Programmid on koolidele ja lasteaedadele tasuta.  Juhendajateks on keskkonnahariduse spetsialistid. Programme viiakse läbi Keskkonnaameti looduskeskustes, õppe- ja matkaradadel, koolide juures õuesõppealadel või koolis. Samuti pakutakse näiteks Pärnumaal võimalust tutvuda piirkondliku jäätmekeskuse ja reoveepuhastiga.

Programmid on koostatud aktiivõppena ning pakuvad osalejatele vaheldusrikast tegevust ja ümbritseva tunnetamist kõigi meeltega. Teemad hõlmavad vee kasutamist ja kaitset, jäätmekäitlust, looduskaitset ja elurikkust, kooslusi ja nende kujunemist, pinnavorme ja nende tekkelugu ning aastaaegadega seonduvaid muutusi looduses. Kõikides maakondades saavad koolid ja lasteaiad tellida jäätmeteemalist programmi “Sipelgas Ferda vähendab prügi”, milles õpetatakse prügi kogust vähendama ja säästvalt tarbima.

Keskkonnaametil on Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel võimalik kompenseerida tänavu 170 kooli transpordikulu 2000 krooni ulatuses, osalemaks Keskkonnaameti pakutavatel õppeprogrammidel, Täpsemat infot transpordi kompensatsiooni võimaluste kohta saab maakondade keskkonnahariduse spetsialistidelt, kelle kontaktid leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Keskkonnaameti pakutavate programmide nimekirjaga saab tutvuda kodulehel www.keskkonnaamet.ee- KEVADISED ÕPPEPROGRAMMID. Täpsem info programmide sisu kohta (töölehed ja programmide kirjeldused) on kättesaadav Keskkonnahariduse andmebaasis www.keskkonnaharidus.ee 

PS. Ilmus Keskkonnahariduslehe uus number  
Kevadisest Keskkonnahariduslehest saab lugeda Keskkonnaameti ja RMK poolt koolidele ja lasteaedadele tasuta pakutavatest õppeprogrammidest, kevadistest näitustest Eesti Loodusmuuseumis ning Tallinna Botaanikaaia ja Tallinna Loomaaia tegemistest keskkonnahariduse kujundamisel. Keskkonnaharidusleht saadetakse sel nädalal otsepostitusega kõigile Eesti üldhariduskoolidele. Kõik teised huvilised saavad Keskkonnahariduslehe paberväljaannet küsida alates järgmisest nädalast Keskkonnaameti kontoritest üle Eesti. Lehega saab tutvuda ka Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee

Keskkonnaamet
Lisatud 6. aprillil 2010

Sinu esimesed kokkupuuted internetiga?
90. aastatel sai alustatud arvutialaste koolitusetega ja aktiivne kasutaja alates 1999. a.

Millise veebilehega alustad oma päeva?
Koduarvutis Postimees.ee ja koolis Elva Gümnaasiumi koduleht, sageli ka Koolielu portaal.

Veebileht või keskkond, milleta ei saa elada?
No nii hull see asi ka pole, aga fakt on see, et olen harjunud infot saama ja suhtlema arvuti abil. Ka e-kooli tuleb ju iga päev kasutada. 

Parim abimees veebis töö tegemiseks?
delicious.com, google.com, youtube.com

Millist töövahendit soovitaksid oma õpilastele? 
Kolme eelpool nimetatut (Delicious, Youtube, Google) ja paljusid kunstitegemise võimalusi arvuti abil.

Sinu suhted sotsiaalse meediaga?
Kasutan Skype´i, Orkutit, Facebooki ja kasutajakonto on loodud ka Twitteris. Kasutan neid igapäevaselt rohkem info saamiseks, ise väga aktiivselt omi mõtteid ja infot seal ei edasta. Mul pole selleks aega, sest juba kirjavahetus võtab päris palju aega. Uskumatu, milline info juba Facebookis liigub. Orkuti ja MSNi kasutan viimasel ajal vähem, Skype’i kasutan ka vähe ja siis kui väga vaja! Kõige rohkem meeldib mulle inimestega rääkida silmast silma!

Lisatud 6. aprillil 2010

KUS TOIMUB?
Tallinna Reaalkoolis Estonia pst 6 (TRK http://www.real.edu.ee/), Teaduskeskuses AHHAA (http://www.ahhaa.ee/et/) ja erinevates Tallinna teadusasutustes.
 
