Päevakava:

15.00 Saabumine (Tartu mnt 3)
 
15.15 Seminari avamine
 
15.20 Tervitussõnad
 
15.25 Elva kooli ajaloost                    
 
15.45 Tööjuhendid kui alus õpilaste isetegevusele J. Käisi didaktika süsteemis
 
16.15 Väljasõit Vapramäele
 
16.30 Tööjuhendite kasutamine looduses         
 
17.45 Seminari lõpetamine                    
 
Üritus on tasuta.
Osalejad saavad koolitustõendi.
 
Transport  
Tartu- Elva 13.50 ja 14.30 (kiirliin)
Vapramäe- Tartu 18.12
 
Palume osalejatel eelnevalt registreeruda meiliaadressil annek@elvag.edu.ee.
 
Elvast Vapramäele sõidu korraldame kohapeal. Selleks palume teatada registreerumisel, kas vajate transporti.

Kavas on tutvuda Soomaa rahvuspargi loodusega vee ja maa peal, teha loodusvaatlusi, meisterdada, mängida seiklus- ja laulumänge jms, õuesõppe vormis. Laager on osalejatele tasuta.

Korraldatud on transport maakonnakeskustest laagripaika ja tagasi, majutus ning toitlustus organiseerijate poolt kolm korda päevas. Laagrisse soovijad peavad oskama suhtlustasandil inglise keelt, et oleks võimalik osaleda rühmatöödes ja suhelda laagrikaaslastega. Organiseerijate poolt on abiks ka eesti-läti-eesti keele tõlk.

Osalemistingimused:
* Konkursile on oodatud osalema 12-15-aastased noored, kes õpivad Tartu, Põlva, Valga ja Võru linna/maakonna koolides.
* Konkursile tuleb esitada põhjenduskiri teemal: "Miks ma soovin tulla looduslaagrisse?", mille pikkus on kuni 1 A4 lehekülge. Kirjale lisada järgmised kontaktandmed: osaleja ja tema vanema või hooldaja nimi, aadress, telefon ja e-posti aadress.
* Põhjenduskiri saata hiljemalt 12. maiks aadressile margit.turb@keskkonnaamet.ee või posti teel Keskkonnaameti Otepää kontor, Kolga tee 28, 67405 Otepää. Teemareale/ümbrikule kirjutada märksõna "Soomaa looduslaager". Komisjon valib välja parimad tööd ja teavitab nende autoreid laagris osalemisest.

Konkurss toimub Eesti-Läti koostööprojekti "Tagasi loodusesse" raames, mida toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti-Läti Programmi vahendusel ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Keskkonnaamet
Lisatud 3. mail 2010

2009/2010. õa võistluse üldteema oli seotud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaga. Märksõnadeks oli hoolivus, märkamine, aitamine, sõprus, koostöö jne.

Lubatud oli esitada töid ka vabalt valitud teemal, mis puudutas Euroopa ühinemise, poliitika, majanduse, kultuuri, Eesti ja Euroopa suhete ning sellega seonduvalt meie igapäevaelu probleeme. 

Parimad saavad diplomid, auhinnad, sh võimaluse osaleda noorsookohtumistel erinevates Euroopa riikides. Autasustamine toimub 2010. aasta mais Tallinna Õpetajate Majas.

Kunstitöödest on samas korraldatud näitus, mis jääb avatud maikuu keskpaigani.

Link: http://www.opetajatemaja.ee/index.php?mod=docs&doc=468&h=6719

Tallinna Õpetajate maja
Lisatud 3. mail 2010

Selleaastasele konkursile laekus 34 tööd, neist 3 eestikeelset teadustööd ja 10 võõrkeelset teadustööd või artiklit, 5 doktoritööd, 12 magistritööd, 1 populaarteaduslik ja 3 rakenduslikku tööd.

"Konkursi eesmärk on väärtustada kasvatusteaduslikke uuringuid, nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil," rääkis konkursi žürii esimees Tallinna Ülikooli professor Leida Talts. "Vaevalt, et keegi tänu sellele konkursile rohkem kasvatusteaduslikke uurimusi läbi hakkab viima, aga konkursi kaudu saab Eesti üldsus rohkem teada tehtud uuringutest ja nende tulemustest," ütles Talts.

