Juba kolm aastat tagasi alguse saanud koolimatkad on tore ja populaarne üritus, kus iga nädal saavad koolilapsed sõita elektrirongiga Harjumaa erinevatele matkaradadele. Sealsetel matkaradadel on võimalus tutvuda kohaliku ajaloo, looduse kui ka geograafiaga.

Sel aastal on alates 19. aprillist kuni 11. juunini võimalus koolidel valida nelja sihtkoha vahel, millest igaüks asub Elektriraudtee erineval rongiliinil. Täpsemalt on matkajatele välja pakutud reisikavad Klooga rand ja memoriaal, Pakri majakas ja bastionid, Vasalemma loss ja paekarjäärid ning Kõrvemaa oosid ja järved.

Erinevalt möödunud aasta koolimatkadest ei ole sel aastal matkad paraku koolidele täiesti tasuta. Hoolimata sellest pakub Elektriraudtee nii õpilastele kui nende saatjatele erihinnaga piletit, mis on tavapärasest oluliselt soodsam.

Kõik Terviserong ürituste-sarja raames toimuvad koolimatkad leiavad aset tööpäevadel. Huvilistel palub Elektriraudtee juba eelnevalt matkale registreeruda, seda matkad.elektriraudtee.ee kodulehe kaudu.

Elektriraudtee AS
Lisatud 12. aprillil 2010

Interaktiivsel päästeteemalisel väljapanekul tutvustatakse teravaid teemasid nii, et külastajad saavad väga tõepäraseid kogemusi ning vajalikke oskusi, mis võivad tulevikus päästa nii näituse külastajate kui ka nende lähedaste elu. Saab näha pommirobotit, päästetöötajate tööga tutvuda ja paljut ka ise tehiskeskkonnas kogeda, näiteks proovida raskes demineerijaülikonnas manipulaatori abil esemeid haarata või ehtsa miiniotsijaga "miini" asukoha kindlaks teha.

Näitusel ootavad külastajaid ka erinevad töötoad, kus on võimalik näiteks sõrmejälgede laboris tõelise kriminalisti varustusega töötada või esmaabivõtteid õppida. Ohtusid piltlikustavad katsed, kus eksponeeritakse ohtlikke olukordi - näiteks mis juhtub siis, kui gaasilekkega ruumis tekitada säde.
Üles on seatud ka ajaloolist tehnikat ning päästetarbed Eesti muuseumidest.

Väljapanek valmis koostöös Politseiameti, Päästekeskuse, Kiirabi, Tallinna Siseturvalisuse Muuseumi, Meremuuseumi ja veel paljude teistega.

Jaanuari viimasel nädalal Tartus Teaduskeskuses AHHAA avatud väljapanek osutus niivõrd menukaks, et esialgu kahekuuliseks kavandatud näituse kestust otsustati kolme nädala võrra pikendada.

Tallinnas saab põnevat väljapanekut "Ahhaa, 112!" kogeda kuni 6. juunini iga päev kella 10-20. Pileti hind on 80/70krooni, perepilet 185 krooni. Rühmadele (ettetellimisel) 60 kr.

Lisainfo: http://www.ahhaa.ee/et/ahhaa_tallinn

Allikas: BNS Lisatud 12. aprillil 2010

Koomiksiraamatu loomiseks tuli kasutada TOONDOO programmi ja konkursi teema oli  "Minu vaba aja tegevused". Konkursile laekus koomiksiraamatuid inglise, saksa ja soome keeles, ühtekokku 55 suurepärast tööd.  Konkursil osalesid õpilased Paikuse Põhikoolist, Uulu Põhikoolist, Surju Põhikoolist Rõngu Keskkoolist, Vastseliina Internaatkoolist, Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumist, Lasnamäe Üldgümnaasiumist, Kauksi Põhikoolist, Põlva Keskkoolist, Tallinna Reaalkoolist, Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolist, Jäneda Koolist, Paikuse Põhikoolist, Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkoolist, Gustav Adolfi Gümnaasiumist,  Sillamäe Vanalinna koolist ja Rakvere Gümnaasiumist. Kõikide konkursile esitatud töödega saate tutvuda http://delicious.com/maibrittkuuskmae Tiigrihüppe Sihtasutus ja Koolielu portaal tänab kõiki konkursist osavõtnud õpilasi ja nende juhendajaid. Seekord jagunesid auhinnad järgnevalt: I kooliaste Esimene koht Mauri Liivak, Jäneda kool, 3. klass I and My Friends Teine koht Greete Saareoks, Jäneda kool, 3. klass Summer Cartoon Kolmas koht Liis Õmblus, Pärnu Kuninga tn. Põhikool, 3. klass ,,Liisin ja Kessin viikko" II kooliaste Esimene koht Markel Veiko ja Elis Õunapuu, Põlva Keskkool 4. klass "Meine Freizeit".

