Esmaspäeval, 17. mail kell 17:00 pannakse piduliku juubeliaktuse ja vastuvõtuga väärikas punkt IT Kolledži sünnipäevanädala üritustele. IT Kolledži asutajad, toetajad, infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniettevõtete juhid ja paljud IT Kolledži sõbrad meenutavad kümne aastaga saavutatut ning vaatavad tulevikku.

IT Kolledži asutajate ja toetajate nimel võtavad sõna haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas; kaitseminister, Tartu Ülikooli endine rektor Jaak Aaviksoo; Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Haller; Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm; Tallinna Tehnikaülikooli arendusprorektor professor Andres Keevallik ja teised. Pidulikku sündmust juhatab IT-visionäär, IT Kolledži õppejõud Linnar Viik.

IT Kolledži rektori Kalle Tammemäe sõnul on esimene juubel IT Kolledžile väga tähtis verstapost - selleni jõudmine näitab, et IT Kolledži asutajate toetus ning toetajate abi on olnud pidev ja tulemusele suunatud. „Kolledži liikmeskonna ülesandeks järgneval kümnendil on kättevõidetud usaldust hoida ja omandatud kogemuste pagasit oskuslikult seatud eesmärkide täitmiseks kasutada,“ lausus Tammemäe.

Eesti Infotehnoloogia Kolledž
Lisatud 17. mail 2010

Lisainfo: https://www.osale.ee/konsultatsioonid/index.php?page=consults&id=153

Arengukava sisaldab meetmeid eesti keele ja eestikeelseks õpetamiseks ning õppevahendite koostamiseks, keelealase aktiivsuse tõstmiseks ja eestikeelse veebisuhtluse laiendamiseks.

Plaanis on edasi arendada keeletehnoloogiat, sest eestikeelne vestlus, kus üks partner on inimene ja teine masin, ei ole peatükk ulmeromaanist, vaid igapäevane elu.

Arengukava käsitleb murdekeelt, viipekeelt, väliseestlaste keelt, samuti mitmekeelsuse probleeme.

Avaluikkuse arvamused on oodatud kuni 31. maini.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo briifinguruum
Lisatud 17. mail 2010

Tervise arengu instituudi (TAI) korraldatav "Suitsuprii klassi" võistlus viidi mullu 12. oktoobrist kuni tänavu 12. aprillini läbi juba kaheksandat korda. Oktoobris alustasid võistlust 222 koolist 840 klassi kokku 14.952 õpilasega. Võistluse lõpetas edukalt ehk kuue kuu jooksul suutsid suitsupriid olla 193 kooli 659 klassi ehk 78,5 protsenti osalenud klassidest.

Edukalt lõpetanud klasse oli kõige enam Tallinnast, kus suutsid suitsuvabad püsida 144 klassi. Mujal Harjumaal oli selliseid klasse 48, järgnesid Valgamaa 44 ja Raplamaa 42 klassiga.

Eelmisel konkursil oli alustanud koolide arv 188 ning õpilasi 13.842. Siis lõpetasid konkursi edukalt 173 kooli 10.606 õpilast ehk 76,6 protsenti osalenud õpilastest.

Võistluse edukalt läbinud klasside vahel loositi välja viisteist 5000 krooni suurust rahalist preemiat.

Allikas: BNS Lisatud 14. mail 2010

Sel kevadel saavad Õpilasakadeemia lõputunnistuse 56 gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilast. Lõpetajad osalesid rakenduspsühholoogia, filosoofia, subkultuuride, linnaarheoloogia, huvikeemia ja huvitava lingvistika (venekeelne) kursustel. Lisaks toimusid märtsis intensiivkursused Haapsalu Kolledžis (ettevõtluse alused ja informaatika - video koostamine) ning Rakvere Kolledžis (linnageograafia).

Õpilasakadeemia on Tallinna Ülikooli juures tegutsev humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste süvaõppe kool kõikidele gümnaasiumide ja kutsekoolide õpilastele, kes tahavad ülikooli õppejõudude juhendamisel omandada teadmisi kooliprogrammist laiemas mahus. Õpilasakadeemia koostööpartneriteks on Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Eesti Õpilasesinduste Liit. Tänaseks on Õpilasakadeemias osalenute arv juba üle 2000.

