Ajaloomuuseumi valges saalis toimuval teaduspäeval „Astronoom Taavet Rootsmäe – 125“ esineb ettekandega „Taavet Rootsmäe – õpetaja ja teadlane“ akadeemik Jaan Einasto ja Tõravere observatooriumi teadur Antti Tamm räägib teemal „50 aastat hiljem: Taavet Rootsmäe vaimne pärand“. Lisaks avatakse teaduspäeval museoloogia tudengite koostatud väljapanek, mis tutvustab Taavet Rootsmäe elu ja tegevust.

1885. aastal Kastre-Võnnu vallas sündinud Taavet Rootsmäe õppis Tartu ülikoolis matemaatikat aastatel 1906–1912. Aastatel 1919–1959 oli Rootsmäe Tartu Ülikooli astronoomiaõppejõud, 1931. aastal nimetati ta professoriks. 1919–1948 töötas ta ka Tartu tähetorni direktorina. 1959. aastal surnud Taavet Rootsmäe on tuntud ennekõike astronoomia populariseerijana ja kooliõpikute autorina. Tal on oluline roll eestikeelse astronoomia-alase sõnavara väljatöötajana. Temaga seondub kogu sõdadevaheline ja vahetult Teisele maailmasõjale järgnenud etapp Tartu Tähetorni arengus.

Teaduspäev „Astronoom Taavet Rootsmäe – 125“ algab Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis 25. mail kell 14. Kõik huvilised on oodatud.

Tartu Ülikool
Lisatud 24. mail 2010

Eino Tamberg (s. 1930), Veljo Tormis (s. 1930) ja Arvo Pärt (s. 1935) on nüüdismuusika klassikud, kelle lapsepõlv möödus „Eesti ajas”, kuid kes jõudsid oma loomingulisse õitseaega Nõukogude Eestis. Kuigi nende teed muusikas on erineva rütmi ja tempoga, ühendab kõiki kolme püüdlemine suurte tähenduste poole.

Näitus annab ülevaate kolme omanäolise helikunstniku algustest ja otsingutest, loomingust ja maailmavaatest. Kahtlemata väärivad kõik kolm heliloojat eraldi näitust, eraldi süvenemist ning käsitlemist. Ometi on huvitav ja intrigeeriv vaadata Eino Tambergi, Veljo Tormise ning Arvo Pärdi elu ning loomingut ühe näituse raamides ning nautida erinevaid värve, mida nende kooseksisteerimine annab.

Näituse avamisel esitavad klassikute loomingut Maria Kallaste ja Maksim Štšura, Maarja Aarma ja Kaspar Uljas ning Enrik Visla.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Lisatud 24. mail 2010

Eksamikeskus soovib enne uue õppeaasta algust kokku saada info põhikoolis lihtsustatud riikliku õppekava (LÕK) ja toimetuleku riikliku õppekava (TÕK) järgi õppivate õpilaste arvu kohta 2010/2011 õppeaastal.

ESFi programmi „Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine“ toel on valmis saanud  õppematerjalid II, V, VII ja VIII klassi õpilastele. Programmi viib ellu Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, toetab Eesti riik ja Euroopa Sotsiaalfond. Õppematerjalid on koolidele tasuta. Tore, kui õpilased 1. septembrist nende järgi kohe ka õppetööd saaksid alustada. EHISest saab HEV-õpilaste arvu kätte oktoobris-novembris, kuid siis on tubli tükk kooliaastat juba möödas.

Loodetavasti on koolidel ülevaade 2010/2011 õppeaastal LÕK-i ja TÕK-i järgi õppivate õpilaste arvust üldjoontes juba praegu olemas. See võimaldaks õppevara koolidele jagada juba enne õppeaasta algust. EHISe andmete põhjal on hiljem võimalik arve täpsustada ja vajadusel õppevara juurde saada.

Pakutav õppevara:
1. „Eesti keele lugemik-tööraamat II klassile” (LÕK), autor Kaja Pastarus.