Teine koht Joosep Kalbus ja Egert-Marten Möller, Paikuse Põhikool 5. klass "A Happy Ending"

Kolmas koht Tarvo Tobreluts ja Karl Kungus, Kauksi Põhikool 6. klass "Freizeit oder Fernsehzeit?"

Konkursitöid hindasid Koolielu aineeksperdid Maibritt Kuuskmäe, Helja Kirber, Anneli Kesksaar ja Katrin Saks. Auhinnad ja Koolielu meened kõigile osavõtjatele saadetakse koolidesse. Kõik konkursist osa võtnud õpilased osalevad ka kolme Wii mängukonsooli loosimises õppeaasta lõpul.

Idee kasvas välja Eduard Vilde 145. juubeliaastast. Vilde on üks enim rännanud eesti kirjanik, tema sulest on ilmunud lugematul arvul võõrsilt saadetud korrespondentsi ja teateid. 20. saj. alguse kirjanikest on Vilde üks väheseid, kes reisikirju kirjutanud. 

Suurema hoo sai eesti reisikirjandus sisse alles 20.-30. aastatel. Sellest ajast on enim reisikirju kirjutanud K. A. Hindrey, Johannes Semper, Fr. Tuglas, K. A Rumor. Nõukogude ajal läks reisikirjandus massidesse, iga endast lugupidav inimene avaldas oma reisimuljeid. Ka tänapäeval on reisikirja žanr äärmiselt populaarne. Väljunditeks on reisiblogid, turismigiidid ja reisiraamatud.

Võrreldes teiste kirjandusžanritega on reisikirjandus pälvinud Eestis vähe tähelepanu. Reedel toimuv konverents vaatlebki eesti kirjanduslugu reisikirjandusest lähtuvalt. Konverents keskendub peamiselt eesti rändavatele kirjanikele läbi aegade. Kes on need kirjanikud, kes ei püsinud paigal? Kus käidi ja millised on tänased rännuhimulised sulemehed?

Konverents toimub Tallinna Ülikooli Silva maja B. Linde auditooriumis (ruum 240).

10.00-10.30 Anneli Kõvamees „Fragmente reisimisest, reisikirjandusest ja eesti reisikirjast“
10.30-11.00 Mare Müürsepp „Reisijutt lastekirjanduses“
11.00-11.30 Rutt Hinrikus „Reisid ja reisikirjad paguluses“
11.30-12.00 Kohvipaus
12.00-12.30 Kairi Toomet „Üks reis - kaks reisikirja. Vilde Kagu-Euroopas“
12.30-13.00 Janika Kronberg „Karl Ast Sri Lankal ja Indias“
13.00-13.30 Toomas Haug „Tuglase reisid“
13.30-14.30 Lõuna
14.30-15.00 Kadri Tüür „Ütle meri, mu meri… Heeringapüügilaev reisivahendina ja kirjanduse katalüsaatorina“
15.00-15.30 Ants Juske „Remsu - mees, kes ei püsi pikka aega kodus“
15.30-16.00 Matthias Jost "Kultuuride kaubamajas: Jaan Kaplinski reisikirjad 20. sajandi lõpus“
16.00-16.30 Kätlin Kaldma, „Avastusretk unustusse“

Konverentsi toetab Kultuurkapital.  

Ed. Vilde Muuseum
Lisatud 12. aprillil 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 12. aprillil 2010

Kunstiõpetajate kodulehe kaudu saavad õpetajad ning ka kõik teised kunstiga seotud inimesed
• vahetada mõtteid ning ideid,
• edastada uudiseid ja teateid,
• avaldada materjale.

