Tegemist on meeleoluka luulevõistlusega, kuhu on oodatud kõik - õpilastest eakateni - kel aga tekste lauasahtlis või juba oma teoski välja antud. Luuletus võib rääkida loodusest, armastusest,  näidata keele ilu või olla kriitiline, peamine on, et tekst on enda loodud.

Poetry Slamil on väga konkreetsed reeglid, mida peab diskvalifitseerimise vältimiseks täitma. Tekst peab olema omaloominguline, esinejal on aega esitada oma teksti 3 minuti jooksul, ei ole lubatud kasutada mis tahes muusikainstrumente ega muusikat (ka laulmine on keelatud, küll aga lubatakse skandeerimist/räppimist).

Kohapeal toimub mitu vooru; näiteks neli enim punkte saanud 
võistlejat osalevad poolfinaalis ja järgmisesse, finaalringi, pääseb 
edasi kaks - otsustamine ei toimu siis enam punktidega, vaid aplausi ja müra põhjal. Nii et osalejad peavad olema valmis ka lisapalasid esitama!

Rakvere Teatrikohvikus annab võistlejatele punkte publikust valitud žürii, kelle tegutsemist juhatab teada-tuntud kirjamees Urmas Lennuk.
Rakvere ürituse raames toimub ka tunnustatud räppari Tommyboy esimese luulekogu "AJA KIRI" esitlus.

Rakvere Teater on teada tuntud kui luulelembeline etendusasutus. Kui tavaliselt on poeesia olnud ainult lavalaudadel balansseerivate näitlejate pärusmaaks, siis  kolmapäeval toimuval luulevõistlusel hajub piir esinejate ja publikumi vahel pea olematuks... Kõik kel julgust ja pealehakkamist võivad avalikkuse ette astuda ja kes teab, äkki leitakse just Rakverest andekas ja särav luuletäht, kes Eestit Euroopasse esindama saadetakse! Kirjuta, võistle ja võida!

Eelnev registreerimine luulevoistlus@gmail.com.

2010. aastal toimuvad eelvoorud Tartus (29. aprillil) ja Pärnus (3. mail). Lõppvõistlus Eesti esinejate vahel peetakse Tallinnas kirjandusfestivalil 5. mail. Eesti finaali võitja saab osaleda ka Euroopa võistlustel. Rohkem infot: www.rakvereteater.ee

Rakvere Teater
Lisatud 21. aprillil 2010

Seminari põhiesineja on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud LAK-õppe ekspert Peeter Mehisto, kes oli kümmekond aastat tagasi keelekümblusmetoodika Eestisse toomise initsiaatoreid.

Kanadas sündinud ja kasvanud eesti juurtega Peeter Mehisto on lõimitud aine- ja keeleõppega süvendatult tegelenud üle 10 aasta. Londoni ülikooli doktorandina uurib ta faktoreid, mis soodustavad või takistavad keelekümblusprogrammide arengut.

"LAK-õpe pakub tõhusaid võimalusi aidata lapsel omandada ja arendada korraga kahte või enamat keelt," sõnastab Mehisto lõimitud aine- ja keeleõppe olemuse ja vajalikkuse. Seminaril räägitakse LAK-õppe olemusest arutledes, mida annab teises keeles õppimine, mida näitavad aju-uuringud, mis on LAK-õppe tuum, millised on kakskeelse õppe rakendamise küsimused, keelekümbluse kogemused jne.

Kuni 23. aprillini kestva LAK-õppe nädala jooksul toimub üle Eesti mitmeid koolitusi, seminare, koolides ja lasteaedades on lahtiste uste päevad, külastada saab tunde, lasteaedade teatripäevi, meisterdamise tööpadasid jne. Ürituste kava ja registreerimisinfo on toodud LAK-õppe nädala korraldaja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kodulehel: http://www.meis.ee/lak-oppe-nadal2010

Kõik huvilised saavad teha sel nädalal oma päevi värvikamaks ja külastada mõnda lasteaeda või kooli, kes LAK-õppega tegeleb. Selliseid võimalusi on rohkesti üle kogu Eesti - LAK-õppe nädala raames on koolid ja lasteaiad korraldanud ise mitmeid temaatilisi üritusi.  

Kõik huvilised on teretulnud!