Konkursitöid hindas kaheksaliikmeline komisjon, kuhu kuulusid Tallinna ja Tartu ülikoolide, Haridus- ja teadusministeeriumi ja SA Archimedese esindajad. Lisaks uurimistöö kriteeriumitele hinnati töö teema aktuaalsust eesti kasvatusteaduste jaoks ning seotust kasvatusteaduste eri valdkondadega.

Konkursi preemiafond on 38 000 krooni, välja anti kuus auhinda viies erinevas kategoorias. Kasvatusteaduslike tööde konkurssi on korraldatud alates 1990. aastast, konkurssi korraldavad koostöös sihtasutus Archimedes, Haridus- ja teadmisministeerium ning Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts.

2010. aasta kasvatusteaduslike tööde konkursi preemiad:
* Parim eesti keeles publitseeritud teadustöö (8000 krooni) - Aivar Põldveele (Ajaloomuuseum, Tartu Ülikool) töö "Rektor ja pastor Johannes Forselius. Märkmeid eluloost, argielust ja pedagoogikast" eest.

* Parim võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel (6000 krooni) - Jaan Mikule (Tartu Ülikool) ja Richard Lynn'ile (Ulsteri Ülikool) tööde "National IQs predict educational attainment in math, reading and science across 56 nations" ja "Sex differences in reading achievement" eest.

* Heino Liimetsa nimeline preemia publitseeritud/aprobeeritud doktoritöö kategoorias (6000 krooni)

* Klaara Kasele (Tartu Ülikool) töö "A study of science teacher development towards open inquiry teaching through an intervention programme" eest.

* Karin Lukile (Tartu Kivilinna Gümnaasium) töö "Kodu ja kooli koostöö strukturaalsest, funktsionaalsest ning sotsiaalsest aspektist" eest.

* Parim magistritöö (6000 krooni) - Regina Soobardile (Tartu Ülikool) töö "Visuaalse info mõju põhjaveega seotud protsessidest arusaamisel gümnaasiumis" eest.

* Parim didaktilis-rakenduslik töö (6000 krooni) - Irina Logvinale (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus) ja Natalia Maltseva-Zamkovajale (Tallinna Ülikool) töö "Tekstist tekstini" eest.

Lisaks anti tänukirjad:
* Prof. Miia Rannikmäele (Tartu Ülikool) Klaara Kase doktoritöö juhendamise eest; 
* Marika Veissonile (Tallinna Ülikool) Karin Lukki doktoritöö juhendamise eest;
* Ülle Liiberile (Tartu Ülikool) Regina Soobardi magistritöö juhendamise eest.

Esile tõsteti:
* Airi Liimets kogumiku "Muusikalise kontegelikkuse ühendused identiteedi ja diferentsiga" koostamise, kaasautorluse ja toimetamise eest;

* Zoja Raud ja Valery Vodovozov tehnika-alase õppe edendamise eest tööga "Üliõpilaste aktiivsuse suurendamine nüüdisaegse elektroonika õppimisel";

* Eve Kikas, Kätlin Peets, Anu Palu ja Jüri Afanasjev töö "The role of individual and contextual factors in the development of maths" eest.

Sihtasutus Archimedes
Lisatud 3. mail 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 3. mail 2010

Artikli täistekst ajalehe Virumaa Teataja veebilehel.

Lisatud 3. mail 2010

Artikli täistekst ajalehe Sakala veebilehel.

Lisatud 3. mail 2010

Tööõpetuse mõju õpilaste arengule
Tööõpetus meeldis mulle juba õpilasena, kuid ma ei mäleta, et oleksin sellest ülimalt vaimustuses olnud – nostalgiliselt meenub vaid vineerist Buratino saagimine ja selle põletuspliiatsiga kaunistamine. Muidugi sai vaadatud austusega suuremate poiste meistritöid, näiteks metallist serveerimislauda või bensiinimootoriga mudellennukit. Millegipärast olid aga ka siis hakkajamad poisid natuke karmi kuulsusega ja väiksemad ning arglikumad väga nendega sõprust ei sobitanud.

Viieaastased õpingud töö ja tehnikaõpetuse erialal andsid mulle palju. See oli parajalt pikk aeg, et omandada laiad teadmised ja oskused nii tööst kui ka tehnikast. Kateedrijuhatajaks oli sel ajal prof Ants Tarraste. Õppekava sisaldas nii materjalide töötlemist, insenertehnilisi aineid, ainedidaktikat ja –metoodikat ning üldpedagoogilisi aineid. Lisaerialaks sai valida autoõpetuse, mis laiendas veelgi teadmisi tehnikamaailmast ja andis lõpuks mitmele poisile ka elukutse.

