Lõppes veebipõhine „Taliolümpiaviktoriin“(vastused) algklassidele, kus osales üle 200 õpilase Eestimaa koolidest.
Viktoriini eesmärgiks oli tekitada huvi talispordialade ja olümpiamängude vastu, laiendada õpilaste silmaringi, arendada õpioskusi (info otsimine teatmeteostest ja Internetist).
Viktoriinist kokkuvõtteid tehes oli hea meel tõdeda, et paljud lapsed olid teinud koostööd oma vanematega. Kindlasti õppisid sellest nii lapsed kui ka nende emad-isad. Viktoriin ei olnud kergete killast ning väga suurt heameelt valmistasid õpilaste põhjalikud vastused. Suur tänu õpetajatele ja vanematele, kes lapsi juhendasid või neid viktoriini lahendamise juurde suunasid ning innustust jagasid.
Auhinnad ja tänukirjad tublimatele saadame paari nädala jooksul koolidesse.

Klassiõpetajate praktikakogukonna eestvedaja Tiia Salm ning Koolielu algõpetuse aineekspert Tuuli Koitjärv

• I koht – Sander Kaasik Rakvere Eragümnaasiumi 1. klassist
• II koht – Sten Aasaväli Türi Gümnaasiumi 1a klassist
• III koht – Mari-Liis Tigavas  Türi Gümnaasiumi 1a klassist

• I koht – Marie Põdra Pärnu Vanalinna Põhikooli 2b klassist / Thorshöfni Põhikool
• II koht - Triinu Tuvike Vastseliina Gümnaasiumi 2. klassist
• III koht -
  Kaspar Tiisvend Kiili Gümnaasiumi 2c klassist
  Henry Naudi Kiili Gümnaasiumi 2c klassist
  Carmen Kukkur Kiili Gümnaasiumi 2c klassist
  Martin Grensman Kiili Gümnaasiumi 2c klassist
  Karmo Jyrgenson Kiili Gümnaasiumi 2c klassist
  Lennart Männik Kiili Gümnaasiumi 2c klassist
  Tobias Erik Liiva Kiili Gümnaasiumi 2c klassist

• I koht - Margus Zimmer Lüllemäe Põhikooli 3. klassist
• II koht -
  Aare Krüüts C.R. Jakobsoni nim. Torma Põhikooli 3. klassist
  Hedy-Liis Raud C.R. Jakobsoni nim. Torma Põhikooli 3. klassist
  Ekke Tõnissoo C.R. Jakobsoni nim. Torma Põhikooli 3. Klassist
  Gert Evert Uhtna Põhikooli 3. klassist
• III koht -
  Aile Juvanen C.R. Jakobsoni nim. Torma Põhikooli 3. klassist

• I koht - Aune Puusepp C.R. Jakobsoni nim. Torma Põhikooli 4. klassist
• II koht -
  Laura Lääne C.R. Jakobsoni nim. Torma Põhikooli 4. klassist
  Marijanne Lehtsalu C.R. Jakobsoni nim. Torma Põhikooli 4. klassist
  Maria-Alvine Kruus C.R. Jakobsoni nim. Torma Põhikooli 4. klassist
• III koht - Anni Aru C.R. Jakobsoni nim. Torma Põhikooli 4. klassist

• I koht - Siim Sepp Valguta Lasteaed-Algkooli 5. klassist
• II koht - Michael Naudi Valguta Lasteaed-Algkooli 5. klassist
• III koht -
  Timo Laineste Valguta Lasteaed-Algkooli 5. klassist
  Kuido Talirand Valguta Lasteaed-Algkooli 5. klassist

• I koht - Ellen Loit Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi 6. klassist
• II koht - Andrei Mjakišev Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi 6k klassist
• III koht - Andrei Sadovoi Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi 6a klassist

Inglise kolledžisse on tänavu konkurss keskmiselt 6,71 õpilast kohale. "Järgmiseks aastaks 1. klassi esitatud avalduste arv on 376 ning vastu võetakse kaks 28 õpilasega klassi," selgitas inglise kolledži juhiabi Piret Orgussaar. "Mullu oli 1. klassi esitatud avalduste arv aga 398."

