Mis on lugemiskeel? Kuidas on see aja jooksul muutunud? Milline stiil on hetkel noortekirjanduses aktuaalne? Milliseid stiile viljelevad tänapäeva luuletajad?

ESINEJAD:
Toomas Raudam - "Üks mõistulugu allkirjast, autorist ja keelest."
Birk Rohelend - "Keelekasutus erinevates tekstivormides"
Jan Kaus - "Muutuv keel"
Jaanus Vaiksoo - "Lugemiskeel kirjandusteadlase pilgu läbi"
Helene Vetik - "Rütmistatud mõtted"
Kadi Soop "Suitsiidid Eesti noorsooromaanides"

Kirjandusteadlase vaadet lugemiskeelele esindab Jaanus Vaiksoo ja noorte sõna hõikab kaasa Kadi Soop, kes räägib suitsiididest Eesti noorsooromaanides. Ettekannetele järgneb arutelu.

Konverents on tasuta.

Konverentsi partnerid: EÕS, HTM

PALUN ANDA OMA OSAVÕTUST /MITTEOSAVÕTUST TEADA HILJEMALT 19.05 AADRESSIL KADI.SOOP@MAIL.EE 

Konverentsi moderaator on Andra Kütt.
Ajakavas võib ette tulla muudatusi.

VAATA KA: http://www.eeselts.ee/www/v1/?ENKO

Eesti Noorte Keeleorganisatsiooni juhatus
Lisatud 18. mail 2010

Konverentsile on oodatud tänased ja homsed kutseõpetajad, koolijuhid, kutsehariduse spetsialistid ja kõik asjahuvilised. Oodatud on ka kutsekoolide õpilased, kellel on soovi ja tahet, veendumust ja kirge kutseharidust arendada - õpilastele on eraldi programm, Tallinna Ülikooli üliõpilased tutvustavad neile üliõpilaselu, õpetajaks õppimise võimalusi ning arutavad koos õpilastega, milline võiks olla 21. sajandi õpetaja.

Kutseõpetajatele ja spetsialistidele räägitakse sellest, kuidas on kutseõpetaja roll muutunud tänases majanduse ja tööturu tingimustes ning millega kutseõpetajad ja kutseõpetajate koolitajad peavad arvestama ja rinda pistma. Räägitakse ka kutseõpetajakoolituse sisu muutmise vajadusest ja uutest suundadest kutseõpetajakoolituses ja kutseõpetajakoolituse tulevikust.

Konverentsi teisel päeval tutvustatakse kutseõpetajate täiendkoolituse võimalusi Eesti kolmes ülikoolis ning tutvutakse aktiivsemate kutseõpetajakoolituse partneritega.

Konverentsi täpne ajakava ja esinejad on kättesaadav aadressil www.kutsepedagoogika.eu

Konverentsi korraldamist toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatav haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko.

Tallinna Ülikool
Lisatud 17. mail 2010

Kõneldakse viisidest, kuidas julgustada inimesi lugema, kuidas innustada lugema lapsi ja eriti poisse, kuidas leida projektidele koostööpartnereid, kuidas kaasata oma kogukonda lugemise ja raamatutega seotud ürituste korraldamisse jne.

Seminar toimub 26. mail kell 10.00 kuni 17.00 Rahvusraamatukogu konverentsikeskuse väikeses saalis.

Seminar toimub inglise keeles ja on osalejatele tasuta. Kuna kohti on piiratud arv (70-80), siis palume ette registreerida 24. maini aadressil asta.trummel@kul.ee.

Seminari korraldavad Lugemisaasta, Briti Nõukogu ja Kultuuriministeerium.

2010. on Lugemisaasta! Vaata www.lugemisaasta.ee ja www.facebook.com/lugemisaasta

Asta Trummel, Kultuuriministeerium
Lisatud 17. mail 2010  

Laupäeval 15. mail toimus Tiigrihüppe SA ruumides koolitus: "E-kursuse loomine ja kvaliteet", mille viis läbi Tiigrihüppe SA koolitaja Varje Tipp.

Koolitusest osavõtt oli 100% ning osalejatel õnnestus sõbralikult külg-külje kõrval arvutiklassi ära mahutada.

Koolitus algas teoreetilise osaga, kus käsitleti e-kursuse kavandamise 4 etappi.

