Artikli täistekst Tallinna Postimehe veebilehel.

Lisatud 28. aprillil 2010

26. aprillil 2010 andis haridus- ja teadusminister oma käskkirjaga uuele kõrgkoolile EHTE üle 3 täisakrediteeringut rakenduskõrghariduse õppekavadele. Käesoleval õppeaastal on EHTE-s üle 300 õppuri, neist üle 200 on üliõpilased ja ligi 100 õpivad kutsehariduse õppekavadel.

Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool alustas tegevust 1996. aastal, asutajateks Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Turismifirmade Liit ja OÜ Eesti Hotellikool. Käesoleval ajal on erakõrgkooli pidajaks OÜ EHTE. 2004. aastal ühines EHTE-ga Tallinna Kõrgem Giidikool. EHTE on ainuke täielikult turismivaldkonna õppeasutus Eestis, kus on võimalik omandada rakenduskõrgharidust ja kutseharidust turismi, majutuse ja toitlustuse valdkondades. Lisaks pakub EHTE suurel arvul õpetatavatel erialadel ka täienduskoolituskursusi. EHTE-l on toitlustusteenuseid osutav kohvik ja catering-teenuseid pakutakse kaubamärgi all EHTE-Catering. Eesti toidukultuuriga seotud arendus- ja koolitusprojekte korraldatakse OÜ EHTE-le kuuluva kaubamärgi all Eesti Kulinaariainstituut.

EHTE erineb teistest sama valdkonna õppeasutustest eelkõige oma tihedamate sidemete poolest praktikute ja ettevõtetega majutuse, toitlustuse ja reisikorralduse alalt. Samuti on igapäevases õppes ja õppekavade arenduses kaasatud lektorite ja õppejõududena kvaliteedi ja tegeliku praktikaga tihedama sidususe huvides valdkondade tipp-tegijad.

2010.-2011. õppeaastal seisab EHTE-l ees 15. tegutsemisaasta tähistamine. 1. septembrist 2010 käivitub ingliskeelne õpe hotellimajanduse õppekaval.

OÜ EHTE
Lisatud 28. aprillil 2010

Metsanädala esseekonkursile "Mets kui varaait" laekus kokku 90 tööd. Töid hinnati kolmes vanuseklassis. Hindamiskriteeriumid olid teemas püsimine, mõtteselgus ja originaalsus. Lisaks kolmele põhiauhinnale oli žüriil õigus välja anda ka eripreemiaid või ergutusauhindu.

Vanuseklassis 1.-4. klass laekus töid 38, 5.-9. klassis 50 ning 10.-12. klassis 2.

Vanusegrupp 1.-4. klass:
l koht Grete Maruste (3. kl, Pärnu ühisgümnaasium)
ll koht Taaniel Palmiste ( 4. kl, Kärdla Ühisgümnaasium)
lll koht Ruth Sisask (1. kl, Tartu Kesklinna Kool)

Vanusegrupp 5.-9. klass
l koht Hedvig Liblikas (8. kl, Rapla Vesiroosi Gümnaasium)
ll koht Helina Põder (8. kl, Kilingi-Nõmme Gümnaasium)
lll koht Allan Rist (5. kl , Kilingi-Nõmme Gümnaasium)

Vanusegrupp 10.-12. klass
Ergutusauhind Ivor Anton Vahtra (Tallinna Arte Gümnaasium 10. kl)

Žürii enamuse otsusel antakse vanimas vanusegrupis välja ainult ergutusauhind.

Metsanädala konkursside autasustamine toimub kell 30. aprillil kell 16.00 Tartus Antoniuse Õues (Lutsu 5).

Eesti Metsaselts
Lisatud 28. aprillil 2010

IT Kolledži sünnipäevanädal algab esmaspäeval, 10. mail TTÜ Biorobootika Keskuse professori Maarja Kruusmaa avaliku loenguga. Loeng on tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Loengust on võimalik osa saada ka otseülekande vahendusel veebis. Sellele järgnevad kõikidele soovijatele avatud robootika õpitoad ja robotite demonstratsioonid.

