Raskusi matemaatikaülesannete lahendamisel tunnistas ligi kaks kolmandikku (65 protsenti) õpiraskustes põhikoolitüdrukutest, kes vastasid Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi küsitlusele. Samaealistest poistest olid matemaatika õppimisega hädas pooled.

Ülejäänud ainetega märkimisväärseid probleeme pole. Kolmandik 13-aastastest vastajatest nimetas veel raskusi inglise keelega ning umbes sama suur osa 12 C=13-aastastest õpilastest (31 protsenti) oli hädas vene keelega.

Uuringu ühe koostaja, sotsioloog Ivi Proosi sõnul oli igas vanuserühmas üle poole vastanutest matemaatikaga hädas. "Tõenäoliselt on matemaatika õpetamise metoodikaga midagi halvasti, sest muidu ei saa olla võimalik, et nii paljud väidavad, et ei tule matemaatikaga toime," järeldas Proos.

Ühe lahendusena pakkus sotsioloog, et vanemad peaks lapsi aitama. Proosi väitel ei ole põhikoolimatemaatika nii raske, et emad-isad ei suudaks ülesannete lahendamisel aidata, pigem on probleem selles, et ei osata õpetada.

150 õpiraskustega laste küsitluse korraldas Eesti Avatud Ühiskonna Instituut jaanuaris-veebruaris.

Allikas: BNS, Postimees Lisatud 30. märtsil 2010

Seminari eesmärgiks on rääkida elust ja olust Austraalias läbi nende inimeste kogemuste, kes kord juba seal käinud. Jutt tuleb kõigest, millest Austraaliasse reisija teadma peaks - miks minna, millest alustada, millised on esimesed sammud kohapeal, kuidas leida töökoht jne. Jagame infomaterjale ning püüame vastata kõikidele tekkinud küsimustele. Infoõhtul on esindatud ka M.I.R Traveli, kes tutvustab organisatsiooni poolt pakutavaid võimalusi noortele Austraaliasse reisimiseks ja seal töötamiseks.

"Esimene Austraalia teemaline seminar, mille Tallinna noorte infokeskus korraldas, toimus sügisel 2009. aastal. Seminar osutus tookord väga populaarseks ning kümned huvilised jäid ukse taha. Kuna huvi Austraalia vastu pidevalt suureneb, siis oli see loomulik samm jätkata samalaadsete üritusega", selgitas seminari korraldaja Marve Kadastik.

Eelregistreerimine toimub 5. aprillini või kuni kohti jätkub. Oma osalemise soovist palume teatada e-postile marve@taninfo.ee. Osavõtt infoõhtust on kõigile tasuta.

Tallinna noorte infokeskus on Tallinna Noorsootöö Keskuse osakond, mis tegeleb noorteinfo kokku kogumise, töötlemise ja levitamisega Tallinna noortele, lapsevanematele, noorsootöötajatele, õpetajatele ja teistele noortega tegelevatele inimestele.

Lisainfo: Marve Kadastik, e-post: marve@taninfo.ee

Tallinna noorte infokeskus
Lisatud 30. märtsil 2010

KEAT tähistab ennetusprojekti "Kaitse end ja aita teist" ning selle ööseiklus toimus Paide linna territooriumil ja selles osales kokku kuus võistkonda, viis gümnaasiumiõpilaste ning üks korraldajate oma. Kuueliikmelised võistkonnad kogunesid 25. märtsi hilisõhtul, mil neile anti teada lahendamist vajavad ülesanded. Osalejad pidid läbima seitse kontrollpunkti, mis paiknesid ligi 10 km pikkusel rajal. Politsei kontrollpunktides tuli lahendada liiklusteste ning lasta vibust ja õhupüssist.
Pääste kontrollpunktides tuli leida 22 m kõrguse torni tipust õhupall ning eluruumiks kujundatud kontrollpunktis leida tuleohtlikke olukordi ja lahendada test. Kahes Punase Risti kontrollpunktis pidid osalejad abi andma kannatanutele ning LRK Autokoolituse kontrollpunktis sõitsid võistlejad ATVga
vigursõidurajal.