Teises keeles õppimisel on Eesti haridussüsteemis pikaajalised traditsioonid. 1960. aastatel alustati tollases Tallinna 7. Keskkoolis ja Tallinna 21. Keskkoolis võõrkeelse aineõppega, hiljem liitus sellega veel mitmeid koole. Tallinna Humanitaargümnaasiumi tuli ingliskeelne õpe 1970. aastail ning on jätkunud senini. Keelekümblust hakati Eestis tutvustama 1992. aastast. Keelekümblus on üks tõhusamaid kakskeelse õppe mooduseid. Selle eeliseks ja tugevuseks on süsteemsus, metoodiline ühtsus ja teaduslik läbitöötatus, mis võimaldab tulemusi võrrelda rahvusvahelises mastaabis. Keelekümblusprogrammiga on Eestis liitunud 30 kooli ja 31 lasteaeda.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Lisatud 21. aprillil 2010

Plaani kohaselt korraldab Sihtasutus Junior Achievement Eesti Vabaduse väljakul 29. mail Õpilasfirmade päeva, mille eesmärgiks on tutvustada õpilasfirmasid kui ettevõtlusõppe programmi, populariseerida ettevõtlusharidust üldhariduskoolides ning Õpilasfirma programmis osalejatele müügipraktikat ja kogemusi pakkuda. Õpilasfirmad saavad ürituse käigus ennast ja oma tooteid tutvustada ning müüa.

Vabaduse väljakul avaliku ürituse korraldamiseks annab loa linnavalitsus, esindusväljakul ürituse korraldamiseks loa saamise eelduseks on, et plaanitav üritus on linnaelu aspektist oluline ja loob linnale hea maine.

Allikas: Raepress Lisatud 21. aprillil 2010

Mida saab kevadpäeva raames koolis teha:

EL-i riike avastades
Osalejad: 4–5-liikmelised õpilaste rühmad
Ettevalmistus tegevuseks: Õpilased alustavad sellest, et hakkavad EL-i riike kaardilt üles otsima. Seejärel palutakse igaühel esitleda oma teadmisi EL-i liikmesriikide kohta (hõlmates keelt, kultuuri, traditsioone jne).
Tegevus: Grupid valivad ühe EL-i riigi ning otsivad selle kohta rohkem teavet. Seejärel teevad nad klassile esitluse.
Lisainfo: http://www.springday2010.net/ww/et/pub/spring2010/misc/discovering_eu_countries.htm

Temaatilised podcastid
Vanus: 5-20
Osalejad: Üksikud õpilased või 3–5-liikmelised õpilaste rühmad
Õpilased valmistavad ette küsimusi ühel Kevadpäeva teemal (kodakondsus, Lissaboni leping, sotsiaalne tõrjutus ja vaesusevastane võitlus, kliimamuutus, bioloogiline mitmekesisus). Valitakse välja kõige põnevamad küsimused ning valmistatakse ette intervjuu. Seejärel toimub intervjuu kohaliku eksperdiga, milles osalevad ka kõik õpilased. Näited võimalikest intervjueeritavatest: kohalikud linnaametnikud, kohaliku ülikooli teadlased või õppejõud, muud vastava ala eksperdid, külalised jne).
Õpilaste puhul, kes on vanuserühmades 5–8 või 9–12, juhib intervjuud eksperdiga õpetaja ning aitab õpilasi ka põhiliste järelduste väljatoomisel. Õpilased, kes kuuluvad vanuserühmadesse 13-15 või 16-20, teevad ise intervjuu ning teevad kokkuvõtteid õpetaja vähese abiga.
Lisainfo: http://www.springday2010.net/ww/et/pub/spring2010/misc/thematic_podcast.htm 

Suur viktoriin
Osalised: Grupp või terve klass
Ettevalmistus tegevuseks: Üks vanemate õpilaste grupp (või üks klass) teeb noorematele õpilastele esitluse viktoriini teemal (kodakondsus & Lissaboni Leping, sotsiaalne tõrjutus, vaesusevastane võitlus, kliimamuutus või bioloogiline mitmekesisus). Vanemad õpilased korraldavad noorematele (ühele või mitmele klassile) valitud teemal viktoriini. Vanema klassi õpilased moodustavad enda hulgast žürii, mis hindab osalevate klasside viktoriinil saadud tulemusi. Žürii valib klasside seast ka võitja. Võitjatele antakse hea tulemuse märkimiseks võidukleebis.
Lisainfo: http://www.springday2010.net/ww/et/pub/spring2010/misc/the_big_quiz.htm