Juba praktikatel käies ja seminaritöid kirjutades hakkasid mind huvitama küsimused tööõpetuse mõjust õpilase arengule. Sellest kujunes ka minu diplomitööteema: uurisin töökultuuri ja selle kujunemist tööõpetuse tunnis. Sellest tagasihoidlikust uuringust selgus, et suur mõju töökultuurile avaldab eeskätt õpetaja isiklik töökultuuriline eeskuju ja töökoja ning tööriistade korrasolek, mis loovad hea töökeskkonna. Peab ütlema, et selge aluse minu teadustöö algusele aitas panna juhendaja prof Ants Tarraste, kes aitab oma nõu ja jõuga mind tänapäevani.

Proovinud enne kätt erinevates firmades siirdusin pärast õpinguid tööle Paikuse Põhikooli tööõpetuse õpetajaks. Õpetajaks olemine ja lastega töötamine andis hea kogemuse mõistmaks, kui raske ja keeruline on siiski luua üht hästitoimivat õpikeskkonda, millest tunneksid rõõmu nii lapsed kui ka õpetaja. Esmatähtis selle töö juures on aga õpetaja enda huvi aine vastu ja põlemine, mis nakatub otseselt ka lastele ja tõstab nende õpimotivatsiooni.

Töötades Paikusel tundsin endas soovi ise veel edasi areneda ja end täiendada. Selleks andsid võimaluse magistriõpingud TLÜs pedagoogika erialal. Kunagisest huvist töökultuuri vastu kasvas välja magistritöö teema, mille põhisisuks tööõpetuse ja kutseõpetuse puiduerialade järjepidevus. Põhikooli riiklikku õppekava lugedes leidsin, et seal puudus taotlus ettevalmistuse kujundamiseks elukutse omandamiseks põhikoolijärgses kutseõpetuses, kuigi see on üks põhihariduse eesmärkidest. Sellest tekkis ka küsimus, missugustest tööõpetuse õppetegevustest ja õpilasi iseloomustavatest näitajatest sõltub ikkagi puiduerialade omandamise edukus kutsekoolis. Töö käigus läbiviidud uuringutest sai selgeks, et põhikooli poisid ei suuda hästi lahendada rakenduslikke ülesandeid matemaatikas ja füüsikas, mida ootab neilt kutsekool. Samuti peaks tööõpetus rohkem tähelepanu pöörama õpilaste sensomotoorika arendamisele ning oluline on kujundada õpilastes arusaamu puitdetailide kujumoodustamise põhimõtetest ning baaspindade kasutamises.

Noored mehed tööõpetust arendamas
Pärast magistrikraadi kaitsmist kutsuti mind kohe 2006. aastal TLÜ tööõpetuse osakonda õppejõuks. Alustasin poole lektorikohaga, õpetades metallide käsitsitöötlemist ja metallehistööd. Samas jätkasin tööd ka Paikuse Põhikoolis. Töö tudengitega oli väga huvitav ja väljakutseid esitav. Kuna metallitöö sai mulle südamelähedaseks, kasvasid järgnevatel aastatel metallehistööst välja kolm eraldiseisvat valikainekursust, milles tänapäeva tudengid saavad teadmisi peale traditsiooniliste traat- ja plekkehistööde ka hõbejoodistega jootmisest ning värviliste metallide valutöödest. Kahjuks ei ole antud valdkonnas aga eestikeelset kirjandust ja seetõttu tuli kogu õppematerjal inglise keelest tõlkida ja internetist kokku otsida. Tõlgitud materjalide ja enda kogemuste põhjal olen koostanud paar BeSt programmi poolt rahastatud õpiobjekti, mis on ka tavaõpetajale veebis kättesaadavad (http://metallehis2.andry.pri.ee/, http://metallehis1.andry.pri.ee/) ja loodan selle tööga ka jätkata. Üliõpilastele olen koostanud aga materjalid õpikeskkonda Moodle. Peale eeltoodud ainete on tööõpetuse erialal käima lükatud plastmaterjalide kursus ja CNC tehnoloogia kursus, mida nüüd juhendab noor õppejõud Aron Lips. Puidutöötlemise poolega tegeleb TLÜs minu hea kolleeg ja kursusekaaslane Jaan Keerdo, kes on üldsusele tuntud rohkem haabjameistrina. Kuna õppejõudude kaader on viimaste aastate jooksul tööõpetuses pea täielikult uuenenud, siis noori hakkajaid mehi nõustab ja toetab staažikatest õppejõududest dots. Endel Rihvk.

