa esitavad Teras, osa meili teel, osa saadavad sõnumeid ja nii kisub endal silme ees väga kirjuks.

Õppetund endale: hakkan õpilaste esitatud tööde kohta tabelit pidama, et selgust ja süsteemi luua. Annan õpilastele teada, et distantsõppe lõppedes saavad kõik hinde selle põhjal, kui kohusetundlikult nad on töid esitanud/täiendanud/parandanud.

Eripedagoog Reelika: Vaatan suure austusega meie kooli õpetajate poole, sest kui mina murran siin pead paari klassi õpilaste distantsilt õpetamisega, siis mida peavad tundma ja tegema need, kellel klassitäisi on kordi rohkem.

Kindlasti on vaja luua endale süsteem ning kasutada hästi töötavaid ja õpilastele tuttavaid (interneti)keskkondi. Minu töövahenditeks on praegu peamiselt Opiq ja erinevad võimalused Google Drive´is. Raske on teisel pool ekraani olles aru saada, mil määral õpilane on pingutanud, kas ta on materjali selgeks saanud, ning otsustada selle üle, kui palju ja kuidas kontrollida. Kuna üleüldine olukord on praegu eriskummaline, siis on ka õpilased kindlasti segaduses ja mures. Ei ole tarvis neid koolitöödega üle koormata, vaid leida endas julgus õpilasi usaldada ja loota, et oleme neile juba eelnevalt süstinud kohusetunnet ja õpetanud iseseisvalt töötamise oskust. 

Direktor Virge Ong: Lapsed on juba öelnud, et nad tahavad kooli minna. Õpetajad tõdevad ka, et lapsed, kes on tavaolukorras õppimisega hakkama saanud, saavad ka nüüd, ja kellel oli klassis raskusi, on ka distantsõppes raskusi. Paljudele lastele on siiski vaja klassiruumis õppimist, klassikaaslastega kontakti ja õpetajat visuaalselt enda ette. Õpetajad on jäänud oma tava-veebikeskkondade kasutamise juurde. Ei hakka lapsi ega vanemaid hulluks ajama sellega, et kasvatame nüüd digipädevusi ja võtame kasutusse uue keskkonna. Ja ikkagi käib töö ka õpiku ja töövihikuga. 

Õpetajaid saan praegu toetada virtuaalselt hea sõnaga. Kõik, kes mulle esimese nädala kokkuvõtte kirjutasid, said ka vastuse. Oleme kogu aeg kontaktis e-posti abil ja telefonitsi, toetame ja julgustame üksteist. 

Avafoto: Photo by Tim Arterbury on Unsplash 

Konkursi žürii esimees, Tallinna Reaalkooli tehnoloogiaõpetuse õpetaja Ahti Pent ütles, et tal on hea meel, et meie noored leiutajad oskavad hästi märgata nii enda ümber kui ka laiemalt ühiskonnas lahendamist vajavaid probleeme. „Kui varasematel aastatel pakkusid paljud noored leiutajad välja hulganisti ulmelisi abistajaroboteid, siis taoliste tööde osakaal on aasta-aastalt vähenenud. Tänavuse konkursi tööd olid suures osas välja kasvanud mõnest leiutaja enda keskkonnast tulenevast konkreetsest vajadusest ja nupukusest seda lahendada. Olulist laiemat ühiskondlikku mõõdet kannavad aga kindlasti need mitmed leiutised, mis püüdsid lahendada nii meie laste vaimse kui füüsilise tervisega seotud probleeme. Üks selleaastase konkursi leiutis võiks olla reaalselt aktuaalne aga ka praeguses eriolukorras, millega silmitsi oleme – rahapesumasin, mida võiks nime järgi arvates esialgu justkui seostada pangateemaga, kuid on tegelikult mõeldud sularaha desinfitseerimiseks ja ka valeraha tuvastamiseks,“ rääkis Pent.
 

Eelkooli kuni 3. klassi kategoorias anti välja kolm esimest preemiat:
Siena Tikk Gustav Adolfi Gümnaasiumist riidepuu eest, millega laps saab hakkama igas olukorras;
Helena Karu Parksepa Keskkoolist korgiga hapukoorepaki eest;
Mirelle Kirbits Põlva Jakobi Koolist lastele ohutu kurgiviilutaja eest.
 