2. „Eesti keele tööraamat V klassile“ (LÕK), autor Krista Sunts.

3. „Matemaatika tööraamat VII klassile“ (LÕK), autor Raili Veelma, Ivi Madison, Eve Värv.

4. „Matemaatika tööraamat VIII klassile“ (LÕK), autor Meelika Maila.

5. „Inimene I“ (TÕK II-III kooliaste), autor Marju Türnpu.
 
Infot LÕK ja TÕK õpilaste arvu kohta uuel õppeaastal ootame eksamikeskusesse e-posti aadressil reilika.kaasik@ekk.edu.ee (Reilika Kaasik). Palume andmed edastada 14. juuniks 2010.

Lisainfo: Reilika Kaasik, programmijuhi abi, tel 7350 718

Loomulikult ei taha me lapsevanematena olla õelad ristiemad, kes vitsaga lapsi korrale kutsuvad. Samas ei saa me ka käega lüüa ja kõrvalt vaadata, kuidas lapsed, eriti poisslapsed, füüsiliselt mannetuvad. Kui lapsi ei saa õue, siis tasuks vähemalt vaeva näha ja arvuti taga veedetud aeg neile võimalikult kasulikuks teha. Üks varjatult kasulik mäng, mis on nii füüsiline kui ka kaasakiskuv, on Nintendo Wii. Mäng, mis ei küsi vanust ega võimekust. Wii tunnuseks on juhtmeta pult, mis kasutab liikumisandureid kolmemõõtmelises ruumis, ja suunamisseadet (http://et.wikipedia.org/wiki/Wii). 

On võimalik valida erinevate mängude vahel nagu tennis, golf, poks ja palju teised. Üldiselt võib leida kõikvõimalikke spordialasid ja tegevusmänge, mis on seotud eesmärgipärase liigutamisega. Erinevad ülesanded või lihtsalt osavuse proovilepanek koos fännide ergutustega on piisavalt kaasakiskuvad, et tahta olla veel ja veel parem. Eriti huvitavaks ja väljakutsuvaks teeb Wii tema üks parimaid lisavidinaid – „Wii Fit Board“ ehk tasakaalulaud. See on rõhutundlik põrandale käiv alus, mis mõõdab sellel seisva inimese kaalu ning arvutab tema raskuskeskme. Tasakaalulaud võimaldab teha instruktori saatel joogat, aeroobikat ja palju teisi tasakaalu ja tantsulisi oskusi nõudvaid mänge.

Samuti saaks Wii mänge ära kasutada ka kehalise tundides, kui teha näiteks üks tund arvutiklassis, kus muu teoreetilise kõrval tutvustatakse võistlusmäärusi. Näiteks tennises on punktide lugemine üsna keeruline. Wii kaasabil saab reegleid piltlikumalt selgeks teha ja samal ajal ka õpilas(t)ele väikese koormuse anda.

Füüsilisest poolest rääkides võiks rõhutada just füüsilise liigutamise kestvust. Tänapäeva lapsed on palju rahutumad kui vanasti. Kindlasti on paljudel kehaliste õpetajatel probleem, kuidas panna lapsi tegevusse pikemaks ajaks kui 10 minutit ilma, et nad joogi-, puhke- või tualetipausi ei tahaks. Siinkohal ei loe ma füüsiliseks liigutamiseks pallimänge, kus peale vähest aega on platsil ainukeseks aktiivseks liikujaks palliga ründaja ja teda kaitsev mängija. Ülejäänud on tagasihoidlikult kaasaliikuvad pealtvaatajad, seda eriti tüdrukute tunnis. Siin tulebki esile Wii kasulikkus. Pole vahet, kas oled nõrk või tugev, noor või vana, varsti oled sa kütkestatud mängu väljakutsetest ja ei pane tähelegi, kui hoogsalt hüpled ja vehid mööda tuba. Usun, et mängu füüsilist koormust saaks võrrelda aktiivse jalutuskäiguga. Nii et kui pole aega mitmeks tunniks metsa jalutama minna, oleks Wii väga hea võimalus end pärast koolipäeva kasulikult välja elada.