Kõige rohkem avaldusi on esitatud 21. kooli, kuhu vastuvõtmist ootab kokku 402 last. Neist 109 tahavad õppida muusikaklassis ja 293 inglise keele süvaklassis. "Mullu oli meil umbes 350 sooviavaldust," lausus kooli õppejuhataja Valli Taliaru Eesti Päevalehele, lisades, et täpse soovijate arvu saab teada kolmapäeval algavate katsete ajal.

Sooviavaldusi on 21. koolis rohkem, aga konkurss on seal inglise kolledžist väiksem, sest avatakse kolm klassikomplekti.

Tallinna haridusameti infospetsialisti Leini Jürisaare sõnul on tänavu esitatud eKooli kaudu 1. klassi astumise avaldusi 48 koolis. "Kokku on eKoolis tehtud 2976 avaldust, kuid lisaks sellele esitatakse avaldusi ka paberkandjal otse kooli," ütles ta. "Avalduste arv ei näita samas selle esitajate arvu, sest paljud pürgivad mitmesse kooli korraga."

Esimese klassi õpilaste pärast võisteldakse eriti usinalt, sest kooliteed alustavate mudilaste arvel saaksid koolid tasakaalustada üha vähenevat gümnasistide arvu. Nii-öelda eliitkoolides on suur tung nii 1. kui ka 10. klassi, kuid ka väiksemad koolid võivad ligi kümnendiku võrra mullusest suurema 1. klassi õpilaste arvu tõttu kiidelda eelmist aastat ületanud avalduste hulgaga.

Läänemere gümnaasium on eelmise aasta tulemuse - 116 avaldust - juba ületanud ja ka Pelgulinna gümnaasiumis on tõusnud avalduste hulk eelmise aasta 120-lt 140-le. Vähem mainekatesse koolidesse tõotab suurem avalduste hulk laekuda aprillis lõppevate eliitkoolide sisseastumiskatsete järel, kui neist eemale jäänud õpilased hakkavad uut valikut tegema. "Eks neid tuleb, aga mitte massiliselt," sõnas Tõnismäe reaalkooli õppealajuhataja Meeri Ivanov. "Hetkel on meile esitatud 57 avaldust, kuid näiteks meie ettevalmistusklassis käib 80 õpilast."

Allikas: BNS, Eesti Päevaleht 31. märts 2010

Intellektuaalne saab kunstis olla väga mitmel moel – nagu eluski. Pole siin ühtset retsepti ega kohustuslikku mõõdupuud. Urmas Viik on intellektuaalne talle üsnagi ainuomasel viisil, mis on eesti kunsti üldpildis üha selgemini määratlenud talle kuuluva koha – kui Viigi aia, kui tõmmata otsekoheselt sirge paralleel kunstnikku inspireerinud Jorge Luis Borgese teose "Hargnevate teede aed" (1941, eesti keeles 1972) juurde. Jah, mis asja õigupoolest ajab siis Urmas Viik oma valdustes? On ta nagu mõisnik, kes käib aeg-ajalt jalutuskepiga roosipuhmaid sasides oma iluaeda üle vaatamas, neid rohides roosiokkaga sõrmest vere välja torganud orjalaps või hoopis uudishimulik teadur, kes kirjeldab nähtut päevinäinud bloknoodis, mille vahel kasutab järjehoidjana vanu perekonnapilte?