KORRALDAJA: Sihtasutus Archimedes
 
INFO JA REGISTREERUMINE: http://www.archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=324 

Lisatud 6. aprillil 2010

Artikli täistekst Järva Teataja veebilehel.

Lisatud 6. aprillil 2010

Arutlusele tulevad järgmised küsimused: Kas vanema-lapse suhe on võimusuhe või partnerlussuhe? Milline on õiglane karistamine? Kas ilma füüsilise karistuseta on võimalik hästi kasvatada? Millised on kasvatusviisid, mille rakendamisel pole vanemal tarvidust oma lapsele kätt külge panna?

Arutlevad psühholoog dr. Tõnu Ots ning TÜ kasvatusteaduste dotsent Inger Kraav.

Tartu Ülikool
Lisatud 6. aprillil 2010

Kolmeaastase maailmaharidusprojekti elluviimist toetab Euroopa Komisjon, välisministeerium kaasrahastab seda 793.082 krooniga arengukoostööks ja humanitaarabiks ette nähtud rahast, teatas välisministeerium.

Jaan Tõnissoni Instituudi Afganistani sõpruskoolide projekt loob kontakte Eesti ja Afganistani koolide vahel. Sõpruskoolide tegevused Afganistanis keskenduvad peamiselt Põhja-Afganistani Mazar-e Sharifi linnale ning selle ümbrusele.

Sõpruskoolide projekti raames viiakse ellu Afganistani-teemalisi üritusi ja tegevusi Eesti koolides, koostatakse Afganistani- ja islamiteemalisi materjale, toimub Eesti koolide õpetajate reis Afganistani, valmib dokumentaalfilm ning abistatakse Afganistani sõpruskoole õppematerjalide koostamisel.

Välisminister Urmas Paet märkis, et paljudes riikides, sealhulgas Eestis teatakse Afganistani eelkõige stereotüüpsete teadete kaudu, mis piirduvad peamiselt sõjategevuse ja narkokaubanduse teemadega. "Sõpruskoolide projekt laiendab noorte teadmisi ja arusaamu Afganistani kultuurist ning igapäevaelust," sõnas ta.

Kümme Eesti kooli on juba leidnud endale sõpruskooli Afganistanis. 

Allikas: BNS Lisatud 5. aprillil 2010

Mängude käigus tutvuvad erinevat emakeelt kõnelevad noored Tallinna vaatamisväärsustega, saavad uusi kontakte eakaaslastega, teevad üheskoos läbi orienteerumismängu, nuputavad ja arutavad.
Orienteerumispäeva hommikul kogunetakse Õpetajate Majas ning esmalt esinevad koolid enda õppeasutust, kodukohta või õpilaste huvialasid tutvustavate lühietteastetega. Siis moodustatakse õpilastest segavõistkonnad, kellele antakse vanalinna kaart, situatsiooniülesanded, iPodid, positsioneerimisseadmed GPS-id ja kaameratega mobiiltelefonid. Võistlejad liiguvad võistkonniti ühe objekti juurest teise juurde ja kuulavad objektidega seotud lugusid. Ettenähtud aja jooksul tuleb läbida kõik kontrollpunktid ja lahendada kõik ülesanded.

Lõpuks kogunetakse restoranis, kus toimub viktoriin kuuldu-nähtu kohta, analüüs ning muljete vahetamine. Päev kulmineerub võitjate väljakuulutamisega ning kõiki osalejaid ootavad üllatused.

Korraldatav projekt tõhustab eesti ja vene keelt kõnelevate noorte kontaktide loomist, tugevdab koostööd, mitmekesistab koostegevusi ning võimaldab eri rahvusest eakaaslastel omavahel suhelda. Lisaks saavad kõik osalejad uusi teadmisi Tallinna ajaloost, arengust ja kultuuriloolisest taustast.

MTÜ Jutulind on multikultuursete projektidega tegelenud alates 2007. aastast. Tänaseks on projektides osalenud tuhandeid noori üle Eesti nii Tallinnast, Narvast, Kohtla-Järvelt, Paidest, Kilingi-Nõmmelt, Sillamäelt, Toilast kui ka Kehrast. Seekordset projekti rahastavad Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium, toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Korraldusmeeskond ootab ka seekord aktiivset osalemist ja kohtumisi Eestimaa noortega.

