Programmi kandideerimise eeltingimuseks oli kõrghariduse omandamine hiljemalt käesoleva aasta suveks. Enamikel valituks osutunud kandidaatidest on omandamisel või omandatud magistrikraad. Osalejate akadeemiline taust on väga mitmekesine, ulatudes ökoloogiast, psühholoogiast ja rahvusvahelistest suhetest filosoofia, majanduse, õigusteaduse ja teatriteaduseni. Lisaks ülikooliteadmistele on kõigil osalejatel kooli tuua ka kogemusi töökohtadelt ja ühiskondlikest algatustest. Kolmandik osalejatest on õppinud välismaal.

Populaarseim aine, mida soovib õpetada neljandik osalejatest, on matemaatika. Ülejäänud osalejad hakkavad õpetama inglise keelt, eesti keelt ja kirjandust, loodusaineid või ajalugu.

"Meil on suur rõõm kasvava huvi üle Noored Kooli programmi vastu," ütles Sihtasutus Noored Kooli tegevjuht Kaire Kross. "Usume, et just siit programmist omandatud teadmiste ja kogemustega saavad meie osalejad olla edasiviivaks jõuks Eesti hariduses ja ühiskonnas."

"Kui Noored Kooli programm täidab oma missiooni ja koolis omandatava hariduse kvaliteet tõuseb, saavad lahendatud paljud teisedki meie tänase ühiskonna mured. Seepärast peab Swedbank oluliseks toetada Noored Kooli programmi," ütles Sihtasutus Noored Kooli nõukogu esimees ja Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens.

Läbides konkursi seitse soovijat ühele kohale, esitasid Noored Kooli programmi valikuprotsessi edukalt läbinud inimesed kandideerimisavalduse, andsid näidistunni, osalesid rühmatööl ning intervjuul. Osadel neist tuli läbida ka eraldi aineteadmiste kontroll - kui ülikoolis õpitud eriala erines sellest, mida koolis õpetada sooviti.

Praegusest kuni uue kooliaasta alguseni toimub programmi uutele osalejatele koolide leidmine ja ettevalmistuskoolitus, mis annab esmavajalikud oskused õpetajatöö alustamiseks. Koolitusprogramm jätkub läbi programmi kahe aasta, kus paralleelselt õpetajatööga jätkatakse õpetamis- ja juhtimisoskuste koolitustega. Pikemas perspektiivis on Noored Kooli programmi missioon toetada Eesti ühiskonna liidrite kujunemist, kes toovad positiivseid muutusi Eesti haridusse eri eluvaldkondades tegutsedes.

Sihtasutuse Noored Kooli algatasid 2006. aasta novembris Heateo Sihtasutus ja Swedbank. Tänaseks on programmi kaasatud üle 50 noore. Möödunud kevadest on programmil esimesed vilistlased.

Sihtasutuse Noored Kooli tegevuse elluviimist toetavad ettevõtted ja organisatsioonid nii era-, avalikust kui kolmandast sektorist: Heateo Sihtasutus, Swedbank, Euroopa Liidu struktuuritoetus: Euroopa Sotsiaalfond, Pärnu Konverentsid, Ragn-Sells, Ecoprint, Eesti Ekspress, Estonian Air, Eversheds Ots & Co, PricewaterhouseCoopers, Tallinna Vesi, Ecwador, Fontes PMP, Haridus- ja Teadusministeerium, Hill & Knowlton, Tallinna Ülikool ja Teach For All Network.

Fotod 4. lennu esimesest kohtumisest: http://www.flickr.com/photos/nooredkooli/sets/72157623858599878

Sihtasutus Noored Kooli
Lisatud 15. aprillil 2010

Kooli eesmärk on anda Lätis elavatele eesti lastele, aga ka eesti keelest ja kultuurist huvitatud läti peredest lastele võimalus õppida algklassides osa aineid eesti keeles. Algkooli 1.-4. klassis on õpe osaliselt kakskeelne, edaspidi õpitakse eesti keelt 4-5 tundi nädalas. Õpetamisel püütakse lähtuda õpilaste individuaalsest tasemest. Alates 2006.-2007. õppeaastast töötab koolis Eesti riigi poolt lähetatud eesti keele õpetaja.