Kahtlemata on Viigil kui kunstnikul akadeemilisi kalduvusi – tema professoritöö võib siinjuures vast õli tulle valada. Sest, pangem tähele, talle ei meeldi mitte ainult uurida ja arutleda, vaid ka selgitada, kohati ehk lausa manitseda ja õpetada – mis ikkagi on põhimõtteline hoiak isegi siis, kui kõne all olev lammutub ennem küsimusteks kui valmis vastusteks. Samuti ütleksin, et temas on ühes isikus nii peremeest kui praktiseerivat aednikku – ta on mees, kes toimetab oma valdustes kindla käega ega jää kõrvaltvaatajaks ja kiibitsejaks. Kui vaja, kastab, kui vaja, lõikab tagasi – aga võib lahke väetamise järel vaese taime ka juuripidi välja kiskuda. Ja teeb vahel ka senitundmata hookuspookust, ristates ja pookides kokku eripalgelisi asju, mis esmapilgul üksteisele päris võõrad on. Omajuurset ja võõrapärast, ürgtungidest kantut ja moepärast edevat. Ja mulle tundub, et klassikalised muinasjutud on talle lähedased ehk palju sügavamal moel kui üksnes narratiiviallikana – Viik käitub paljuski iseteadva muinasjutuvestjana, kes isalikult ja loomupärase üleolekuga, ent siiski mitte ilma headuseta oma tegelastega ümber käib.

Kui sageli tuuakse kaasaegsemat kunsti iseloomustades esile asjaolu, et see esitab pigem küsimusi kui annab vastuseid, siis Viik minu arvates ei püstita küsimusi ega paku ka vastuseid – tema annab lugusid. Lugusid, mis võivad, aga ei pruugi tekitada küsimusi või vastata mingitele küsimustele. Ning ehkki see võib autori avada mõnevõrra kaitsetumana kriitikale (küsija suu peale ei lööda, aga jutustajat võib küll trahvida), on see – olles Viigi puhul olemuslikult seotud veel traditsiooniliselt mõistetud kunsti oskamisega – mõneski mõttes irriteerivam ja vaatajale-lugejale ka huvitavam.

Viimasel viiel aastal on Urmas Viik vabagraafika kõrval olnud aktiivselt tegev ka raamatukujunduse ning illustratsiooni valdkonnas – asjaolu, mis on ilmsesti ka käesolevat näitust mõjutanud. Alljärgnev on õigupoolest üks osa – peatatud hetk või staadium – pikemast projektist, või isegi pigem paralleelsete protsesside kimbust, mis on ennast ilmutanud juba nii näituseruumides kui paberile trükituna. Nüüd siis vahemäng veebis.

Urmas Viik (s. 1961) on tuntumaid Eesti graafikuid - ja kindlasti üks kõige jõulisem. Lõpetanud kunstiakadeemia 1991, EKA professor aastast 2005. Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige. Pälvinud Kristjan Raua nimelise ja mitmeid teisi preemiaid ning esinenud paljudel näitustel nii Eestis kui raja taga. Kujundanud ja illustreerinud, sealhulgas lasteraamatuid. Esmalt tuntuks saanud arhailis-robustsete uusmütoloogiliste figuuridega oma suurtel graafilistel lehtedel, on Viik hiljem sisenenud installatsiooni-ilma ning näib nüüd liikuvat eelkõige uurimuslik-iroonilisi radu.

Näitus jääb aadressil www.kunstikeskus.ee avatuks 31. maini 2010.

24h galerii on osa portaalist KUNSTIKESKUS.EE, mille eesmärgiks on luua ligipääs kvaliteetsele kunstile üle Eesti – ka Kihnu, Kanepi ja Kiviõli inimestele – ning seda 24 tundi ööpäevas.

