2010. aastal külastas Ööraamatukogu 594 inimest, mis võrreldes 2009. aasta 263 külastajaga on rekordiline.

Kuues Ööraamatukogu, mille korraldas Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, kujunes ülelinnaliseks, erinevaid õppeasutusi haaravaks ürituseks. Neljal päeval täitus Rävala pst 10 asuv raamatukoguhoone hiliste õhtutundideni Tallinna Ülikooli, EBSi, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Kunstiakadeemia, Tallinna Pedagoogilise Seminari ja Tallinna Tehnkakõrgkooli tudengitega. Aga oli ka noori, kes märkisid ankeeti: "Ah-haa! Gümnaasiumis hoopis."

Raske on öelda, kas põhjuseks oli Masu, Südametunnistus või hoopis Lugemisaasta 2010 tutvustav lause: "Kiizu Miizu: lugeda on hirmus lahe," aga Ööraamatukogu viimase minutini lookles viivisevabadust taotlevate lugejate saba teenindusleti ees. Tagastati isegi kümne ja kahekümne aasta eest laenutatud raamatud, mis lootuse kaotanud raamatukogu oli juba ammu maha kandnud. Kahel viivisevabal päeval tagastas 409 lugejat 665 raamatut ja pikendas 1381 raamatu laenutustähtaja. Kõige kauemaks kätte ununenud raamat oli laenutatud 1990. aastal kunagisest Pedagoogikaülikooli raamatukogust.

Kuue aasta jooksul on tudengid Ööraamatukoguga ära harjunud ja soovivad, et taoline üritus toimuks tihemini. Raamatukogu peetakse paigaks, kus on võimalik rahulikult enne eksameid õppida ja just seetõttu kirjutasid enamus külastajaid ürituste kohta, et need on üleliigsed. Paljude külastajate suursooviks on aga igapäevaselt kella 22-ni avatud raamatukogu. Tudengid, lugejad ja raamatukogu töötajad on ühte meelt, et Ööraamatukogu peab toimuma ka järgmisel aastal. Küsimuseks jääb aga, kust leida rahalised vahendid selle korraldamiseks.

Rahalised vahendid lisakulude katteks ning lugejate söögiks-joogiks eraldati Tallinna Ülikooli Arengufondist.

TLÜ Akadeemiline Raamatukogu
Lisatud 26. mail 2010

Näituse kuraatori Kiwa sõnul esindavad oksjonile valitud tööd Tartu noore kunsti laiahaardelist loomust ja erinevaid palgeid. "Esindatud on nii Tartule ürgomane õilistav maalikeel kui ka terane ideekunst, nii kaasaegsed vaatenurgad aktimotiivile kui ka ajatult pildiruumis hõljuvad kehad."

Juba teist korda toimuva Tartu noore kunsti näituse ja oksjoni eesmärk on elavdada kohalikku kunstiturgu, tuua areenile uusi kunstnikke ja anda juba alustanud loojatele professionaalset abi oma teoste müümisel.

Näituse kataloogiga saab tutvuda Tartu Loomemajanduskeskuse kodulehel http://www.lmk.ee/akt, kus igale tööle on andnud oma hinnangu näituse kuraator Kiwa ja kunstiteadlane Indrek Grigor Tartu Kunstimuuseumist. Oksjoni viib läbi kunstikoguja Georg Poslawski.

Oksjonil saab osaleda ka telefonipakkumistega. Selleks tuleb eelnevalt registreeruda. Oma osalemissoovist saab teada anda hiljemalt 27. mail kell 16.00 telefonil 510 6865.

Lisainfo: http://www.lmk.ee/kevadoksjon

Tartu Loomemajanduskeskus 
Lisatud 26. mail 2010

Suurbritannia uus valitsus on otsustanud lõpetada organisatsiooni Becta tegevuse alates 1. novembrist 2010, et hoida kokku avaliku sektori kulusid. Töötajatele tehti uudis teatavaks 24. mail.

Becta näol on tegemist Suurbritannia riikliku agentuuriga, mille ülesandeks on tagada efektiivse ja innovaatilise tehnoloogia kasutamine õppetöös.

Becta on aastaid olnud Euroopas juhtival kohal koolides IKT-kasutamise propageerimisel ning erinevate innovaatiliste lahenduste algatamisel.

