Selleaastased ulmeauhindade võitjad kuulutatakse välja Eesti ulmehuviliste aastakokkutulekul Estcon 2010 17. juuli õhtul Saarjärvel Põlvamaal.

Eesti Ulmeühingu väljaantavad ulmeauhinnad Stalker jagatakse seekord kolmeteistkümnendat korda ning sel aastal viies kategoorias: parim tõlkeromaan, parim antoloogia või kogumik, parim tõlkejutt, parim eesti autori romaan ning parim eesti autori jutt.

Auhindade laureaadid selguvad lugejaküsitluse tulemusel, seega on kõigil huvilistel võimalik mõjutada oma lemmikute poolt hääletades küsitluse tulemust.

Parima eesti ulmeromaani kategoorias kandideerivad mitmed varasematel aastatel auhinnatud teoste järjeosad. Näiteks pretendeerib auhinnale enimauhinnatud kodumaise ulmekirjaniku Indrek Hargla romaan "Frenchi ja Koulu reisid", triloogia esimene osa "French ja Koulu" võitis auhinna 2006. aastal, teine osa tuli 2008. aastal teiseks, kaotades rahvakirjanik Andrus Kivirähki romaanile "Mees, kes teadis ussisõnu".

Samuti kandideerib auhinnale endise sõjaväelase, kolonelleitnandi auastmes kirjaniku Leo Kunnase romaan "Gort Ashryn. II osa: Sõda", eelmisel aastal võitis samas kategoorias Stalkeri just Kunnase militaarse fantastika valda kuuluva triloogia esimene osa "Gort Ashryn. I osa: Enne viimast sõda".

Aga auhinnale kandideerivad ka näiteks Nikolai Baturini "Delfiinide tee", Enn Kasaku "Vaba pattulangemise seadus", Tamur Kusnetsi "Hundipäikese aeg II: Vaen võtab verejälje", Robert Randma "Sigaret", Tiit Tarlapi "Meie, kromanjoonlased" ning Maniakkide Tänava "Surmakarva", kokku pretendeerivad auhinnale tervelt 14 möödunud aastal ilmunud algupärast ulmeromaani.

Parima tõlkeromaani kategoorias on mitme teosega esitatud tänapäeva suured bestsellerikirjanikud George R. R. Martin, Terry Pratchett, Stephen King ja Stephenie Meyer. Tõlkeromaani tiitlit lähevad jahtima ka mitmed populaarsed fantaasiakirjanikud nagu Robin Hobb, Christopher Paolini ja Patrick Rothfuss.

Angloameerika ulmeklassikutest on nimekirjas Isaac Asimov, Arthur C. Clarke, Robert A. Heinlein, Michael Crichton ja Roger Zelazny. Moodsa teadusliku fantastika tippudest leiab auhinnanominentide seast Charles Strossi, Lois McMaster Bujoldi, Tim Powersi, Chris Woodingi ja Charles de Linti teosed. Kokku on nimekirjas 40 tõlkeromaani.

Hääletamiseks tuleb reastada igas kategoorias kolm paremat, ei ole vaja tingimata hääletada kõigis kategooriates - kui mingis kategoorias ei suuda kolme paremat leida, võib need kategooriad vahele jätta.

Paremusjärjestused tuleb saata aadressil stalker@ulme.ee. Arvesse lähevad kuni 11. juulini 2010 (kaasa arvatud) laekunud hääled.

Stalker 2010 hääletusnimekirjad leiab aadressilt http://www.ulme.ee/Stalker/2010/2010-haeaeletusnimekiri

Ulmehuviliste aastakokkutuleku Estcon 2010 kohta leiab infot aadressilt http://www.ulme.ee/Estcon/Estcon-2010 ning oma lehekülg on üritusel ka suhtlusvõrgustikus Facebook: http://www.facebook.com/group.php?gid=117178714986167

Annika Ennok, MTÜ Eesti Ulmeühingu juhatuse liige
Lisatud 1. juunil 2010

Artikli täisteksti leiate portaalist Novaator.

Lisatud 31. mail 2010

Artikli täistekst Tallinna Postimehe veebilehel.

Lisatud 31. mail 2010

Päev jooksul toimub palju ettevõtmisi ja kontserte, millest lapsed saavad ka ise osa võtta. Esinevad lastekoorid, tantsutrupid ning tsirkuseartistid, kes õpetavad tsirkusetrikke ka lastele. Lastega mängivad ja tegelevad Väike Tom, Haribo Karu, Prügihunt ja teised.

7-14-aastased lapsed saavad osa võtta mänguturust, kus vahetatakse, ostetakse või müüakse vanu lelusid, raamatuid, mänge jms. Eelinfo ja registreerimine telefonil 628 45 01 ja e-maili kaudu office@scanvest.ee.

