Noorema vanusegrupi võitjad:
   1. koht Eleriin Müüripeal
   2. koht Kasper Raidam
   3. koht Gregor Põldmaa

Vanema vanusegrupi võitjad:
   1. koht Katre Merilaid
   2. koht Kristina Jürmann
   3. koht Kadri Jakoobi

Tekste hindas 5-liikmeline žürii, kuhu kuulusid Tallinna Keskraamatukogu töötajad Mari Sieberk, Marje Ingel, Anneli Kengsepp ja Maarja Pildre ning Heili Tõnissaar Tallinna Spordi- ja Noorsooametist.

Võistluse lõpetamine ja parimate autasustamine toimus Unicefi Sinise Nädala raames 20. mail kell 16.00 Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8). Lisaks esinesid Tallinna Keskkoolide Väitlusklubi liikmed meelelahutusliku näidisväitlusega.

Esseevõistluse auhindamist toetas Tallinna Spordi- ja Noorsooamet ning mõlema vanusegrupi esikolmikut tänati Apollo raamatukaupluse kinkekaartidega.

Kas siis noorel on linnas kohta? Läbi tööde jäi kõlama mõte, et on küll. Levinumate aja-veetmiskohtadena on ostukeskused, pargid, vanalinn, noortekeskused, spordiklubid ja mõnele ka raamatukogu. Leiti, et kuigi noored käivad koos aega veetmas paljudes kohtades, ei pruugi need alati just kõige sobilikumad ja turvalisemad olla. Samuti arvati, et näiteks noortekeskustest ja nende tegevusest ei pruugita eriti teadlikud olla. Oldi mures, et kuigi noortele jagub kohti piisavalt, siis kas sinna ka piisavalt noori jagub? Siiski võib kokkuvõttes öelda, et kui noorel on vaja kohta olemiseks, sõpradega kokkusaamiseks, et midagi huvitavat teha, siis vajalikke kohti leidub küll ja küll, tuleb vaid ise aktiivne olla, teada mida tahta, otsida ja ise võimalused välja uurida. Ja nagu ütles üks essee-kirjutajatest: „Küsimus, kas noortel on linnas kohta, tuleks ümber pöörata – muuta hüüdlauseks ning kuulutada: noorte koht on linnas!”

Parimate tekstidega saab tutvuda Tallinna Keskraamatukogu kodulehel www.keskraamatukogu.ee

Äramärgitud tööde autorid, kes võistluse lõpetamisele ei saanud tulla, saavad tänukirjad ja meened kätte Tallinna Keskraamatukogu laste- ja noorteteenindusest (Estonia pst 8).

Suur tänu kõikidele osalejatele!

Tallinna Keskraamatukogu
Lisatud 21. mail 2010

Tulevikulinna mängu eesmärgiks on kokku viia täiskasvanud ja noored, kes ühises meeskonnas leiavad arutelude käigus uusi põnevaid lahendusi linna paremaks muutmiseks.

Sama päeva õhtul leiab aset veel teinegi mäng - Kultuuripealinna linnamäng, kus noortel on võimalus avastada erinevaid senitundmatuid paiku Tallinna linnas.

Kogu päeva jooksul toimub Vabaduse väljakul aga Hea liikleja päev.

17.-23. maini korraldab Tallinna Spordi- ja Noorsooamet koostöös UNICEF Eestiga Tallinnas Sinise Nädala teemal "Kas noortel on linnas kohta?", mille peamiseks eesmärgiks on tutvustada lastele, noortele ja peredele erinevaid võimalusi vaba aja sisustamiseks.

Sinise Nädala ürituste raames otsitakse vastus küsimusele, kas noortele on piisavalt kohti, kus sõpradega kokku saada ja koos midagi huvitavat teha, eluks vajalikke oskusi omandada ja end mitmekülgselt arendada. Eesmärgiks on näidata, et linnas on väga palju erinevaid võimalusi vaba aja toredaks sisustamiseks.

