Kõik neli autorit õpivad näidendite kirjutamist 2008. aastal tööd alustanud Drakadeemias – Eestis ainulaadsel näitekirjanike kursusel. „Idee taoliseks programmiks sündis arusaamast, et Eesti näitekirjanduses valitseb põud. Kõrgetasemelisi algupäraseid tekste sünnib, kuid need pärinevad väikese ringi autorite sulest, mistõttu kõlavad aina samad hääled ja korduvad sarnased teemad. Meie eesmärk ongi tuua näitekirjandusmaastikule värskeid mõtteid, uusi autoreid ja enneolematuid käsitlusi kaasaegsetest teemadest,“ selgitab Drakadeemia ideed kursuse algataja ja juht Siret Paju.
 
Ettelugemisele tulevad katkendid:
Liis Lukk „Dorian Gray portree“ Oskar Wilde`i samanimelise romaani põhjal.
Kerli Adov „Doktor Dracula“ Bram Stokeri romaani „Dracula“ põhjal.
Kaur Riismaa „Timon“ Lukianose dialoogi „Timon ehk inimestevihkaja“ põhjal.
Hiri Myyripeal „Viplala“ Annie M.G. Schmidt „Viplala“ põhjal.
 
Katkendeid loevad Rakvere Teatri näitlejad Marin Mägi, Anneli Rahkema, Peeter Rästas, Erni Kask, Velvo Väli, Tarvo Sõmer, Margus Grosnõi ja Liisa Aibel ning õhtut juhatab sisse ja välja Urmas Lennuk.
 
„Kas ja kuidas nad sellest välja ujuvad jääb otsustada kuulajail. Ettehoiatavalt võib siiski öelda, et kunstlikku hingamist ei vaja neist autoreist ja näitlejatest enam keegi ja päästerõnga asemel õlekõrrest haaramiseks puudub samuti otsene põhjus. Leiduks vaid lavastajaid, kes nendega klassikuid ründama asuksid.“ lisab Drakadeemia Õhtu juht Urmas Lennuk.
 
Drakadeemia Õhtu Rakvere Teatrikohvikus algab 8. aprillil kell 18 ning neil, kes geograafilistel või muudel põhjustel kohale tulla ei saa, on võimalus õhtut jälgida Rakvere Teatri koduleheküljel rakvereteater.ee toimuva otseülekande kaudu. Näitekirjanike kursuse Drakadeemia kohta leiab lähemat infot internetis www.teater.ee/autorile/drakadeemia
 
Rakvere Teater
Lisatud 7. aprillil 2010

Koreograaf-lavastaja, kostüümikunstnik: Dmitri Harchenko
Valguskunstnik: Triin Hook (Vat-Teater)

Tantsijad: Helmi Puur, Kaie Kõrb, Galina Lauš (RO Estonia), Jevgeni Grib

Etenduses kasutatakse C. Saint-Saensi, E. Lalo, K. Bjornstad´ muusikat

Kestvus: 50 minutit

Koreograaf-lavastaja Dmitri Harchenko pöördub mõtisklustele Luige kui igavese ilu sümboli teemadele. Ühes tantsulavastuses laval kohtuvad Eesti balleti legendid ja selle tulevik.

Dmitri Harchenko on Eesti tantsu ja teatri maastikul tuntud tegija. Ta on eriliselt erudeeritud koreograaf, kes kõnetab oma publikut eri kunstivaldkondade kaudu. Lavastustega „Undiin“ ja "Piaf" oli ta vastavalt 2007. ja 2008. aasta Eesti teatriauhindade jagamisel tantsulavastuste kategoorias nominendiks.

Info: www.tantsuteater.ee, heili/at/tantsuteater.ee

ÕPILASGRUPPIDELE pakume tellides sooduspileteid hinnaga 100 kr/pilet.

Üksikpiletid (150/125) müügil piletimüügikohtades üle Eesti. 

Lisatud 7. aprillil 2010

Demonstreeritakse autosse pakitavat sauna, mobiiltelefonist valmistatud valvesüsteemi, ise-ehitatud vesinikugeneraatorit ja muud huvitavat.
 