Uus hooaeg Õpilasakadeemias algab sügissemestril. Loengutesse registreerumine algab septembris. Informatsiooni kursuste kohta leiab kodulehelt www.tlu.ee/akadeemia. 

Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemia
Lisatud 14. mail 2010

Kaasaegse arhitektuuri uueks elemendiks on arhitekti poolt juba projekti staadiumis installeeritud valgusrežii. Ka Eesti uuemas arhitektuuris kasutatakse valgust järjest julgemini, mis on igati loogiline – pimedat aega on meil ju palju. Seesuguseid valgusinstallatsioone näeme Metro Plaza, Rotermanni kvartali laudsepa töökoja renoveeritud hoone jmt. objektide puhul. Tulemus: nad on pimedas hoopis teistsugused ning märksa efektsemad kui päeva ajal. Arhitektid on spetsiaalselt mõelnud sellele, et majad linnas pimeduse saabudes ära ei kaoks. Et pimedas linnas ei räägiks ainult reklaam, vaid ka valgustatud arhitektuur.

Öine valgus pöörab ehitised otsekui negatiivi. Pimeduse saabudes kaovad majadel seinad ja esile tõusevad valgustatud aknad, mis päeval kõigest mustavad avad olid. Me võime rääkida arhitektuuri muutumisest immateriaalseks, seinte asemel avaneb maja siseruum. Maja võib uhkelt särada tuledes või kaduda hämaruses linnapildist sootuks – kõik sõltub valgusest ja valgustusest.

„Mida rohkem teleskoopi täiustada, seda rohkem ilmub tähti,” on öelnud Gustave Flaubert.

Elektrivalgus oli see, mis tõstis industriaalajastu linnad varjusurmast. Tänavatele toodud gaasi- ja siis elektrivalgustus muutis märkimisväärselt suurlinnade ilmet ja imagot. Tuhandete vitriinakende ja reklaamidega öised tänavad muutsid linnad otsekui kirevateks reklaamiajakirjadeks. Kapitalistlik linn haarab kasumit nii päevast kui ööst.

Valgus on võim, millega suunatakse meie pilku, tähelepanu, mõistmist, mõelgem või teatrite lavavalgustusele või kirikute müstilisele valgusele. Valgusega võib maju portreteerida nii ja teistmoodi, pimedus varjab vead ning asemele astub illusioon, võlumaailm, muinasjutt. Või siis – pimedus ja tühjus.

Milline on arhitektuur öises Tallinnas täna? Näituse ideeks ei olnud tuua fookusesse turistide rõõmuks pimeduses särama pandud ajaloolist arhitektuuri, vaid otsida uusi kaasaegseid lahendusi, kus öisele arhitektuurile on mõelnud juba arhitektid ise, kus valgustus on osa arhitektuurist endast. Jääb loota ja soovida, et järjest rohkem arhitekte mõtleksid oma majade elule ka pimeduses ning et linna kerkiks järjest rohkem valgustatud arhitektuuri.

Fotode autorid on Martin Siplane ja Reio Avaste. Reio Avaste fotode hulgas on ka praegu avatud Shanghai EXPO Eesti paviljoni öised fotod.

Muuseumiööl Rotermanni soolalaos avatud näitused:
Suures saalis: TOOMAS REIN. Arhitektuur ja akvarellid
I korruse saalis: EESTI ARHITEKTUUR MAKETTIDEL. Täiendatud uute makettidega!
UUS sahtlinäitus: EESTI UUSIM ARHITEKTUUR. Teostamist ootavad projektid

UUS näitus galeriil: LEILA PÄRTELPOJA TALLINNA RAEKOJA SISEKUJUNDUSE KAVANDID 1973 – 1975
UUS näitus keldrisaalis: ÖINE ARHITEKTUUR Näituse avamine kell 18.00
Väikeses galeriis: ARHITEKT KARL TARVAS 125. Näitus nn Tallinna majade loojast.

Non-stop filmid Eesti arhitektuurist. Arhitektuuritrükiste soodusmüük!

Eesti Arhitektuurimuuseum (Ahtri 2)
15. mail on muuseum avatud 11.00–22.00,  tasuta sissepääs 18.00 –22.00.