Lisaks õppevarale ja õpetajate täienduskoolitusele on kool Haridus- ja Teadusministeeriumilt ja Eesti Instituudilt saanud erinevaid projektitoetusi (õppereisideks, rahvatantsuringi ja eesti keele lisatundide läbiviimiseks jm). Tiigrihüppe sihtasutuse abiga saadeti koolile 2008. aastal 17 sülearvutit.

Kooli traditsioonideks on mõlema riigi tähtpäevade ja rahvakalendrist tuntud sündmuste tähistamine. Sel puhul korraldatavad üritused toimuvad nii eesti kui läti keeles. Koolis õpitakse ka eesti rahvatantse ja -laule. Õppeaasta lõpetab ekskursioon Eestisse, osa õpilasi sõidab suvel siia ka keelelaagrisse.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 15. aprillil 2010

Viiendat aastat toimuv riigikaitselaager toimub Mustla-Nõmmel "Kroonuklubi" territooriumil ning sellest on osa võtmas üle 100 gümnasisti Paide ühisgümnaasiumist, Paide gümnaasiumist, Türi majandusgümnaasiumist ning Koeru ja Suure-Jaani gümnaasiumist.

Riigikaitselaagri ülema kapten Lauri Lipu sõnul osalevad laagris need õpilased, kes on koolis läbinud riigikaitseõpetuse. Kolmepäevase laagri käigus rajavad laagrilised instruktorite juhendamisel majutuse ning läbivad relva-, rivi- ja sideõppe ning omandavad teadmisi esmaabi andmisest.

"Püüame riigikaitselaagriga näidata noortele, milline näeb reaalselt elu välja kaitsejõududes, et kunagi ajateenistusse astudes või näiteks kaitseliiduga liitudes oleks neil selgem ettekujutus neid ees ootavast," selgitas Lipp. "Loomulikult õpitakse riigikaitselaagris ka mitmeid teisi vajalikke oskusi, mida näiteks argielus või teinekord välitingimusteski viibideski kasutada saab".

Laagriülema abi, nooremseersandi Raimo Merilo sõnul algab laager noortele neljapäeval formeerimisega, misjärel antakse neile kätte õppekäsk ning siirdutakse väikese rännaku järel laagripaika laagrit koos kõige vajalikuga üles seadma. "Noored peavad laagris täitma näiteks side-, meditsiini ja teisi ülesandeid ning samuti olema valmis öiseks patrull- ning luuretegevuseks," sõnas Merilo.

Riigikaitseõpetuse välilaagri läbiviimist rahastab Kaitseministeerium.

Allikas: BNS Lisatud 15. aprillil 2010

Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Lisatud 15. aprillil 2010

"1961 aasta 12. aprillil ehk 49 aastat tagasi sai maailma esimeseks kosmonaudiks Juri Gagarin. Tema lend kosmosesse oli julgeks sammuks kogu inimkonnale ja uue, müstilise ning lõputu ruumi avastamise alguseks. Gagarini lend sai ka suurriikide omavahelise kosmosevõistluse alguseks. Selle kõige tulemuseks võime täna näha TV otseülekandeid orbitaaljaamast ISS või koguni Marsil paiknevatelt robotitelt. Ja ometi sai kõik alguse ühest raketist ja ühest julgest inimesest," ütles Energia avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer.

Perepäeval tehakse avastuskeskuse virtuaalses planetaariumis kosmoseprogramme "Tähistaevas aprillis" eesti ja vene keeles vastavalt:
- kell 12:00 (eesti keeles)
- kell 13:00 (vene keeles)
- kell 15:00 (eesti keeles)
- kell 16:00 (vene keeles)

Avatud on ka kõik Energia avastuskeskuse interaktiivsed näitused.

Lisainfo: http://www.energiakeskus.ee/

Lisatud 15. aprillil 2010

Ettekannete ja diskussiooni teemaks on totalitaristlike diktatuuride olemus ning mõju nii tänapäeva elus kui poliitikas. Üritust modereerib politoloog Iivi Anna Masso.

Diskussioon toimub neljapäeval, 15. aprillil kell 15:30-18:00 Okupatsioonide Muuseumis (Toompea 8), sissepääs kõigile vaba. Tagatud on sünkroontõlge saksa keelest eesti keelde.