4.–6. klassi kategoorias sai esimese preemia Renet Riitsalu Tõrva Gümnaasiumist lastele turvaliseks kasutamiseks mõeldud mäesuuskade hooldamise kandi raua eest.
 

7.–9. klassi kategoorias said esimese preemia Jasper Tammes, Katariina Kukk ja Uku Kurim Tallinna Reaalkoolist. Nemad leiutasid ühiselt lahendused, kuidas taimekasvatuse abil vabaneda pikkadel kosmosereisidel tekkivast tolmust. 
           

Gümnaasiumiastme ja kutsekooli kategoorias jäid sel korral esimene ja teine preemia välja andmata. Kolmanda preemia sai Lasnamäe Vene Gümnaasiumi õpilane Andrey Gorbovskiy, kes töötas välja veebi – elektroonilise tunniplaani koolis kasutatavate mobiilsete tundide jaoks.

Loe pikemalt Eesti Teadusagentuuri kodulehelt.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

„Meie professionaalsed õpetajad on need, kes suudavad ka praegustes äärmiselt tavatutes oludes pakkuda kvaliteetset õpet ning panustada parimate lahenduste leidmisesse,“ kommenteeris Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets. „Lisaks asjatundlikule õpetajaskonnale vajame ka professionaalseid selge visiooniga koolijuhte, kes on järjepidevad haridusuuenduste eestvedajad ning oma meeskonna arengu toetajad. TALISe uuring on olnud väga oluliseks suunanäitajaks Eesti hariduspoliitika kujundamisel.“

83% koolijuhtidest (OECD keskmine 42%) kinnitab, et Eesti õpetajal on võrreldes OECD kolleegidega vabadust kujundada kursuste sisu ning valida õppematerjale. Nad saavad ka enam kaasa rääkida kooli visiooni ja eesmärkide seadmisel, 84% õpetajatest kinnitab koolijuhtide sõnu.

Uuenduste sisseviimine nõuab kolleegide tuge ja koolijuhi suuniseid. Positiivse märgina ütleb 84% meie õpetajatest, et nende koolis on koostöökultuur, mis pakub vastastikust toetust. Toetava koostöökultuuri kujunemisel on väga oluline roll koolijuhil.

Professionaalset koostööd tegevad õpetajad kasutavad enam efektiivseid õpetamispraktikaid. Professionaalne koostöö pole aga kuigi sage praktika ei Eestis ega ka teistes OECD riikides. Eesti õpetajatest osales koostöises professionaalses õppimises vähemalt korra kuus vaid 19% õpetajatest. Võrreldes 2013. aastaga on suuresti samaks jäänud koolijuhtide hulk, kes õpetajate professionaalse koostööd toetavad. Ainult 45% koolijuhtidest (OECD keskmine 59%) on uuringule eelnenud aastal võtnud  ette tegevusi, mis toetavad õpetajatevahelist koostööd uute õpetamispraktikate arendamisel. 

Oluline tagasiside

Õpetamise kvaliteedi parandamisel on väga oluline anda õpetajatele regulaarset tagasisidet. Koolijuhid väidavad pea üksmeeleselt, et nende koolides hinnatakse õpetajaid. Ka enamik Eesti õpetajaid (94%) märgib, et on oma tööle tagasisidet saanud, kuid ainult 72% neist leiab, et sellel on õpetamispraktikatele positiivne mõju. Professionaalsuse kontekstis on oluline teada, et hindamistulemusi kasutatakse nii koolitusplaani koostamisel kui ka mentori määramisel. Järjest enam kasutatakse seda ka palga ja tulemustasu määramise alusena.

Eesti õpetaja stressitase on üsna sarnane OECD keskmisele - 18% on kogenud oma töös palju stressi. Peamiselt põhjustab seda vastutus õpilaste tulemuste eest, õppe kohandamine erivajadustega õpilastele ja administratiivsed ülesanded. Uuring näitab, et oma töös rohkem stressi tunnetavad õpetajad soovivad suurema tõenäosusega ka järgmise viie aasta jooksul ametist lahkuda. 40% Eesti õpetajatest soovib sealjuures koolis töötada veel kuni viis aastat (OECD keskmine 25%).

Eesti õpetaja töökoormus on nende endi hinnangul suur. Täiskoormusega õpetajad töötavad keskmiselt 40,6 tundi nädalas, mis ületab lubatud nädalakoormust (35 tundi). Palgaga on rahul 39% õpetajatest ja 44% koolijuhtidest.