Esimese koolituse osa lõpetas rühmatöö, kus analüüsiti juba loodud e-kursusi.

Järgnes ülevaade keskkondadest, e-kursuse planeerimisest, sobivatest hindamismudelitest, autoriõigustest. Samuti puudutati e-kursuses kasutatavate õpiobjektide kvaliteedinõuded.

Koolitus oli üles ehitatud praktilistele näidetele ning osalejad pidid koolituse käigus läbi tegema e-kursuse loomise erinevaid elemente.

Koolituspäev oli intensiivne ja sisutihe ning kokkuvõtete tegemisel selgus, et igaüks oli leidnud enda jaoks midagi uut ja vajalikku.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tunnustas kõiki, kes enesetäiendamist ja ümberõppimist oluliseks peavad. „Arvestades, et veel mõni aasta tagasi kõikus täiskasvanud õppijate osakaal ühiskonnas 6-7 protsendi vahel, on kindlalt 12 protsendi tasemel kanna kinnitamine tähelepanuväärne ja lausa murranguline," ütles Lukas. "Oleme muutunud küpseks ühiskonnaks. Täiskasvanud tahavad tööturul edukad olla ja peavad nii töötuna kui töötades täiendkoolitust oluliseks. Niiviisi saame varsti ka tööpuudusest jagu.“

Möödunud aasta kokkuvõttes tõusis õppijate osakaal 25- kuni 64-aastaste inimeste seas esmakordselt aastaringselt üle kümne protsendi – 10,6% protsendini.

Minister Lukas tõi esimese kvartali detailsemast statistikast eraldi esile, et varasemast enam on oma haridust täiendanud kesk- ja keskeriharidusega inimesed, samuti hakkab suurenema tööandjate poolt rahastatud õppe osakaal.

Oma rolli täiskasvanud õppijate osakaalu suurenemises mängib riigi järjekindel tegutsemine. Mullu kinnitas valitsus täiskasvanuhariduse arengukava, kus määratletakse valdkonna tegevussuunad ja eesmärgid kuni aastani 2013. Selles pööratakse tähelepanu nii täiend- kui ka ümberõppele, samuti täiskasvanute osalemisele tasemekoolituses.

Tänavu kevadel käivitusid Euroopa Sotsiaalfondi toel riiklikud programmid TULE ja KUTSE, mille abil jõuab lähema nelja aasta jooksul lõpudiplomi või –tunnistuseni vähemalt 800 kõrgkoolis ja 400 kutseõppeasutuses varem õpingud pooleli jätnud noort.

Täiskasvanukoolitusele aitab kaasa ka tõukefondide vahendite kasutamine, mille abil on palju erinevaid kursusi täiskasvanutele tasuta. Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel on aastatel 2007-2009 saanud 60 miljoni krooni eest tasuta koolitust enam kui 23,5 tuhat töötavat täiskasvanut 37 õppeasutuses üle Eesti. ESFi ja Eesti riigi rahastatud programm „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ näeb kuni 2013. aastani ette erinevaid kursusi 114 miljoni krooni eest. Lisaks tööalastele kursustele rahastatakse ka vabahariduslikku koolitust, Eesti Vabaharidusliit viib ellu programmi, millest pakutakse peamiselt elukestva õppe võtmepädevusi arendavaid koolitusi. Aastaks 2013 plaanitakse kahest programmist kokku koolitada 73 000 inimest.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 17. mail 2010

Mäng toimub eesti keeles. Start KSG kooliõuest (Tallinn, Gonsiori 38) kell 10.00. Info ja registreerumine hiljemalt 31. maiks 2010 aadressil: laida.meigo@ksg.edu.ee 

Lisatud 17. mail 2010

Euroopa Liit valib igaks aastaks Euroopa kultuuripealinna, tutvustamaks sealseid põnevaid kultuurinähtusi ja -projekte. Sel aastal kannab tiitlit Ruhri piirkond. Ruhri arengut ja linnamiljööd on määravalt kujundanud mäe- ja terasetööstus, samas näitab ta end tänapäeval üha uuest küljest, olles alati valmis muutusteks, inspireeriv ja üllatav.