Teisipäeval, 11. mail annab IT Kolledžis avaliku loengu maailmas tunnustatud infoturbe ekspert Mikko Hypponen. Tema ettekanded sisaldavad viimaseid näiteid küber-kuritegelikust maailmast ning huvitavaid intsidente, mis panevad ka kõige hoolimatuma inimese mõtlema infoturbe tarkavara vajalikkusest personaalarvutis. Mikko Hyppönen on maailma juhtiva infoturbetarkvara tootja F-Secure viirusetõrje laborite juht ning ta on valitud maailma 50 kõige tähtsama Internetiga seotud isiku hulka (ajakiri PC World 2007 a. märts).

Kolmapäev, 12. mai on tudengite päev. IT spordialadel, nagu tšekiprinteri heide, kaablivedu ja monitorijooks võtavad mõõtu nii IT Kolledži kui teiste kõrgkoolide tudengid ja ka õppejõud. Toimub IT kraami ja vanavara laat ning raamatutäika. Osavõtt on vaba ja oodatud kõik huvilised nii tudengite kui linnarahva näol.

Neljapäeval, 13. mail leiab aset Häkkeripäev. Loengutega esinevad Otto de Voogt Firefoxist, Antti Andreimann ja Kaido Kikkas IT Kolledžist ning IT kolledži tudeng ja Estobuntu projekti üks vedajaid Laur Mõtus. Vaatajate ette tuuakse igipõline vastasseis- Microsoft User Group ja Linux User Group võistlevad operatsioonisüsteemide paigaldamises. Microsofti kasutajad peavad selle võistluse raames arvutile installeerima Linuxi operatsioonisüsteemi ning Linuxi kasutajad Windowsi süsteemi. Toimuvad vabavara tutvustavad töötoad ja üritused, mis jõukohased kõigile.

Esmaspäeval, 17. mail pannakse piduliku juubeliaktuse ja vastuvõtuga väärikas punkt IT Kolledži sünnipäevanädala üritustele. IT Kolledži asutajad, toetajad, infotehnoloogia ettevõtete juhid ja paljud teised IT Kolledži sõbrad vaatavad tagasi kümne aastaga saavutatule.

IT Kolledž on Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA) poolt 2000. aastal loodud mittetulunduslik rakenduslik erakõrgkool, mis annab rakenduslikku kõrgharidust IT süsteemide arendamise, IT süsteemide administreerimise, infosüsteemide analüüsi ja tehnosuhtluse erialadel. Kokku õpib 2009/2010 õppeaastal IT Kolledži neljal õppekaval päevases, õhtuses ja kaugõppes 751 tudengit, nendest 355 riigieelarvelistel õppekohtadel. Seitsme aasta jooksul on IT Kolledžist suundunud Eesti IT tööjõuturule 347 IT spetsialisti.

Täpsem kava ja informatsioon varsti saadaval kodulehel http://www.itcollege.ee/

Eesti Infotehnoloogia Kolledž
Lisatud 28. aprillil 2010

Hetkest, mil Ronja maailma sünnib, külvatakse ta ema Loviisi, röövlipealikust isa Mattise ning viimase röövlijõugu poolt helluse ja hoolitsusega üle. Ronja armastab röövlilossi ning metsa selle ümber, kus elavad lisaks loomadele ka mardused, hall-vanakesed ja tötskääbused. Siis kohtab Ronja esimest korda omavanust last – Birki. Nagu peatselt selgub, on Birki isa Borka ja Ronja isa Mattis igivanad vaenlased, kes laste sõprusele hea pilguga ei vaata. Nii otsustavadki Ronja ja Birk oma väikesest turvalisest maailmast lahkuda ja ise hakkama saada.

„Röövlitütar Ronja“ on lugu kahest lapsest, kellest saavad sõbrad kogu eluks, vanemate ja laste vahelistest suhetest, hirmust, suurekskasvamisest, oma südametunnistusele truuks jäämisest, andestamisest ja armastusest.

Autor Astrid Lindgren
Dramatiseerija Annina Enckell
Lavastaja Kalju Komissarov (külalisena)
Kunstnik Krista Tool (külalisena)
Valguskunstnik Margus Vaigur
Muusika autor Peeter Konovalov (külalisena)
Liikumisjuht Mall Noormets (külalisena)

Nimiosas Kaili Viidas, teistes osades Priit Loog, Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Carmen Mikiver, Indrek Taalmaa, Triin Lepik, Jaanus Mehikas, Sten Karpov, Ahti Puudersell, Jüri Vlassov, Liis Laigna jt

Etendus koos vaheajaga kestab 2h 15min.