Maarja Kikas, MTÜ Jutulind, tel 50 51 847, info@jutulind.com, www.jutulind.com

Lisatud 5. aprillil 2010

Kahepäevane koolitus koosneb tavapäraselt paari-kolmetunnilisest loengust ning praktikast meistrite juhendamisel. Juhendajateks on Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri programmi teadur Joosep Metslang, peakonservaator Marike Laht, puusepp-konservaator Villem Oras ning meistrid Säästva Renoveerimise Infokeskusest. Kahepäevase koolituse maksumus on 600 krooni, mis sisaldab ka infomaterjale ja lõunasööke. Kursused viiakse läbi Eesti Vabaõhumuuseumi territooriumil.

Koolituste kalender aprill – september 2010:
24.-25. aprill ja 08.-09. mai puitaiad - anname väikese ajaloolise ülevaate puitaedadest kui külamiljöö ühest lahutamatust osast. Koolituse käigus õpitakse selgeks traditsioonilise roigasaia ja punutud aia tegemine.

15.-16. mai prussehitus - tutvustame prussidest puitehitustehnikat, mille meisterlikke näiteid leidub keskaegsete kirikute katuse all, valgustusaja mõisates ning 20. sajandi maa-arhitektuuris. Õpetame prussidest ehitamist vanade vahenditega: kirve, käsisae, puuri ja peitliga ning harjutame erinevate tappide valmistamist ja sõrestiku kokkupanemist.

19.-20. juuni aknad-uksed - tutvustame ajalooliste akende ja uste ehitust, nende kahjustusi ja taastamist. Harjutatame avatäidete puhastamist, proteesimist, kruntimist ja värvimist.

26.-27. juuni ja 28.-29. august palkehitus - tutvustame Eesti maa-arhitektuuris üldlevinud palkehitustava. Õpetame palkmaja valmistamist vanade vahenditega: kirve, käsisae ja peitliga. Koorime palke, valmistame järsk- ja puhasnurkasid ning vara.

7.-8. august viimistlus - tutvustame taluhoonete juures kasutatud krohvimistehnikaid: savi- ja lubikrohvi ning värvime lubjapiima, mulla- ja õlivärvidega.

14.-15. august ja 04.-05. september kiviaiad – anname väikese ajaloolise ülevaate erinevat tüüpi kiviaedadest ja kirjeldame aia parandamise võimalusi. Koolituse käigus õpitakse selgeks traditsioonilise paekiviaia ladumine.

11.-12. septmber katused - tutvustame talumajades enamlevinud katusekonstruktsioone. Harjutame rannikualadel ja saartel levinud roogkatuse ning mandril levinud laastukatuse valmistamist.

Milliseid tööriistu tuleks kaasa võtta, millised peavad olema riietus ja jalanõud, milliste koolituste puhul tasub tulla oma esemega – neile jt küsimustele saab vastuse Eesti Vabaõhumuuseumi koduleheküljelt või meistritelt: joosep@evm.ee; tel 51 61 463, marike@evm.ee, tel 55 582 968.

Meistrikursustele registreerumine on alanud: Elo Lutsepp, elo@evm.ee; tel. 53 44 4769 (lõpeb nädal enne koolitust).

2009. aastal viis Eesti Vabaõhumuuseum läbi 11 meistrikursust, mille raames sai uut teavet ja oskusi ca 150 inimest. Paraku kõik soovijad kursustele ei pääsenud, sestap jätkame koolitustega senisest suuremas mahus. Iseäranis oodatud on need, kes soovivad taastada esivanemate kodu või on loomas oma perele maakodusid ja väärtustavad seejuures vanu traditsioonilisi ja Eesti külamiljöösse sobilikke arhitektuurseid lahendusi.

Traditsioonilisi taluarhitektuuri koolitusi viiakse läbi ka mujal Eestis, vt: www.vanamaja.ee, www.kogo.ee.