Kevadpäeva üle-Euroopalised konkursid :

Üheks päevaks õpetaja!
Vanuserühmad: 9-12, 13-15 ja 16-20
Osalised: Üksikud õpilased või 3-5-liikmelised õpilaste rühmad.
Konkursi kirjeldus: Kolmeliikmeline õpilaste rühm proovib ühel päeval õpetaja ametit.  Õpilased märgitakse vastava kleepsuga õpetajate komplektist.  Nad uurivad üht järgnevatest teemadest:
• Kodaniku- ja põhiõigused (Lissaboni Leping): Miks on need EL-i kodanikele olulised? Miks on need minule tähtsad?
• Kuidas saab Euroopa oma noori kodanikke aidata? Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, keskkonna eest hoolitsemine, välismaal õppimine ja töötamine (Erasmuse programm, Euroopa CV jne).
• EL-i riikide avastamine: geograafia, kultuur, traditsiooniline toit, loodus, säästev areng jne.
• Kõik, mida õpilased peaksid kliimamuutustest teadma: info inimtegevuse ja selle tagajärgede kohta ning kuidas igaüks meist saab kahjulikku mõju vähendada.
Õpilased esitlevad valitud teemat ülejäänud klassile ning korraldavad kuulajatele teemaga seotud tegevust (midagi kunstiga seotult, arutlusi, rollimänge jne).
Valikuline: osaleda võivad ka pereliikmed ja sõbrad.
Lisainfo: http://www.springday2010.net/ww/et/pub/spring2010/misc/teacher_for_a_day.htm

Minu kevadpäeva film kliimamuutusest
Kas hoolite enda planeedist ja selle loodusest? Mida me saaksime teha, et võidelda kliimamuutustega? Õpilastel tuleb luua lühivideo ning enda ideid näidata.
Vanuserühmad: 9-12, 13-15 and 16-20
Osalised: üksikud õpilased või 3-5-liikmelised õpilaste rühmad.
Konkursi kirjeldus: 2010. a. on kliimamuutuse teema raames välja pakutud järgmised pealkirjad:
• Kõik, mida lapsed peavad kliimamuutusest teadma: film peaks andma infot inimtegevuse tagajärgede kohta ning näitama, kuidas igaüks meist saab anda panuse vähendamaks meie tegevuse kahjulikku mõju.
• “Mida koolid saaksid kliimamuutuse vastu võitlemiseks ära teha?”: Põhinedes eelnevatele uuringutele ja intervjuudele oma kooli õpilastega, tuleks meeskonnal välja pakkuda viise, kuidas koolid saaksid kliimamuutuse vastu võidelda.
Lisainfo: http://www.springday2010.net/ww/et/pub/spring2010/misc/my_sd_film.htm

Loomade jäljed
Vanuserühm: 5-8
Osalised: Üksikud õpilased või 3-5-liikmelised õpilaste rühmad.
Konkursi kirjeldus: Meeskond teeb loomade (või väljasurnud loomade, nagu dinosauruste) jäljed kasutades savi vm. See eeldab valitud loomade põhjalikku tundmaõppimist: põhitunnused, asuala jne. Liigid peaksid olema Euroopast. Teistele esitlemiseks tuleks jäljed välja panna. Õpetajad aitavad kontrollida, et iga jälje juures on looma nimetus ja pilt.
Lisainfo: http://www.springday2010.net/ww/et/pub/spring2010/misc/animal_tracks.htm

Bio-maskid
Vanusrühm: 5-8
Osalised: Üksikud õpilased või 3-5-liikmelised õpilaste rühmad.
Konkursi kirjeldus: Kasutades papjeemašee tehnikat teevad õpilased looma/taime/lillemaske. Maskid peavad näitama põhilisi looma/taime/lille põhitunnuseid. See eeldab valitu põhjalikku tundmaõppimist: põhitunnused, asuala jne. Liigid peaksid olema Euroopast. Õpetajad aitavad kontrollida, et iga maski juures on valitu nimetus ja pilt.
Lisainfo: http://www.springday2010.net/ww/et/pub/spring2010/misc/bio_masks.htm

