Loodav riigigümnaasium jääks kava kohaselt ainsaks Haapsalu gümnaasiumiks. "Näeme sellena praeguse Wiedemanni gümnaasiumi hoonet, mis on sobiva suurusega ja sobib akadeemiliseks gümnaasiumiks oma ajaloolise hõngu poolest," ütles Haapsalu haridusosakonna juhataja Mari-Epp Täht.

Kuigi Haapsalu laste arv kahaneb 2013. aastaks 200 võrra, sunnib koolivõrku optimeerima hoopis koolimajade kehv seisukord. Remonti vajavad kõik viis koolihoonet.

Ainuüksi Wiedemanni gümnaasiumi remondiks kuluks Tähe sõnul vähemalt 40 miljonit krooni. "Linnal selleks raha ei ole ega saa olema ka lähemas tulevikus," nentis Täht ja lisas, et kui riik ostaks linnalt ära Wiedemanni maja, saaks müügist saadud rahaga korda teha teisi koolihooneid.

Kui ministeerium on plaaniga nõus, jääks aasta 2010 Tähe sõnul läbirääkmisteks, ehitus võiks alata 2011 ja riigigümnaasium alustaks tööd 2012.

Kui ministeerium plaaniga nõus ei ole, võiks Tähe sõnul ühisgümnaasiumi idee nimel seljad kokku panna ümberkaudsed vallad, kus pole üldse gümnaasiumi, Ridala, Martna ja Oru ning võib-olla ka Taebla.

Haapsalu linnavalitsus loodab juba sel kuul saada volikogult loa alustada ministeeriumiga riigümnaasiumi asjus läbirääkimisi. Üks gümnaasium on aastast 2011 Haapsallu planeeritud ka Läänemaa koolivõrgu analüüsis.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, Viljandi linnavolikogu esimees Tarmo Loodus ja linnapea Kalle Jents kirjutasid esmaspäeval Viljandi raekojas alla kokkulepele gümnaasiumiklassidega riigigümnaasiumi loomiseks Viljandi linnas, uus kool asub tegutsema 31. augustil 2012. aastal.

Vastavalt Viljandi linnavolikogu 28. aprillil vastu võetud otsusele ning ministeeriumi ja Viljandi linna vahelisele kokkuleppele on ümberkorralduste ja uue kooli loomise tähtaeg 31. augustil 2012.

Allikas: BNS Lisatud 11. mail 2010

Tänavusele "Esimese sammu" konkursile esitati kokku 5 preemia statuudile vastavat kandidaati, esitatud tööde seas oli kaks proosapala ja kolm luulevalikut. "Nagu preemiat üle andes tõdes ka žürii esimees Hannes Varblane, olid esitatud luulevalikud tänavu üsna ühesuguse tasemega ning jäid mõjuvuselt proosale pisut alla. Kahest proosapalast valis žürii välja Margit Sirenzky "Raadio" kui silmapaistvalt hästi komponeeritud ja tervikuks seotud lühiloo," ütles Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär ja kirjanduspreemia žüriiliige Marja Unt.

Žürii koosseisu kuulusid veel Lugemisaasta projektijuht Krista Ojasaar, kirjanik ja selle aasta festivali patroon Hannes Varblane, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees, kirjanik ja literaat Berk Vaher ning "Esimene samm" 2009. aasta laureaat Berit Kaschan.

Aastal 2007 MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista poolt Tartu Kultuurkapitali juurde loodud kirjanduspreemia  "Esimene samm" abil soovitakse edendada Eesti kirjanduselu. "Esimese sammu" preemiale saavad kandideerida autorid oma ilukirjanduslike debüüttekstidega, mis on eelneva aasta jooksul perioodikas avaldatud.

Lisainfo Prima Vista kohta: http://kirjandusfestival.tartu.ee/

Hedli Mangus, Kirjandusfestivali Prima Vista reklaamijuht
Lisatud 11. mail 2010

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul kavatseb Eesti haridusvaldkonnas seada "Euroopa 2020" põhieesmärkide kõrvale lisaks ka riigisisesed prioriteedid, mille saavutamisele tuleb järgmise kümnendi jooksul erilist tähelepanu pöörata.