Võistluse võitis Paide Ühisgümnaasiumi võistkond, neile järgnesid Kaitseliidu noored ja Paide Gümnaasiumi võistkond. 

Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskond, Lääne-Eesti Päästekeskuse Järvamaa päästeosakond ja Eesti Punase Risti Järvamaa Selts on eelnevatel aastatel korraldanud ühist projekti "Kaitse end ja aita teist". Projekti eesmärk on vähendada noorte vigastusi ja nendega juhtunud õnnetuse arvu ning õpetada noortele eluks vajalikke ohutusalaseid teadmisi.

Projektimeeskond soovis ööseikluse kaudu saada tagasisidet varasemalt koolitustel osalenud Järvamaa gümnaasiumiklasside õpilastelt, kuidas on õpitu meelde jäänud ning kuidas nad oskavad teadmisi kasutada.

Projekti üks korraldajatest Paide politseijaoskonna menetlus- ja ennetusteenistuse noorsoopolitseinik Malle Hermanson pidas toimunud " KEAT ööseiklust" igati kordaläinuks, kuna tagasiside osalejatelt oli väga positiivne. "Samuti on hea meel tõdeda, et kord õpitu on ka noortel meeles püsinud ning nad oskavad neid teadmisi reaalsetes situatsioonides kasutada. See on väga suur rõõm meile, kuid olulisem ja vajalikum noortele endile, sest siin kogetu võib tulevikus päästa kellegi elu," lisas Hermanson.

Käesoleval aastal toimub ennetusprojekt "Kaitse end ja aita teist" juba kümnendat korda ning seda toetavad Maanteeamet, Operation Lifesaver Estonia ja LRK Autokoolitus, võistlust toetasid veel Tere AS ja Euroleib.

Politsei- ja Piirivalveamet
Lisatud 30. märtsil 2010 

Muraste looduskool korraldab õuesõppeprogramme kõigi vanuseastmete lastele Tallinna ja Harjumaa piirkonnas. Sel kevadel (aprill-mai) toimuvad taas programmid "Avastusretk looduse igapäevaellu", "Kohtumine metsaga", "Kiviaeg Murastes", "Elu tiigis", "Kevad klindil" ja "Matkatarkused loodusretkel". Retk looduses kestab orienteeruvalt 3-4 tundi (sõltuvalt laste vanusest).

Retke toimumise kuupäeva saab grupp ise valida, väljasõidu aeg võiks olla umbes kell 9.00 või 10.00. Sõiduks võib arvestada pool tundi, sest Muraste on Tallinnast umbes 15 km kaugusel. Muraste looduskool tellib bussi ja katab ise selle kulud, samuti katame juhedajate töötasud. See tähendab, et grupp ei pea midagi juurde maksma. Lastega tuleb metsa kaasa olenevalt laste arvust 1 või 2 juhendajat. Lastel võiks kaasas olla natuke süüa ja juua. Ühele koolile on arvestatud üks retk.

Lisainformatsioon ja registreerimine:

Karoliina Liiv

karoliina.liiv@gmail.com

Lisatud 30. märtsil 2010

Aineveerandi avaartiklis kirjutab käelisest tegevustest ja  selle osast lapse arengus Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakonna juhataja ja Helsingi Ülikooli käsitöö pedagoogika dotsent Ene Lind. “Eesti koolis õpetatav tööõpetus on mõnes mõttes rariteetne. Sarnaseid jooni õpetuses võime leida vast Skandinaavia maade ainekavadest. Kui mujal maailmas on õpetus taandunud põhiliselt toote kujundamisele ja tööprotsessi planeerimisele, siis meil pööratakse tähelepanu ka oskuste ja vilumuste arendamisele, mis peaksid olema aluseks tehnoloogilise kompetentsuse kujunemisel. Ainel on oma kindel koht õpilase üldises arengus ning eluks ettevalmistamisel. Tuleb vaid leida õiged õppemeetodid, -viisid ning õpilast motiveeriv praktiline väljund,“ kirjutab Ene Lind oma artiklis.