Ühe viimase aja põnevama projektina võib nimetada e-õppe ökosüsteemi väljatöötamist. Samuti on Becta viimastel aastatel väljatöötanud ühtsed standardid interaktiivsetele tahvlitele. Huvilistel on lisaks olnud võimalus jälgida Becta hariduspraktikate kanalit Youtube's.

Nimetatud uudis on kurb sõnum ka Tiigrihüppe SA jaoks, kes on osalenud mitmes projektis koos Becta-ga.

Refereeritud Oystein Johannesseni blogist: http://oysteinj.typepad.com/weblog/2010/05/den-nye-britiske-regjeringen-legger-ned-becta.html

Refereeris: Kadri Stenseth, Tiigrihüppe SA õppematerjalide valdkonna juht

Äsjavalminud DVD sisaldab kaadreid aastatest 1959–2008. "Vajadus muusikalise DVD-materjali järele on olnud suur," nendib DVD valmimise projektijuht Inge Raudsepp, kes on Eesti Muusikaõpetajate Liidu juhatuse liige ning Eksamikeskuse kunstiainete peaspetsialist. "2007. aastal ilmus kirjastuselt „Talmar & Põhi“ gümnaasiumiõpik „Eesti muusikalugu“ ning aasta hiljem üheksast CD-st koosnev komplekt eesti muusikast. Valminud DVD lisab eeltoodud materjalidele visuaalse poole - näeme ja kuuleme tänaseid ja toonaseid eesti artiste esitamas meie oma muusikat."

DVD materjal pärineb Eesti Rahvusringhäälingu videoarhiivist aastatest 1959–2008 (koostajad Eeva Potter Eesti Rahvusringhäälingust, Eve Karp Tallinna Reaalkooli muusikaõpetaja). Muusikat on salvestatud tuntud interpreetide esituses järgmistelt heliloojatelt: Aleksander Kunileid, Karl August Hermann, Miina Härma, Rudolf Tobias, Artur Kapp, Peeter Süda, Mihkel Lügig, Mart Saar, Heino Eller, Eduard Tubin, Gustav Ernesaks, Ester Mägi, Veljo Tormis, Eini Tamberg, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Lepo Sumera, Urmas Sisask ning Erkki-Sven Tüür. Arhiivimaterjalidest pärinevad ka unikaalsed kaadrid, kus oma loomingust kõnelemas M. Saar, E. Tubin, H. Eller, G. Ernesaks jt.

Inge Raudsepa sõnul nõudis DVD väljaandmine suures mahus ettevalmistustöid ja aega, kuna valdavalt tuli kasutada ja töödelda VHS-lindistusi. "Tuleb arvestada, et videopildi kvaliteedi tagamiseks on vajalik DVD-aparatuur või DATA-projektor," ütleb Raudsepp. 
   
DVD "Eesti muusika" valmimist rahastas Tiigrihüppe Sihtasutus, välja andis Eesti Muusikaõpetajate Liit. DVD on õppeotstarbeliseks kasutamiseks  üldhariduskoolidele ja muusikakoolidele.

DVD on saadetud vastavalt jaotuskavale kõikidesse põhikoolidesse, gümnaasiumitesse ning muusikakoolidesse.

Kadri Stenseth, Tiigrihüppe Sihtasutuse õppematerjalide valdkonna juht

"Kuna kehtiva süsteemi kohaselt on bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõpe nii astmetelt kui ka õpingute jätkamise juurdepääsult võrdväärsed, teevad rakenduskõrgkoolide rektorid ettepaneku anda samaväärsetel kvalifikatsioonidel ühe kõrgharidussüsteemi raames ühtse nimetusega tunnistus - bakalaureusekraad," seisis rektorite tehtud ettepanekus.

Rektorite hinnangul on eri nimetustega kvalifikatsioonide andmine eksitav ja toonud kaasa kõrgkoolilõpetajate ebavõrdse kohtlemise nii tööandjate hulgas Eestis kui ka välisriikide kõrgkoolides magistriõppesse kandideerimisel, kirjutab Postimees.

Ettepanekuga ei soovita muuta rakenduskõrgharidusõppe nimetust, olemust, orientatsiooni ega sisu, vaid nimetus "kraad" viitaks lihtsalt kõrgharidustasemele.