"Arvestades Eesti tööturu olukorda ning uue majanduskasvu nõudmisi ja võimalusi on võtmeks eri- või kutsealase ettevalmistuseta inimestele kutse- või kõrghariduse omandamiseks riigipoolse toetuse pakkumine. Selleks olemegi käivitanud riiklikud programmid "Tule" ja "Kutse", millest esimene on mõeldud neile, kes tahavad jätkata katkenud õpinguid kõrgkoolis, teine vastavalt kutseõppes jätkajaile," ütles Lukas.

Ilma eri- või kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaalu tuleb Eestis vähendada alla 30 protsendi tasemele. Inimesed, kellel puudub eri- või kutsealane ettevalmistus kõrg- või kutseharidussüsteemis, moodustavad praegu 35 protsenti 25-64-aastaste vanusegrupist. Ilma erialase hariduseta isikute osakaal on kõige suurem noorimas vanusegrupis ehk 25-34-aastaste seas, märkis ministeerium.

Lisaks hariduspoliitika alastele prioriteetidele on Euroopa valinud kolm numbrilist eesmäri. Nii peab täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr aastaks 2020 suurenema 17 protsendini. 2009. aastal oli vastav määr 10,6 protsenti, Eesti täiskasvanuhariduse arengukava aastateks 2009-2013 seab aga eesmärgiks 13,5 protsendini jõudmise juba aastaks 2013.

Samuti soovib EL, et madala haridustasemega ja õpinguid mittejätkavate noorte osakaal peab jääma alla 10 protsendi ning vähemalt 40 protsenti uuest põlvkonnast peab omandama kolmanda taseme hariduse.

Haridusministrid peaksid kokku leppima ning tegema ühised ettepanekud 16.-17. juunil toimuva Euroopa Ülemkogu jaoks, kui valitsusjuhid plaanivad heaks kiita strateegia "Euroopa 2020".

Allikas: BNS Lisatud 11. mail 2010

Elektrooniline noodikogu ehk e-noodikogu on hea tahte avaldus, millega raamatukogu teeb oma kodulehe vahendusel kõigile tasuta kättesaadavaks nende autorite teosed, kes soovivad oma loomingut levitada võimalikult laiale auditooriumile. Muusikateosed võivad olla mistahes žanris, samuti pole autoritele vanuselist piirangut.

E-noodikogus laetakse muusikateosed üles pdf-formaadis failidena. Kõigil kasutajatel on võimalus teostega tutvuda ning neid välja printida, keelatud on failide sisu muuta ning ärilisel eesmärgil kasutada.

Autoriga sõlmitakse lihtlitsentsileping ning autoril on õigus teoste kättesaadavust ajaliselt piirata. Teos ei tohi samal ajal olla seotud teiste lepingutega, mis võiksid vaba kasutust piirata.

Soovitavalt peaksid e-noodikokku saadetavad teosed olema vormistatud arvuti noodigraafikaprogrammi abil. Käsitsi kirjutatud noote laetakse üles vaid juhul, kui nende kvaliteet seda võimaldab. Ka Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakonnas on kõigil soovijail võimalik kasutada noodigraafikaprogrammi eeldusel, et omatakse selleks piisavat väljaõpet.

Eelnevalt trükis ilmunud noodiväljaandest paljundatud või skaneeritud muusikateoseid e-noodikokku vastu ei võeta.

Autoritel tuleks esmalt tutvuda e-noodikogu kasutamise tingimustega keskraamatukogu Muusikalehel (http://www.keskraamatukogu.ee/muusika), vajadusel küsida lisainfot telefonil 683 0912 ning seejärel saata oma teos(ed) pdf-failina e-posti teel aadressile muusika@tln.lib.ee või välja
prindituna posti teel aadressile: Muusikaosakond, Estonia pst 8, 15044 Tallinn. Kindlasti tuleb lisada oma kontaktandmed (ees- ja perekonnanimi, telefon, e-posti- või postiaadress).

Tallinna Keskraamatukogu
Lisatud 11. mail 2010

Näitusel tutvustatakse Eesti kartograafia arengulugu. Välja on pandud Eesti oma kaarditeod alates esimestest eestikeelsetest kaartidest kuni tänapäevani. Samuti tutvustatakse eri aegadel kasutatud kaardivalmistamise tehnoloogiaid. Lihtsamaid kaarditegemise töövõtteid on võimalik igal külastajal endal järele proovida. Samuti saavad huvilised koostada näiteks oma kodukoha kaardi või joonistada oma nägemuse Eestimaast ja maailmast.