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 5. aprillil 2010

Klassiõpetajate kogukond ja Koolielu portaal kutsuvad 1.-4. klasside õpilasi kevadisele omaloomingukonkursile "Jutupliiats". Võistlusele ootame emadepäevale pühendatud "rääkivaid" pilte või pildiseeriaid. Konkursi eesmärgiks on loovuse arendamine lihtsate veebipõhiste vahendite kaasabil nii sõnas kui pildis.
Konkursi tingimused:

• konkursile esitatud pildid on joonistatud õpilaste poolt arvutis või paberil
  (joonistusprogrammid - Tux Paint, Paint, Kid Pix,Art Rage, Paint.Net , ...)
• joonistustele pealeloetud tekstid on õpilaste enda loodud
• osalejad on 1.-4. kl. õpilased
• "rääkivate" piltide loomiseks võib kasutada erinevaid programme ja keskkondi
  Fotobabble - http://www.fotobabble.com/
  VoiceThread - http://voicethread.com/#home
  Sketchcast - http://sketchcast.com/
  Power Point
  ...
  
• "rääkivad" pildid või pildiseeriad on avaldatud veebis (vistutatud või lisatud ajaveebi, vikisse, kodulehele), kuhu on lisatud väike tutvustus tööde ja autorite kohta
• pilte võib esitada nii üksikult kui kogu klassi ühitööna/kogumikuna 
• konkursitöö palume esitada veebivormi  kaudu
• konkursitööde esitamise tähtaeg on 15. mai 2010
• tulemused teeme teatavaks 31.05.2010  KLOP`i portaalis ja ajaveebis ning Koolielus
• parimatele ja loovamatele auhinnad, aktiivsematele osalejatele meened ja tänukirjad (auhinnafond 3000.-)
  Küsimuste korral palume pöörduda tiiasalm@gmail.com või tuulikoitjarv@gmail.com.
   Ootame rohket osavõttu!

Suure idee otsimine
Nagu öeldud, on õpilasfirma eelkõige ettevõtlusõppe programm. Ettevõtlus on aga kindlasti valdkond, mis nõuab loovust, sest tihti pole üleskerkivatele probleemidele olemas standardseid vastuseid.

Esimene etapp, mille iga firma oma loomisel või juba enne seda läbib, on ideede genereerimine. Firma äriidee on vaja luua ka õpilasfirmade liikmetel. Sageli on nii, et noortel on olemas paras annus ettevõtlikkust ja suur soov oma ettevõtet teha, kuid seda suurt ideed ei tule. Ideede leidmiseks korraldatakse ajurünnakuid, kogutakse sõprade ja perekonnaliikmete arvamusi ning arendatakse neid edasi. Loovus areneb töö käigus. Oleme sageli näinud, kuidas loovus õpilasfirma tegemise vältel kasvab. Minifirmaga (põhikooli õpilaste firma) alustanud õpilased lähevad järgmisel aastal gümnaasiumisse jõudes ja siis juba õpilasfirmat tehes järgmisele tasandile. Nende ideed küpsevad, arenevad või asenduvad hoopis uutega. Hea näide on firma „Sõbrakinnas”, kes alustas jalatugede pakkumisega minifirmana ning jõudis paar aastat hiljem Euroopa õpilasfirmade võistlusel II kohani. Õpilasfirmana oli nende tooteks sõbrakinnas – tõeliselt uuenduslik toode. Sõbrakinnas on üks kinnas, millel on kaks käsivarre osa, nii et ühte kindasse saavad käe sisse pista kaks inimest.

Võimalus jätkata rahvusvahelisel areenil
Praegu on õpilasfirmadel oma ideede edasiarendamiseks ja toodete täiustamiseks veelgi pikem ajaperiood. Pärast minifirma ja õpilasfirma programmi läbimist saavad soovijad jätkata tegevust rahvusvahelisel areenil programmi „Enterprise without Borders” raames. Tegemist on rahvusvahelise õpilasfirma programmiga, mille käigus õpilasfirmad otsivad koostööpartnereid või müügivõimalusi teistes riikides, pannes oma tooted ja ideed veelkord proovile ning arendades neid edasi.