NB! Kuna lavastuse kujundus on mahukas ja tehniliselt keeruline, siis toimuvad etendused ainult Endla teatris.

Piletid 120.- müügil Piletimaailmas, grupitellimused ain@endla.ee

Lavastus on sobiv alates 6. eluaastast.

Lisainfo http://www.endla.ee/7267 

Endla teater
Lisatud 28. aprillil 2010

Artikli täistekst ajalehe Sakala veebilehel.

Lisatud 27. aprillil 2010

"Kui seni kehtiva määruse kohaselt on lasteaedades rühmade komplekteerimise perioodiks 1. mai kuni 1. september, siis nüüd lükkame seda perioodi edasi kuni sotsiaalministri määrusega kehtestatud tervisekaitse nõuete täitmiseni või selle määruse muutmiseni," teatas abilinnapea Kaia Jäppinen.

Vastasel korral tänavu uusi lapsi pealinna lasteaedades vastu ei võeta ehk enam kui 3000 kooli mineva lapse asemel lasteaedadesse lapsi juurde võtta ei saa, kuna linnal tuleb täita tervisekaitse ettekirjutusi tulenevalt sotsiaalministri määruse muudatusest.

"Samas tuleb ka möönda, et eelmainitud sotsiaalministri määruse jõustumisel on pikaajalised tagajärjed ning nõuete rakendamine tähendaks sisuliselt, et veel paar järgmist aastat ei saa pealinna lasteaiad uusi lapsi vastu võtta," nentis Jäppinen.

Tallinna linnavalitsuse teatel on terviseamet alustanud kontrolli pealinna lasteaedades, mille käigus kontrollitakse ruumide pindala vastavust rühma registreeritud laste arvule.

Jäppineni sõnul ei ole linn enne tänavust aastat saanud ühtegi ettekirjutust ruumide pindala vastavuse osas laste arvule, kuid viimasel ajal on neid saabunud 19 ja terviseamet on teinud ettekirjutuse seitsme lasteasutuse osas.

"Ettekirjutuse järgi tuleb viia lasteasutuse rühma registreeritud laste arv vastavusse rühma mängu- ja magamisruumi pindalaga ning ettekirjutuse täitmise tähtaeg on tänavu 1. september," selgitas Jäppinen.

Sotsiaalministri määruse 1. jaanuaril jõustunud muudatuste täitmine kõigis Tallinna lasteasutustes tähendab pealinnas umbes 6000 lasteaiakoha vähendamist, seega on sotsiaalministri määruse muudatuse ja terviseameti ettekirjutuste kaudu Tallinnale linnavalitsuse hinnangul pandud riigi poolt täiendav kohustus ehitada 30-35 uut lasteaeda.

Kui ühe uue lasteaia ehitus maksab ligikaudu 30 miljonit krooni, siis oleks selleks suurprojektiks linna teatel tarvis täiendavalt 900 miljonit krooni. Kuna väheneb tunduvalt laste arv rühmades ning suureneb märgatavalt lasteasutuste arv, nõuab see omakorda täiendavalt ülalpidamis- ja personalikulutusi ligi 160 miljonit krooni aastas.

Tallinna linnavalitsus on terviseameti Põhja talituse ettekirjutuste peale esitanud vaided terviseameti peadirektorile ning edastanud pöördumise sotsiaalministrile, milles Tallinn teeb ettepaneku taastada enne 1. jaanuari 2010 kehtinud regulatsioon.

Tänavu 1. jaanuaril jõustus tervisekaitsenõuete uus redaktsioon, mille kohaselt peab mänguruumi pindala ühele rühma registreeritud lapsele olema mitte alla 2,5 - 3,5 ruutmeetri ja magamisruumi pindala mitte alla kahe ruutmeetri.

Kui varem kehtinud regulatsiooni kohaselt võeti aluseks rühmas kohalkäivate laste arv, siis nüüd uue määruse järgi rühmas registreeritud laste arv.