Vano Allsalu
Lisatud 31. märtsil 2010

Eelkooliealiste ja algklasside lugemikud on kavandatud vajalike oskuste õpetamiseks. Me kõik kipume hindama mingi tegevuse kasu selle põhjal, mida saame sellest praegu – eriti lapsed, kes elavad olevikus rohkem kui täiskasvanud. Lugemise eesmärgiks on leida juurdepääs sügavama tähenduse juurde. Selleks et lapse tähelepanu köita, peab jutt olema huvitav, kaasakiskuv ja lõbus. Jutu sisu peab arvestama kõiki lapse arenguetappe – ebameeldivusi täie tõsidusega võttev, samaaegselt kasvatades lapse eneseusku. Laps õpib kindlasti hakkama saama ühiskonna erinevate tingimustega, kui lapse sisemised ressursid seda võimaldavad.

Muinasjuttude vorm ja struktuur pakuvad lapsele palju kujundeid, mille abil ta saab struktureerida oma unistusi, oma elule nende abil parema suuna anda. Paljud lapsevanemad usuvad, et last tuleb kõrvale juhtida kõigist kaootilistest, kurjadest ja vägivaldsetest fantaasiatest. Lapsevanemad usuvad, et lapsele tuleb esitada ainult meeldivaid, soovidele vastavaid kujundeid, et laps oleks silmitsi vaid elu päikeselise poolega. Reaalne elu ei ole aga sugugi täiesti päikeseline.

Elus valesti tehtu põhjus võib peituda meie endi loomuses. Inimestel on kalduvus stressis olles käituda agressiivselt, asotsiaalselt, isekalt, vihaselt. Et seda ei juhtuks, tuleks autori arvates pakkuda inimesele positiivseid emotsioone, temaga empaatiliselt suhtlema – kaob stress, jääb ära agressivne käitumine.

Muinasjuttude ülesanne on õpetada mitmekesises vormis võitlust tõeliste eluraskustega. Õpetatakse, et raskused on võidetavad ja lõpuks on võimalik jääda võidumeheks. Muinasjutud õpetavad keelt, kultuuri ja sotsiaalset käitumist. Laps vajab, et talle antakse soovitusi sümboolses vormis, mille abil ta õpib probleemidega tegelema, mis võimaldavad tal ohutult kasvada ning küpseks saada.
„Ohutud“ lood aga ei nimeta surma ega vananemist, meie eksistentsi piire ega ka soovi igavesele elule. Ükski teine lasteraamat ei suuda anda sellist panust kui muinasjuturaamat. Muinasjutt kõneleb lapsega paremini kui ükski teine kunstivorm.  

Tiina Kilkson
Allikas: Bruno Bettelheim „Muinasjuttude võlujõud. Muinasjuttude tähtsus ja tähendus“, kirjastus Atlex 2007.
Lisatud 31. märtsil 2010 

Noored leiavad, et välismaal õppimine annaks neile lisaks huvitavale kogemusele, silmaringi laiendamisele ja võimalusele iseseisvuda ka parema hariduse ja põhjalikuma keelepraktika. „Välismaal omandatav kõrgharidus on õpetamismeetodite poolest tõesti rikkalikum. Võrreldes Eestis pakutava teoreetilise kõrgharidusega, on see enam praktilise suunitlusega, koondades enda alla ka sandwich-tüüpi kursuseid, tänu millele on tudengid enesekindlamad erialase töö leidmisel ja praktiliste ülesannete lahendamisel,“ kinnitab noorte sõnu parema haridustaseme osas Taanis kõrghariduse omandanud Dream Foundation Eesti esindaja Triin Kõrgmaa.

Abituriendid eelistavad inglisekeelseid õpikeskkondi, millest tulenevalt soovivad nad enam kõrgharidust omandada Suurbritannias ja USA-s. „Asudes õppima inglisekeelsesse keskkonda, lihtsustavad noored tunduvalt oma kohanemisprotsessi ja õpingute alustamist,“ leiab Suurbritannias õppiv Liis Madlik. Huvitavad õppekavad panevad noori vaatama ka Hispaania, Saksamaa ja Taani suunas, kus lisaks mitmekesisele erialavalikule, maksab näiteks Taanis õppekulud kohalik riik.