Vaatamata suurele koormusele ja kõrgemale palgaootusele on õpetajate enamus (80%) seisukohal, et ameti plussid kaaluvad selgelt üles miinused. Erialavalikut kahetseb neist ainult 6% (OECD keskmine 9%). Ka koolijuhid  on sarnasel seisukohal,ainult ligikaudu 2% vastanutest kahetses oma erialavalikut (OECD keskmine 7%).http://www.oecd.org/education/talis/talis-2018-results-volume-i-1d0bc92a-en.htm

Õpetaja ameti staatus ühiskonnas ja rahulolu oma tööga mõjutab oluliselt uute õpetajate värbamist ning juba töötavate õpetajate soovi ametis jätkata. 2019. a augustis avaldatud uuringu esimese osas toodi välja, et Eesti on üks nendest riikidest, kus õpetajaameti tunnetatud väärtustatus ühiskonnas on õpetajate hinnangul viimase viie aastaga oluliselt paranenud (2013. a 13,7% ja 2018. a 26,4%). Oluliselt kõrgem oli see näitaja just viimase viie aasta jooksu ametisse astunud õpetajate hulgas (39%).

TALIS (The Teaching and Learning International Survey) on OECD poolt läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õpetajate, õpetamise, õppekeskkonna ning õpetajate töötingimuste kohta erinevates riikides üle maailma.

Eestist vastas uuringuküsimustele 3004 7. – 9. klassi õpetajat ja 195 koolijuhti.
Uuringu olulisust rahvusvahelises võrdluses näitab ka järjest suurenev osalevate riikide arv. Esimene TALIS viidi läbi 2008. aastal ning kaasatud oli 24 riiki, viis aastat hiljem kasvas riikide arv 34-ni. Kolmandast uuringust võttis osa 48 riiki või majanduspiirkonda. Eesti on osalenud kõigil kolmel korral.

Põhiuuringu esimese osa rahvusvahelised ja riiklikud tulemused avaldati möödunud aastal.

Riikliku raporti teine osa avaldatakse 2020. a aprillis ning seda tutvustatakse 27. aprillil toimuval veebiseminaril.

Vaata lähemalt siit. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Sally Stuudio e-kunstikool töötab Google Classroomi platvormil. Virtuaalses klassiruumis ongi Kasperi õpetaja üles pannud video selle tunni meisterdusega. Õpetajaga saab samas reaalajas suhelda ja vajadusel nõu küsida. Kasper vaatab õppevideot, on natuke kurb, et Sally kooli kohale ei saa minna, aga meisterdama asub innukalt. Töö toimub nii, et veidi video vaatamist, siis tehakse emaga koos üks jupp valmis, jälle natuke videot, ja järmine etapp meisterdust. Kunstitunni tulemusena valmib paberist lillepung, mis kausis vee sees avaneb õieks. Rõõmu kui palju! 

Otsustati Google Classroomi kasuks, sest see on töökindel

Sally Stuudio e-kunstikool otsustas Google Classroomi platvormi kasuks, kuna see keskkond on enamikele õpilastele üldhariduskoolist tuttav ning on tõestanud oma töökindlust ja toimivust. Juba 16. märtsil said kõik lapsevanemad e-kirjaga juhistega, kuidas siseneda Sally Stuudio e-kunstikooli. Ühtlasi soovitati õpilaste arvutid üle vaadata ja installeerida Chrome teiseks veebilehitsejaks, sest selles töötavad Google rakendused paremini. Mis puudutab töövahendeid, siis joonistuspaberi järgi said lapsevanemad kokkulepitud ajal käia stuudios kohapeal, noorematele õpilastele saadetakse postipakid koju kätte. Muu eest (pintslid, värvid, liim, käärid jms) tuleb kodus ise hoolt kanda. 

Nii saavadki nüüd Sally Stuudio õpilased tavapärasel kunstitunni ajal siseneda Google Classroomi, otsida sealt üles oma rühmatunni ning videojuhendi põhjal teha distants-kunstiõpet. Kunstitunni ajal on avatud ka online videosild õpilaste ja õpetaja vahel. Selleks tuleb Google Classroomis klikkida lingil ja videostuudio avaneb eraldi programme vms lisamata. 