Rektorite nõukogu esimees, Tallinna tervishoiu kõrgkooli rektor Ülle Ernits ütles Postimehele, et ülikoolide bakalaureuseõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat, täpselt sama ka rakenduskõrgharidusõppes. "Erinevus on meil vaid praktika mahus - rakenduskõrgharidusõppes on rohkem praktikat," selgitas ta. Ernitsa sõnul ei eeldaks rakenduskõrghariduse omandanutele bakalaureusekraadi andmine hariduselus muud ümberkorraldust, kui tuleb eri õpete väljundid üle vaadata ja omavahel paremini haakuma panna.

Haridusminister Tõnis Lukase sõnul praegune strateegia sellist lahendust ette ei näe ning praegu antakse rakenduskõrghariduse omandanule lihtsalt diplom. "Kuid arutleda sel teemal võib," lisas minister.

Allikas: BNS, Postimees Lisatud 26. mail 2010

„Teadusvaldkonna investeeringute mahu osas on Euroopa tasandil jätkuvalt seatud eesmärgiks jõuda 3%-ni SKP-st. Esialgse kokkuleppe kohaselt võtab ka Eesti eesmärgiks saavutada aastaks 2020 teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase 3% SKP-st. Jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks on teadus- ja arendustegevuse investeeringute järjepidev suurendamine olulise tähtsusega,“ ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Ministri sõnul aitab eesmärkide saavutamisele Euroopa Liidu tasandil kindlasti kaasa ühine Euroopa teadusruum, kus saab paremini kasutada teadusressursse töökohtade loomiseks ja Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks. Eesti peab oluliseks, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine sõltuks eelkõige tulemustest ning oleks kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega.

Lukase hinnangul on äärmiselt positiivne, et „arukas kasv“ on strateegia „Euroopa 2020“ üks prioriteete. „Teadus- ja arendustegevuse kasv on Eestil olnud kiirem kui teistel uutel Euroopa Liidu liikmesriikidel. Selline kasvutempo lubab eeldada, et strateegia „Euroopa 2020“ siseriiklikud eesmärgid täidetakse,“ ütles Lukas.

Valitsus on Eesti konkurentsivõime kavas seadnud eesmärgiks suurendada avaliku sektori
teadus- ja arendustegevuse kulutusi strateegias „Teadmistepõhine Eesti“ planeeritust kiiremas tempos ja jõuda 2011. aastaks avaliku sektori kulutustega tasemele 1,3 % SKP-st. Selle tulemusena on Eestile jõukohane saavutada aastal 2011 kogukulutuste tase 2 % SKP-st, mis on iseloomulik kõrgtehnoloogilistele riikidele ning ületab Euroopa Liidu keskmist. 

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 26. mail 2010

Omal ajal anti põlvkondadevahelisi teadmisi edasi suuliselt. Jutustamise kaudu edasi antud tarkused seletasid inimestele lahti maailma toimimise loogikat. Kui raamatuid oli veel vähe ja vähesed oskasid neid lugeda, lõi suuline traditsioon vajalikud seosed uute teadmistega. Uuest materjalist, faktidest, ideedest ja kontseptsioonidest arusaamine on otseses seoses nende sidumisega eelneva teadmistebaasiga.

Tänu Google' i tarkvarale ei pea me enam ammu märkima maailmakaardile või koduatlastele täpikesi paikadele, kuhu on reisitud, et seostada külastatud kohti perekonna reisialbumi fotodega. Tänu Veeb 2.0 vahenditele saame me erinevaid meediume kokku sobitada, luues nii digitaalseid lugusid – fotod, videod, helid ja viited on andnud jutustamisele hoopis uue mõõtme. Uut laadi lood on detailsed ning reaalses ja otseses suhtes maailmaga, mis meid kõiki ümbritseb. Me saame kutsuda oma jutustuste juurde kaasautoreid, et ka nemad jagaksid oma mõtteid ning meenutusi, sellisel moel kujuneb sellest digitaalsest loomingust väga mitmekesine ja tähendusrikas allikas. 

Mõni näide, kuidas on võimalik jutustada lugusid kaardi abil

1. Loo aarete jaht, kus aareteks on erinevad vaatamisväärsused üle maailma
2. Kasuta loo alustuseks ükskõik millist kohta maailmas või hoopis omaenda koduaeda
3. Kaardista loetud raamatute autorid või tegelaskujud
4. Klass võib kirjutada ühisloo sellest, kus keegi suvel on reisinud
5. Jälgi mõne ajaloolise isiku teekonda ning sündmusi/kohti, mis teda mõjutanud on
6. Räägi lugu õppimisest ja sellest, kuidas see klassis toimus

Võimalust lugude jutustamiseks Google Maps'i abiga on lähemalt detailsete skeemide abil lahti seletatud siin. Alustamiseks peab olema Google'i kasutajakonto, millega saab sisse logida Google Maps keskkonda ning teekondade loomine võib alata.