Laupäeval toimub Tallinna Lauluväljakul ratastoolinoorte üritus Party on Wheels 2, kus astuvad üles mitmed Eestis tuntud esinejad (Ott Lepland, Birgit Õigemeel jt). Üritust korraldavate liikumispuudega noorte eesmärgiks on tõestada oma tegusust, aktiivsust ja igapäevaelus aktiivse osalemise võimalikkust. Osalejatel on võimalik ka ise ratastoolisõitu proovida. Korraldajate eesmärgiks on teadvustada, et liikumispuudega noored oleksid veelgi liikuvamad, kui tingimused seda toetaksid.

Külastajad saavad osaleda lõbusal auhindadega ratastoolirallil - üles seatakse kardiraja sarnane rada, mida saab läbida nelja ratastooliga korraga. Lisaks astuvad üles ratastoolis noored mitmete põnevate tegevustega. Lavale tuleb Kaie Segeri juhendamisel ratastooli line-tantsu grupp Silver Wheels ja tüdrukute line-tantsu grupp Kickin Chiks. Peale esinemist saavad ka külalised ratastooliga tantsu omal nahal proovida.
Oma oskusi näitavad elektriratastooli saalihoki klubi liikmed, proovimisvõimalus antakse ka külastajatele.

Kell 19.00 oodatakse kõiki Jaani kirikusse heategevuskontserdile "Saa terveks, sõbrake!", kus kogutakse annetusi Tallinna Lastehaiglale, et osta kunstitarbeid haiglaravil olevatele lastele. Heategevuskontserdi peaesinejaks on Uku Suviste. Salme Kultuurikeskuses peab aga Sixtina oma 20. sünnipäeva.

Pühapäeval on võimalik pidada osaleda Toompea platvormil raamatupiknikul. Raamatupiknik on mõeldud noortele peredele, kellel on väikesed lapsed. Lastele loetakse raamatuid ette, vahepeal esinevad klounid Piip ja Tuut ning korraldatakse mänge.

Solarise keskuses saab pühapäeval osa Teaduskeskus AHHAA keemiateatrist, mis on justkui meeldetuletus keemiatunnis õpetatust.

UNICEF'i Sinist Nädalat korraldavad kõik Eesti linnad, kellele on Unicef Eesti andnud laste- ja noortesõbraliku linna tiitli. Tallinn kannab seda tiitlit 2005. aastast.

Rohkem informatsiooni Sinise Nädala kohta leiab
http://sininenadal.tallinn.ee/
http://sininenadal.tallinn.ee/sinine-nadal/
kus saab end registreerida ka erinevatesse töötubadesse, ekskursioonidele jm.

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet
Lisatud 21. mail 2010

Programm:
Tervitussõnad 
Dr. Martin Hanz, Saksamaa Liitvabariigi saatkonna suursaadik
Janne Andresoo, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor

Ettekanne Mikko Fritze, Sihtasutus Tallinn 2011
„Metropol Ruhr – fööniks tuhast“

Prof. Hanns-Dietrich Schmidt, Susanne Skipiol, Ruhr.2010
Imagofilm „Ruhr.2010“

Euroopa Liit valib igaks aastaks Euroopa kultuuripealinna, tutvustamaks sealseid põnevaid
kultuurinähtusi ja -projekte. Sel aastal kannab tiitlit Ruhri piirkond. Ruhri arengut ja
linnamiljööd on määravalt kujundanud mäe- ja terasetööstus, samas näitab ta end tänapäeval
üha uuest küljest, olles alati valmis muutusteks, inspireeriv ja üllatav. “Ruhri piirkonnast õhkub mitte enam tolmu, vaid tulevikku,“ resümeeris imestunult saksakeelse Šveitsi üks hinnatumaid kirjanikke ja kultuuripealinna žürii esimees Adolf Muschg. Manfred Vollmeri 22 fotot kinnitavad seda suurepäraselt.

Üritus on eesti ja inglise keeles.
Sissepääs tasuta.