Kunstiõpetajad üle Eestimaa saavad uuele kodulehele üles panna vahvaid pilte õpilastöödest, reisidel tehtud fotosid ja pildikaustu, huvitavaid linke, õnnestunud esitlusi, videofilme, mille vastu teisedki võiksid huvi tunda.                                                         

Kunstiõpetajate koduleht asub aadressil http://kunstiop.edu.ee ning hetkel leiab sealt põnevamaid materjale just linkide alt. Eestis tegutseb hulk suurepäraseid õpetajaid, kes on loonud õpetamise protsessi kaasajastamiseks oma veebilehe või õpetaja blogi. Enamasti on tehtud seda vajadusest visualiseerida koolitunde ning parendada õpetamisprotsessi oma koolis. Kuid rõõm tehtud tööst on palju suurem, kui valminud materjale peavad vajalikuks ja saavad kasutada nii õpilased kui ka õpetajad teistest koolidest.

Lisaks materjalide avaldamisele pakub kunstiõpetajate kogukonna leht suurepärast võimalust edastada infot ja teateid!

Veebilehele pandud materjalidega saab iga kunstihuviline tutvuda ilma liikmestaatuseta.
Selleks, et ise olla aktiivne ja üles laadida teateid, on vaja kõigepealt astuda kogukonna liikmeks. Teateid,  pilte ja õppematerjale on õigus lisada igal kogukonna liikmel kohe peale liikmeks astumist.

Oma materjalide vabatahtlik jagamine on virtuaalmaailmas üha laiemalt leviv nähtus. Erinevate aineõpetajate virtuaalsete kogukondade lingid leiab Tiigrihüppe Sihtasutuse kodulehelt.

PS. Kunstiõpetajate kogukond ja Tiigrihüppe Sihtasutus kutsuvad kõiki kunsti- ja kultuurihuvilisi õpetajaid ning nende õpilasi osalema Eesti kunsti- ja kultuurilugu käsitleval FOTOKONKURSIL „Kultuuriloolised hooned ja kunstivarad Eestimaal“. 

Edu ja koostööd meile kõigile! 

Marju Liidja, Gustav Adolfi Gümnaasiumi kunstiõpetaja
Kaja Kadarik, Tallinna 21. Kooli kunstiõpetaja
Lisatud 12. aprillil 2010

Artikli täistekst Postimehe veebilehel, BBC lehel.

Lisatud 9. aprillil 2010 

Moeshowl astus võistlustulle üheksa kollektsiooni, mille autoriteks olid Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli moehuvilised üliõpilased. Igas kollektsioonis oli 5-8 rõivakomplekti.

Parima valis välja väga auväärne žürii: Aldo Järvsoo (moekunstnik), Britt Samoson (ajakiri Mood), Diana Tuulik (Tallinna Tehnikakõrgkooli rõiva-ja tekstiiliteaduskond), Heidy Purga (Raadio 2 peatoimetaja), Kaja Paat (TTÜ keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond) ja Merje Rääbis (vabakutseline moekunstnik).

Esimese koha said esmakursuslased Birgit Saviauk (TTK) ja Aet Jüris (TTK) kollektsiooniga Case of Need. Teiseks jäi Laura Mitt (TTÜ) kollektsiooniga Delusion ning kolmandaks tuli magistrant Tuuli Allast (TTÜ) kollektsiooniga THE Sunny day. Ajakirja Mood lemmikuks osutus  kollektsioon Delusion. Publiku lemmik oli Epp-Maria Udumäe (TTK) kollektsioon WOOD.

Võitja sai 5000-kroonise stipendiumi, töövarjupäeva koos moekunstnik Aldo Järvsooga ja fotosessiooni oma kollektsioonist. Lisaks tehakse võitjaga intervjuu, mis ilmub moeajakirjas Femme. Teine koht sai 2000-kroonise ja kolmas koht 1000-kroonise stipendiumi. Publiku lemmik sai kinkekoti Make Up Store’ilt ning Reval Sporti ühe nädala kasutuskaardi. Kõik osalejaid premeeriti Goldenpointi kinkekaardi ja meigiajakirjaga.

Vahepalana esines tantsutrupp Desiree kavaga "Mängu elu" ning  Tallinna Tehnikakõrgkooli  3. kursuse üliõpilaste Helena Pandi ja Ege Reinsoni kollektsioon "Grayscale", mida saab näha ka 10. aprillil toimuval moeshow'l Riias.