“Ruhri piirkonnast õhkub mitte enam tolmu, vaid tulevikku,“ resümeeris imestunult saksakeelse Šveitsi üks hinnatumaid kirjanikke ja kultuuripealinna žürii esimees Adolf Muschg.
Manfred Vollmeri 22 fotot kinnitavad seda suurepäraselt: 2001. aastast UNESCO maailma kultuuripärandisse kuuluv koksitehase ja kaevanduse kompleks Essenis; Rheinelbe endise kaevanduse territooriumile rajatud skulptuurimets kuulsa „taevatrepiga“; arvukad kultuuriatraktsioonid Hanieli aherainemäel Bottropis... ja veel palju muud esitlevad fotod piirkonnast metropol Ruhr – fööniks tuhast.

Näituse pidulik lõpetamine toimub 25. mail kell 18 Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis. Kultuuripealinna tutvustavad Ruhr.2010 esindajad.

Teate edastas: Leili Naan Lisatud 17. mail 2010

Õpilastega videofilmide loomine sai alguse siis, kui kunstiklassile said muretsetud 2008. a. välja antud Kristi Laanemäe, Jelena Levtšenkova, Anu Lüsi ja Anu Purre koostatud „Kunstiõpik 7.-9. klassile“ II osa, millega kaasnes videoõpetustega DVD.
Oma koolis sai osaletud oskusaineõpetajate koolitusel, kus tutvusime lihtsa, pea igas arvutis olemasoleva videotöötlusprogrammiga Windows Movie Maker.

Teemasid filmide tegemiseks leiab palju, eesmärgiks on, et õpilane hakkaks märkama enda ümber ka seni nähtamatut. Meie kooli filmid on olnud inspireeritud Koolielu oskusainete kuu raames välja käidud teemadest. Eelmisel õppeaastal tegime filme teemal „Märka kunsti enda ümber!“ Paljudele õpilastele tundus saadud videofilmiülesanne tõeliselt huvipakkuv ning kevadel selguski, et Koolielu IKT-alasel õpilastööde konkursil toodi oma kooli mitmed võidukohad.
Näiteks Laura Lisete Roosaare video „Märka inimelu enda ümber“ sai Koolielu konkursil II koha ja Gloria Pauli video „Märka kunsti tänavatel enda ümber“ III koha.

Käesoleval õppeaastal võtsime filmi tegemisel vaatluse alla oma kooli. Õpilased said filmi sisuks valida kas
1) mõne kooliga seotud aine- või huvivaldkonna;
2) tuua välja mõne kooliga seotud mure või probleemi, üritades filmis välja käia ka omapoolse lahenduse.

Filmi loomine toimus meeskonnatööna, koostamisel kasutasid õpilased enda tehtud fotosid või videolõike, filmile lisatav muusika pidi olema vabavarana lisatav, seega lähtusid õpilased autorikaitse õigustest ning filmid oli võimalik üles panna Youtube’i või Vimeo keskkonda. Paari filmiga ongi juba juhtunud nii, et õpilased siiski eirasid lubatud muusika kasutamise nõuet ning õige pea oli internetikeskkonda pandud filmilt administraatori poolt heli eemaldatud.

Käesoleval õppeaastal valminud 9. klassi õpilaste õnnestunumaid filminäiteid:
Marleen Petermann, Minna Kilumets „Kuldlõige“,
Katarina Budrik „Kui kool oleks kunst“
Tõnis Laasfeldt, Hannes Poolamets, Leeni Laasfeldt „Õpetagem õppima“ 
Annika Velt, Maria Beilmann „GAG plussid ja miinused“.

Videotöötlusprogramm Windows Movie Maker on kindlasti jõukohane põhikooli õpilastele ning selle lihtne kasutamine ning põnev tulemus köidab lisaks õpilastele ka õpetajat.

Kust leida programmi kasutamisõpetust? Animatsiooni järjestamise ja montaaži Movie Maker tarkvara abil leiab „Kunstiõpik 7.-9. klassile“ II osaga kaasnevalt DVD-lt, samuti on võimalik veebis vaadata GAG haridustehnoloog Ingrid Maadvere IKT infotunni filmiesitlust. 

Videote loomine võiks kuuluda iga kooli kunsti- või arvutiõpetuse töökavasse. Soovitan teistelgi kunstiõpetajatel õpilastega Windows Movie Maker-it katsetada!

Marju Liidja, Gustav Adolfi Gümnaasiumi kunstiõpetaja
Lisatud 17. mail 2010

Lisainfo 18. mai loengu kohta.