Ligi 80% õpilasfirmade toodangust on olemas mingi uuenduslik element. Sageli on loovuse vallandajaks piiratud ressursid. Õpilasfirmade üks esimesi ülesandeid on leida algkapital. Reeglina panevad firma liikmed ise (nende vanemad) algkapitali kokku, lisaks saavad nad müüa aktsiaid sõpradele-tuttavatele. Kogunev summa ei ole tavaliselt suur ja see sunnib leidma loovaid lahendusi nii odavate ressursside kui ka müügivõimaluste ning -argumentide leidmiseks. Mitmetes Euroopa riikides toetatakse õpilasfirmasid stardikapitaliga, aga õpilasfirmade tooted on selle tulemusena tihti tavapärasemad ja müügitöö kehvem, kuna noorte enda motivatsioon saada tagasi ettevõttesse sisse pandud raha, on väiksem. JA Eesti kindel seisukoht on, et noored peavad ise otsima firma tegevuseks vajalikud ressursid.

Nutikus ja loovus viivad sihile
Kuna algkapital on õpilasfirmal reeglina väike, vaadatakse hoolega ringi, kust saada käepäraseid ja odavaid materjale, millest tooteid valmistada. Palju on taaskasutust. Selle aasta õpilasfirmade head leiud on näiteks mootoriosadest küünlajalad, kohvipakkidest kandekotid, autokummidest tumbad, vinüülplaatidest kellad. Eelmistel aastatel on valmistatud ka hakkepuidust pliiatseid, CD-plaatidest kotte, mahlapakkidest rahakotte jms. Tihti pöördutakse tuttavate ettevõtjate poole, et saada tootmisjääke või pakendeid või palutakse sõpradel üht-teist äraviskamiseks mõeldut alles hoida. Sageli ongi õpilasfirmade tooted tavalised asjad, mille muudab eriliseks mingi „kiiks”, kas disain, kasutatud materjal vms. Töö käigus tegeldakse tootearendusega. Leitakse uusi lahendusi, täiendusi, kõrvaltooteid jne.

Õpilasfirma arendab noori 
Palju arendavad noored õpilasfirma tegevuse käigus müügitehnikaid. Junior Achievement korraldab emaorganisatsioonina üle-eestilist õpilasfirmade laata ja aktiivsemad õpetajad veavad maakondlikke laatu, kuid kahest-kolmest suuremast müügiüritusest sageli ei piisa, et firmasse investeeritud raha tagasi teenida. Noored saavad oma loovust rakendada, pannes kokku müügi- ja turundusplaani – kellele, kuidas ja kus müüa. Edukamad õpilasfirmad müüvad oma tooteid üle Eesti, minnes koolidesse või ettevõtetesse. Eelmise aasta parim õpilasfirma „Roheline jälg” tegi edukalt koostööd RMK-ga ning turustas oma teenust – puude istutamine ökoloogilise jalajälje vähendamiseks – Statoili jaamades üle Eesti.

Õpilasfirma on õppimiseks ja kogemuste saamiseks. Junior Achievement Eesti korraldab õpilasfirmade liikmetele koolitusi, mille käigus õpivad nad müüki ja turundust, ettevõtlust ning esinemisoskusi. Nendel koolitustel toimub õppimine suures osas praktiliste tegevuste ja ülesannete kaudu, mille lahendamisel tuleb loovus kasuks. Õpilasfirmade juhendajate koolitamisel on samuti suur osa loovust vallandavate meetodite ning tehnikate tundmaõppimisel ja rakendamisel.

Kõige paremad on õpilasfirmade tulemused siis, kui loovus on ühendatud ka praktiliste teadmistega. Kunstikoolides on loovust palju, kuid sageli jääb sealsetel õppuritel vajaka ettevõtlus- ja majandusteadmistest. Kõige suurem potentsiaal on aga meie arvates just seal: anda loovatele inimestele juurde ettevõtlusteadmisi, et nende põnevad ideed ei läheks tühja.

Õpilasfirma programmi läbimine toetab kindlasti noorte loovust. Kuid õpilasfirma ei ole pelgalt võimalus oma loovust arendada, vaid võimaldab leida loovusele ka praktilist rakendust. Õpilasfirma on hea võimalus proovida läbi oma „hullud” ideed ja katsetada nende eluvõimelisust, seejuures suuri riske võtmata. Hiljem on juba kindlam tunne ka päris ettevõtet asutada.

Kersti Loor, Junior Achievement Eesti
Lisatud 5. aprillil 2010