Muuhulgas tutvustatakse tänavu sügisel käivituvat haridustehnoloogia magistriõppekava, mis on suunatud õpetajatena või infojuhtidena töötavatele inimestele. 

eVent toimub Tallinna Ülikooli Mare hoone aatriumis (Uus-Sadama 5, 3. korrus) järgmisel teisipäeval, 18. mail 15:00 - 17.40. Täpsem ajakava ja registreerumine on eVenti veebilehel:

http://htk.tlu.ee/event/?page_id=119

Uuringus osaleb 26 (peamiselt OECD) riiki, sh Austraalia, Jaapan, Kanada, Korea, USA, Venemaa ja enamik Euroopa Liidu riike. Eestis pole varem täiskasvanute oskusi mõõdetud, küll on analoogne PISA uuring läbi viidud õpilaste hulgas, kus Eestil on väga head tulemused. TEAN ja OSKAN uuringu üks põnevamaid tulemusi on, kuidas me paistame välja maailma arenenud riikide hulgas. Kõige olulisem on aga info selle kohta, kus ja kuidas meie täiskasvanute oskused arenevad, kui palju on oskuste tase seotud formaalse kooliharidusega, hilisema töö, koolituste ja koduse keskkonnaga.

Minister Tõnis Lukas rõhutas kõigi sammude loogilist sidet: "Praegu teeme Eestis võimalikult palju samme selleks, et vähendada tööpuudust ja anda võimalusi inimestele elukestvas õppes osaleda ning kutsuda kõiki üles sellega aktiivselt tegelema. Pean silmas eelkõige tuhandetele inimestele avatud tasuta täienduskursusi kutsekoolide ja rakenduskõrgkoolide juures ja sellest kevadest käivitunud riiklikke programme TULE ja KUTSE, mille kaudu toetatakse rahaliselt neid, kes oma katkenud õpinguid vastavalt kõrg- või kutsekoolides jätkavad."

Lukas lisas: "Seega oleks just praegu tark liituda rahvusvahelise uuringuprogrammiga, et saada tehtu tulemuslikkusest ka adekvaatset pilti."

Kutse prooviküsitluses osaleda saadetakse 3300 inimesele 7 linnas (Tallinna, Haapsalu, Kiviõli, Narva, Paide, Püssi ja Võru) ning 8 vallas (Aegviidu, Ambla, Are, Halinga, Sauga, Tapa, Viimsi ja Väätsa). On väga oluline, et kõik kirja saanud inimesed leiaksid võimaluse vastamiseks, kuna nende mitteosalemisel jäävad ka tuhanded teised, keda nad esindavad, uuringust välja. Küsimustiku täitjad saavad tänutäheks ka väikese kingituse – võimaluse tellida omal valikul ajakiri 2-12 kuuks.

Eestis viib uuringu läbi Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Statistikaametiga, uuringut finantseerib Euroopa Sotsiaalfond programmi PIAAC-Eesti raames.

Rohkem infot: www.hm.ee/piaac

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 12. mail 2010

Ürituse korraldaja, Riigikogu aseesimees Keit Pentus rõhutas, et ettevõtlusõpe ei tohiks jääda vaid kuivaks teoreetiliseks õppeaineks, vaid peab pakkuma noortele just praktilisi teadmisi, kuidas oma hea idee teoks teha ja seeläbi ise endale töökoht luua.

"Ettevõtlikkuse toetamine ja arendamine peaks olema see, mida uus lisanduv õppeaine noortele pakub. Mida rohkem on neid, kes julgevad, oskavad ja tahavad palgatöö asemel ise ettevõtlusega tegeleda, seda rohkem on neid, kes tulevikus teistele töökohti loovad," lisas Pentus. "Olen viimastel kuudel käinud Eesti majandusolukorra ja eurole ülemineku teemal esinemas kümnetes gümnaasiumites. Kui olen gümnasistidelt küsinud, kas keegi on mõelnud tulevikus ise ettevõtlusega tegelema hakata, on igas koolis neid, kes käe tõstavad. Selliseid noori tuleb toetada ja ettevõtlusõppe ülesanne see olema peabki."

Ettevõtlushariduse foorumil esinevad Tartu Ülikooli ettevõtluse professor ja ettevõtluskeskuse juhataja Tõnis Mets, Junior Achievement Eesti direktor Epp Vodja, Ivar Jegerson United Capital OÜ'st ja Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas.

Riigikogu Valges saalis toimub ka Eesti parimate õpilasfirmade minimess.