Nintendo Wiid tutvustavad lingid:
http://www.youtube.com/watch?v=_wczw4PlKuE&feature=related;
http://www.youtube.com/watch?v=2BNvAvmjc2g&feature=related;
http://www.youtube.com/watch?v=5qcDjwRynyU;
http://www.youtube.com/watch?v=kDdErzFwrRY&feature=related;
http://www.youtube.com/watch?v=KebggvjlLos&feature=related;
http://www.youtube.com/watch?v=7OymMZx8a_M&feature=channel; 
http://www.youtube.com/watch?v=oEgSdmUZqjY.

Raul Rändla, Keila Kool
Lisatud 24. mail 2010

Eksperimenta! koordinaatori osalemise eesmärgiks UNESCO konverentsil on tutvustada Koolinoorte Kaasaegse Kunsti Triennaali Eksperimenta! kui head rakendusväljundit UNESCO kunstihariduse raamdokumendi "Kunstihariduse teekaart" juhiste elluviimiseks; laiendada Eksperimenta! rahvusvahelist võrgustikku ja kutsuda kunstihariduse professionaale üle maailma osalema Eksperimental! ning Euroopa Kultuuripealinna üritustel Tallinnas aastal 2011.

UNESCO 2. kunstihariduse maailmakonverentsi sihiks on propageerida ja tugevdada kvaliteetse kunstihariduse olulisust kõigi jaoks. Juba kümmekond aastat tagasi kutsus UNESCO peadirektor Federico Mayor üles toetama kunstiharidust ja loovust koolides (Pariisi konverents, 1999): "Ajal, mil perekond ja sotsiaalsed struktuurid on muutumas, tuues sageli kaasa laste ja noorte jaoks vaenulikke mõjusid, peab 21. sajandi kool ette nägema uusi vajadusi. Kunsti õpetamisele tuleb anda eriline koht selleks, et ergutada loovust, mis on iseloomulik inimesele kui liigile. Loovus on meie lootus."

UNESCO on kokku kutsunud rahvusvahelise kunstihariduse kogukonna, et kajastada kunstihariduse olulisust koolis ja kooliväliselt ning propageerida kunstihariduse mõju tasakaalustatud indiviidide ja ühiskonna arengule. Esimene kunstihariduse maailmakonverents toimus 2006. aastal Lissabonis, olles esimene üle-maailmne ainult kunstiharidusele pühendatud kohtumine. Konverentsi väljundina formuleeriti "Kunstihariduse teekaart", mis pakub liikmesriikidele juhiste raamistikku tulevaste otsuste tegemiseks kunstihariduse vallas.

UNESCO 2. kunstihariduse maailmakonverents Seoulis keskendub "Kunstihariduse teekaardi" rakendamisele - hinnates senist ja julgustades edasist; tõstab esile sotsio-kultuurilise mõõtme kunstihariduses ning annab ülevaate kunstihariduse uurimisest hetkel. Konverentsi sihiks on panustada uute strateegiate väljatöötamisse ning tugevdada koostööd peamiste osapoolte: riigivõimude, kohalike omavalitsuste, õpetajate, kunstnike, teadlaste ja mittetulundussektori, vahel, et koos välja arendada uusi praktikaid ja tugevdada kunstihariduse positsiooni nii koolides kui ühiskonnas.

Koolinoorte Kaasaegse Kunsti Triennaal Eksperimenta! on 14-19-aastastele koolinoortele, kunstiõpetajatele ja kunstnikele suunatud mitmetasandiline rahvusvaheline kunstiharidusprojekt, avatud ja jätkusuutlik platvorm ideede ja parimate praktikate vahetamiseks kaasaegse kunsti ja kunstihariduse valdkonnas.

