Riik määrab kultuuristipendiumid oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetustena õpinguiks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes.

Igal aastal määratakse 20 stipendiumi, mille suurus on tänavu 36.000 krooni, teatas kultuuriministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Välisõpinguid toetava stipendiumi said Neeme Ots ja Liis Joamets muusikaõpinguteks Sibeliuse akadeemias, Elisabeth Klement ja Margo Niit kunstiõpinguteks Gerrit Rietveldi akadeemias, Kadri Tegelmann ja Maria Leppoja muusikaõpinguteks Haagi kuninglikus konservatooriumis, Liis Lulla muusikaõpinguteks Amsterdami konservatooriumis, Kaija Lukas muusikaõpinguteks Philadelphia Templei ülikoolis, Eva-Maria Murel enesetäienduseks Toyama klaasikunsti instituudis ja Greet Kallikorm animatsiooniõpinguteks kuninglikus kunstikolledžis Londonis.

Oluliste kultuuriprojektide teostamise stipendiumi said Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia laste- ja noortenäidendite võistluse "Näitekirjanike kasvulava" läbiviimiseks, Mail Sildos kultuuripealinna projektide ettevalmistamiseks, Annely Köster koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta eestvedamiseks, Mart Kangro tantsulavastuse "Räägi mulle, tantsi mulle" loomiseks, Jaan Evart uurimustöö kirjutamiseks Eesti 1970. aastate kultuuritrükiste kujundusest, Ivar Sakk monograafia "Kiri läbi aegade" koostamiseks, Ülo Pikkov raamatu "Animasoofia. Teoreetilisi kirjutisi animatsioonifilmist" koostamiseks, Juko-Mart Kõlar rahvusvaheliste kontserdiprojektide korralduseks 2010/2011 hooajal, MTÜ Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel rahvatantsukontsertide korraldamiseks ja festivalidel osalemiseks 2010. aastal ning Laine Sepp ülevabariigilise Kuressaare poiste keelpillifestivali korraldamiseks.

Stipendiumide pidulik üleandmine toimub 13. mail kultuuriministeeriumis.

Allikas: BNS Lisatud 5. mail 2010

Eesti suurima noorte spordi- ja heategevusürituse tulud lähevad ainulaadse ratastooli-mängupargi rajamise toetuseks Haapsalu Neuroloogilisesse Rehabilitatsioonikeskusesse.

Jooksusüsteem
Jooks peetakse viies vanusegrupis 5., 6., 7., 8. ja 9. klassi noortele. Iga kool sai välja panna piiramatul arvul võistkondi, samuti saavad osaleda spordikoolide, sõpruskondade jne võistkonnad. Võistkonnas on kaheksa liiget, iga laps läbib 200-meetri pikkuse distantsi. Teatejooksul ei selgitata välja kiiremaid, vaid oluline on osavõtt. NB Registreerimine on lõppenud.

Fotokonkurss
Kõigile osalejatele ja huvilistele on avatud fotokonkurss „Teatejooks“ Delfi keskkonnas, kuhu on oodatud fotod võistkondadest, kes 6. mail Teatejooksust osa võtavad. Auhinna – Solarise keskuse kinkekaardi väärtuses 2400 krooni – võidab kõige lõbusam võistkond.

Heategevus
Pealtvaatajad ning igaüks, kes soovib omalt poolt anda panuse Teatejooksule ja laste eesmärgi täitumisele, saab teha annetuse aastaringselt avatud heategevusnumbrile 900 7777 (kõne hind 35 krooni) ja SEB Pangas asuvale Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse heategevuskontole 10220055979011.

Teatejooksu peakorraldaja on võistluste korraldamise ja sportlaste esindamisega tegelev MTÜ Tallinnmeeting.

Lisainfo: www.teatejooks.ee

Allikas: BNS Lisatud 5. mail 2010

Ühingu The Smallpeice Trust mõte oli väärt proovimist, kuna ka Reaalkooli reaalainete õppesuund toetab insenertehniliste ülesannete lahendamist.