Õppeaasta viimasel veerandil saavad õpilased osa võtta konkursist ”Teeme ise (koolis) ära". Seekord kutsutakse õpilasi oma koolis ringi vaatama ja otsima võimalusi, kuidas igapäevane koolielu paremaks muuta, seejuures suuri kulutusi tegemata. Selleks tuleb leida ja kirjeldada probleem koolis, mida on võimalik muusika-, kunsti-, tööõpetuse, kehalise kasvatuse ja/või informaatikatundides  lahendada. Kaasata võib ka teisi ained. Õpilastel tuleb kirjelda, kuidas probleemi lahendada (pildid, videod, eelarved jms tulevad ainult kasuks). Tegemist võib olla nii reaalselt lahendatud kui ka lahendamata probleemiga (oodatud on ka lahendamise ideed). Konkursitöö peab olema avaldatud mõnes veebikeskkonnas.

Kunstiõpetajate kogukond ja Tiigrihüppe Sihtasutus kutsuvad kõiki kunsti- ja kultuurihuvilisi õpetajaid ning nende õpilasi osalema Eesti kunsti- ja kultuurilugu käsitleval fotokonkursil „Kultuuriloolised hooned ja kunstivarad Eestimaal“. Oodatud on oma tehtud fotod Eestimaa linnustest, kirikutest, kloostritest, kabelitest (või nende varemetest), mõisakompleksidest, iga maakonna või linna märkimisväärsetest arhitektuurinäidetest, Eesti kunstnike loodud skulptuuridest, maalidest ja graafikast. Fotokonkursi eesmärgiks on Eesti kunsti- ja kultuurilugu käsitleva pildivaramu loomine, mida on võimalik kasutada Eesti kunsti õpetamisel ja tutvustamisel.

Ka õppeaasta viimasel veerandil saavad õpetajad esitada omaloodud õppematerjale konkursile "Täna samm, homme teine", mille lõppkokkuvõtted tehakse juunikuus.

Lisatud 29. märtsil 2010

Seminari eesmärgiks on leida uudseid viise keskkonnahariduse edendamiseks: otsime seminari käigus selleks kaasaegseid vahendeid, praktilist nõuandeid ning vahetame häid kogemusi. Arutame, kuidas luua rohkem integreeritust erinevate õppeainete vahel, võimalusi nii õpetajate kui õpilaste innustamiseks ja motiveerimiseks. Kõne all on eelkõige igapäevane koolitöö.

Seminarile on oodatud koolide õpetajad, haridusametnikud ja keskkonnaühenduste liikmed ja kõik, kes on huvitatud keskkonnahariduse edendamisest.

Projekti partnerid on SA REC Estonia, Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liit, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühendus, Eesti Geograafiaõpetajate Ühendus. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo ja registreerimine http://lukk2010.wordpress.com/ 

Palume huvilistel end registreerida hiljemalt 6. aprilliks 2010.

SA REC Estonia 
Lisatud 29. märtsil 2010

150 õpiraskusega Tallinna ja Harjumaa, Ida-Virumaa, Pärnu-, Võru- ja Põlvamaa noore küsitluse korraldas instituut tänavu jaanuaris-veebruaris. Seda aitasid läbi viia 50 sotsiaalpedagoogi, psühholoogi ja muud spetsialisti, kes on õpiraskustega laste tugiisikuteks.