Esimene Eksperimenta! toimub aastal 26. aprillist - 14. juunini 2011 programmi Tallinn - Euroopa Kultuuripealinn ühe tähtsündmusena. Eksperimenta! initsiaatoriks ja korraldajaks on Sally Stuudio.  Jane Remmi osalemist konverentsil toetab UNESCO ERK.

Täpsem info: http://www.eksperimenta.net/ ja http://www.artsedu2010.kr/ 

Allikas: BNS Lisatud 24. mail 2010

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elmet Puhm ütles, et statistiliselt kasuperede arv Eestis praegu väheneb. "Kasuperede koolitamine aitab suurendada laste suunamist perekondadesse. Peres kasvamine on lapsele alati parem," selgitas Puhm.

Projekti raames saavad koolitust üle 100 kasuvanema. Projekti eesmärk on toetada vanemliku hoolitsuseta laste kasvamist perekonnas ning valmistada ette kasuvanemaid, kes on vajadusel kiiresti valmis võtma vanematest ja kodust ilma jäänud lapse oma perekonda.

Projekti viib ellu tervise arengu instituut koos koostööpartneritega.

Allikas: BNS Lisatud 24. mail 2010

"Mul on väga hea meel, et saan osaleda nende noorte tunnustamisel, kes on olnud nii tublid ja iseseisvad, et ilma pere toetuseta on suutnud jätkata oma õpinguid. Kindlasti annab hea haridus neile veelgi paremad võimalused edasises elus hakkama saada," ütles Tartu linnapea Urmas Kruuse.

Sel aastal on stipendiaate 26 ja väljaantava stipendiumi suuruseks on 5000 krooni. Ühtekokku maksab Lastefond tänavu lastekodukasvandikele õppetoetusteks 130 000 krooni. Õppestipendiume on Eesti Lastefond maksnud alates 1989. aastast.

Stipendiumide andmist toetavad JCI Tallinn (Rat Race), Southwesterni programmi Eesti noored, Priit Press&Lilled lillepood.

Tartu linnavalitsus
Eesti Lastefond
Lisatud 24. mail 2010

Üle-euroopalise kaitsealade päeva (Europan Day of Parks) üldine eesmärk on rõhutada kaitsealade, sealhulgas rahvusparkide tähtsust looduskaitses ning tuletada meelde Euroopa ühiseid loodusväärtusi ja abinõusid nende kaitseks.

Esmakordselt tähistati seda päeva kaitsealade ühenduse Europarc eestvedamisel 1999. aastal, mil möödus 90 aastat Euroopa esimeste rahvusparkide asutamisest. 24. mail 1909. asutas Rootsi Riigipäev korraga 9 rahvusparki. Seega saavad Euroopa esimesed rahvuspargid tänavu 101-aastaseks.

Ka Eesti esimese kaitseala moodustamisest täitub tänavu sajand. 14. augustil 1910 sai Artur Toomi eestvõttel teoks Vaika linnukaitseala, mis ühtlasi oli Baltimaade esimene kaitseala. Vaika kaitseala loomist peetakse Eesti looduskaitse alguseks. Praegu jääb see ala Vilsandi rahvuspargi piiresse.

Nüüdseks on Eestis 5 rahvusparki, 131 looduskaitse-, 148 maastikukaitse- ja 343 hoiuala; 546 parki ja puistut; 1038 püsielupaika; lisaks veel teisi kaitsvaid loodusobjekte. Kokku on meil 3543 kaitstavat loodusobjekti.

Eesti on seotud ka üle-euroopalise kaitsealade võrgustikuga Natura 2000, mis on suurendanud meie kaitstavate alade pindala 11%-lt 18%-ni.

Nii 24. mail toimuvat Euroopa kaitselade päeva kui ka laupäeval, 22. mail toimuvat rahvusvahelist elurikkuse päeva tähistab Keskkonnaamet üle-eestiliste matkadega meie kaitsealadele.