Ürituse peakorraldaja Ege Reinson: „Üritus läks igati korda. Huvilisi oli terve saali täis – umbes kaks sada inimest. Kindlasti tasub oodata Inseneride Moeshow’d 2011!“

TTÜ Kultuuriklubi Ollalaa on aastatel 2002, 2003, 2004 ja 2007 organiseerinud Tipikate Moeshowd. Tehnikakõrgkooli Üliõpilasesindus on eelnevatel aastatel korraldanud Mood TTK Moodi. Eelmisel aastal korraldati esmakordselt kahe organisatsiooni koostöös Inseneride Moeshow.

Lisainfo: www.kultuuriklubi.ee või inseneride_moeshow@googlegroups.com

Tallinna Tehnikaülikool
Lisatud 9. aprillil 2010

Koos varasema taotlusvooruga toetatakse 76 projektlaagri toimumist kokku 1 540 160 krooniga, mis võimaldab aktiivses laagritegevuses osaleda  8787 noorel. Möödunud aastal toetati 62 projektlaagri korraldamist.

„Projektlaagrite korraldajate arvu suurenemine ja konkurents toetustele on väga positiivne  - projektlaagrite kvaliteet tõuseb ja laagriprogrammid on mitmekesisemad,“ selgitas noorte arendava ja tervistava puhkuse peaekspert Kadri Kurve.

Projektlaagri ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva.

Hasartmängumaksu Nõukogu poolt eraldatud toetus projekt- ja tegevusloaga laagrite toetuseks ning laagrijuhtide ja kasvatajate pädevuse suurendamiseks on 2010. aastal  kokku 11 471 995 krooni

Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2010“ koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus, mis on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riiklik noorsootöö asutus, mille põhieesmärk on noorsootöö suunamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Eesti Noorsootöö Keskus
Lisatud 9. aprillil 2010

„Eikellegimaa“ on omalaadne järg Pinteri „Majahoidjale“ mis esietendus Rakvere Teatris juba 2001. aastal Mati Undi lavastuses ning püsib legendina siiani mängukavas.

"Eikellegimaa" on mänguline, kohati absurdi kiskuv pilguheit kahe inglise härrasmehest luuletaja – Hirsti ja Spooneri pealtnäha juhuslikule kohtumisele. Olukorra koomilisus suureneb kui mängu astuvad Briggs ja Foster. See on suhtedraama neljast mehest, kes elavad eikellegimaal oleviku ja mineviku, reaalsuse ja kujutluse vahel.

„Eikellegimaad“ nagu ka teisi Pinteri näidendeid on keeruline määratleda või raamidesse paigutada, see on omapärane ja jõuline tekst, mille kohta saab öelda Pinteri enda sõnadega: „Ma ei oska ühtki oma näidendit kokku võtta. Ma ei oska neist ühtki kirjeldada, või kui, siis ainult öeldes: Just see oli mis juhtus. Just seda nad ütlesid. Just seda nad tegid.“

Pinteri maailma edasiandmine nõuab trupilt filosoofilist haaret, peent huumoritaju ning olemasoleva hetke tajumist. Nagu ütleb lavastaja Peeter Raudsepp: „meile on antud ainult rida elutuikeid. Mitte tähele panna hetkedes peituvat sügavust ja kirge, nende veetluses kangastuvat traagikat, oles võrdne „magamisega enne õhtut““.

„Tegemist on sügavuti mineva mitmekihilise materjaliga, mis nõuab delikaatset raami, et veel paremini esile tõusta“, lisab lavastuse kunstnik Maret Kukkur.

„Eikellegimaal“ rändavad Volli Käro, Toomas Suuman, Margus Grosnõi või Johannes Veski (Cabaret Rhizome) ja Eduard Salmistu.

Etendused toimuvad 9., 13., 17., 29. aprillil ja ning 6. ja 18. mail Rakvere Teatris, 3. mail Vanemuise Teatris ning 17. mail Eesti Draamateatris. Piletid on müügil Rakvere Teatri kassas, internetis piletimaailm.com ja Piletimaailma müügikohtades üle Eesti. Kõigi piletiostjate vahel loositakse välja Rakvere Teatri suur saal, ning võitja saab ise otsustada, millal ja millist Rakvere Teatri lavastust ta koos neljasaja kaaslasega vaadata soovib.

Rakvere Teater
Lisatud 9. aprillil 2010