Büroo

Allikas: BNS Lisatud 15. aprillil 2010

Praegu on Nordjobbi andmebaasis umbes 750 tööpakkumist Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Islandil, aga ka autonoomsetes piirkondades Ahvenamaal, Fääri saartel ja Gröönimaal. Eduka kandideerimise eelduseks on rootsi, taani või norra keele oskus suhtlustasandil. Valiku langetab tööandja, seega on määravaks lisaks keeleoskusele varasemad kogemused ja motivatsioon Põhjalas töötada.

Nordjobbi kaudu avaneb Põhjalale võimalus teha end globaliseeruvas maailmas nähtavaks tulevastele ekspertidele ja saadikutele. Lisaks Eesti noortele saavad sellest aastast Nordjobbi kaudu tööd otsida ka ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikide noored ühtsetel tingimustel.

Nordjobbi peamine rahastaja on Põhjamaade Ministrite Nõukogu. "See on väga hea uudis ning sobib suurepäraselt meie eesmärgiga süvendada Põhjamaade ja Eesti koostööd, ühtekuuluvustunnet Läänemere piirkonnas," rõõmustab Carita Pettersson, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor. "Lisaks on mul eriti hea meel selle üle, et sihtrühmaks on noored, sest just nendele soovime me enam tähelepanu pöörata ja koostööd parendada. Noored on meie tulevik."

Nordjobb asutati 1985. aastal. Aastate jooksul on programmi kaudu leidnud suvetöö umbes 15 000 Põhjala noort, kellele on see töö- ja elukogemus jätnud kustumatu mulje.

Loe lähemalt: http://www.nordjobb.net/, http://www.norden.ee/

Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Lisatud 15. aprillil 2010

Esimesel olümpiaadipäeval mõõdeti alustuseks oskusi erinevatel aladel. Praktikumid hõlmasid botaanikas süstemaatikat, biokeemias ensüümiaktiivsuse määramist, mikrobioloogias tundmatute mikroobide tuvastamist ning rakubioloogias raku erinevate struktuuride hindamist. Teine olümpiaadipäev andis ülevaate õpilaste teoreetilistest teadmistest.

Summeerides praktiliste tööde vooru ja teooriavooru tulemused, selgusid 2010. aasta 12 parimat gümnaasiumide bioloogiatundjat, kes võtavad veel omavahel mõõtu, et selgitada Eesti esindajad 11.–18. juulil toimuval 21. rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil Changwonis, Lõuna-Koreas:

Uku-Laur Tali (11. klass, Hugo Treffneri Gümnaasium);
Eva-Lotta Käsper (10. klass, Hugo Treffneri Gümnaasium);
Erik Tamre (10. klass, Tallinna Reaalkool);
Katrin Kalind (12. klass, Hugo Treffneri Gümnaasium);
Kristiina Tomasson (12. klass, Hugo Treffneri Gümnaasium);
Madis Hurt (12. klass, Hugo Treffneri Gümnaasium);
Siret Somarokov (12. klass, Kiili Gümnaasium);
Eero Vaher (11. klass, Pärnu Koidula Gümnaasium);
Mona Teppor (11. klass, Jõhvi Gümnaasium);
Heiko Kase (12. klass, Tallinna Reaalkool);
Eerik Müürsepp (12. klass, Tallinna Inglise Kolledž);
Liisi Mõtshärg (12. klass, Tallinna Reaalkool); 
 
10. klasside arvestuses olid parimad Eva-Lotta Käsper HTG-st, teooriavooru parim sooritaja Erik Tamre Tallinna Reaalkoolist ja Liis Lääts HTG-st. 11. klasside esikolmiku moodustasid Uku-Laur Tali HTG-st, Eero Vaher Pärnu Koidula Gümnaasiumist ja Mona Teppor Jõhvi Gümnaasiumist. 12. klasside esikolmikus olid Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased Katrin Kalind, Kristiina Tomasson ja Madis Hurt.

Kirjastus „Avita” autasustas klasside parimaid õpilasi stipendiumidega. Meeneid jagas olümpiaadil OÜ Naxo. MTÜ Loodusajakiri kinkis teooriavooru parimale Erik Tamrele ja praktiliste tööde parimale Uku-Laur Talile ajakirja ”Eesti Loodus” aastatellimuse.

Eesti aineolümpiaade rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Eesti Bioloogiaolümpiaadi koduleht http://www.teaduskool.ut.ee/ebo

Tartu Ülikool
Lisatud 15. aprillil 2010

Preemiale saavad kandidatuuri esitada autorid ise ja/või vastavate meediaväljaannete toimetajad. Kandideerimiseks või kandidaatide esitamiseks tuleb esitada vabas vormis avaldus koos autori kontaktandmetega ja paberkandjal koopia avaldatud tekstist koos ilmumisandmetega.