2006. aastal avas Euroopa Liidu Sotsiaalfond meetme, millest oli võimalik taotleda idee teostamiseks toetust. Projekti pealkirjaks sai “Tehnoloogiakool üldhariduskoolis” ning eesmärgiks edendada põhikooli õpilaste huvi reaal- ja loodusainete vastu ning arendada rakenduslikku õppetegevust. Teisisõnu – laste ette seatakse inseneriülesanne, neid pannakse nuputama huvitava tööülesande kallal, tuletama meelde koolis õpitut ning seejärel kasutama oma käsitööoskusi, et valmistada mingi toimiv ese või seade.

Projekti käigus koostati kaheksa ülesannet erinevatel teemadel:
•    tuulegeneraator
•    silla ehitamine
•    linnamakett
•    ahelreaktsioonid
•    esiaja tehnoloogiad
•    õhusõiduk
•    robootika
•    disain ja tootmine.
Kokku osales 115 õpilast 19 erinevast koolist.

2008.-2009. õppeaastal leidsime endale head mõttekaaslased Tartu Kivilinna Gümnaasiumi ja MTÜ Robootika näol. Koos taotlesime raha Haridus- ja Teadusministeeriumilt, et läbi viia tehnoloogiapäevad üheaegselt nii Tallinnas kui ka Tartus.
Järgmisel õppeaastal ühines meiega Pärnu Ühisgümnaasium ja rahaliselt asus toetama Tiigrihüppe Sihtasutus.

2009.-2010. õppeaastal toimusid tehnoloogiapäevad samaaegselt juba kolmes linnas – Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Kõige huvitavamaks ülesandeks kujunes ahelreaktsioonide mehhanismi ehitamine, kus oli vaja tunda nii robootikat, füüsikat kui ka tehnoloogiat. Ürituste materjalidega saab tutvuda projekti koduleheküljel www.real.edu.ee/tehnoloogia.

Loodame, et saame jätkata tehnoloogiapäevadega ka tuleval õppeaastal, sest Eestimaa koolides õpib palju teadmishimulisi lapsi.

Kohtumiseni sügisesel koolivaheajal Tallinna Reaalkoolis, Tartu Kivilinna Gümnaasiumis ja Pärnu Ühisgümnaasiumis.

Jaana Roht
Tallinna Reaalkooli arendusjuht
Lisatud 5. mail 2010

Artikli täistekst ajalehe Õhtuleht veebilehel.

Lisatud 5. mail 2010

Lauri Kitsnik, kes läheb õppima japanoloogiat Cambridge’i ülikooli sõnas, et antud erialal napib Eestis doktorikraadiga asjatundjaid. Valitud koolis aga on tugevad uurimistraditsioonid ja üks Euroopa parimaid Jaapani-alaseid raamatukogusid. Doktoritöö teeb Kitsing kirjanduse ja filmi seostest tänapäeva Jaapani kultuuris. 

Stipendiumisaajate valikul võeti muuhulgas arvesse kandidaadi motiveeritust, eelnevat teadustöö kogemust, valitud välisülikooli taset ning riigi jaoks prioriteetseid valdkondi.

„Kõik senised ja tulevased välismaale õppima minevad doktorandid peaksid kindlasti omama väga tugevat sidet mõne Eesti ülikooliga, mis tuleb teadustöö osas kasuks mõlemale poolele ning mis kindlasti hõlbustab ka tulevaste doktorite tagasitulekut pärast välisõpingute lõppu,“ sõnas hindamiskomisjoni liige, Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Haller. „Järgmistel aastatel sooviks kandidaatide hulgas näha enam tehnoloogiliste valdkondade esindajaid“, lisas ta.

Programmi algusest kuni tänaseni on toetatud 107 tudengi välisõpinguid. 2009/2010 õppeaastal õpib või ootab artiklite avaldamist ja kraadi kaitsmise võimalust 65 tudengit, neist stipendiumi makstakse 34le. 