Allikas: BNS Lisatud 12. mail 2010

Ameerika filmiakadeemia tudengifilmi auhinna viie kandidaadi kohale kandideeris 61 filmi 36 riigist. Nn tudengifilmide Oscar antakse välja 37. korda. Auhinnatseremoonia toimub Los Angeleses 12. juunil.

Tanel Toom on lõpetanud Tallinna Ülikooli filmi ja video õppetooli 2005. aastal. Seejärel töötas ta stuudios Allfilm, kus valmis ka tema debüütfilm "Teine tulemine", mis valiti 2008. aastal Veneetsia filmifestivali lühifilmide võistlusprogrammi. Alates 2008. aastast õpib Tanel Toom filmitegemist Londonis (National Film and Television School).

Tanel Toomi õpinguid Londonis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Kinoliit ja Archimedese fond.

Filmikooli lehekülg: http://bit.ly/dw9Nym
Filmiakadeemia lehekülg: http://www.oscars.org/press/pressreleases/2010/20100506.html

Eesti Filmi Sihtasutus
Lisatud 12. mail 2010

Tegemist on eesti kirjanike muuseumide ühise ettevõtmisega, mille idee on alguse saanud lugemisaastast. Ainulaadse näituse eesmärk on rõhutada nii klassikute kui ka tänaste kirjanike inimlikku palet: kirjanik, aga ikkagi inimene! Humoorikas lähenemine pakub selleks head võimalust. Kirjanikest joonistatud karikatuurid näitavad, kuidas nende looming on ühiskonnas vastu kajanud ning emotsioone tekitanud. Karikatuurid võimendavad omal viisil autorite isikupära ja meenutavad, kui palju on meil head kirjandust!

Näitus on planeeritud rändnäitusena, Kadriorus on see avatud jaanipäevani. Edasi liigub ta pea kõikidesse eesti kirjanike muuseumitesse: Muhust Võruni.

Näituse avamisel võtavad sõna näituse kuraatorid Kairi Toomet (E. Vilde Muuseum) ja Maarja Vaino (A. H. Tammsaare Muuseum), Lugemisaasta projektijuht Krista Ojasaar ning Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv.

Näituse teostus: Velvet. Näitust toetas Kultuuriministeerium.  

MTÜ Eesti Kirjanike Muuseumi on käesoleval aastal loodud katusorganisatsioon, mille põhieesmärk on tõhustada kirjanike muuseumite koostööd, kaasajastada ja arendada muuseumite tegevust ja propageerida kirjandusklassikat ja lugemist laiemalt.

Allikas: BNS Lisatud 12. mail 2010

Samaaegselt kursuse algusega 2009 aastal sügisel kuulutas Tiigrihüppe Sihtasutus välja konkursi "Tiigri jõulumäng". Rakenduse programmeerimise tudengiteni jõudis info konkursist akadeemilise juhendi kaudu, milles õppejõud Jaagup Kippar oli üheks koduseks rühmatööks märkinud nimetatud konkursi tingimustele vastava mängu koostamise.

Kui kursuse teemadega jõuti nii kaugele, et Java mobiiliprogrammeerimise platvormi J2ME põhitõed selged, tuli tudengitel moodustada kolmeliikmelised rühmad. Tähtaeg mängu valmimiseks anti nädal enne Tiigri jõulumängu konkursi lõpptähtaega. Kõigile õigeaegselt valminud mängude meeskondadel soovitas õppejõud rakenduse kindlasti ka konkursile saata. Kahjuks jõudis sellelt kursuselt konkursini vaid kolme meeskonna töö. Üks valminud töödest oli kingipüüdja, mis valmis Sirli, Raido ja Argo koostööna. Idee tiiger kinke püüdma panna oli inspireeritud paari aastakümne tagusest elektroonilisest mängust "nu pogodi", milles hunt kanamune korvi pidi püüdma ja maha kukkunud munast ilmus tibu välja.

Kingipüüdjast tiigrile mõeldi välja lugu katkiläinud jõuluvana kingituste pakkimise masinast, mille asemele tuleb tiigril asuda, et päästa jõulud ja pakkide jõudmine lasteni. Tiigril tuleb kinni püüda kõik lintidelt tulevad kingitused enne kui need maha kukuvad. Mängu sissejuhatuses räägitakse mängijale lugu ja peale mängu lõppu öeldakse, mitu last jõuluks kingid saab.