Õpetajate pikad-pikad tööpäevad

“Sally Stuudio õpetajad annavad endast kõik ja töötavad hetkel ligi 20-tunniste tööpäevadega, et meie e-kunstikool toimima saaks ja õpilaste kodune aeg oleks täidetud ka ekraaniväliste kunstitamise võimalustega,” võis lugeda Sally Stuudio infokirjast. Pealtnäha läkski üleminek e-õppele selles huvikoolis kiiresti ja ladusalt, tegelikkuses oli asi karmim.

“Sally Stuudio suurim vara on meie super inimesed - õpetajad ja õpilased, kellega koos on kõik võimalik,” ütles selle kohta Sally Stuudio juht Annely Köster. “Osa õpilasi on juba mõnda aega kasutanud digilahendusi tavakoolis. Aga meie õpetajad puutusid nendega esimest korda elus kokku 13. märtsil, et 16. märtsil avada e-kunstikool. Tehnilist abi ja tuge oleme saanud erinevatest sotsiaalmeedia gruppidest, kõikvõimsa Googli otsingutest ja sõpradele skaipides. Kui tahe on olemas, on kõik võimalik, ja loovat inimest eriolukord kunstist eemale ei vii!”

Mõned probleemid kontodega

Annely Köster lisas, et esimesel nädalal toimusid kõik tunnid asünkroonselt. Lisaks mõned videosillad õpilastega, et neile e-kunstikooli võimalusi ja töökorraldust tutvustada. “Probleemid on hetkel eelkõige seotud sellega, et oma tavakooli domeeniga seotud Gmaili kontoga ei pääse õpilased teiste koolide (sh Sally Stuudio e-kunstikooli) Google Classroomi ja nii peavad nad omale tegema ka sõltumatu Gmaili konto. Aga eks see laheneb, kui inimestel kodune e-elu stabiliseerub ja on aega süveneda detailidesse. Oleme kõigile lapsevanematele saatnud täpsed juhised, kuidas õpilase e-seade ette valmistada.”

Sünkroonsed kunstitunnid videosilla vahendusel

Sellest nädalast lisandusid Sally Stuudio sünkroonsed kunstitunnid videosilla vahendusel. Nii on õpilastele tagatud kohene tagasiside ja õpetaja ning kaasõpilastega arutelu võimalus. Samuti on õpetajatel nii võimalik läbi viia loenguid, seminare kui näidata täpseid töövõtteid. “Samuti töötame oma õpetajate kui “juutuuberite” tehnilise võimekuse tõstmisel, et peatselt saaksime e-kunstikooli üles ka järelvaadatavad videoklipid. Kõik ikka selleks, et õpilased ei sõltuks online-tundide ajast. Igas peres võibolla ei saa kindlal kellaajal arvuti ees olla ja kaasa maalida. Liigume samm-sammult ja korrigeerime plaane vastavalt õpilaste tagasisidele. Seni on see olnud positiivne ja toetav: e-kunstikool tuli, et jääda,” on Annely Köster optimistlik. 

See pilt on veel tavatundide ajast. Nüüd joonistavad õpilased lillepilte oma kodus videosilla vahendusel. Foto Sally Stuudio arhiivist

Avafoto: Photo by Elena Mozhvilo on Unsplash

Samal teemal:

• Uskumatu koduõpe ehk kuidas plaatida vannituba läbi interneti või õppida arvutiga balletti?
• Veebiseminar lastevanematele "Kuidas oma last koduõppes toetada"

Aasta tegu 2019 on õppeprogramm Cleveroni Akadeemia ning aasta läbimurdjaks 2019 nimetati esimene avalik proaktiivne automatiseeritud e-teenus, mille tellija on Sotsiaalkindlustusamet.

„Aasta tegija 2019 Ralf-Martin Soe otsustas soomlaste eeskujul meie digiühiskonda tuua tarkade linnade valdkonna,“ ütleb ITL-i juhatuse liige Seth Lackman. „Sellesse, et Eestisse tekiks e-riigi arengut hoogustav ning ettevõtete teadus- ja innovatsioonikoostööd tugevdav teadusarenduskeskus, pani Ralf-Martin Soe kogu oma energia. Targa linna tippkeskuse idee põhineb tema Ragnar Nurkse instituudis kaitstud doktoritööl, algse idee toetajate seas on kümneid IKT ettevõtteid nii Eestist kui ka Soomest.“

Pärast mitmeaastast ettevalmistustööd ning ühte eitavat rahastusotsust õnnestus lõpuks Tallinna Tehnikaülikooli eestvedamisel koostöös partneritega Eestist ja Soomest taotleda toetus Euroopa Komisjoni programmist Horizon 2020: Euroopa Komisjon toetab tippkeskust FINEST Twins 15 miljoni euroga, riik toetab aastatel 2020-2027 keskust 17 miljoni euroga.