Teate edastas: Leili Naan
Lisatud 21. mail 2010

Tallinna Ülikooli lingvistika eriala doktorant Elvira Küün on sealsamas eelnevalt saanud magistrikraadi humanitaarteadustes ning bakalaureusekraadi eesti keele kui võõrkeele ja kultuuri õpetajana.

Elvira Küün on õpetanud eesti keelt ka vene õppekeelega koolis ning välismaalastele keeltekoolis. Lisaks õpetajakogemusele on ta töötanud keeletoimetajana.

Vilniuses on eesti keele lektor töötanud alates 2002. aastast.

Viimati avati eesti lektoraadid 2009. aasta veebruaris Ukrainas Lvivis ja septembris Tšehhis Brno Masaryki ülikoolis. Uuest õppeaastast alustab eesti keele lektor tööd Hiinas Pekingi Välisõpingute Ülikoolis. Kokku õpetatakse maailmas eesti keelt ligi 30 kõrgkoolis, neist üheksas töötab lektor Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatud ja Eesti Instituudi hallatava akadeemilise välisõppe programmi toel.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 21. mail 2010

Haridus- ja Teadusministeerium eraldab sel eesmärgil lisaks juba eraldatud vahenditele täiendavalt raha ja korraldab juuni alguses Eesti Noorsootöö Keskuse poolt juhitava koondprojekti "Õpilasmalevad 2010" raames malevakorraldajatele lisataotlusvooru. Kuigi sel aastal luuakse malevates töökohad 4600 noorele eelmise aasta 3800 koha asemel, võiks töökohtade arv olla ministri arvates veelgi suurem.

Lukas pöördus eraldi ehitajate poole, kes ehitavad hetkel riiklike kutsekoolidele õppehooneid ja õpilaskodusid. Kindlasti oleks neil võimalik noori ehituste abitöödel edukalt rakendada, nii on noortel võimalik anda oma panus riigile ja noorsoole oluliste objektide valmimisel. Heaks näiteks on Viljandi Ühendatud Kutsekooli õpilaskodu ehitus, millele panevad käed külge nii kooli enda õpilased kui ka malevlased.

Õpilasmalevate tööandjateks on täna reeglina kauaaegsed partnerid, kes juba aastaid noortele tööd pakkunud. Samas ei ole paljud ettevõtjad kas kuulnud sellisest võimalusest või ei ole sellele tõsisemalt mõelnud. Täiendava projektikonkursi tegemise kasuks räägib ka asjaolu, et aasta alguses ei olnud paljudel põllumeestel ja firmajuhtidel võib-olla veel teada, kui suureks kujuneb nende töömaht juulis-augustis. Nüüdseks on see selgemaks saanud.

Noored on kindlasti huvitatud suvevaheaja sisukast veetmisest ning paljudele soovijatele malevakohti ei jätkunud. Mitmed malevakorraldajad omalt poolt on avaldanud valmisolekut otsida noortele töötamisvõimalusi ning täiendava taotlusvooru kaudu saadav rahastamine oleks neile suureks abiks.

Sellel kevadel pälvis üleriigilise koondprojekti „Õpilasmalevad 2010“ raames toetuse 36 õpilasmalevat, mis annab rohkem kui 4600 noorele võimaluse veeta sisukas suvevaheaeg. Peamisteks malevatöödeks on puhastus-, koristus-, heakorratööd kohalikel turismi-, hariduse-, ajaloo- ja kultuuriobjektidel ning Riigimetsa Majandamise Keskuse loodusobjektidel, omavalitsuste suursündmustel, kariloomade aedikute ehitusel, marjakorjamisel, heinateol ja mujalgi.

Koondprojekti „Õpilasmalevad 2010“ toetab Hasartmängumaksu Nõukogu ning koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus, mis on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riiklik noorsootöö asutus, mille põhieesmärk on noorsootöö suunamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 21. mail 2010

Toompere juunior asub uude ametisse alates sügissemestrist. Ühtlasi valis kooli nõukogu esmakordselt kursuse juhendajaks Teater NO99 lavastaja Tiit Ojasoo, kes asub juhendama 2010. aasta suvel vastuvõetavaid esmakursuslasi.