Mängud said enamusel meeskondadel enam-vähem etteantud tähtajaks valmis, kuid ilmselt liiga kriitilise meele tõttu jäid mängud teele saatmata - lõppviimistluseks ja testimiseks jäi aega paljudel vajaka. Ka kingipüüdja meeskonnalt nõudis mängu ära saatmine suurt pingutust, sest pealetungiv semestri lõpp võttis oma aja. Lõpuks pandi "proovimise" tähe all siiski mäng teele - milles suur osa oli ka õppejõu veenmisoskusel.

Varsti peale semestri lõppu said osalenud meeskonnad kutse IKT demokeskusesse Ülemiste linnakus Tallinnas, kus toimus parimate autasustamine. Vanimas vanuserühmas olid kõik tööd tehniliselt heal tasemel, kuid kingipüüdja nostalgiline idee ilmselt teenis lisapunkte. Nii saigi kingipüüdja tiigrist Tiigri jõulumängu võidumäng ja kingipüüdja meeskond sai pärjatud esikohaga. 

Pärast auhinnatseremooniat vajus tiiger koos kinkidega mõneks ajaks unustusse, sest uued tegemised tulid peale nii osalejatel kui ka korraldajatel. Varsti sai meeskond taas motivatsiooni tiigrilt tolm pühkida ja veidi teda "üles vuntsida". Uuendatud kingipüüdjale lisati esimese olulise osana parima tulemuse salvestamine, mille abil saab mängija iga kord mängu uuesti läbi mängides teada, kas seekordne tulemus oli parem, kui eelmine. Lisaks kõrvaldati mõned vead ja lisati funktsionaalsused - puuteekraaniga telefoni korral saab nüüd mängida otse ekraani puudutades ning lisati käsud mängu käivitamiseks, peatamiseks, jätkamiseks ja mängust väljumiseks.

Põhjus mängule uus versioon luua oli taaskord algatus õppejõud Jaagup Kipparilt, kes arvas, et kingipüüdja meeskond peaks oma auhinnatud mängu ka Tallinna Ülikooli Informaatika instituudi projektide esitlusel e-vent demonstreerima. Nii valmis e-Vent jaoks mängu täiustatud versioon, mille peamine eesmärk oli lisaks mängu tutvustamisele korraldada kaastudengitele kingipüüdmise võistlus.

e-Vent on Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi projektide esitluspäev, mis toimub teisipäeval, 18. mail kell 15.00-18.00 TLÜ Mare maja aatriumis (Uus-Sadama 5, 3 korrus). Üritusel leiavad kajastamist nii üliõpilaste tööd, koostööprojektide ettevõtetega kui ka instituudi teadus- ja arendusprojektid: http://htk.tlu.ee/event/

Tiigri Jõulumängu konkurss on hea näide sellest, kuidas head ideed läbi mängu võivad väga kaugele viia. Ilmselt ei kahetse täna ükski kingipüüdja meeskonna otsust osaleda konkursil.

Meeskond "kingipüüdja" nimel
Argo Ilves

Kingipüüdja facebookis

Kingipüüdja arenduskeskkond.

Konkursile saadeti kokku 147 erinevat ristsõna. Konkurss toimus kahes vanusekategoorias. Kuni 14-aastaste seas osutus võitjaks Käroly Reidla, kes oli välja mõelnud erinevaid ameteid sisaldava mosaiigi. 15-18-aastastest pälvis esikoha Virve Kass, kelle ristsõna kajastas samuti erinevaid ameteid, kuid need tuli ära arvata piltide järgi. 

Žürii (Tarmo Tuule ajakirjast Ristik, Mari Annus ja Aule Kink SA Innovest ning Kaia Sepman Tallinna Karjäärikeskusest) tõi esile just eriilmeliste tööde rohkuse. Parimate valimisel hindas žürii huvitavat lahenduskäiku, korrektset vormistust, keerukuse astet, küsimuse ja vastuse kattuvust ning keelelist korrektsusest. Kindlasti pidi ristsõna ka teemasse sobituma ning olema põnev lahendada.

Žüriiliige Aule Kink tundis rõõmu, et noored olid sõnu haridus ja tööturg väga erinevalt lahti mõtestanud. „Väga palju ristsõnu oli just mitmesuguste elukutsete kohta, loodan, et ristsõnu koostades mõtlesid nad ka võimalike variantide peale, kelleks tulevikus saada.“

Mõlema vanusekategooria kolm parimat saavad auhinnaks Rajaleidja mälupulk-käepaelad, ja tasuta ristsõnade koostamise koolituse ajakirjalt Ristik. Noorema vanusekategooria võitjaid rõõmustab järgmisel poolaastal ajakirja Ripsik tasuta tellimus ning vanemaid Ristiku oma. Eriauhinnad pani välja ka SA Innove.  