Allikas: BNS 27. aprill 2010

Aruanne on allalaetav: http://www.nmc.org/pdf/2010-Horizon-Report-K12.pdf

Selle aasta aruanne on üles ehitatud sarnaselt eelmisel aastal ilmunud esimesele väljaandele. Aruandes analüüsitakse, millised õpetamise, õppimise ja loovusõppe tehnoloogiad tõusevad esile järgmistel aastatel. Samuti käsitletakse raportis keskseid väljakutseid ja trende hariduse valdkonnas.

Tehnoloogiad, millel tuleks silma peal hoida:

Lähitulevik (üks aasta)
1.    Pilveraalindus (cloud computing)
Pilveraalindus muudab meie mõtteviisi arvutitest, kommunikatsioonist, salvestamisest ja koostööst. Juba praegu on õpilastel võimalik kasutada mitmeid pilveraalindusel põhinevaid programme ja teenuseid. Paljud koolid kasutavad pidevalt pilveraalindusel põhinevaid tehnoloogiaid. Selle protsessi paremaks muutmiseks tuleb suurendada pilve jõudlust ning teha uurimuslik õpe õpilase jaoks huvitamaks ning innustada teda osalema globaalses õppivas võrguühiskonnas.

2.    Koostöökeskkonnad (collaborative environments).
Koostöökeskkonnad võivad olla täismahus pakettlahendused või koosneda hulgast „tee-ise“ töövahenditest sõltuvalt õpetaja, haridustehnoloogi ja õpilaste vajadustest, kes süsteemi kasutavad. Töövahendite valikutest sõltumatult annavad koostöökeskkonnad õpilastele häid võimalusi koostöö tegemiseks omaealiste ja mentoritega. Õpilased saavad kogeda erinevaid vaateid ja arvamusi, modelleerida töövooge, mida kasutatakse erinevates ametites.

Tulevik 2-3 aasta pärast
3.    Mängudel põhinev õppetegevus
Huvi mängudel põhineva õppetöö vastu on kasvanud viimastel aastatel, kuna uuringud kinnitavad jätkuvalt mängude suurt potentsiaali õppimises. Õpiotstarbelised mänguvad varieeruvad ühe mängija või mängijate grupiga mängitavast kaardi- või lauamängudest kuni suurte online-multiplayer mängudeni ning alternatiivset reaalsust pakkuvate mängudeni. Väiksemahulisemaid mänge on kergem integreerida õppetöösse ning paljudes koolides ka seda tehakse. Mängude suurim potentsiaal õppetöös on nende omadus arendada mängijate vahel koostööd ning võimaldada õpilasel minna õppeprotsessis sügavuti teemasse. Mängude pedagoogiline potentsiaal peaks avalduma täies mahus 2-3 aasta pärast.

4.    Mobiiltelefonid
Mobiiltelefonide ajalugu ei hõlma enam telefone endid, vaid Interneti ja telekommunikatsioonivõrgu sulandumist. Jätkuvalt suureneb Interneti kasutamine mobiilseadmetega, seda eriti kolmandas maailmas, kuna mobiilsidevõrgud on laiemad kui elektrivõrgud. Mobiilseadmed esindavad kasutamata ressurssi jõudmaks õpilasteni ning silla ehitamiseks koolis toimuva õppetöö ning maailmas toimuva õppimise vahel.

Tulevik 4-5 aasta pärast
5.    Avardatud reaalsuse lahendused (Augmented reality)
Tegemist on lahendustega, mida võib kasutada igaüks tänu kolme tehnoloogia ühendamisele – GPS, video ja fragmentide tuvastus. Programmide valik on piiramatu. Kombineerituna mobiiltehnoloogiaga muutuvad avardatud reaalsuse lahendused kaasaskantavateks seadmeteks uurimusliku õppe puhul. Informatsioon muutub õpilastele kättesaadavaks, kui nad külastavad ajaloolisi paiku, viivad läbi uurimusi koosmõjus reaalse elu objektidega, ning on kasutatavad ka raamatute lehitsemisel.

Avatud reaalsuse lahendused võimaldavad tuvastada ehitist või objekti, kui neile suunata mobiiltelefon. Samuti suudab rakendus peale tuvastamist esitada tekstilis-pildilist-multimeedia infot ehitise või objekti kohta.