Lisatud 14. mail 2010

Laps usub, et nukus elav vaim on elusa inimese sarnane, nukul on samad vajadused, mis inimeselgi.
(Laps võib vabalt panna nuku nurka, kui mängusoov läbi saab ja jälle mängu jätkata, kui soov tuleb, nukul puuduvad vajadused). Laps ei erista selgelt elusat elutust ja kõigil mänguasjadel on justkui hing - seepärast on oluline, et laps mängiks korralikult, sest lapse iseloom peegeldub lapse mängus selgelt, mängutuhinas on küllaltki hämar piir mängus ning päriselus lubatu vahel.

Tütarlapsed usuvad, et mänguasjad käituvad ja tunnevad nagu inimesed, võib-olla seetõttu ongi naisterahvad parema suhtlemisoskusega, et on sadu kordi mänginud lapsepõlves nukkudega suhtlemisolukordi läbi. Tütarlapsed usuvad, mänguasjad käituvad ja tunnevad nagu inimesed ja loomad, et neil on tahe.

Kõige suuremad ja olulisemad mängud mängitakse maha 8-12 aasta vanuses. Tüdrukud usuvad, et mänguasjad mõistavad neid samuti nagu emme ja issi.

Mängides antakse justkui elutule hing, mänguasi hakkab elama ning teeb just seda, mida laps paneb teda tegema - laps saab haarata kontrolli olukorra üle. Väike inimene saab mänguasjadega läbi mängida palju erinevaid ja raskeid olukordi, mis tavaelus liiga keerulised ja ohtlikud oleksid, et nendega ise toime tulla. Lastel võib mänguga mõningaid pingeidki vähendada. Näiteks etendavad lapsed muinasjuttu pärast seda, kui on terve jutu ära kuulanud. Aidake lapsel eneses selgusele jõuda läbi mängude, laske tal jutustada, mida antud mänguasi lapsele tähendab ja mida ta mängib või etendab.

Poisslaps võib samuti mängida beebinukuga nii kaua, kuni on teadlik, milliseid alateadlikke soove see täidab (soovi lapsi sünnitada). Nukule pannakse tavaliselt lemmiknimi. Paljud lapsed soovivad mängida oma soost nukuga, et siis temale oma soove ja unistusi projekteerida. Paljud suuremad tüdrukud on pühendunud hobustele, mängides mänguloomadega keerukaid mänge ja fantaseerides erinevaid emotsioone. Näiteks suure kaisulooma üle võimust võttes kontrollitakse justkui olukorda ja tüdruk tunneb, et suudab kontrollida meessugu või enda seksuaalseid animalistlikke tundeid. 

Väikese inimese arenguks on vaja informatsiooni saamiseks mõlemat poolt - ratsionaalset ja emotsionaalset. Muinasjuttudel ja unenägudel on sarnaseid jooni, reaalseid ja emotsionaalseid, mis aitab kaasa võrsuva isiksuse tasakaalustatud arengule.

Laste unenäod on väga lihtsakoelised ja lapsed ei oska ka neid analüüsida, selleks on aga muinasjutud,mida saab koos vanematega analüüsida ja lahti mõtestada, mis on hea, mis halb - ja nii õppida oma elu paremini korraldama.

Tiina Kilkson Bruno Bettelheimi raamatu „Muinasjuttude võlujõud“ põhjal
Lisatud 14. mail 2010

„Tavaliselt me ei mõtle kuigi palju selle peale, millised liigid meil igapäevaselt kasutatavatel aladel – näiteks spordipargis – elavad. Inimesed näevad puud või varest, aga nad ei kujuta ette, kui palju meie ümber tegelikult liike on, näiteks elavad paljud liigid hoopis maa all,“ rääkis Eestis esmakordselt toimuva elurikkuse päeva korraldaja Liina Saar.

Elurikkuse päeva teemaks on "Bioloogiline mitmekesisus inimese hüvanguks". Sellel päeval uuritakse teatud ala bioloogilist mitmekesisust ühe ööpäeva jooksul ja fikseeritakse seal nii palju liike kui võimalik. Tegevuspäeva raames saavad huvilised näha, kuidas liikide määramine käib, ning mõista, kuidas erinevad liigid elukeskkonnas omavahel seotud on. Peamiseks sihtrühmaks on teadus- ja loodushuvilised noored, eelkõige 8.–12. klasside õpilased üle Eesti.