Eelistatumad erialavalikud on seotud kunsti ja disainiga, mis viitab noorte loomingulisele meelele. Populaarsete erialade esirinnas olid veel majandus ja ettevõtlus, kultuur, ajalugu ja keeled, IT, tehnika ning meedia ja avalikud suhted. Vähem tunti huvi reaalainete, riigiteaduste ning pedagoogika ja kehakultuuri õppimise vastu.

Igal asjal on kaks poolt. Reaalsus takistab noortel tihti suurelt unistada ja hirmud saavad unistustes võitu. Peamisi põhjusi, miks noored hoolimata suurest soovist välismaal kõrgharidust omandada Eestisse jäävad, on seotud välimaal toimetuleku ja ennekõike finantsprobleemidega. „Välismaal õppimist võrreldakse alati suure väljaminekuga. Ma usun, et kui see nii oleks, ei õpiks tuhanded noored täna seal, kus nad õpivad. Finantsprobleemidega aitavad toime tulla läbimõeldud otsused ja valikud,“ sõnab Kõrgmaa ja lisab, et suuremate finantsprobleemide vältimiseks võivad noored õpingute kõrvalt töötada, taotleda stipendiume, võtta õppelaenu, koguda enne minekut raha või asuda õppima riikidesse, kus õppemaks on madal või õppekulud katab kohalik riik. Lisaks majanduslikule toimetulekule pelgavad noored keelebarjääri tekkimist, elukoha mitte leidmist, koduigatsuse teket ja sõpradest eemalolekut.

Hoolimata hirmudest, on 77% küsitlusele vastanud abiturientidest mõelnud ja astunud ka esimesi samme, et välismaale õppima asuda. Noored, kes on oma otsuses kindlad, eelistavad välismaal omandada terve õppekava ehk minna õppima kolmeks ja enamaks aastaks. Otsuses kahevahel olevad abituriendid mõlgutavad mõtteid ajavahemiku pool aastat kuni kaks aastat vahel.

Dream Foundation Eesti
Lisatud 31. märtsil 2010

08. kell 19.00 Planeet
10. kell 19.00 Planeet
14. kell 19.00 Fööniks
16. kell 19.00 Fööniks
22. kell 19.00 Planeet
23. kell 19.00 Planeet

Kõik etendused toimuvad Theatrumi saalis (Vene 14)

Theatrum
Lisatud 31. märtsil 2010

Nädala raames esinevad ülikooli õppejõud ja spetsialistid loengutega ning viivad läbi seminare ja koolitusi võimalikult erinevatele sihtrühmadele, et tutvustada mitmekesist valikut Tartu Ülikooli elukestva õppe võimalustest.

Sarja keskseks ürituseks on teisipäeval, 6. aprillil toimuv seminar „Head kriisi ei tohi lasta kaotsi minna – aga mida teha töötutega?”, kus tuntud majandusteadlased ja Töötukassa esindajad arutlevad, kuidas Eesti tee majanduskriisist väljatulekul võiks kaasa aidata uute töökohtade avamisele ning majanduse konkurentsivõime taastamisele.

Nädala jooksul räägitakse muukeelsetele vanematele lapse edasiõppimisvõimalustest ülikoolis, tutvustatakse 2010. aasta sügisel avanevat võimalust jätkata katkestatud ülikooliõpinguid, arutletakse psühholoogilise testimise üle, käsitletakse eesmärkide saavutamist suhtekorralduse abil, räägitakse inimese tüvirakkude uurimise viimase aja tulemustest, tutvustakse ravimtaimede osa kultuuris ja meditsiinis ning peatutakse eestlase uskumustel ja usu ajalool. Lisaks pakutakse ühte moodulit pikemast koolitusprogrammist neile, kes soovivad saada ettevõtte sisekoolitajaks. Toimuvad kaheosaline koolitus enesearendamisest ning koolituspäev ettevõtlusega alustada soovijatele.