Kogu programmi jooksul on kraadini jõudnud 33 stipendiaati, neist kümme 2009. aastal. Enamik lõpetajatest töötavad õppejõudude või teaduritena ülikoolides.

Tartu Ülikool
Lisatud 5. mail 2010

Seminari korraldajate eesmärk on teavitada noorsootöötajaid laste ja noorte vaimse tervise olukorrast ning olulisematest probleemidest (psüühika- ning käitumishäired jne).

Seminar pakub isiksuse-, ja suhtlemis- ja teiste probleemide ennetamiseks, märkamiseks ning tulemuslikuks problmeemilahenduseks vajalikke teadmisi ja oskusi.

Seminaril käsitletakse lisaks vaimsusele ka vabadust ja tema piire - pinged kodudes, koolides ja ühiskonnas. Tutvustatakse Eesti noorte irratsionaalseid mõtteid ja enim levinud vaateid, mis takistavad noortel edasi liikuda ning areneda. Lahatakse Norra ja Eesti laste ja perede probleeme keskendudes hetkeolukorrale jpm.

Seminaril esinevad: luuletaja ja ajakirja “Meie Pere” peatoimetaja Doris Kareva, psühholoog ja õppejõud Toivo Niiberg, praktik ja õpetaja Ingvar Villido (Lilleoru), laste ja noorte psühhiaater Anne Daniel-Karlsen.

Seminaril tulevad esitamisele järgmised ettekanded:
“Oma arvamuse hind", Doris Kareva;
“Eesti noorte seas enim levinud väärad väärtushinnangud ja hoiakud, mis takistavad nende normaalset arengut”, Toivo Niiberg;
“Miks noored on sellised nagu nad on?”, Ingvar Villido;
"Norra ja Eesti laste vaimse tervise kogemuslik võrdlus", Anne Daniel-Karlsen.
 
Seminaril osalemiseks on vajalik eelregistreerumine. Kuna huvi seminari vastu on suur ning kohtade arv on piiratud, siis registreeru JUBA TÄNA! Registreerumine lõppeb 13. mail!

REGISTREERU SEMINARILE.

Noorsootöötaja all mõistame lähtuvalt „Noorsootöö Kutseala Kirjelduse” dokumendile kõiki: noorteprojekti töötajaid; noorte infotöötajaid; noorsootöö asutuse noorsootöötajaid; noorteühingu noorsootöötajaid; noorsootöö asutuse juhte; noorteühingu juhte; ringijuhte; huvialajuhte; huvialakooli pedagooge; huvialakooli juhte; noortelaagri kasvatajaid; noortelaagri juhte; kohaliku omavalitsuse noorsoonõunikke; maavalitsuse noorsoonõunikke ja riigi tasandi noorsootöötajaid (riiklikus või mitteriiklikus institutsioonis).

SA Archimedes
Euroopa Noored Eesti büroo
Lisatud 5. mail 2010

Seminari eesmärgid ja sisu:
·        Kummutada mitmeid digitaalset põlvkonda puudutavaid müüte ja illusioone.
·        Anda ülevaade nii kodumaistest kui rahvusvahelistest noorte ja uue meedia valdkonda puudutavatest uuringutest. 
·        Anda teadmisi ja oskusi tegelemaks probleemide ennetamisega; noorte nõustamise ja informeerimisega.
·        Mõtiskleda, kui kaugele käbi kännust siis tegelikult kukkunud on, ja vaadelda, milliseid hirme aga ka ootusi, digitaalne põlvkond vanemates generatsioonides tekitab.
·        Käsitleda virtuaalmaailma ohte ja võimalusi konkreetsete näidete baasil.
·        Anda juhtnööre, kuidas ohtudega toime tulla ning millised on efektiivsed pääseteed?