Lastekaitse päeva täpse päevaprogrammiga saab tutvuda Kadrioru Pargi kodulehel http://www.kadriorupark.ee/

Allikas: Raepress Lisatud 31. mail 2010

Aasta Tegija tiitli sai Eesti Noorteühenduste Liidu endine juhatuse liige Aune Lillemets, kes on vabatahtlikuna panustanud ka peale ametisoleku lõppu regulaarselt nii liikmevaldkonna arandamisse, ENLi liikmete keskkonnateadlikkuse tõstmisesse kui ka organisatsiooni arengusse laiemalt. Lillemets on panustanud noorteühenduste keskkonnateadlikkuse tõstmisele ja liidu jätkusuutlikuse tõstmisele.

ENLi Aasta Tegija on inimene või organisatsioon, kelle mõtted ja teod on ENLi tegevusi kõige enam mõjutanud ja kelle hoogsa tegevuse tulemusena on ENLis mõni teema või valdkond märkimisväärselt arenenud.

Kõige Noorema tiitli sai SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo koolitusprogramm "Tulen turule!" innovaatilise ja noortesõbraliku lähenemise eest noorte tööpuuduse vastu võitlemisel.

Kõige Noorem on inimene või organisatsioon, kelle mõtted ja teod on kõige enam mõjutanud noortevaldkonna arengut. Aasta Tegija ning Kõige Noorema tiitlit on Eesti Noorteühenduste Liit andnud välja alates 2003. aastast.

Eesti Noorteühenduste Liit
Lisatud 31. mail 2010

Esimesed nõustamised toimuvad Lastekaitse Liidus juba 16. ja 17. juunil. Nõupäevad toimuvad nii eesti kui ka vene keeles ning projektis osalevad Swedbank, Sampo Pank ja Bigbank. Pankade ja Lastekaitse Liidu nõupäevad jätkuvad ka sügisel.

"Pangaliidu ja advokatuuri abiga on võimalik kaasata teadmisi ja kogemusi, mida Lastekaitse Liidul endal ei ole. Pankade ja advokaatide soov panustada kogukonna heaolusse läbi lastega perede murede lahendamise on vägagi tänuväärne. Üheskoos lapsi kaitstes kindlustame tegelikult ju iseenda ja oma rahva tulevikku," ütles Lastekaitse Liidu president Katrin Saks.

Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärmi sõnul puutuvad pangad igapäevaselt kokku nii perede kui üksikisikutega, kelle toimetulekuraskused peituvad mitte väheses sissetulekus, vaid oskamatuses oma tulud ning kulud tasakaalu viia. "Paraku tuleb nentida, et lihtne finantsalane kirjaoskus on Eesti ühiskonnas ajaloolistel põhjustel madal ning seepärast on Pangaliit heameelega tegemas Lastekaitse Liiduga koostööd. Oskus tasakaalustada igapäevane pere-eelarve ning arusaam tagavararaha vajadusest on oluline viia kõikide inimesteni. Esmatähtis on aga saavutada kiire ja praktiline teadlikkuse tõus just lastega perede hulgas," selgitas Katrin Talihärm. 

Lastekaitse Liit
Lisatud 31. mail 2010

Konkursi teise vooru laekus ühetekokku 13 tööd erinevate ainete õpetajatelt. Laekunud tööde hulgast valis hindamiskomisjon välja kolm  parimat tööd, mis jätkavad võistlemist järgmises voorus.

Õppematerjal I kooliastmele: eesti keel, inimeseõpetus, tööõpetus, IKT.
Kogemuste keel räägib kõige enam tõtt (Araabia vanasõna) - Ülle Tammela          

Matemaatika. Arvuteooria tänase aastaarvu 2010 näitel - Maksim Ivanov

Eesti keel. Eesti keele harjutusvara II kooliastmele - Kersti Varik, Taimi Jürgenstein

Tiigrihüppe Sihtasutus tänab kõiki õpetajaid, kes konkursile oma tööd saatsid:

Informaatika.  Arvutikoolitus (AO1-AO7) - Merike Hein 
Informaatika. Esimesed sammud raamistikuga Adobe Flex  - Daniel Labo  
Matemaatika. Graafikud  - Olga Anisimova       
Matemaatika.  Ruutvõrrand - Olga Anisimova       
Kõneravi, eesti keel. Sünonüümide lihtsustatud sõnastik/testikogu - Hille Kasenurm        
Muusikaõpetus.  Kodulehekülg "Ühismuusika"   - Kadri Keskküla        
Pühholoogia.  Psühholoogia gümnaasiumile - Eva Palk  
Loodusõpetus ja geograafia. Loodusõpetuse ja geograafia õppematerjalid - Yury Gordeev

Tööde hindamisel lähtuti Koolielu kvaliteedinõuetest. Ülevaate konkursile esimeseks tähtajaks laekunud töödest leiate siit.

Konkursi "Täna samm, homme teine" järgmine tööde saatmise tähtaeg on 5. juuni 2010.