Konkursi eesmärk oli kutsuda noori otsima ideid ristsõnade koostamiseks Rajaleidja portaalist ning panna neid mõtlema oma tulevikuplaanide üle. 

Rajaleidja plaanib parimaid ristsõnu kasutada noorte infomessidel Karjäärikohviku boksis, et ka eakaaslased noorte endi koostatud ristsõnu saaksid lahendada. 

Konkursi tulemused ning parimad ristsõnad leiab aadressilt www.rajaleidja.ee/ristsona

Rajaleidjat toetab Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond.

Edastas: Mari Annus Lisatud 12. mail 2010

"Eesmärgiks on koostada jätkusuutlik kava, mis oleks selgelt fokusseeritud elukestva õppe võtmeteemadele ja probleemkohtadele, mille lahendamisest sõltub olulisel määral Eesti hariduse ja kogu meie ühiskonna jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime," rääkis Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls. "Strateegia koostamine on kavandatud avaliku protsessina, milles osalevad lisaks haridusekspertidele ka teised huvitatud isikud, sh erinevate eluvaldkondade esindajad, töövõtjad ja tööandjad, sest tahes tahtmata puudutab hariduse korralduse ja sisu tulevik kõiki inimesi."

Arutelust võtab osa erinevate elualade esindajatest kokku pandud komisjon, kuhu oma esindajad on välja pakkunud kõik kolm Eesti haritusstrateegia 2020 algatanud organisatsiooni - Eesti Koostöö Kogu, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Haridusfoorum. Juhtkomisjoni kuuluvad Andres Keevallik, Margit Sutrop, Olav Aarna, Krista Loogma, Anu Toots, Kalle Küttis, Epp Rebane, Tiina Annus ning Mati Heidmets, kes astub üles peaettekandega teemal "Eesti haridusstrateegia 2020: võtmeteemad ja töökorraldus". Sõna võtab ka endine Tartu Ülikooli rektor ja haridusekspert Jaak Aaviksoo.

Valmiv kava sisaldab konkreetseid juhiseid ja muudatusettepanekuid ning valmib hiljemalt 1. juuliks 2011.

12. mai arutelu toetavad materjalid on kättesaadavad Eesti Koostöö Kogu kodulehel (http://www.kogu.ee/). Koduleheküljel on samuti ülevaade senisest tegevusest Eesti pikaajalise haridusstrateegia väljatöötamiseks.

Eesti Koostöö Kogu
Lisatud 12. mail 2010  

Tallinna noore kultuuritegija, tegusa õpilase ja sporditegelase auhinnad annab laureaatidele üle haridusameti juhataja Andres Pajula. Sel aastal Kultuuripealinna 2011 ettevalmistuste raames teistkordselt toimunud konkursside eesmärgiks on tegusate koolinoorte tunnustamine ja motiveerimine. Kuna seni on õpilasi tunnustatud peamiselt õpitulemuste, ainekonkurssidel ja olümpiaadidel saavutatu eest, pidas haridusamet vajalikuks väärtustada ka noore inimese andekust, aktiivset, vastutustundlikku ja loovat ellusuhtumist ning tema positiivset eeskuju eakaaslastele.

Konkursiga Tallinna noor kultuuritegija soovib haridusamet tunnustada pealinna üldhariduskoolide aktiivseid, loomingulisi ja kultuurihuvilisi õpilasi, väärtustada õpilaste loovat tegevust ning tutvustada seda laiemale avalikkusele.

Tiitli Tallinna noor kultuuritegija 2010 pälvisid: Hans Christian Aavik (Rocca al Mare Kool), Mari-Ann Esajas (Lasnamäe Üldgümnaasium), Eliisabet Hollman (Pirita Majandusgümnaasium), Veronika Issajeva (Tallinna Muusikakool), Grettel Killing (Tallinna Muusikakool), Carine Jessica Kostla (Tallinna 32. Keskkool), Markus Kraavi (Tallinna Järveotsa Gümnaasium), Piret Kuusik (Tallinna Huvikeskus Kullo), Peeter Margus (Vanalinna Hariduskolleegium), Priit Loo (Tallinna Ühisgümnaasium), Kätlyn Metsmaa (Tallinna Kuristiku Gümnaasium), Edgar Mironov (Tallinna Huvikeskus Kullo), Darja Muratova (Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium), Nikita Ofitserov (Tallinna Pae Gümnaasium), Mirjam Parve (Vanalinna Hariduskolleegium) ja Iiris Vesik (Jakob Westholmi Gümnaasium).