Kuidas osaleda?
Võistlusel osalemiseks tuleb õpetajal valida võistluse nime juures „Võtke osa“ ning siseneda oma kasutajanime ja parooliga.
Võistlustööde pealkiri võiks olla kas inglise, prantsuse või saksa keeles. Töö keeleks võib olla eesti keel, aga tõlgitud kokkuvõte inglise, prantsuse või saksa keeles.  Kõikide tegevuste ja konkursside osalemisvormide saatmise tähtaeg on 31. mai 2010. Töid, mis on saadetud pärast seda tähtaega, ei arvestata.

Ärge unustage ka Eesti-siseseid konkursse, mille on välja kuulutanud Tiigrihüppe Sihtasutus koostöös Euroopa Komisjoni Eesti esindusega. Konkursside "Mida saaksime teha oma kogukonnas elu parandamiseks?" ja "Mis teeb inimese rikkaks?" tähtajaks on 11. mai 2010.

Eestist on tänaseks kevadpäeva kesksesse portaali registreerunud 44 kooli.

Lisainfo:
Maidu Varik, Kevadpäev Euroopas pedagoogiline nõustaja, Kuressaare Gümnaasium, maidu@oesel.edu.ee  
Kristi Kasper-Semidor, Kevadpäev Euroopas riiklik esindaja, Tiigrihüppe Sihtasutus, kristi@tiigrihype.ee  
Irma Kaljulaid, Euroopa Komisjoni Eesti esindus, teabe ja kommunikatsiooni spetsialist irma.kaljulaid@ec.europa.eu   

Lisatud 20. aprillil 2010

Kuulatakse tänavuse keeleauhinna laureaadi Ain Kaalepi esinemisi helis ja pildis, kus Ain Kaalep räägib Ferdinand Johann Wiedemanni panusest eesti keele säilimisse ja arenemisse, samuti Johannes Voldemar Veskist, Johannes Aavikust ja keeleuuendusest.

Keelepäeva kavas on veel ettekanded Siiri Randmaalt, kes käsitleb Ain Kaalepi sõnaloomet ja tõlketegevust ning Mati Hindilt, kelle hinnangul peegeldub Wiedemanni keeleauhinnas Eesti ühiskond ja vaimuelu.

Keelepäeva lõpuks istutatakse traditsiooniline laureaaditamm. Keelepäeva korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts, Väike-Maarja Vallavalitsus ja Väike-Maarja Gümnaasium.

Wiedemanni keeleauhind - asutatud 1989. aastal, alates 2004. aastast riiklik - määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Tänavu otsustas valitsus määrata Wiedemanni keeleauhinna Ain Kaalepile kui emakeelse sõnakasutuse suurmeistrile tipptasemel luule- ja proosaloomingu, kui silmapaistvale kultuuriisiksusele maailma kõrgkultuuri originaalteoste eesti keelde vahendamise ja kui kodanikule eesti keele, eestluse ja Eesti kaitsmise eest.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 20. aprillil 2010

Loeng võtab vaatluse alla laste ja noorte kujunemisprotsessi info- ja tarbimisühiskonnas, keskendudes peamistele mõjutajatele (kool, vanemad, meedia, eakaaslased) ja nende omavahelistele suhetele. Laiema kontekstina võetakse arvesse ühiskonna väärtushinnanguid ja heaolurežiimi ning sotsiaalseid arusaamu ja diskursusi mõjutajate ja nende võimalike mõjude kohta.

Tähelepanu all on ka uue meedia vahendusel loodav eakaaslaste kultuur noorte sotsialiseerumise keskkonnana, interneti pakutavad enesearendamise võimalused ning see, kuidas noored neid võimalusi kasutavad, eelkõige online-sisuloome ja loovkasutamise praktikad. Loeng pakub teoreetilist raamistikku tänapäeva sotsialisatsiooniväljal toimuvate protsesside mõistmiseks ja kaardistamiseks, esitab sissevaateid nendesse protsessidesse Eestis ja mujal tehtud empiiriliste uurimuste tulemuste põhjal ning püstitab küsimusi edasisteks uuringuteks.