„Kaart on kunst ja inimeste kunstitaju peegeldus, maailma mõistmise peegeldus ja mõjutaja ning seeläbi rahvuse ajaloo kroonika,“ ütles näituse üks koostajaid, TÜ geoinformaatika ja kartograafia professor Tõnu Oja. „Veel on inimesi, kes on osalenud suhteliselt pikas lõigus kaardiajaloos läbi keerulise aja ning otstarbekas on see mälu koos esemelise varaga süsteemselt kirja panna.“

Väljapaneku koostamisel on silmas peetud eelkõige geograafia- ja kartograafiahuvilisi õpilasi ja üliõpilasi aga ka tavaelus rohkem või vähem kaarte kasutavaid inimesi. Koostöös geograafiaõpetajatega korraldatakse maikuus kooliõpilastele ekskursioone ja õpitubasid, mis oleksid põhi- ja keskkooli geograafiatundide täienduseks.

Ettevõtmine on pühendatud tänaste Eesti kartograafide suurele õpetajale Lev Vassiljevile, kelle sünnist möödub tänavu 90 aastat.

Näituse koostasid Raivo Aunap, Heino Mardiste, Kiira Mõisja, Taavi Pae ja Tõnu Oja Tartu Ülikooli geograafia osakonnast ning Jüri Jagomägi ja Leida Lepik kaardikirjastusest Regio. Väljapaneku „Eesti oma kaarditeod“ kujundas Teele Nöps.

Näitus on avatud teisipäevast pühapäevani kell 11.00‑18.00 ning jääb väljapanekule augusti lõpuni.

Tartu Ülikool
Lisatud 11. mail 2010

Liiklusolümpiaadil pannakse kõikide Haabersti koolide 1.-3. klasside õpilaste liiklusalased teadmised proovile kahes osas. Teoreetiline osa leiab aset Haabersti Vaba Aja Keskuse ruumides (Ehitajate tee 109a/2), sellele järgneb praktiline osa Haabersti Liikluslinnakus (Õismäe tee 130, Õismäe Humanitaargümnaasiumi kõrval).

Teoreetiline voor koosneb liiklusohutuse ja liiklusreeglite teemalisest viktoriinist. Praktilises voorus peavad võistkonnad läbima ette antud ülesanded jalgratturitena. Võistlusel hinnatakse liiklusalaseid teadmisi (liiklusmärkide, käemärkide tundmist ning praktilist liiklemisoskust).

Liiklusolümpiaadi eesmärgiks on kinnistada liiklusohutusalaseid teadmisi, propageerida laste seas jalgratturi juhilubade eksami sooritamise võimalust ja selgitada välja tublimad väikesed liiklejad Haabersti piirkonnas.

Parimatele on auhinnad välja pannud Haabersti Vaba Aja Keskus.

Haabersti Linnaosa Valitsus
Lisatud 10. mail 2010

56 protsenti küsitlusele vastanutest leidis, et üliõpilased peaksid saama valida rektorit. 71 protsenti arvas, et tudengitel peaks olema õigus oma esindajate kaudu otsustada kõrgkooli eelarve, sealhulgas õppemaksude määrade üle.

"Küsitluse tulemused näitavad, et väliste osapoolte kaasamiseks ülikoolide juhtimisse tuleb leida teisi lahendusi kui üliõpilaste ja õppejõudude osalusvõimaluste vähendamine," sõnas EÜL-i juhatuse aseesimees Eimar Veldre.

52 protsendi vastanute arvates pole poliitikute, ettevõtjate ja ekspertide kaasamine kõrgkooli juhtimisse põhjendatud.

Küsitlus viidi läbi elektrooniliselt aprillis ning selles osales 486 tudengit. Küsitluse läbiviimist toetas Kodanikuühiskonna sihtkapital projekti "Teadlik kaasamine üliõpilaskonnas" raames.