TÜ Tallinna nädala koduleht: www.ut.ee/tallinn

„Tartu Ülikool Tallinnas!“ nädala ajakava:
Esmaspäev, 5. aprill
16.30 - 17.30 “Tule ülikooli!“ - infotund ülikooliõpingud katkestanutele
Ülle Hendrikson (õppekorralduse peaspetsialist)
17.00 - 18.30 Loeng „Minu laps teeb valiku, kuidas ma saan aidata?“ (vene keeles)
Alla Lašmanova (karjäärinõustaja)
18.00 - 19.00 “Tule ülikooli!“ - infotund ülikooliõpingud katkestanutele
Ülle Hendrikson (õppekorralduse peaspetsialist)

Teisipäev, 6. aprill
11.00 - 13.00 Loeng „Mis ja milleks psühholoogiline testimine?“
Testimisvõimalused kohapeal
Rene Mõttus (psühholoogia instituudi projektijuht)
13.30 - 17.30 Seminar „Head kriisi ei tohi lasta kaotsi minna – aga mida teha töötutega?“
Urmas Varblane (akadeemik, rahvusvahelise ettevõtluse professor), Andres Võrk (ökonomeetria lektor, Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik), Meelis Paavel (Töötukassa juhatuse esimees), Kadri Lühiste (Töötukassa teenuste osakonna juhataja). Arutelu juhib Andres Arrak (Mainori Kõrgkooli ettevõtluse instituudi direktor).

Kolmapäev, 7. aprill
11.00 - 14.00 Seminar „Eesmärkide saavutamine suhtekorralduse abil“
Aune Past (avalikkussuhete ja teabekorralduse lektor)
15.00 - 17.00 Loeng „Inimese tüvirakud - kellele ja milleks?“
Toivo Maimets (rakubioloogia professor)

Neljapäev, 8. aprill
11.00 - 14.30 Koolitus „Jagatud kogemus: spetsialistist sisekoolitajaks“
Einike Pilli (õppimise ja õpetamise arenduskeskuse programmijuht)
15.00 - 17.00 Loeng „Mida usub kaasaja eestlane? Kristlikud juured ja tänapäev“
Kaido Soom (praktilise usuteaduse lektor)

Reede, 9. aprill
12.00 - 14.00 Loeng „Ravimtaim ja inimene - ühe puu kaks haru“
Ain Raal (farmakognoosia dotsent)
13.00 – 18.00 Koolitus „Enese arendamine: õppimine ja töökogemus“ (I osa)
Kristel Lään (karjäärinõustaja), Lea Nagirnaja (üliõpilaspsühholoog), Kristina Kongi (üliõpilasnõustaja)

Laupäev, 10. aprill
10.00 – 17.00 Koolitus „Enese arendamine: õppimine ja töökogemus“ (II osa)
Kristel Lään (karjäärinõustaja), Lea Nagirnaja (üliõpilaspsühholoog), Kristina Kongi (üliõpilasnõustaja)
11.00 – 14.30 Koolitus „Ettevõtlikkuse ABC“
Made Torokoff (ettevõtlushariduse dotsent)
 
Tartu Ülikool
Lisatud 31. märtsil 2010

Auhinnaga „Järje hoidja“ tunnustatakse 2009. aastal ilmunud ja Tallinna Keskraamatukogus ka möödunud aastal enim loetud eesti laste- või noorteraamatu autorit. Sellega tänatakse kirjanikku kui järjepidevuse hoidjat noortele väärt lugemisvara pakkumisel.

Kõige populaarsemaks raamatuks Tallinna Keskraamatukogu noorte lugejate hulgas osutus 2009. aastal kirjastuses Tänapäev välja antud Ene Sepa noorsooromaan „Medaljon“ .

17-aastase Ene Sepa esikteos „Medaljon“ pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuse noorsooromaani-võistlusel kolmanda koha ja tema populaarsus noorte lugejate hulgas on kindlaks märgiks, et noortelt noortele raamatuid on tarvis.