Toompere on varem öelnud, et on lavakooliga seotud olnud viis-kuus aastat, ta oli koolis erialaõppejõud ja tal oli oma kursus. "Nii et olen kooli sisemise töö ja teatud probleemidega, mis tudengeid ja näitlejaid teatris ees ootavad, kokku puutunud," ütles ta märtsis Õhtulehele.

Ka Draamateatris lavastajana jätkava Toompere sõnul ei kavatse ta lavakooli juhtima asudes suuri suunamuutusi ette võtta.

Koos Toomperega kandideeris lavakooli senise juhataja Ingo Normeti mantlipärijaks Theatrumi juht Lembit Peterson, kuid muusika- ja teatriakadeemia nõukogu eelistas siiski Toomperet.

Normet põhjendas oma lahkumist asjaoluga, et on lavakunstikoolis töötanud alates 1990. aastast, viimased 15 aastat juhatajana. "Olen sellele ametipostile kandideerinud kolm korda ja iga kord valituks osutunud. Nüüd arvasin, et aitab küll. Et las nüüd teised ka töötavad," lisas ta.

Allikas: BNS Lisatud 20. mail 2010

Lukas ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et Viljandi, Koeru ja Tartu on juba pöördunud riigi poole riigigümnaasiumi tegemise ettepanekuga.

"Võru, Sillamäe ja Väike-Maarja volikogu on pöördunud ka haridusministeeriumi poole, et ministeerium aitaks neis omavalitsuses minna üle gümnaasiumi põhimõttele," lausus Lukas.

Ministri sõnul arutavad koolivõrgu muutmist ja puhtale gümmnaasiumile üleminekut volikogud Haapsalus, Põltsamaal, Kullamaal ja Lihulas.

"Oma delegatsioonidega on ministeeriumis riigigümnaasiumi teemat arutamas käinud Antsla, Mustvee ja Pärnu ning konsulatsioone on peetud ka Türi ja Valgaga. Nii, et seoses koolivõrguga on riigi roll oluliselt tõusnud," märkis Lukas.

Esimese Eesti omavalitsusena sõlmis haridusministeeriumiga riigigümnaasiumi loomise leppe 10. mail Viljandi linn. Vastavalt Viljandi linnavolikogu 28. aprillil vastu võetud otsusele ning ministeeriumi ja Viljandi linna vahelisele kokkuleppele on ümberkorralduste ja uue kooli loomise tähtaeg 31. augustil 2012.

Riigigümnaasiumis saavad õppida kõik Viljandi linna koolide õpilased, kes õpivad gümnaasiumiastmes. Riigigümnaasiumi õpilaseks vastuvõtmisel eelistatakse Viljandi linna ja sõlmitava kokkuleppega ühinevate teiste omavalitsuste lapsi.

Riigigümnaasiumi asukohaks saab Hariduse tänav 2 asuv kinnistu, kus praegu asub Valuoja põhikool. Kinnistu võõrandatakse kooli tarbeks Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile. Ainult gümnaasiumiklassidega riigigümnaasium moodustatakse Viljandi linnas Carl Robert Jakobsoni nimelise gümnaasiumi, Paalalinna gümnaasiumi ja maagümnaasiumi baasil.

Allikas: BNS Lisatud 20. mail 2010

Näitusel eksponeeritakse nimekate Gruusia fotograafide töid, mis annavad võimaluse tutvuda selle maa mitmesuguse ja eripärase loodusega.

Näituse koostaja, Gruusia suursaatkonna vanemnõuniku Mariam Rakviashvili sõnul soovitakse kultuurinädala ja sealhulgas fotonäitusega tuua Gruusia maad ja kultuuri lähemale Eesti rahvale. „Seetõttu on Eesti Rahvusraamatukogu avaliku ja väärika asutusena sobiv koht näituse eksponeerimiseks,“ lisas ta ning avaldas samas tänu EV Kultuuriministeeriumile Gruusia kultuurinädala korraldamisele kaasaaitamise ja selle toetamise eest.

Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo avaldas lootust, et fotonäituse võõrustamisega saab alguse tihedam koostöö, tutvustamaks vastastikku kahe maa kultuuri rikkust ja eripära.

Näitus jääb avatuks 5. juunini.

Olete oodatud!

Täiendav informatsioon: www.rahvusraamatukogu.ee

Lisatud 20. mail 2010 

Leonardo da Vinci jooniste põhjal koostatud näitus mehe kuulsamatest leiutistest on kogunud eestimaalaste ja ka turistide hulgas ligi kahe lahtioldud kuu jooksul märkimisväärset populaarust - kokku on näitust jõudnud külastada ligi 30 000 inimest. "Oleme näituse külastajatelt saanud palju positiivset tagasisidet, sest näitusel on palju põnevat pakkuda erinevate huvidega ja erinevas vanuses inimestele," kommenteerib BDG Music tegevjuht Eva Palm. "Näitus liigub Tallinnast edasi Euroopa suurlinnadesse, seega soovitame kõigil huvilistel, kes ei ole seni näitust veel külastanud seda kindlasti teha, sest vaevalt, et unikaalset näitust lähiaastatel Eestisse uuesti tuuakse," lisab Palm.

Näituse teeb külastajatele põnevaks eksponaatide mitmekesisus, aga ka interaktiivsus, mudeleid saab väga lähedalt vaadelda ja oma käega katsuda, mõistmaks, kuidas need toimivad ja milline on nende eesmärk. "Kuna olen suur ajaloohuviline, siis mulle avaldas väga suurt muljet sõjamasinate ja mehaanika osa, aga ka arvutisimulatsioonid, mis väga põhjalikult selgitasid mudelite toimimist," rääkis kahe eelkooliealise lapsega näitust külastanud Indrek (35) ning lisas, et lastele muidugi meeldis
kõik, mida sai katsuda, keerata, pöörata, vändata jne, aga hea oli paljude mudelite peal näidata lastele lihtsaid mehaanika ja füüsika algtõdesid.

"LEONARDO DA VINCI: Inimene - Leiutaja - Geenius" näituse põnev kollektsioon hõlmab Leonardo da Vinci joonised ja originaaljooniste järgi valmistatud interaktiivseid masinaid, mudeleid ning arvuti simulatsioone. Näitusel saab tutvuda enam kui 60 Leonardo Da Vinci kõige innovaatilisema leiutise
mudeliga. Suur osa mudelitest on interaktiivsed, seega saab eksponaate lähedalt oma silmaga vaadata ja oma käega katsuda ning uurida, milline on leiutiste eesmärk, kuidas need töötavad ja kuidas need on mõjutavad erinevate tööstusharude arengut ja inimkonda tänapäevalgi.

"LEONARDO DA VINCI: Inimene - Leiutaja - Geenius" näituse uksed on avatud viimaseid päevi, kuni 30. maini.

Viimasel kahel nädalal kehtivad näitusel tavapärasest erinevad lahtiolekuajad. Näitus on avatud kolmapäevast reedeni kell 12.00 - 20.00 ja laupäeval ja pühapäeval kell 10.00 - 20.00, piletikassa suletakse kell 19.00. "Soovitame parema elamuse saamiseks ja järjekordade vältimiseks külastada näitust nädala sees ja nädalavahetusel hommikupoole," soovitab Palm.

Pileteid näitusele saab osta näitusesaali kassast ja Ticketpro kassast Solarise Keskuse 1. korrusel. Kassa on avatud kella 19.00-ni. Lastele, õpilastele, kooligruppidele, tudengitele, peredele ja pensionäridele kehtivad soodustused!

Näitus jõuab Eestisse EMS Exhibitions vahendusel. Näituse produtsent on BDG.