Keskkonnaministeerium
Lisatud 24. mail 2010

Haridus- ja Teadusministeeriumi konkursile saadeti 356 koolipärimuslikku võistlustööd. Õpilased vestlesid tööde koostamise käigus kahte erinevasse põlvkonda kuuluva lähedase inimesega ja lisasid sellele isiklikud kogemused, et moodustuks kolmest isikuloost koosnev terviklik töö. Konkursile saadeti hulgaliselt töid, mis keskendusid kolme põlvkonna kooliolmele, koolikorrale, õppetööle, õppetöövälisele tegevusele jne.

Tõnis Lukase sõnul toob esitatud tööde lugemine talle selgesti meelde abituriendina ajaloolase Endel Laulu juhendamisel tehtud oma kooli ajaloo alase uurimuse. „Lugesime klassivend Ülo Treikelderiga 1979.-80. aastatel läbi hulgaliselt endisaegsete Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste mälestusi kooliajast nii Vene Keisririigi kui Eesti Vabariigi perioodil ja tundsime möödunud aegade väärikuse ja kultuursuse hingust, mida kandsid need eelnenud põlvkondade mälestused. Muidugi suurenes ka uhkus oma kooli üle,“ meenutas minister tänaste õpilaste paremikku õnnitledes.

Töid hinnati kolmes vanuserühmas: 6–10, 11–14 ja 15–19 aastat. Žüriisse kuulusid auesimees, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, ministri nõunik Toomas Liivamägi, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus, Eesti Rahva Muuseumi teadur Anu Järs, Tartu Ülikooli magistrant Kaarel Antons, Tartu Tamme Gümnaasiumi emakeele ja kirjanduse õpetaja Piibe Leiger ning ministeeriumi kommunikatsioonibüroo juhataja Tarmu Kurm.

Konkursi peaauhindadeks on sülearvutid, fotoaparaadid ja Apple iPod MP3 mängijad, eriauhindadeks raamatud ja lauamängud.

Õpilaskonkurss kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi õpilasvõistluste sarja „Vaatan, imestan, märkan ja õpin“.

Konkursi tulemused
Noorem vanuserühm:
Tallinna Merivälja Kooli 4. klassi õpilane Siim Rammul – I koht nooremas vanuserühmas;
Paide Ühisgümnaasiumi 3.b klassi õpilane Ralf-Markus Heero – II koht nooremas vanuserühmas;
Roosna-Alliku Põhikooli 3. klassi õpilane Kalli Needra - III koht nooremas vanuserühmas;
Tallinna Saksa Gümnaasiumi 2.a klassi õpilane Liina Veisveer – eripreemia parima mina-jutustuse eest;
Rakvere Gümnaasiumi 1b klassi õpilane Jasper Lina – eripreemia isikupärase loo ja mõnusa tervikliku esituse eest;
Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 2.d klassi õpilane Mari Pohla-Asikainen – eripreemia vana aja koolilugude mõnusa esituse eest;
Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 2.d klassi õpilane Liisa Nurme – eripreemia ehedate lugude esitamise eest;
Põlva Lasteaed Mesimumm – rühmatöö eripreemia;
Laagri Kooli 1.p klassi õpilane Kristofer Rohtjärv – eripreemia huvitava ülesehituse eest.