Professor Veronika Kalmus lõpetas 1995. aastal Tartu ülikooli sotsioloogia eriala cum laude, omandas 1998. aastal Oslo ülikoolis meediauuringute magistrikraadi ning kaitses 2003. aastal Tartu ülikoolis doktoritöö sotsioloogias. Ta on Tartu ülikoolis töötanud alates 1991. aastast, viimased üksteist aastat ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis teaduri ja dotsendina. 2009. aastal valiti ta meediauuringute professoriks. Tema peamised uurimisvaldkonnad on seotud väärtushinnangute ja sotsialiseerumisega muutuvas ühiskonnas ning laste ja noorte meediakasutusega. 2008. aastal pälvis Veronika Kalmus Vabariigi Presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia.

Esmakordselt ametisse asunud professorite inauguratsiooniloengud on traditsiooniks paljudes maailma ülikoolides. Piduliku inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja eesmärke kolleegidele, üliõpilastele, samuti avalikkusele väljastpoolt ülikooli. Professor peab inauguratsiooniloengu oma esimese tööaasta jooksul.

Tartu Ülikool
Lisatud 20. aprillil 2010

Kobararvutiks nimetatakse suurt hulka kokkuühendatud arvuteid, mida saab kasutada ühe superarvutina. EENet hankis Eesti teadlaste arvutusülesannete lahendamiseks kobararvuti, milles on 50 nelja tuumaga protsessorit (CPU), 32 videoprotsessorit (GPU), igaüks 240 tuumaga, ja terve kobaarvuti peale kokku ligi 60TB kõvakettaruumi. Tinglikult öeldes võimaldab uus kobararvuti mingit tüüpi arvutusi, mis tavalise lauaarvuti peal võtaks 130 minutit ehk üle 2 tunni, teostada 1 sekundi jooksul.

Kasutatavad protsessorid on pärit Intelilt ja NVIDIA-lt, arvutussõlmed on kokku pannud Tigma AS. Eelnimetatud eriotstarbelised protsessorituumad on oma spetsiifika poolest kõige sarnasemad tänapäevastele graafikakaartidele.

Kobararvuti on ühendatud EENeti magistraalvõrku 10 Gbps kiirusega (võrdluseks: EstWin arendatav magistraalvõrk on 1 Gbps, kodukasutajatele pakutav 'ülikiire internet' 0.1 Gbps). Kõik seadmed on varustatud katkematu toitepingega. Juhtarvuti ja võrguseadmete jaoks tagab pikemate voolukatkestuse korral vajaliku toite diiselgeneraator.

EENetis valminud uus kobararvuti on avatud kõigile Eesti teadus- ja arendusasutustele, aga tulevikus võib-olla ka haridus- ja kultuuriasutustele, kui vajadus peaks tekkima.

Alates 2004. aastast on EENet arendanud Eesti Griidi, mille eesmärgiks on tekitada teadusarvutusteks vajalik infrastruktuur Eestisse. 2005. a hangiti esimesed masinad väikese kobararvuti ehitamiseks (juhtarvuti ning 5 arvutussõlme). 2005.-2008. tegeles EENet Euroopa Liidu kuuendast raamprogrammist rahastatud projektiga BalticGrid, mille käigus alustas EENet koos partneritega Balti riikidesse Euroopa Griididega ühilduva teadusarvutusinfrastruktuur loomist ning koolitati vajalikud spetsialistid. Infrastruktuuri arendamine jätkus seitsmenda raamprogrammi projektis BalticGrid-II  (2008-2010). EENet esindab Eesti Griidi EGIs (http://egi.eu/). EGI ehk Euroopa Griidi-Initsiatiiv on koostöövõrgustik riiklike teadusarvutusressursside sidumiseks ühtseks teadusinfrastruktuuriks.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 20. aprillil 2010

Selleks, et maailma teise pilguga vaadata, tulevad appi Elo Viiding ja Contra. Sulesepad pole ju päris tavalised inimesed ning ehk annab nende arvamus meie pilgule värskust. Kohtumisõhtul tulebki jutuks, kuidas asju teisiti näha, kuidas kirjanik Eestis elab ja mida tähendab kirjanikele lugemisaasta.