6.    Paindlikud ekraanid (Flexible displays)
Paindlikke ekraane peetakse arenevaks tehnoloogiaks, mille võimalused avanevad aastate jooksul. Praegused tehnoloogiad annavad aimu seadmete võimalikest kasutusvaldkondadest. Õhukesed ekraanid saavad aja jooksul olema integreeritud raamatutesse, ühendatud koolipinkide ja seinte külge ja ühildatud erinevat tüüpi objektidega.
Puutetundlikel kasutajaliidestel ja painduvatel ekraanidel on palju ühisosi, aga seadmete kasutamine koolides on veel mitme aasta kaugusel. On eeldatav, et integreeritud interaktiivsed ekraanid muutuvad mitmete objektide osaks mitte väga kauges tulevikus. 

Võtmetrendid
Tehnoloogia on suurel määral vahend õpilaste toetamiseks õppetöös. Tegemist on kommunikatsiooni ja sotsialiseerumise meetodiga, mis ümbritseb õpilasi igal pool ning on nende elu iseenesestmõistetav osa.
Tehnoloogia jätkab meie töömeetodite, koostöö, kommunikatsiooni ja õnnestumiste mõjutamist.
Kasutaja jaoks on olulised loomingulisus ja innovatsiooni kogemine. Suureneb huvi kaasaegsete, alternatiivsete ning mitteformaalsete haridusvõimaluste vastu, nagu näiteks e-õpe, mentorlus ja iseseisev õppimine. Muutub meie arusaamine õpikeskkondadest.

Kriitilised faktorid
Kasvab digitaalse kompetentsi ja meediakompetentsi tähtsus võtmeoskusena kõikides ainetes.
Õpilased on erinevad, aga pedagoogiline praktika ja seda toetavad ressursid muutuvad aeglaselt.
Paljud otsustajad ja praktikud arvavad, et vaja oleks reforme, kuid samal ajal ei ole üksmeelt, mida peaks hariduse uued mudelid sisaldama.
Üks suuremaid väljakutseid on kooli struktuur. Paljud õppimise ja haridusega seotud tegevused toimuvad väljaspool kooli, kuid neid peetakse vähemtähtsateks ning ei tunnustata.

Refereeritud ja tõlgitud: http://oysteinj.typepad.com/weblog/2010/04/the-horizon-report-2010-k12-edition.html

Nimetatud aruandele viitas ka Mart Laanpere oma esitluses konverentsil „E-õpe – tõsine mäng“ - http://www.slideshare.net/martlaa/eppe-strateegiad-ja-trendid

Kadri Toompark Stenseth
Tiigrihüppe SA õppematerjalide valdkonna juht
Lisatud 27. aprillil 2010

Eesti Entsüklopeedia annab sõnale „loovus“ järgmise selgituse: „Loovus, kreatiivsus on omaduste kogum, mis annab eeldused mis tahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada. Uudsus võib küündida tuntud meetodi, materjali vms seniolematust rakendamisest inimtegevust ja teadmisi põhjalikult muutvate tulemusteni. Loovisiksust iseloomustavad nt. assotsiatsioonide ja ideede voolavus, kujundlik ja paindlik mõtlemine, intuitsioon, oskus probleeme näha, sünteesiv mõttelaad, positiivne suhtumine uudsesse, üksteisest kaugete nähtuste seoste märkamine, tähelepanu avarus, iseseisvus, mitmemõttelisuse talumine. Loovus on looduslike eelduste (andekuse), teadmiste, tegevuse, keskkonna ja kasvatuse ühismõju tulemus.“

Juba varases lapseeas käivad mäng ja loovus käsikäes. Mäng viib lapse üheaegselt kahte käitumiskeskkonda – reaalsesse ellu ja tinglikku (mängulisse) situatsiooni. Loovus annab võime lahendada keerulisi ja enneolematuid olukordi originaalselt ja uudselt, inspireerib lapsi osalema arendavates tegevustes ning nautima neid.