Keskmine vanuserühm:
Tabasalu Ühisgümnaasiumi 5. klassi õpilane Eike Siilbek – I koht keskmises vanuserühmas;
Tallinna Prantsuse Lütseumi 5.b klassi õpilane Laura Kell – II koht keskmises vanuserühmas;
Tartu Tamme Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Iris Krantsiveer – III koht keskmises vanuserühmas;
Gustav Adolfi Gümnaasiumi 6.a klassi õpilane Liisa Johanna Lukk – eripreemia heade detailide ja leidude eest;
Tallinna Prantsuse Lütseumi 7.a klassi õpilane Liisa Maria Kuuskmaa – eripreemia hea teemapüstituse ja terviklikkuse eest;
Tallinna prantsuse Lütseumi õpilane Ireene-Britt Ollino – eripreemia huvitavate ja isikupäraste teemavalikute eest;
Kivimäe Põhikooli 8. klassi õpilane Mirjam Lätt – fantaasiapreemia;
Põlva Ühisgümnaasiumi 6.klassi õpilane Helian Bleive – eripreemia tervikliku lähenemise eest;
Sargvere Lasteaed-Algkooli 6. klassi õpilane Anna-Liisa Jürgen – eripreemia isikupärase lähenemise eest;

Vanem vanuserühm:
Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 10.d klassi õpilane Argo Kenk – I koht vanemas vanuserühmas;
Antsla Gümnaasiumi 8.a klassi õpilane Virge Part – II koht vanemas vanuserühmas;
Mart Reiniku Gümnaasiumi 11.a klassi õpilane Triin Tõnurist - III koht vanemas vanuserühmas;
Tallinna Reaalkooli 10.b klassi õpilane Rasmus Kurgpõld - eripreemia jõulise ja isikupärase teemakäsitluse eest;
Võru Kesklinna Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Helena Utsal - eripreemia põlvkondliku järjepidevuse oskusliku esitamise eest;
Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11.c klassi õpilane Laura Valli - eripreemia emotsionaalse ja analüütilise töö eest;
Lähte Ühisgümnaasiumi 11.h klassi õpilane Mariliis Joassoone - eripreemia põhjalikkuse eest;
Viljandi Maagümnaasiumi 10. reaalklassi õpilane Dagmar Kansi - eripreemia ajastu kajastuse eest;
Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 11.b klassi õpilane Anneli Rääbis - eripreemia eelnevate põlvkondade kogemuste sidusa esitamise eest.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 24. mail 2010

„Kartsime pisut selle aasta Euroopa teemal põhinevaid konkursse välja kuulutades, et õpilased ei tule kaasa,“ ütleb Kevadpäev Euroopas projekti riiklik esindaja Kristi Kasper-Semidor. „Kuid seda suurem oli meie rõõm saadetud töid vaadates ja lugedes. Nii kollaažide kui ka ajaveebide võistlusele esitati hoopiski tavapärasest rohkem töid, väga põnevaid kollaaže ja põhjalikke veebilehti. Õpilased olid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse teemasse süvenedes teinud ära suure töö. Suur tänu kõigile õpilastele ja juhendajatele, tööde tase oli väga hea ja žürii töö raske."  

Keskkoolinoortele suunatud ideekonkursil "Mida saaksime teha oma kogukonnas elu parandamiseks?" tulid kolme parima hulka Kohtla-Järve Ühisgümnaasium, Kuressaare Gümnaasium ja Valga Gümnaasium. Vanema vanuserühma parim võistkond saab auhinnaks õppereisi Brüsselisse, mille korraldab Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

Ajaveebide võistlusel tahame kiituskirjaga tänada ka Audru Keskkooli õpilaste panust.

Noorema vanuserühma kollaažikonkursi "Mis teeb inimese rikkaks?" kolm parimat võistkonda on Kauksi Põhikoolist, Salme Põhikoolist ja Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumist. Parim võistkond saab auhinnaks MP-4-mängijad, kõik kolm parimat aga meeneid korraldajatelt ning animatsiooni töötoad. Kiituskirjaga tahame tänada ja kiita Tartu Hiie Kooli õpilase Jakob-Karel Roosmäe tööd.

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta 2010 raames toimunud kohalikule konkursile laekus tänavu rekordarv töid, kus noored olid väljendanud oma mõtteid, ideid ja nägemusi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kohta. 

Lisainfo: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=64

Tiigrihüppe Sihtasutus, Euroopa Komisjoni esindus Eestis 
Lisatud 21. mail 2010