Allikas: BNS Lisatud 10. mail 2010

Vilde elas oma elust 20 aastat välismaal, rändas rongide ja laevaga, elas paljudes suurlinnades. Nii sai Vilde esimene tõeline eurooplane Eestis. Ta on üks enim rännanud kirjanik ja tema sulest on ilmunud palju reisikirju. Vilde reisikirjad on alati vürtsitatud huumori ja teatava annuse eneseirooniaga. Enamus neist on ilmunud 20. saj. alguse ajalehtedes järjejutuna, eri raamatuna on ilmunud vaid valik katkendeid.

Muuseumiööl on viimaseid päevi võimalik vaadata näitust "Kirjanik kohvriga" ja lapsed saavad kogu päeva vältel meisterdada vahvaid papist reisikohvreid ning saata sõbrale ainulaadseid postkaarte.

Ilusa ilma puhul toimub kogu tegevus muuseumi esisel platsil

Üritus toimub koostöös Tallinna Ühisgümnaasiumi, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Sikupilli Gümnaasiumiga

Linnarahvale pakume sooja teed!

ÜRITUS ON TASUTA!!

Muuseumisse sissepääs tasuta alates 18.00.

Lisainfo: www.linnamuuseum.ee/vilde

Lisatud 10. mail 2010

Tule kahepäevasele tasuta noorteseminarile, mis toimub Tartus Atlantise keskuses 14.–15. mail 2010. a.
 
Üheskoos leiame vastused Sinu kõige päevakohasematele küsimustele ja kõneleme...
* Eesti kõrghariduse kvaliteedist
* meie kõrghariduse vastavusest Euroopa standartidele
* kõigist Eesti tudengielu varjatud boonustest
* noorte karjääriperspektiividest Eestis ja Euroopa Liidus
 
Täpsem info ja registreerumine kodulehel: www.enta.ee/study-in-estonia
 
Noorteseminarile on oodatud 10., 11. ja 12. klassi õpilased!
 
Kiirusta, sest vabade kohtade arv on piiratud! Registreerumise tähtaeg on 12. mai 2010.
 
Lisatud 10. mail 2010

„Rändega seonduvaid seaduspärasusi on püütud lahti mõtestada juba alates 19. sajandi lõpust, kui oli vallandunud Euroopa rahvastike ulatuslik väljaränne. Rände käsitlemisel on üldjuhul lähtutud majandusliku mõtte loogikast. Oma vaatenurk, kuidas rändeprotsessid ühes rahvastikus kujunevad, on sellele ka rahvastikuteooriatel. Demograafilise ülemineku teoreetilises raamistikus võimaldab Wilbur Zelinsky rändeülemineku teooria käsitleda rändeprotsesside põhimõttelisi seaduspärasusi sarnaselt teiste rahvastikuprotsessidega suhteliselt iseseisva süsteemina. Oma loengus püüan selgitada, miks paljutki, mida täna meedias ja poliitikas kuuleme (Eesti väljarände tegelik suurus, noorte osakaal selles, vajadus sisserändeks jmt), tuleb pidada pigem müüdiks,“ tutvustab loengut Luule Sakkeus.

Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituudi direktor vanemteadur Luule Sakkeus on majandus-, sotsioloogia- ja demograafiaharidusega rahvastikuteadlane, kes on oma teadlastee algusest 1970ndate lõpus tegelenud Eesti rändeprotsesside kaardistamisega. Nõukogudeaegse ülimahuka rändekäibe tõttu Eestis kujunenud arvukas välispäritolu rahvastik on pakkunud ainest hindamaks rahvastikuarengust tulenevaid erisusi selle rahvastikurühma sündimus-, koosellumus- ja tervisekäitumises. Luule Sakkeus pälvis ühes kolleegidega 2000. aastal Eesti riikliku teaduspreemia sotsiaalteaduste vallas.

Studia Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Loengud toimuvad üks kord kuus neljapäeviti. Loengutesse kuulama ja diskuteerima on oodatud kõik huvilised nii Tallinna Ülikoolist kui ka väljastpoolt. Loengusarja läbimisel on võimalik teenida kaks ainepunkti, loengutes osalemine on tasuta. Juba toimunud loenguid on võimalik vaadata Tallinna Virtuaalses Ülikoolis.

Tallinna Ülikooli Studia Generalia – avaram pilt maailmast!

Lisainfo: www.tlu.ee/studiageneralia     

Lisatud 10. mail 2010