Jaapani kiire moderniseerumine tõi endaga alates 19. saj teisest poolest kaasa ka kultuurilise importimise laine. Filosoofias väljendub see püüdlusena sobitada oma kultuuripärandit lääne mõttega ning sünteesida sellelt aluselt uus kontseptuaalne keel reaalsuse kirjeldamiseks. Kuid klassikalise mõtte, eriti Dogeni ja Shinrani filosoofiliste vaadete mõju läheb kaugemale ja sügavamale filosoofilistest argumentidest, ulatudes kaasaja Jaapani kultuurilise süsteemini. Konverentsil arutataksegi põhiliselt klassikaliste jaapani mõtlejate pärandi, selle tõlgenduste ja edasiarenduste üle nii uuemas filosoofias kui ka kultuurilises ja sotsiaalses praktikas.

Jaapani filosoofia alaste konverentside sarja koordineerib Nagoyas asuva Nanzani ülikooli juures tegutsev rahvusvaheline üksus, Nanzan Institute for Religion and Culture, mis on juhtiv jaapani filosoofia, budismi ja teiste traditsiooniliste jaapani maailmavaadete uurimiskeskus kogu maailmas. Tallinnas toimuv konverents jätkab Nagoyas, Hong Kongis, Barcelonas ja mujal peetud ürituste seeriat, mis toob siia kokku maailma jaapani filosoofia uurijate absoluutse paremiku USAst, Euroopast ja Jaapanist (Thomas Kasulis, John Maraldo, Gereon Kopf, Graham Parkes, Dennis Hirota jt), aga konverentsil võtavad sõna ka prof Rein Raud, Alari Allik ja Margus Ott Tallinna Ülikoolist. Konverentsi täpsustatud ajakava leiate teate allosast või Tallinna Ülikooli kodulehelt.

Konverentsi eel, teisipäeval, 18. mail kell 14.00 toimub ka ühe võtme-esineja Thomas Kasulise avalik loeng zen-budismi eetikast. Ohio State University professor Thomas Kasulis esineb loenguga teemal „Zen-budism ja eetika“, käsitledes zen-eetikat muude Ida-Aasia eetiliste süsteemide, sh konfutsianismi, taoismi ja shinto kontekstis. Professor Kasulis on üks maailma olulisemaid jaapani filosoofia uurijaid, rohkete raamatute, s.h „Zen Action/Zen Person“ ja „Intimacy or Integrity“ autor.

Professor Kasulise avalik loeng toimub Tallinna Ülikooli Mare õppehoones (Uus-Sadama 5, M-225), loengu töökeeleks on inglise keel.

Tallinna Ülikool
Lisatud 17. mail 2010

Aatriumis antakse avalöök UNICEFi Sinisele Nädalale "Kas noortel on linnas kohta?", millele järgneb nädala jooksul üle 70 sündmuse. Kõik tegevused on suunatud noortele, lastele ja peredele ning Maailmapäeva eelnädalale, mis päädib Maailmapäeva tähistamisega Vabaduse väljakul 22. mail.

Maailma siniseimal esmaspäeval võib alates kella 17.00 Solarise aatriumis näha üles astumas Kultuuripealinn 2011 trummiorkestrit Trumm It, noortebände Our Story ja The Change, Sixtina tantsutruppi Sir N ning Ginga Brasili capoeiristasid. Kohvikus Komeet pakutakse nädala jooksul maailma siniseimat koogiampsu ja koogisööjad võivad võita Anni Arro juhendamisel kokku pandud noorte kokaraamatu. Samal ajal toimuvad mitmed töötoad, mida korraldavad YFU, Just Film, elavast raamatukogust on võimalik laenutada raamatuid ning saada infot noortekeskuste suviste tegemiste kohta. Õhtut juhib Agur Paesüld.

Tallinn kannab 2005. aastast laste- ja noortesõbraliku linna tiitlit ning Unicefi Sinist Nädalat korraldatakse teist korda. Esimest korda toimus Unicefi Sinine Nädal 2007. aastal, kui toimus Tallinna Noorteaasta.

Rohkem informatsiooni UNICEFi Sinise Nädala kohta aadressil http://sininenadal.tallinn.ee/ ning maailmapäeva kohta http://www.terveilm.net/

UNICEF Eesti
Lisatud 17. mail 2010