Elo Viiding on peamiselt tuntud kui luuletaja, kelle sulest on ilmunud mitmeid luulekogusid, nt „Meie paremas maailmas“ (2009), „Selge jälg“ (2005), „Teatud erandid“  (2003), „Esimene tahe“ (2002). Ent temalt on ilmunud ka proosateoseid, uusim neist jutukogumik „Püha Maama“(2008).

Contra on samuti tuntud eelkõige luuletajana. Ta kasutab oma loomingus väga tihti võru murret ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Tema sulest on ilmunud näiteks luulekogumikud „Tahaksin olla autobuss“ (2008), „Contrarünnak“ (2004), „Tuul kägistab ust“ (2002), „Lugejad sügisel tibutavad...“ (2001) , „Ei ole mina su raadio“ (1998), „Ohoh!“ (1995).  Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse „Presidendi suur saladus“ (2004), ning lastejutte („Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte“, 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja „Hajameelselt abielus“ üks stsenariste ning alates 2008. aastast saab teda näha ETV-s „Erisaate“ ühe saatejuhina.

Kohtumisõhtu teema „Mõni kirjanik võiks õpetada asju teisiti nägema“ on võetud Tallinna Keskraamatukogus 2009. aasta kevadel noorte lugejate seas läbi viidud kultuuriürituste küsitluse tulemustest.

Tallinna Keskraamatukogu
Lisatud 20. aprillil 2010

Sinu esimesed kokkupuuted internetiga?
Olen aktiivne internetikasutaja alates 1996. aastast.

Millise veebilehega alustad oma päeva?
Päeva alustan kirjakasti vaatamisega ja vajadusel ka vastan. Netis heidan pilgu ajaleheuudistele.

Veebileht või keskkond, milleta ei saa elada?
Kasutan igapäevaselt Messengeri, Skype`i.

Parim abimees veebis töö tegemiseks?
Igal vabal minutil valmistan materjale ette ajaveebi „Villu Baumann meisterdab“. Aadressilt http://villub.wordpress.com/ saab abi tööõpetuse õpetaja ja igaüks, kes tunneb huvi isetegemise vastu.

Millist töövahendit soovitaksid oma õpilastele? 
Õpilastele soovitan Google’i keskkonda.

Sinu suhted sotsiaalse meediaga?
Tegelen genealoogiaga. Kasutan Saagat ja VAU-d. Saaga on digiteeritud arhiiviallikaid sisaldav veebikeskkond. VAU on Rahvusarhiivi kliente teenindav virtuaalne uurimissaal, mis koondab kõiki arhiivikasutajatele suunatud arhiivide veebiressursse ning olulist arhiiviteavet. Soovitan.

Lisatud 20. aprillil 2010

Lahtiste uste päeva üritused algavad kell 10.45 Toompea lossi ees, kus tervituskontserdiga esineb politsei- ja piirivalveameti ühendorkester. Kell 11.05 tervitab samas esimesi külalisi riigikogu esimees Ene Ergma.

Kella 11-17 toimuvad lossis ekskursioonid ning huvilised saavad külastada Pika Hermanni torni. Kella 12-13 toimub riigikogu istungisaalis valitsuse infotund, kus peaminister Andrus Ansip, rahandusminister Jürgen Ligi ja siseminister Marko Pomerants vastavad rahva küsimustele.

Kella 13.30-15 peab riigikogu konverentsisaalis avaliku istungi parlamendi sotsiaalkomisjon, kes räägib vaesusest Eestis. Muu hulgas tutvustatakse istungil vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta raames statistikaameti analüüsi. Samal ajal peab avalikku istungit ka õiguskomisjon, kes arutab uimastisõltuvuse ja narkokuritegevuse probleeme.

Riigikogu teabekeskuses aadressil Toompea 1 saab kell 11 vaadata filmi "Oma Maapäev", kell 12 Toomklubi teatrikooli etendust "Lapsesuu", kell 13 filmi "Nagu orkester. Eesti parlamentarismist." ning kell 14 Tallinna 32. keskkooli teatristuudio Rubiku Kuubiku etendust "Noorus". Kell 15 toimub samas Erki Noole ja Jüri Tamme kehalise kasvatuse tund.

Avatud uste päeva lõpetab Tallinna tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori kontsert kell 17 riigikogu Valges saalis.

Allikas: BNS Lisatud 20. aprillil 2010