Allikas: BNS Lisatud 20. mail 2010

“Tahame näidata, et ratastool on kõigest liikumisvahend ning see ei takista põneva ja sisuka elu elamast,” tutvustab teist aastat korraldatava peo ideed Jüri Lehtmets. “Meie soov on vähendada ühiskonna kohmetust liikumispuudega inimeste suhtes ning aidata kaasa sellele, et ka ratastoolis noored oleksid aktiivsed ja lööksid ühiskonnaelus julgelt kaasa.”

Viietunnise vabaõhuürituse käigus saavad huvilised proovida, kuidas on ratastooliga erinevaid takistusi ületada, osaleda ratastoolirallil, mängida elektriratastooliga saalihokit ning tantsida line-dance´i. Elektrilist saalihokit on lubanud proovima tulla ka Eesti jalgpallurid.

Päeva jooksul astuvad üles mitmed tuntud muusikud. Peo avab Ott Lepland, kuulda saab Birgit Õigemeelt, Superstaari-saatest tuntuks saanud Kene Verniku punti Mimicry, elektroonilise tantsumuusika bändi Lu:k ja ansamblit Kraaken. Lavale tuleb ka line-dance´i grupp Kaja Linedance ning Kristiina Pahki juhendamisel saab seda tantsu proovida nii ratastoolis kui omal jalgadel.
Party on Wheelsi korraldavad noored annavad laupäeval välja ka Kuldse Velje auhinnad asutustele, kes on hõlbustanud liikumispiiranguga inimeste sulandumist ühiskonda. Omaniku leiab ka Kaigas Kodaras tiitel, mille saab organisatsioon, kes on liikumispuuetega noorte elu oma tegevusega takistanud.

Ürituse raames toimuvad erinevad töötoad, kohal on raamatukogubuss Katariina Jee, TAKi madalapõhjaline buss, nõukogude-aegne käsijuhtimisega auto liikumispiiranguga sõjaveteranidele ja palju muid aegade hämarusest pärit abivahendeid. Euroopa Komisjoni teavituskampaania “Erinevuste poolt. Diskrimineerimise vastu” jagab infot Euroopas kehtivate õiguste kohta, mille alusel ei tohi kedagi diskrimineerida tulenevalt tema puudest, vanusest, etnilisest päritolust või veendumustest, seksuaalsest orientatsioonist või usust. Üritusel korraldatakse viktoriini, näidatakse teemakohast õppefilmi ning tehakse soovijaile näomaalinguid.   

Party on Wheels2 on kõigile tasuta ja toimub Tallinna lauluväljaku kaare tagusel maa-alal laupäeval kella kolmest kaheksani.

Eestis on liikumispiiranguga inimesi kokku 50 000 ehk kogurahvastikust 4 protsenti. Neist töötab vaid ca kümnendik ning 16-24aastastest puudega inimestest õpib ainult kolmandik.

Idee korraldada Party on Wheels taolist noorteüritust sündis sellest, et Tallinna kolinud ratastoolis noored Karl ja Jüri otsisid mõnusat ajaveetmiskohta, kuhu ka elektriratastooliga sisse pääseks. Meelelahutuskohti läbi helistades selgus aga paraku karm tõde – enamikesse lahedatesse noortekohtadesse ei pääse ratastooliga sisse. Sealt tekkiski mõte korraldada noorteüritus, kuhu oleks teretulnud nii liikumispuuetega kui liikumispuudeta noored.

Esimene Party on Wheels toimus aasta tagasi Kristiine keskuses, seal astusid teiste seas üles näiteks Tanel Padar, Külalised, Bullfrog Brown ja HND.

Seekordne ettevõtmine saab toeks tänu toetajatele, kelleks on Euroopa Komisjoni teabekampaania “Erinevuste poolt. Diskrimineerimise vastu”, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti toetusel toimuv Unicefi Sinine Nädal, Hasartmängumaksu nõukogu, Broadline, RGB, Balti Kontsert, G4S, MB Show Service, Major, Netpoint, Tervise Abi, Forum Cinemas, Saarioinen Eesti OÜ jt.

Lisainfo: www.partyonwheels.eu, www.stop-discrimination.info

Lisatud 20. mail 2010