Küsitlusest selgus, et probleemsete õpilaste seas on poisse märksa sagedamini, paljud (41 protsenti) on õppinud erinevates koolides ning õpilased ei oska end sageli riskirühmana määratleda - tugiisikute arvates on oht koolist välja langeda 63 protsendil, kuid õpilastest tunnevad seda ohtu 44 protsenti.

Õppimises mahajäämisele ja halvale õppeedukusele lisanduvad nende õpilaste muredele konfliktid koolis ja kodus, koolikiusamine ja madal enesehinnang. Laps on sageli konfliktide puntras ning tal tekivad kergesti tülid ja vastasseisud. Uuringust selgub ka, et mahajäämus algab sageli matemaatikas ja keeltes.

Kahel kolmandikul on probleemiks nende tasakaalustamata ja rahutu iseloom - igal teisel hinnatakse käitumist hindega "rahuldav" ja 27 protsendil on hindeks "kaks". Vaid igal neljandal on käitumishinne "neli" või "viis".

Pooled probleemsetest lastest on sagedased tunnisegajad ka oma demonstratiivse esinemise või provotseerijana ning pea kõik küsitletuist on kannatanud koolikiusamise all, olnud ise kiusaja või siis mõlema rollis.

Kahel kolmandikul on kodudes peretülid ja 42 protsendist kodudes toimuvad aeg-ajalt joomingud. Vaid iga kolmanda lapse emal ja viienda isal on lapse jaoks alati aega.

Uuringu järgi domineerib probleemsetel õpilastel arusaam, et osa õpetajaid paneb hindeid ebaõiglaselt, eelkõige arvavad nii 14-aastased õpilased. Samuti selgus, et algkoolides on enamikel põhikoolis raskustesse sattunud lastel läinud paremini. Niinimetatud murdepunkt kehvema õppeedukuse suunas on alanud 12-aastastel ning jätkub 13-aastastel ja vanematel.

Kõige rohkem lapsi (61 protsenti) saab hakkama järgmiseks päevaks kuni ühe tunni õppimisega. Keskmiselt kaks tundi päevas õpib 31 protsenti poistest ja 21 protsenti tüdrukutest ning kolm või rohkem tundi 16 protsenti tüdrukutest ja üheksa protsenti poistest.

Samuti selgus, et õpilaste käitumishinde ja virtuaalse aktiivsuse vahel on seos - madama käitumishindega põhikooli probleemsed õpilased on aktiivsemad virtuaalsetes suhtlusvõrgustikes. Piiramatu võimalus internetti kasutada on ligi pooltel (46 protsenti) ning suurem osa (42 protsenti) on iga päev internetis keskmiselt kaks-kolm tundi. 29 protsenti isegi neli tundi või kauem. Poisid olid suhtlusvõrgustikes aktiivsemad, kuid internetis oldud aja poolest poisid ja tüdrukud oluliselt ei erine.

Oma tugiisikult ootavad lapsed abi õppimisel, aga ka abi suhtlema õppimisel koolikaaslaste, õpetajate ja vanematega. Paljud tõid välja ka kaitse koolikiusamise eest. Tüdrukute ootused tugiisikule on märksa suuremad kui poistel.

Õpiraskuste õpilaste toetamiseks algatasid Eesti Avatud Ühiskonna Instituut ja kriisinõustamiskeskus Mahena projekti, mille eesmärk on neid noori suunata ning julgustada otsuste ja tulevikuplaanide tegemisel, et sotsiaalse toimetuleku tõstmisega ennetada koolist väljalangetamist.

Sihtasutuse Innove ja Euroopa sotsiaalfondi toetusel mullu oktoobris alanud projekt on suunatud 150 õpi- ja käitumisraskusega põhikooli õpilasele vanuses 12-17 aastat, kelle sotsiaalne võimekus peaks kasvama 2,5 aastaga sedavõrd, et nad suudaksid põhikooli lõpetada. Õpilased on valitud Tallinnast, Harjumaalt, Ida-Virumaalt, Pärnu-, Võru- ja Põlvamaalt.