Ainekava tehnoloogia valdkonna töörühma liige Mart Soobik kirjutab Õpetajate Lehes (16.04.2010): „Rõhuasetus uues ainekavas on loovusel (disainimine, tehnilised lahendused jms). Olulisel kohal on projektipõhised õppevormid...“. Haapsalu Sanatoorses Internaatkoolis on aastakümneid tööõpetuses kasutatud projektipõhist tööd loomingulises õhkkonnas – sealt ka positiivsed tulemused. Jõudsime juba 15. temaatilise näituseni Haapsalus Kuke galeriis. Nimetan näitustest vaid mõned: „Puuskulptuurid“, „Torud“ „Kalad“, „Fauna“, „Kellad“, „Ajalehehoidjad“, „Peeglid“, „Dinosaurused“ jne. Edukalt oleme esinenud maakonnas, vabariigis, välisriikides ning toonud palju auhindu erinevatelt konkurssidelt. Loovusest ei saa juttugi olla, kui õpilastel tuleb näidistöö järgi töötada ning seda täpselt jäljendada. Iga uue eseme kavandamisel püstitame ülesande ja hakkame seda lahendama, kogume materjali, analüüsime tingimusi. Iga õpilane pakub oma idee ja põhjendab seda. Alati ei saa küll õpilaste pakutut teha, mis ei tähenda, et õpilase pakutut on võimatu realiseerida, lihtsalt meie võimalused on hetkel teistsugused. Igal õpilasel valmib erinev töö, kuid ta on osalenud kõikide õpilaste tööde sünni juures, kuulnud analüüsi ja näinud valmis töid. Ülesande püstitamisel võib anda kindla materjali (nt. nahk) või hoopis vabad käed (puit, metall, plastik jne). Nüüd mõned näited.

Enne kui alustasime kellade projektiga (näide), pidime saama vajaliku eelinfo kellade meisterdamiseks. Osa mehhanisme liimitakse õhukese numbrilaua taha, teistel on numbrilauast läbiulatuvad keermestatud osad, millele keeratakse kinnitamiseks esiküljelt õhuke mutter, osa mehhanisme on mõeldud 2-5-mm ja 1-12-mm-paksustele numbrilaudadele, erinevatel firmadel võib olla veelgi erinevusi. Seetõttu peab materjalide hankimisel kohe teadma kella numbrilaua paksust. Valitud paksu materjali puhul tuleb teha numbrilaua tagumisele küljele süvend. Teadma peab ka seda, et osadel mehhanismidel on riputusaas olemas, teiste puhul tuleb riputusvõimalus teha korpuse taha. Mõnedel mehhanismidel liiguvad osutid sujuvalt, teistel sammuvalt, on ka pendliga varjante. Osuteid on erineva kujundusega ja erineva kinnitusava läbimõõduga.

Võib ju küsida, mis on ühist tööõpetusel ja kelladel? Kellade tegemise juures õpitakse kellade ajalugu, eseme kujundamist, kasutama elektrilisi tööriistu, puuritakse puurpingil, kasutatakse akutrelli, saetakse tikksaega, lihvitakse käsitsi, taldlihvijal ja lihvkettal. Vibrosael saetakse vineeri. Tehakse selgeks ringjoone jaotamine kaheteistkümneks võrdseks osaks. Õpitakse tundma, mis vahe on värvil ja peitsil. Kasutatakse aerosoolvärvi, värvirulli, plekikääre, klambri- ja  needipüstolit. Mis vahe on tornil ja kärnil? Õpitakse tundma portselanimaali ja nahatööde kaunistustehnikaid ja töövõtteid. Maailmakella tegemiseks tuli õppida geograafiat ning teha endale selgeks ajavööndid. Tähelepanu tuli suunata ka materjalide taaskasutusele (nahk, elektroonika trükiplaadid, metalltaldrikud, vinüülplaadid jne). Kasutamata ei jäänud ka arvuti ja skänner.

Kellade ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Vanimad olid päikese-, liiva- ja veekellad. Mehaanilised kellad võeti kasutusele 13. sajandi lõpus. Kaasajal müüdavad väikesemõõdulised kellamehhanismid võimaldavad ise valmistada erineva väljanägemisega ajanäitajaid. Kellad ei ole pelgalt ainult tarbeesemed, vaid ka sisustuselemendid ja pilgupüüdjad. Kella kujundamise ja valmistamisega saab hakkama igaüks. Kella võib valmistada „antiikse”, naljaka, range jne. Materjaliks sobib puit, vineer, pleksiklaas, klaas- või fajanstaldrik, metallkauss, nahk, klaasitükk jne. Kasutatud on trükiplaate, saekettaid, jalgratta ketirattaid, triikraudu, vinüülplaate, CD-sid jne. Numbrilaua võib valmistada savist või teha siidimaalitehnikas, katta nahaga jne.