Osaleda saab mükoriisa, samblike, sammalde, soontaimede, mullaelustiku, putukate, limuste, kahepaiksete ja veeselgrootute, planktoni, pisiimetajate ja lindude töörühmas. Lisaks päevase eluviisiga liikidele uuritakse ööolendeid nii maal (ööputukad, nahkhiired) kui ka veel (lodjavaatlused). Kuna kõiki liike pole võimalik kohapeal määrata, toimub osa tegevustest laboriruumides. Lisaks töörühmadele toimuvad loengud lindude seirest ja kaladest ning nende keelest.

Elurikkuse päevast võtavad osa erinevate ülikoolide ja looduskaitseorganisatsioonide organismirühmade spetsialistid ja looduskaitsetöötajad. Lisaks jagavad fotograafia töörühmas nippe ja nõuandeid elurikkuse jäädvustamisest tunnustatud loodusfotograafid Urmas Tartes ja Remo Savisaar.

22. mail tähistatakse paljudes riikides rahvusvahelist elurikkuse päeva, mille puhul mujal maailmas on elurikkuse päevi korraldatud juba alates 2001. aastast, kokku 50 riigis. Kuna ÜRO on kuulutanud 2010. aasta bioloogilise mitmekesisuse aastaks, korraldab rahvusvaheline loodusajakiri GEO selle aasta maikuus elurikkuse päeva kõigis nendes 19 riigis, kus ajakiri ilmub.

Lisaks ajakirjale GEO toetavad üritust Saksamaa Keskkonnaministeerium, Tartu Ülikooli Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus (FIBIR), Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž, Sihtasutus Archimedes, Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Eesti Ornitoloogiaühing, AS Maag, Noires HA OÜ ja A.Le Coq.

Lisainfo: Elurikkuse päeva veebileht http://archimedes.ee/elurikkus/ 

Sihtasutus Archimedes
Lisatud 14. mail 2010

"Mõlemal variandil on omad plussid ja miinused. Riigigümnaasiumi puhul rahastaks seda riik, samas ei saaks Võru linn sellisel juhul kooli arengus palju kaasa rääkida," lausus Kõosaar.

Praegu tegutseb Võrus kolm gümnaasiumi - Kesklinna gümnaasium, Kreutzwaldi gümnaasium ja täiskasvanute gümnaasium. Võru linnavalitsus on otsustanud seoses õpilaste arvu vähenemisega linna koolivõrgu ümber kujundada.

Esmaspäeval sõlmis haridusminister Tõnis Lukas Viljandi linna esindajatega leppe riigigümnaasiumi rajamiseks. Riigigümnaasiumi rajamist kaalub ka Haapsalu linn.

Allikas: BNS Lisatud 14. mail 2010

2011. aastal kannab Tallinn Kultuuripealinna tiitlit. Plaanis on terve rida innovatiivseid, eksklusiivseid, postmodernistlikke ja sümbolistlikke, ajaloolisi ja tulevikku kujundavaid sündmusi. Mõned plaanitud sündmustest saavad toimuma.

Kuna jutud Kultuuripealinna ümber on olnud lakkamatud ja projekt ise tekitanud palju kõmu ja furoori, otsustasid meie küla eided ja mõned mehed, et võiks järele proovida, kuidas need uhked ideed ja suured plaanid meie külakeskkonnas teostatavad oleksid.

Huumorivõtmes näitame, kuidas võiks toimida sellist tiitlit kandev maarahva küla suure meediakära ja ülemaalise tähelepanu keskmes. Kohalikul innovatsioonil pole otsa ega äärt: avatakse Õhuteater, toimuvad muusikalised etteasted ja Pärdi uusteose esmaettekanne, praksudes köeb Kultuurikatel jpm.

Programm kestab kella 19.00-22.00. Sissepääs muuseumisse alates kella 18.00 tasuta.

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 14. mail 2010

Püsinäituse “Tee ajalugu!” ekskursioon toimub muuseumiööle kohaselt taskulambi valgel. Lapsed saavad meisterdada helkuripuu. Kui sahtlipõhja on mõni helkur seisma jäänud, saab selle puu külge rippuma tuua. Iga vana helkuri vastu annab maanteemuuseum omalt poolt uue. Külastajate toodud helkurid leiavad hiljem koha muuseumi helkurikogus.

Maanteemuuseum on muuseumiööl avatud kell 18–22. Sissepääs muuseumisse on tasuta.

Täpsema kava leiab http://muuseum.mnt.ee/

Hille Lillemägi, Eesti Maanteemuuseumi turundusjuht
Lisatud 14. mail 2010