Tehnikapäevade eesmärgiks on inspireerida tudengeid uutele mõtetele ja tegudele. Toimuvad loengud, filmiprogramm ning avatakse internetiaadress www.ttu.ee/tehnikapaevad. Internetiaadressil kogutakse ideid, milliste tehnikavidinate väljamõtlemisega võiks üliõpilased inimeste elu paremaks muuta.
 
Tehnikapäevad toimuvad TTÜ aulas (Ehitajate tee 5) ja parklas 8. aprillil kell 15.00-20.00 ning 9. aprillil 11.00-15.00. Tehnikapäevade külastamine on tasuta ning olulisemaid sündmusi saab jälgida ka internetis: tipikas.tv.
 
Lisainfo www.ttu.ee/tehnikapaevad
 
Lisatud 7. aprillil 2010

Eesti noored osalesid Saint-Malo teatrifestivalil teistkordselt. Kui eelmisel aastal pärjati Jean de la Fontaine'i valmist inspireeritud näidendi esitanud Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasiumi lõpuklassi õpilaste teatritruppi festivali peavõiduga, siis sel aastal otsustas festivali žürii sama kooli teatritrupi etteastet hinnata juba kolme auhinnaga.

Lisaks täiskasvanute žürii peaauhinnale Grand Prix Victor Hugo, noorte žürii peaauhinnale Grand Prix Boris Vian, pälvis Karmo Nigula parima meesnäitleja auhinna Prix Gerard Philippe. Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasiumi õpilased Kadri Sirkas, Miina Pärn, Elise Kaselaid, Engeli Vennik, Jonathan Peterson, Karmo Nigula, Jaak Erik Laja ja Karl-Erik Talvet esitasid festivalil lavastaja Lembit Petersoni ja prantsuse keele õpetajate Triinu Tamme ja Eneken Laugeni juhendamisel Matei Visnieci näidendi "Teine pärnapuu vasakul" põhjal lavastatud etenduse.

Saint-Malo teatrifestivalil osales 19 teatritruppi 12. riigist. Nelja päeva jooksul esitas iga trupp ühe prantsuskeelse lühietenduse. Juba seitsmendat aastat toimunud teatrifestivali eesmärgiks on anda eri riikidest pärit noortele võimalus end teatrilaval prantsuse keeles väljendada, samuti kohtuda omavanuste keelehuvilistega teistest Euroopa riikidest.

Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasiumi õpilaste esituses näeb Saint-Malo festivalil auhinnatud etendust ka Pariisis 6. aprillil toimuval teatriõhtul, mille korraldab Eesti Suursaatkond koostöös assotsiatsiooniga France-Estonie.

Välisministeerium
Lisatud 7. aprillil 2010

Esimene rahvusvaheline lastefestival toimus 2001. a. ning siis osalesid vaid 4 riiki -  Gruusia, Ukraina, Venemaa ja Bulgaaria noored. 2010. a. on festival oluliselt kasvanud ning juba 2009. a. oli osalejaid 48 riigist, kokku üle 500 noore sh ka Eesti delegatsioon Lasnamäe Gümnaasiumist.

Festivali põhisündmused on ava- ja lõputseremoonia ning  rahu- ja rahvustepäeva tähistamine.  Lisaks põhiüritustele on noortel võimalik osaleda huviringides, debattides, lastele mõeldud koolitustel, kunstitubades ning spordi- ja meelelahutusüritustel.

„Festival, kus osaleb üle 500 noore ligikaudu 50 riigist on suurepärane võimalus noortele suhelda multikultuurses keskkonnas ning õppida tundma teisi rahvusi,“ selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse huvihariduse peaekspert Ene Raid.

Festivalile kandideerimiseks tuleb täita kandideerimisavaldus ning kirjutada eesti keeles vabas vormis motivatsioonikiri. Kandideerimine kestab 9. aprillini 2010.a.

Festivali delegatsiooni moodustamist ja ettevalmistamist koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus, mis on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riiklik noorsootöö asutus, mille põhieesmärk on noorsootöö suunamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Eesti Noorsootöö Keskus
Lisatud 7. aprillil 2010

Õppimisüritus on virtuaalne ja toimub 12. kuni 24. aprillini 2010. Õppimisürituse viib läbi Tiina Sarisalmi. Õppimisürituse töökeel on inglise keel.