Õpingute loogilise jätkuna astusin 2008. a. kasvatusteaduste doktoriõppesse, mis aitab loodetavasti ka Eesti tööõpetuse teaduspõhisele arengule kaasa. Kuna leian, et tööõpetus on oluline aine sidumaks põhikooli reaalainete teadmisi õpilaste igapäeva eluga, siis oma uuringus püüan leida vastuseid küsimustele, millised on teadmiste rakenduslikkuse kujunemist toetavad tingimused tööõpetuse ja reaalainete vahel. Probleemile lahenduse leidmiseks olen uurinud ja analüüsinud Põhjamaade ja Eesti tööõpetuse ainekavasid ning intervjueerinud tööõpetuse õpetajaid ja õppejõude Taanis, Rootsis ja Soomes. Tutvumine Põhjamaade tööõpetusega on andnud palju häid kontakte, millest on loota edaspidist tulu ka Eesti tööõpetusele, olgu siis külalisõpetajate-õppejõudude või ühisprojektide näol. Näiteks käis 2009. aasta sügisel Taani tööõpetuse tänapäevasuundi Eesti õpetajatele tutvustamas PhD Bent Illum Kopenhaageni University College UCC koolist. Meie õppejõud aga on läbi viinud praktikume sama kooli üliõpilastele.

Alates eelmisest aastast täidan ülikoolis tööõpetuse õppekava juhi kohuseid ning lühikese ajaga oleme õppejõudude ühiste pingutuste tulemusena uuendanud ja parendanud tööõpetuse õppekava kolme õppemooduliga, mis võimaldavad omandada üliõpilastel teadmisi tehnikateadustest, seda toetavatest reaalainetest ja õppida süvendatult joonestamist. Viimane võimaldab saada peale tööõpetuse põhieriala ka joonestamise õpetaja lisaeriala, mida Eestis aastaid ei ole õpetatudki.

Loomulikult ei tohi ära unustada ka praegu juba töötavat õpetajat, kellele soovime ülikoolis pakkuda üha rohkem erinevaid täiendkoolitusi. Eelmistel aastatel on toimunud läbi täiendkoolituskeskuse sõrmuse valmistamise kursus ja metallehistööde kursus. Pakkusime ka CNC ja tohutööde kursust. Loodetavasti lisandub veelgi uusi ja huvitavaid teemasid.

MA Andry Kikkull
TLÜ tööõpetuse õppekava juht
Lisatud 3. mail 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.  

Lisatud 3. mail 2010

Sinu esimesed kokkupuuted internetiga?
Minu esimene kokkupuude internetiga toimus aastaid tagasi oma kooli arvutikursustel, tollal tundus internet kui uudne imedemaa...

Millise veebilehega alustad oma päeva?
Kui hommikul arvuti käivitan, avaneb minu ees oma kooli koduleht - seega olen alati kursis oma kooli tegemistega! Seejärel vaatan üle erinevad kirjakastid.

Veebileht või keskkond, milleta ei saa elada?
Näiteks: http://kunstiop.edu.ee, www.ekool.ee, www.gag.ee, Google, Koolielu, Delfi, Irfanview, Messenger ja Skype.

Parim abimees veebis töö tegemiseks?
Parim abimees veebis töötegemiseks on senini Google.ee, kuid kasutan ka Wikispace’i, Youtube’i, Blogspot.com’i, oma kodulehte.

Millist töövahendit soovitaksid oma õpilastele? 
Oma õpilastele soovitan Windows Movie Makerit, ArtRage’i, PaintNet’i ja kõiki teisi vababarana kasutatavaid kujundusprogramme.

Sinu suhted sotsiaalse meediaga?
Peale kogukonnaga tegelemise on minu suhted sotsiaalse meediaga pigem tagasihoidlikud, kuna ei ole Orkuti, Facebooki ega ka Twitteri kasutaja. Mind on huvitanud eriala valdkonna suhtlusvahendid nagu e-kirjad, koduleht, kunstiõpetajate veebileht, erinevad piltide ülespanemise keskkonnad.

Lisatud 3. mail 2010