Konkursi Tallinna tegus õpilane kaudu tunnustatakse õpilasi, kes oma tegutsemisega on suureks eeskujuks teistele. Nad on eakaaslastele eestvedajateks, viivad ellu omaalgatuslikke ideid, korraldavad heategevuskampaaniaid, toredaid õpilasüritusi ning on aktiivsed linnakodanikud. Tallinna
tegusad õpilased on Diana Brodskaja (Haabersti Vene Gümnaasium), Anita Kivest (Liivalaia Gümnaasium), Martin Meitern (Tallinna Reaalkool), Maksim Mišin (Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium), Sten-Arne Otsmaa (Tallinna Saksa Gümnaasium), Anete Pelmas (Tallinna Järveotsa Gümnaasium), Sergei Petunov (Ehte Humanitaargümnaasium), Gerli Liis Pihu (Tallinna Kivimäe Põhikool), Hasan Steinberg (Tallinna Ühisgümnaasium), Agnes Suurväli (Lasnamäe Üldgümnaasium), Andre Sõstar (Tallinna Rahumäe Põhikool) ja Nikolai Tšerkassov (Tallinna Läänemere Gümnaasium).

Konkursiga Tallinna tegus sporditegelane väärtustatakse aktiivseid spordivaldkonna ja tervislike eluviiside propageerijaid ning koolide sporditegevuse hoogustajaid ja tutvustatakse neid laiemale avalikkusele. Tegusad sporditegelased on Martin Hõbemägi (Tallinna Lilleküla Gümnaasium), Maarja Linda Ojarand (Tallinna Kivimäe Põhikool), Kert Pütsepp (Tallinna Reaalkool), Aleksandr Šved (Tallinna Tõnismäe Reaalkool) ja Anastassia Tseluiko (Tallinna Pae Gümnaasium).

Kandidaate konkursile sai esitada haridusasutuse juhtkond, õpilasomavalitsus ja hoolekogu, samuti õpetajad, kaasõpilased ja lapsevanemad. Otsuse tunnustuse omistamiseks tegi Tallinna Haridusameti poolt moodustatud žürii.

Tallinna Haridusamet
Lisatud 12. mail 2010

Muuseum on täis lugusid nii ööl kui päeval. Seda, kas öised lood erinevad päevastest lugudest ning kas mängukarud kõnnivad öösel ringi, saab teada 15. mail toimuval MUUSEUMIÖÖL. Muuseum on tasuta avatud kell 18-22, mängutuba on suletud.

Muuseumi õuemaja pakub vaatamiseks kaht ajutist näitust: Eva Kõivu fantaasiaküllaste nukkude näitusel  „Üks Sõrmus juhib neid... VOL2“ on välja pandud kuulsa filmitriloogia "Sõrmuste isand" tegelasi kujutavad nukud. Eesti nukutegijate loomingu näitus „Koosmäng“ seob omavahel 26 Eesti nukumeistrit, kes on soovinud teha poemänguasjadest erinevaid hingestatud mänguasju või erilisi kingitusi oma sõpradele.

Maikuu lõpul, 30. mail algusega kell 12 tähistab mänguasjamuuseum oma 16. sünnipäeva, avades uue maja- TEATRI KODU.  Kell 12 ja 15 saab Teatri Kodu uues saalis vaadata lastelavastust SIPSIK, lisaks pakutakse sünnipäevapeole kohaselt torti ning limonaadi ja korraldatakse ringkäike muuseumi uues hoones. Nii Teatri Kodu kui ka mänguasjamuuseum on kõigile kogu päeva priilt avatud.

Tartu Mänguasjamuuseum asub aadressil Lutsu 8 ja on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18. Muuseumis saab näha püsiekspositsiooni vanadest nukkudest ja mänguasjadest läbi aegade, väljapanekuid filmi- ja teatrinukkudest nii Eestist kui mujalt maailmast ning külastada laste mängutuba. Lähem teave muuseumi kohta  või telefonil 7461 777. Teatri Kodu info: www.teatrikodu.ee või telefonil 7461 061.

Marge Pärnits, Tartu Mänguasjamuuseum 
Lisatud 12. mail 2010