Mis täpsemalt on koostöö? Mis on selle pedagoogiline roll nii õpetajate kui ka õpilaste vaatenurgast? Millised tööriistad aitavad kaasa koostöö arendamisele projektis? Millal on sobilik kasutada koostööd soodustavaid õppetehnikaid? Õppimisüritusel käsitletakse just neid ja teisigi küsimusi. Õppimisüritus sobib kõikide ainete õpetajatele, olenemata õpilaste vanusest. Maksimaalne osaliste arv on 100.

õppimisüritusele registreerumiseks tuleb sisse  logida eTwinningu portaali, registreerimisankeedi leiate oma töölaualt.

Võistlusest ootame osa võtma Tallinna koolide 7.-12. klassi õpilasi ja tekste hinnatakse kahes vanusegrupis: 7.-9. klass ja 10.-12. klass.

Võistlustöid ootame 5. maiks ning osalemise tingimustega saab tutvuda Tallinna Keskraamatukogu kodulehel www.keskraamatukogu.ee, laste- ja noorteteeninduses ning kõikides haruraamatukogudes.

Jutuvõistluse lõpetamisele oodatud kirjutajate nimekiri lisatakse Tallinna Keskraamatukogu kodulehele 17. maiks.

Võistluse lõpetamine ja parimate autasustamine toimub Unicefi Sinise Nädala raames 20. mail kell 16.00 Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8). Mõlemas vanusegrupis auhinnatakse 3 parimat tööd.

Täiendav info Tallinna Keskraamatukogu laste- ja noorteürituste korraldajalt Maarja Pildrelt, telefon 683 0907, maarja.pildre@tln.lib.ee

Tallinna Keskraamatukogu
Lisatud 6. aprillil 2010

Ümarlaudade tulemusena selgus, et suurimaks probleemiks on kõikjal keskkonnaharidusliku info liikumine. Kuigi toimivad infolistid, kodulehed ja teised veebikeskkonnad, on info liigselt killustatud ja vajalikku on raske leida. Ühe lahendusena pakuti, et kogu keskkonnaharidusega seotud info võiks koonduda olemasolevale veebilehele www.keskkonnaharidus.ee, mida haldab Keskkonnaministeerium. Vajalikuks peeti koostöö tihendamist Haridus-ja Teadusministeeriumiga sh keskkonnahariduse arengukava valmimisel.

Eraldi teemana arutati üldhariduskoolide ja lasteasutuste õppekavasid toetavate keskkonnahariduslike programmide toimimist. Märksõnaks oli rahapuudus - koolidel ja lasteaedadel ei ole kohustust külastada looduskeskusi ja selleks ei ole ette nähtud rahalisi vahendeid. Olukorda muudaks koolide püsirahastus, mis tagaks, et iga õpilane vähemalt kord aastas saaks osaleda väljasõidul looduskeskusesse. Väljasõidud muudaks efektiivsemaks erinevate õppeainete lõimimine programmides, kuid selleks on vaja koolitada nii õpetajaid kui looduskeskuste töötajaid.

Eelkooliealistele suunatud keskkonnahariduses on probleem lasteaiaõpetajate kesine loodusetundmine, mistõttu kardetakse lastega loodusesse minna. Looduskeskused asuvad lasteaiast liiga kaugel, lapsed väsivad ära, õppesõit ei sobi hästi nende päevakavaga kokku. Peeti oluliseks, et maakonnas oleks lasteaedadele suunatud keskkonnahariduskeskus, kust saaks vajadusel laenutada õppevahendeid ja saada metoodilist nõuannet. Selline keskus töötab hetkel vaid Tallinnas.

Noortele suunatud tegevused peaksid pakkuma elamusi, seikluslikkust, kambavaimu rakendamist, oluline on juhendajate hea klapp noortega, noorte iidolite kasutamine. Rohkem võiksid keskkonnahariduse pakkujad teha koostööd noortekeskustega.

Täiskasvanutele suunatud keskkonnahariduse plussiks on see, et roheline eluviis on muutumas trendikaks, mis annab lootust, et huvi keskkonnahoiu vastu suureneb. Üldiselt on sellele sihtgrupile suunatud tegevuste valik maakondades suhteliselt kesine ja kaasamiseks tuleks korraldada rohkem pereüritusi ja kampaaniaid.