Sellist laadi rakenduse üheks huvitavaks väljundiks on nt Google'i kirjanduslugude keskkond Google Lit Trips, kuhu on koondatud erinevate autorite kirjandusteoste tegelaste liikumist maailmakaardil. See on võimalus õpetada kirjandust hoopis uut moodi – õpilased saavad uurida, millistes erinevates paikades on erinevad maailmakuulsad teekonnad aset leidnud.

Väliskirjanduse põhjal,
Madli-Maria Naulainen

Allikas: http://langwitches.org/blog/2008/05/27/digital-storytelling-part-v-google-maps/, http://thetechtrainer.edublogs.org/2008/05/29/tech-byte-telling-stories-with-google-maps/

Tallinna Tehnikaülikooli traditsiooniline robotivõistlus Robotex sai toetust 250 000 krooni, rahamahukamate projektide hulka kuulusid veel Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu projekt “Terviklik tehnoloogiaõpetus”, millele eraldati 200 000 krooni ja Eesti Füüsika Seltsi poolt koordineeritava teadusbussi “Suur Vanker” tegevused 120 000 krooni ulatuses.

Tartu Ülikoolist konkursile esitatud projektidest olid edukad lausa viis projekti: TÜ Narva Kolledžis toimuvad Ida-Virumaa laste teadussügis ja Narva Lasteülikool ning videoklippide konkursid koolinoortele ja tudengitele, teaduse töötoad koolides ja doktorantide populaarteaduslike artiklite konkurss.

Edukalt osalesid projektikonkursil ka koolid: näiteks sai 120 000 krooni ulatuses rahastuse Maardu Gümnaasiumi projekt “Mina-teadlane”, mille käigus korraldatakse õppevisiite loodusesse, viiakse kohalike seas läbi küsitlusi, kirjutatakse uurimistöid ja kohtutakse teadlastega – tegevusse on kaasatud peaaegu kogu koolipere. Lisaks korraldab Saaremaa Ühisgümnaasiumi Sihtasutus traditsioonilise üleriigilise õpilaskonverentsi ja Kuressaare Gümnaasium õpilaste õppereise Liivi lahe saartele.

Teaduse populariseerimise projektikonkurss osutus sel aastal üle ootuste populaarseks – kokku esitati 95 taotlust erinevate teadust populariseerivate tegevuste rahastamiseks. Taotluste kogusumma oli üle 14 miljoni krooni, ületades seega konkursi eelarve kümnekordselt.

Projekte hindas üheksaliikmeline komisjon, mis koosneb Haridus- ja Teadusministeeriumi ja sihtasutuse Archimedes teaduse populariseerimisega seotud inimestest, komisjoni esimees on Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna ekspert Taivo Raud.

2010. aasta teaduse populariseerimise projektikonkursi rahastatavate projektide nimekiri ja lisainfo konkursi kohta on üleval sihtasutuse Archimedes teaduse populariseerimise veebilehel www.archimedes.ee/teadpop. Teaduse populariseerimise projektikonkurssi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ja korraldab sihtasutus Archimedes.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 25. mail 2010

Lisainfo: www.eltk.ee

Lisatud 25. mail 2010

Lavastust "Valged ööd" mängime Püha Katariina kirikus kolmel õhtul:
14., 15. ja 17. juunil kell 20.30
Piletid (160/125)

Laulumängu "Aucassin & Nicolette" neli etendust toimuvad Dominiiklaste kloostri hoovis, vihmase ilma korral Püha Katariina kirikus:
18., 19., 21. ja 22. juunil kell 20.30
Piletid (100/75)

Lavastustest lähemalt:
http://www.theatrum.ee/dostojevski/
http://www.theatrum.ee/lavaucassinjanicolette.htm

Theatrumi piletid on müügil Theatrumi kassas (e-r 12-17), Piletilevis, Satoili jaamades, Piletimaailmas ja kohtade olemasolul ka tund enne algust kohapeal.

THEATRUM
Lisatud 25. mail 2010