Seminaril vastatakse järgmistele küsimusele:
·        Mis võiks köita ja huvitada noort inimest ja millest peaks teadma tema juhendaja?
·        Kuhu võiks noori juhendada või juhenduda ja mis konkreetsetel juhtudel võib olla ohtudeks/võimalusteks neis tegevustes?
·        Milliseid võimalusi noored uutes meedia keskkondades üldse näevad ja kuivõrd innovaatiliselt ning loovalt nad pakutud võimalusi kasutada oskavad? 

Seminaril esinevad: IT lektor ja konsultant Henn Sarv, Tartu Ülikooli meediauuringute teadur Andra Siibak ning IT lektor ja koolitaja Kalev Pihl.
 
Seminaril tulevad esitamisele järgmised ettekanded:
"Murdes müüte digitaalsest põlvkonnast", Andra Siibak;
„Teeme padipehme maailma!“, Kalev Pihl.
"Mida tehakse ja mida võiks teha Internetis - Kuidas selle käigus võib rohkem või vähem haiget saada?", Henn Sarv.

Seminaril osalemiseks on vajalik eelregistreerumine. Kuna huvi seminari vastu on suur ning kohtade arv on piiratud, siis registreeru JUBA TÄNA! Registreerumine lõppeb 20. mail!

REGISTREERU SEMINARILE

Noorsootöötaja all mõistame lähtuvalt „Noorsootöö Kutseala Kirjelduse” dokumendile kõiki: noorteprojekti töötajaid; noorte infotöötajaid; noorsootöö asutuse noorsootöötajaid; noorteühingu noorsootöötajaid; noorsootöö asutuse juhte; noorteühingu juhte; ringijuhte; huvialajuhte; huvialakooli pedagooge; huvialakooli juhte; noortelaagri kasvatajaid; noortelaagri juhte; kohaliku omavalitsuse noorsoonõunikke; maavalitsuse noorsoonõunikke ja riigi tasandi noorsootöötajaid (riiklikus või mitteriiklikus institutsioonis).

SA Archimedes
Euroopa Noored Eesti büroo
Lisatud 5. mail 2010

Lisainfo www.facebook.com/emadepaev.

Joonistusvõistlus kestab 7. maini 2010. 

Teate edastas: Kunnar Kukk Lisatud 5. mail 2010

25-kroonise pääsme eest saab vaadata 2009. aasta Euroopa hittfilmi "Lohetätoveeringuga tüdruk".

"Lohetätoveeringuga tüdruk" on Rootsi ajakirjaniku ja kirjaniku Stieg Larssoni (1954-2004) postuumselt ilmunud ja koheselt bestselleriks muutunud trilleritriloogia esimese osa ekraniseering. Rootsi, Taani ja Saksamaa koostööna valminud film räägib loo ajakirjanikust Mikael Blomkvistist ja maailmatasemega häkkerist Lisbeth Salanderist, kes asuvad koos lahendama 40 aasta vanust saladust.

Film linastus Eestis esimest korda kinos Artis käesoleva aasta 22.  jaanuaril. Põltsamaale jõuab see ASi Tallinnfilm vahendusel.

Kuna film sisaldab vägivallastseene, siis ei soovitata seda alla 14-aastastele.

Vabaõhukino etendus toimub kirjandusfestivali Primavista Põltsamaa-päeva raames. Filmiõhtu korraldavad Pressimuuseum ja Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu, kes on ühiseid filmiõhtuid korraldanud Põltsamaa lossi konvendisaalist alates 2009. aasta oktoobrist. Selle aja jooksul on linastunud kaheksa filmi, mida on käinud vaatamas ühtekokku üle 200 inimese.

Pühapäevast filmiõhtut aitab korraldada Artur Talviku pere loodud MTÜ Külakino. Üritust toetab Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp. Filmiõhtule tulles paluvad korraldajad riietuda ilmale
vastavalt. Soovitav on kaasa võtta mõni soe tekk või rätt. Samuti võib termosega kaasa võtta sooja jooki. Film on eestikeelsete subtiitritega ja kestab umbes kella 23.30ni.

Allikas: BNS Lisatud 5. mail 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 5. mail 2010