Tänuüritusel saab näha raamatu põhjal seatud etteastet Kiili Gümnaasiumi teatriringilt Margit Kohjuse juhendamisel ning Pelgulinna Gümnaasiumi 10K klassi Triinu Jürvese juhendatud õpilaste joonistusi. Parimaks hinnatud joonistus, mille autoriks on Holger Rannus, kingitakse Ene Sepale.

Tallinna Keskraamatukogu tunnustab laste ja noorte hulgas populaarseid eesti autoreid juba kuuendat aastat, alates möödunud aastast kannab auhind nime „Järje hoidja“. Varasematel aastatel on auhinna pälvinud Aino Pervik raamatu „Paula sõidab kevadet vaatama“ (2009), Ketlin Priilinn „Peaaegu Tuhkatriinu“ (2008), Aarne Mägi ja Aare Toikka raamatu “Ruudi” (2007), Lea Arme raamatu „Duubeltüdruk” (2006) ning Andrus Kivirähk raamatu „Limpa ja mereröövlid” (2005) eest.

Rahvusvahelist lasteraamatupäeva tähistatakse 2. aprillil, muinasjutuvestja H. C. Anderseni sünnipäeval. Esmakordselt tähistas lasteraamatupäeva Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) 1967. aastal. Selleks puhuks kirjutas lasteraamatupäeva initsiaator ja IBBY looja Jella Lepman läkituse kõigile maailma lastele, mille lõpetuseks oli kirjutatud: “…oleks hea, kui võimalikult paljud lapsed loeksid ühtesid ja samu häid raamatuid, nii et neil oleks midagi ühist ja nad mõistaksid täiskasvanuna üksteist paremini.”

Tallinna Keskraamatukogu
Lisatud 31. märtsil 2010

Emakeeleõpetajate selts märgib haridus- ja teadusministeeriumile saadetud kirjas, et ei pea põhjendatuks üle kümne tuhande õpilase ja sadade õpetajate töötamist puhkepäeval, tehes ühtlasi ettepaneku määrata põhikooli eksamiperioodiks 1.-17. juuni ning korraldada eesti keele ja kirjanduse eksam tööpäeval kas 4. või 7. juunil.

Kui eksam korraldada laupäeval, siis oleks lõpetajate töönädal kuuepäevane ja ületab seltsi hinnangul tervisekaitsenõudeid, sest isegi tavalist kontrolltööd ei plaanita esmaspäevaks ega reedeks.

Samuti võib maapiirkondade õpilastel olla ühistranspordi kasutamine puhkepäeval raskem ning lahendamata on ka küsimus, kes ja kuidas hüvitab sadade õpetajate ja teenindava personali ületunnitöö.

Lisatud 31. märtsil 2010

President Toomas Hendrik Ilves annab neljapäeval Valga põhikoolile üle Eesti kauneima kooli tiitli.
Eesti Õpetajate Liit valis kauneima kooli tänavu välja juba kümnendat korda.

Valga põhikooli valisid žürii liikmed välja kiiresti ja üksmeelselt, sest koolilt oli esitatud kõige komplekssem ja põhjalikum aruanne, mis haaras kõiki nõutud valdkondi.

Ilves kingib koolile Anu Raua valmistatud seinavaiba. Samasuguse kingituse on saanud ka kõik varem kauneima kooli tiitli saanud õppeasutused.

Eesti kauneima kooli tiitli on varem saanud Laupa Põhikool Järvamaal, Pühajärve põhikool Valgamaal Lohusuu kool Ida-Virumaal, Illuka põhikool Ida-Virumaal, Raudna põhikool Viljandimaal, Pala põhikool Jõgevamaal, Ülenurme gümnaasium Tartus, Konguta algkool Tartumaal ja Vara põhikool Tartumaal.

Allikas: BNS Lisatud 31. märtsil 2010