Ralf-Martin Soe selgitab, et Mustamäel 2020. a lõpus avatavas tippkeskuses käivitatakse esimesed pilootprojektid järgmise aasta alguses. „Hakkame arendama uudseid andmetel põhinevaid teenuseid, mis nii siinsete kui ka teiste riikide linnaelanike tegelikke probleeme lahendavad.“ Soe meenutab, et uudis idee rahastusest üllatas teda, kuna esimesel korral see taotlus läbi ei läinud. „Me olime lihtsalt ajast ees. Nüüd saan pikemaajaliselt keskenduda ühele suurprojektile ning kaasata teadlasi, ettevõtteid, aga ka linnu ja linnaelanikke.“ 

Aasta tegu 2019 Cleveroni Akadeemia on 3-aastane õppeprogramm, mille Cleveron AS lõi koostöös Eesti Ettevõtluskõrgkooliga Mainor. Tudengeid õpetavad eelmise aasta sügisest robootikatarkvara arendamise erialal kõrgkooli õppejõud, erialaeksperdid ning Cleveroni tippspetsialistid. ITL-i juhatuse liikme Ivo Lasni sõnul võib Cleveroni ja Mainori koostöös korraldatavat töökohapõhist õpet tuua eeskujuks teistelegi, kellel puudus spetsiifilise kompetentsiga töötajatest. „Ei ole vaja ise kõike teada ja teha, tuleb leida õige koostööpartner. Usume, et selline koostöömudel innustab teisigi ettevõtteid töötama koos kutse- ja kõrgkoolidega.“

Cleveron AS-i juht Arno Kütt on rahul. „Oleme selle aasta jooksul saanud kinnitust, et sellisel kujul akadeemia õppeprogrammi loomine oli õige otsus. Meie tudengitel on väga kõrge motivatsioon – neid innustab, et esitatud väljakutsete lahendamiseks ei ole seatud raamistikku, kõik lahendused tuleb noortel ise välja töötada.“ Kütt leiab, et riik peaks tasuma õppe eest ka siis, kui tudeng soovib eriala omandada erakõrgkoolis. „Rahastus ei tohiks piirduda ainult avalik-õiguslike kõrgkoolidega. Ja kui arvestada seda, et kõrgharidus on Eestis tasuta, peaks riik rohkem erinevatel mudelitel põhinevat õpet toetama.“  

Aasta läbimurdja 2019 tiitli sai Sotsiaalkindlustusamet esimese avaliku proaktiivse automatiseeritud e-teenuse eest. ITL-i presidendi Andre Krulli sõnutsi tähendab vahetult suurt hulka Eesti rahvastikust puudutav proaktiivne teenus päris elus seda, et lapsevanem ei pea ise peretoetuse taotlust esitama, mis omakorda vähendab perehüvitiste valdkonna ametnike taotluste menetlemise ja otsuste koostamise koormust. „Fookus on sellel, et lapsevanem saab talle ettenähtud toetused lihtsalt ja kiiresti pangakontole ning kõik ametnike erilist tähelepanu vajavad juhtumid saavad oluliselt kiiremini lahendatud.“ 

„Meil on hea meel, et Eesti esimene sündmuspõhine teenus valmis just peretoetuste valdkonnas,“ ütleb Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe. „Oleme avalikus sektoris üks esimesi asutusi, kes muutis teenuste IT arhitektuuri – ühtselt monoliitselt terviksüsteemilt, mida on raskem paindlikult muuta ja edasi arendada, läksime üle mikroteenuste põhisele IT arhitektuurile. See tähendab, et teenuseid on lihtsam nn moodulitena arendada, tellija saab hea ülevaate arenduse seisust. Arendusprotsessis on meile heaks partneriks meie Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Klientide tagasiside on e-teenusele väga positiivne, mis annab meile kindlust jätkata edasiste teenuste puhul sama kontseptsiooniga.“

Kandidaate aasta auhindadele said esitada ITL-i liikmed ning koostööpartnerid, lõpliku otsuse tegi ITL-i juhatus. IKT-sektori auhinnad kuulutati välja 22. korda.

Allikas ja fotod: ITLi pressiteade