Projekti „Kalad“ (näide) puhul oli lähteülesandeks luua nahast mahuline kala, mida saaks interjööris üles riputada üksikult või grupina. Analüüsides õpilaste pakutud ideid, leidsime kõige sobivama varjandi – kala koosneb kahest servadest kokkuliimitud poolest, esiosa jääb liimimata, topitakse vatiinijäätmeid täis ja siis liimitakse kinni. Detailid ja kaunistamistehnikad valis iga õpilane ise. Siin sai kasutada kõiki tehnikaid – batika, aplikatsioon, põletus, kortsutamine, tilgatrükk, intarsia jne. Kõik kalad tulid omanäolised ja unikaalsed.
      
Aastaid oleme valmistanud papptorudest kaasaegse disaini ja viimistlusega esemeid – valgusteid, pliiatsitopse, ajalehehoidjaid, riiuleid, peegli- ja pildiraame, pudeliriiuleid või lihtsalt dekoratiivseid vorme, mida on võimalik kasutada lillede või kuivkompositsioonide hoidmiseks (nende sisse saab panna ka lillede tarvis veega klaas- või keraamilisi nõusid) või nautida ainult nende vormiilu. Torusid saab kasutada ka nahkehistöös ümarkarpide seinteks.

Esemete valmistamiseks kasutame tasuta kättesaadavat materjali: kanga ja põrandakatete papptorudest rullisüdamikke. Kauplustest on võimalik saada erineva läbimõõdu, seinapaksuse ja pikkusega torusid. Toru (näide) saab saagida käsisaega, aga mugavam ja täpsema tulemuse annavad nii ketas- kui ka elektriline nurgasaag. Toru otsi saab lihvida käsitsi või lihvkettal. Torude katmiseks võib kasutada isekleepuvat dekoratiivkilet või viimistleda värviga. Huvitava krobelise ja kirju pinna annavad aerosoolpudelis graniitvärvid. Eseme võib alguses värvida mingi alusvärviga ja siis katta kergelt graniitvärviga. Huvitava dekoori annavad ka efektvärvid, mis pritsivad värvitavale pinnale põneva täppide ja joonte rägastiku.

Projektis „Ajalehehoidjad“ õpiti tundma nahatööde tehnoloogiat, valmis mitukümmend erinevat tööd, mida said huvilised näha näitusel.

Viimane suurem ettevõtmine oli dinosauruste projekt (näide). Kasutasime nende loomiseks erineva läbimõõduga papptorusid. Dinosaurused on valminud põhiliselt ühistööna. Kasutasime taaskasutatud nahka, PVA-liimi, montaaživahtu, alumiiniumist  trossitaolist õhuliini traati, graniitvärvi. Loomi on ilmestatud erinevate nahakaunistamise tehnikatega – aplikatsioon, kortsutamine, põletus, värvimine, marmoreerimine jm. Leidlikult on kasutatud nahkrõivaste valmisdetaile.
Töid eksponeeriti Paunvere väljanäitusel, näitusel „Poiste tööd 2009“, Lihulas Matsalu Loodusfilmide Festivalil, kus üks dinosaurus annetati ka õpilasžürii auhinnaks, mis läks filmi „Delfiinid“ eest Prantsusmaale. Seejärel oli näitus Tallinnas Kullo Lastegaleriis, Majandus- ja  Kommunikatsiooniministeeriumis, Tallinna Inglise Kolledžis ja Lasnamäel Lindakivi Kultuurikeskuses, Haapsalus Kuke galeriis ja momendil Haapsalu Lasteraamatukogus. Projekti toetas Eesti Kultuurkapital.
Kultuurkapitali toetusega oleme käivitanud projekti „Eesti linnade keraamilised suveniirvõtmed“.

Sellises loomingulises keskkonnas on loodud soodsad tingimused loovuse avaldumiseks ja arenguks. Erinevaid teemasid ja tuhatkond pilti leiab minu ajaveebist „Villu Baumann meisterdab“.

Villu Baumann, Haapsalu Sanatoorne Internaatkool
Lisatud 27. aprillil 2010

Artikli täisteksti ja uudise video leiate ERR uudisteportaalist.

Lisatud 27. aprillil 2010