 

Samal päeval toimub ka lugemiskonverents Eesti Lugemisühingu ja Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduste instituudi koostöös „Lugemine. Kirjutamine. Mõtlemine: Lugemine on nauding”. 

Registreeru: www.lugemisyhing.ee

Üldkoosoleku päevakord: 
aastaaruanne ja selle kinnitamine
juhatuse liikmete määramine
järgmise aasta tegevuskava

Üldkoosolekul võivad osaleda kõik huvilised!
 
Maili Vesiko-Liinev, Eesti Lugemisühingu juhatuse esinaine
Lisatud 31. mail 2010

Tallinna ülikooli vastuvõtuspetsialist Maarja Liht märkis, et näeb igapäevaselt enda ees nii tõsiseltvõetavaid infopäringuid kui ka päringuid, kus esmalt tuntakse huvi elamisloa saamise võimaluste kohta ning alles seejärel asutakse endale huvipakkuvat eriala valima. "Tihti osutuvad sel juhul sobivaks kõik ülikooli poolt pakutud erialad," sõnas Liht.

Ülikool saadab aktsepteeritud kandidaadile ametliku vastuvõtukirja, mille alusel on võimalik tulevasel tudengil hakata taotlema tähtajalist elamisluba õppimiseks Eestis. Ülejäänud elamisloa saamiseks nõutud dokumendid tuleb taotlejal endal esitada Eesti suursaatkonda. Elamisloa menetlemise ja v f=ljastamisega tegeleb kodakondsus- ja migratsiooniosakond.

Kaitsepolitseinike huvi kohta tudengikandidaatide vastu lausus Liht, et koostöö eesmärk on tagada olukord, kus Tallinna ülikooli õppima asuvad välistudengid tuleksid siia õppimise eesmärgil ning keegi neist ei kujutaks ohtu Eesti riigile, kirjutab Postimees.

Andres Kahar kaitsepolitseiametist selgitas, et väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse õppima asuda sooviv isik peab taotlema välisministeeriumi kaudu viisa ning politsei- ja piirivalveametist elamisloa. Elamislubade ja viisade väljastamisest keeldumise osas kaitsepolitsei statistikat ei pea.

Kahar rääkis, et iga riik on huvitatud, et nende territooriumile ei satuks terrorismi või muu kuritegevusega seotud isikuid. "See ongi põhjus, miks julgeolekuasutused välistudengite vastu huvi tunnevad. Eesti ei ole erandiks. Schengeni viisaruumi kuulumine paneb meile vastutuse ka teiste riikide ees," ütles ta.

Kahar kinnitas, et koolidel pole pidevat kohustust kaitsepolitseid teavitada neile laekunud taotlustest. "Julgeolekuasutuste seaduse kohaselt on kaitsepolitseil aga õigus oma ülesannete täitmiseks vajalikku infot küsida kõigist asutustest ja sellisel juhul on asutus kohustatud ka vastama," ütles Kahar Postimehele.

Tudengikandidaatide, kes Eestis õppida üldse ei soovigi, tegelikuks motiiviks on Kahari hinnangul kindlasti soov pääseda elama Euroopa Liitu. "Kahjuks on viimastel aastatel olnud mitmeid juhtumeid, kus vastne tudengikandidaat pärast Eestisse õppima asumise ettekäändel viisa saamist suundub siit otsejoones, sisuliselt lennujaamast väljumata, edasi mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki," lisas Kahar.

Allikas: BNS, Postimees Lisatud 31. mail 2010

Taasavatud Intsikurmu laululava ei ole korraldajate teatel varem nii suurt esinejaskonda ja publikut võõrustanud kui sel nädalavahetusel, mil laulukaare all esines 3300 lauljat ning publikuna kogunes pidu vaatama umbes 3700 inimest.

Uma Pido lavastaja Raivo Trass jäi peo lavastusega väga rahule ning sõnas, et kõik kulges nii, nagu planeeritud. "Ilmselt saavutasin ma selle, mida ma regionaalsete laulude puhul saavutada tahtsin. Murdekeelne sõnavägi, viisivägi ja tantsu energia töötasid üheskoos ja lõid erinevaid meeleolusid ning kujundeid, mis on niisugusel peol tarvilikud ja igati omal kohal," ütles Trass.

Korraldajate kinnitusel ei jää see Uma Pido viimaseks, kuid kokkuvõtteid tehes on plaanis küsida kõigi arvamust, kas on õige jätkata üle ühe aasta nagu algselt plaaniti. Tõenäoliselt on järgmise peo kohaks Võru ja Kubija laululava.

Võrokeelse laulu- ja rahvapeo traditsiooni jätkav Uma Pido tõi laulukaare alla inimesi nii Põlva-, Võru-, Tartu- ja Valgamaalt, aga ka mujalt Eestist ja Lätist ning Soomest.

Tegemist on võro keele ja kohaliku kultuuri peoga, kus ülistatakse võru kultuuri ja võrokeseks olemist.

Allikas: BNS Lisatud 31. mail 2010