Keskkonnahariduslikud ümarlauad on koostöövorm, mille raames saadakse kokku 2-4 korda aastas, et arutleda erinevate sihtgruppide võimaluste ja vajaduste üle ning kaardistada probleemid ja leida neile lahendusi maakondade keskkonnahariduse arendamisel.

Maakondades toimunud ümarlaudade kokkuvõtetega saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=11636 
 
Keskkonnaamet
Lisatud 6. aprillil 2010

Kirjutamis- ja lugemisoskus on omane ainult inimkonnale.

Omapära on ka see, et ühte ja sama saab näha ning lugeda erinevates keeltes. Lugemisaastal peaksid inimesed pöörama rohkem tähelepanu sõnade sisule ja nende kaalule meie ümber. On ju vana tõde, et hea sõna võidab võõra väe ja kõigil on õigus ka klassikute loomingust osa saada. Lugemine olgu nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi.

Pakume ainulaadset võimalust panna koolinoortel end proovile, osaledes aprillikuu viimasel nädalal konkursil KULDTIPP2010L (Lugeja on edukas!).

Mingeid piiranguid ei ole, vaja on vaid tahtmist, arvutit koos internetiga ja Anton Hansen Tammsaare 5-köitelise romaani „Tõde ja õigus” 1. osa raamatut.

„Ei ole midagi huvitavamat kui inimene” – nii on öelnud A. H. Tammsaare ise. Romaanis rulluvadki lugeja ees lahti erinevad inimkarakterid ja –saatused, põimituna autori psühholoogilis-filosoofiliste mõtisklustega.

A.H. Tammsaare on üks tuntumaid Eesti kirjanikke maailmas, tema teoseid on tõlgitud kümnetesse keeltesse.

Ülesanne on, lugedes muus keeles teose katkendeid, suuta kiiresti ja täpselt leida vastav originaallõik!

Konkurss toimub Lugemisaasta2010 raames ning koostöös selle korraldajatega. Nii kutsumegi Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi poolt eeskätt gümnasiste, aga ka põhikoolide õpilasi eespool kirjeldatud moel osa saama sellest rahvusvahelisest kultuuriaastast.

Osalejate paremikku ootab auhinnafond koos erinevate ergutusauhindadega.

Täpsem ja üksikasjalikum info asub projekti veebilehel www.kuldtipp.com, mis on ka käesoleva konkursi mänguväli.

Georg Teras
Lisatud 7. aprillil 2010

Kunstikooli lõpuklasside õpilased näitavad keskaegses näitusemajas oma tänavu kevadel valminud verivärskeid kunstiteoseid, mis toovad vaatajate ette kireva koosluse tänapäeva noorte probleemidest, igapäevaelust ning unistustest. Praegusele ajale iseloomuliku kõrvus taguva närvilise rütmi saatel püüab igaüks siiski leida seda päris talle kuuluvat, oma ja õiget. Mõtet, tegevust, inimest.

Pelgulinna Gümnaasiumi lõputöö on iseseisev kunstiteos, mis tehakse põhikooli ja gümnaasiumi lõpus. Selle kaudu on õpilasel võimalus näidata oma kunstilise arengu taset ning väljendada oma arusaamu ümbritseva maailma, oma isikliku identiteedi ning ühiskonnas toimuvate protsesside kohta.

Ligi 80 eri autorit kasutavad erinevaid neile kättesaadavaid kunstitehnikaid - maal, originaalgraafika, installatsioonid, foto, objektid, video, arvutigraafika, interdistsiplinaarsed projektid jne. Tänavu on mitmed autorid püüdnud ühendada heli, liikumist ja visuaalset kujundit.

Kevaditi on Pelgulinna Gümnaasiumi õpilaste lõputöid Kullo galeriis eksponeeritud alates 1992. aastast. Pikka aega on lõputööde näitus olnud galerii aasta kõige külastatum näitus.

14. ja 15. aprillil toimuvad galeriis lõputööde kaitsmised.

Sel aastal juhendasid lõputöid Pelgulinna Gümnasiumi kunstiõpetajad Triinu Jürves, Tavo Tall, Jüri Mäemat ja Margus Tänav.

KULLO galerii (Kuninga 6) on avatud T–L, kell 10-18. galerii@kullo.ee, 6446873.
Näitus jääb avatuks kuni 24. aprillini.

Lisatud 6. aprillil 2010