Vajalikud materjalid saata postiga või tuua Eesti Kirjanduse Seltsi (Tartu Kirjanduse Maja, Vanemuise 19, Tartu, 51014) märgusõna: "Konkurss Esimene samm" all. Tööde esitamise tähtaeg on 25. aprill 2010. Preemia suurus on 5000 krooni ja see makstakse välja stipendiumina Tartu Kultuurkapitali kirjandusfestival Prima Vista fondist.

Otsuse auhinna määramise kohta teeb 5-liikmeline ekspertžürii, kelle koosseisu kuuluvad tänavu Lugemisaasta projektijuht Krista Ojasaar, kirjanik ja tänavune kirjandusfestivali Prima Vista patroon Hannes Varblane, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees, kirjanik ja literaat Berk Vaher, Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär Marja Unt ning Esimene samm 2009. aasta laureaat Berit Kaschan.

Preemia antakse võitjale pidulikult üle laupäeval, 8. mail Tartus rahvusvahelise kirjandusfestivali Prima Vista raames. 

Kirjandusfestival Prima Vista toimub 6.-9. maini 2010 Tartus ja Põltsamaal.

Lisainfo: http://kirjandusfestival.tartu.ee/

Hedli Mangus
Lisatud 15. aprillil 2010

Kirjandit kirjutavad abituriendid laupäeval, 24. aprillil. Eesti õppekeelega koolides on kirjand kohustuslik riigieksam, vene õppekeelega koolides oli kirjand esmakordselt vabatahtlike eksamivalikute hulgas. Kokku asub 24. aprillil kirjandit kirjutama veidi üle 10 tuhande koolilõpetaja.

Eksamieelistuste osas 2010. aastal võrreldes varasemate aastatega suuri erinevusi ei ole: rohkem on valitud inglise keele, ühiskonnaõpetuse, geograafia ja matemaatika riigieksamit.

Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada viis lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid. Kõik valitud riigieksamid tuleb ka sooritada, eksamist loobuda ei saa. Kui õpilane puudub riigieksamilt ning ta ei soorita ka lisaeksamit, jääb tal kool samal aastal lõpetamata.

Eksamitulemused saab teada riigiportaali  www.eesti.ee päringukeskkonna vahendusel. Tulemused sisestatakse andmebaasi ning muudetakse kättesaadavaks järk-järgult vastavalt sellele, kuidas tööd hinnatud saavad. Kiirteavituse võib tellida ka oma e-postile või SMS-teenusena, selleks peab eksaminand riigiportaalis vastava teenuse aktiviseerima. Riigieksami e-tunnistused on riigiportaali vahendusel kättesaadavad alates 20. juunist.  Tunnistuse allalaadimiseks on vaja ID-kaarti või internetipanga kasutajaandmeid,  samuti digidoc tarkvara. Üksikasjalikumad nõuanded e-tunnistuse allalaadimiseks, samuti selle kasutamisvõimalused leiab eksamikeskuse kodulehelt.

Eksamitulemusega mittenõustumise korral on eksaminandil õigus 5 tööpäeva jooksul pärast riigieksamitunnistuste väljastamist  esitada apellatsioon Haridus- ja Teadusministeeriumi apellatsioonikomisjonile. Soovi korral saab enne apelleerimist eksamikeskuses kohapeal oma eksamitööga tutvuda.  Tutvumise täpsem kord, registreerimisvõimalused jm sellekohane info  on eksamikeskuse kodulehel üleval juuni algusest.

2010. a riigieksamitele on registreerunud kokku 21 899 eksaminandi, eksamivalikuid on üle 51 tuhande.

Koostöös Vikerraadioga kõlavad 19.-23. aprillini „Huvitaja“ saates nõuanded riigieksamiks valmistujatele. Vikerraadio kodulehel www.vikerraadio.ee/huvitaja  on samal ajal võimalik panna enda abituriendi rolli ning proovida ülesandeid lahendada.

Riigieksamite ajad 2010

Registreerunute arv 2010

Riigieksami e-tunnistusest lähemalt

Madli Leikop, eksamikeskuse infojuht
Lisatud 14. aprillil 2010