2006. aastal oli Eestis põhi- või madalama haridustasemega mitteõppivate 18-24-aastaste noorte osakaal eagrupis 13,2 protsenti. Euroopa Liidu selle aasta eesmärk on, et see rühm moodustaks oleks alla kümne protsendi.

Allikas: BNS Lisatud 29. märtsil 2010

"Jaanuarist märtsini ja aprillist juunini on kõige pikemad veerandid koolis, seega oleks mõistlik, eriti arvestades võimalike lõputöid ja eksameid, pikendada kevadist koolivaheaega," sõnas EÕEL aseesimees Kristo Peterson.

Kevadkoolis väljendatud arvamus on, et pikem kevadvaheaeg aitaks toime tulla võimaliku kevadväsimusega ja paremini valmistuda õppeaasta viimaseks veerandiks. Kevadvaheaeg võiks pikeneda kas täiendava õppenädala lisandumisega juunisse või augusti lõppu.

Samas ei lahendaks koolivaheaja pikendamine siiski kooli õppekoormuse ja koolimeeldivusega seotud probleeme. "Koolimeeldivus on seotud õpilase ja õpetaja koostööga koolis," rõhutas Peterson, lisades et "seega oleks vaja enam klassiarutlust ja samas individuaalset tähelepanu igale õpilasele."

EÕEL Kevadkoolis arutati muuhulgas noorte omaalgatuse suurendamist, uute riiklike õppekavade võimalusi, õpilaste rolli uute õppekavade rakendamisele kaasaaitamises koolis ning ka riikliku haridusstrateegia koostamise lähtekohti.

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis ühendab Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoolide õpilasesindusi. EÕEL on suurim õpilaste esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 100 000 õpilase.

Eesti Õpilasesinduste Liit
Lisatud 29. märtsil 2010

Oodatud on oma tehtud fotod Eestimaa linnustest, kirikutest, kloostritest, kabelitest (või nende varemetest), mõisakompleksidest, iga maakonna või linna märkimisväärsetest arhitektuurinäidetest, Eesti kunstnike loodud skulptuuridest, maalidest ja graafikast. Konkursile on oodatud Eesti arhitektuurist ning kujutavast kunstist tehtud fotod.

Fotokonkursi eesmärgiks on Eesti kunsti- ja kultuurilugu käsitleva pildivaramu loomine, mida on võimalik kasutada Eesti kunsti õpetamisel ja tutvustamisel.

Konkursi tingimused:
Konkursil osalejal on vaja registreeruda Kunstiõpetajate Kogukonna liikmeks.
Konkursil osalemiseks tuleb leida mõne Eestimaa paikkonna või valdkonna olulisemad kunstiobjektid ning neid võimalikult hästi pildistada. Võistlusfotod tuleb üles laadida Kunstiõpetajate kogukonna lehel http://kunstiop.edu.ee  ->Pildiladu ->Lisa pilt ->Eesti kunst ->sobivasse alajaotusesse (alamkategooriasse) alates Koolielu loovusveerandi algusest 29. märtsist kuni 27. septembrini 2010.

Igal osalejal on võimalik üles laadida kuni 100 fotot.
Sisestatavatele fotodele tuleb kindlasti pealkirjaks lisada:
1.    objekti, taiese nimetus,
2.    autori olemasolul autor.
Kirjelduseks lisada:
3.    asukoht (linn, maakond, küla),
4.    lühikirjeldus (objekti valmimise aeg, kujutava kunsti puhul valikuliselt tehnika, materjal, mõõtmed).

Fotode hindamisel on lisaks foto kvaliteedile ning kompositsioonile oluline maakonna või linna oluliste kunstiobjektide võimalikult ülevaatlik kaardistamine, fotokogu terviklikkus.
Võisteldakse kahes vanuseastmes:
1.    õpilasest autori pildikogu,
2.    õpetajast autori pildikogu.

Esitada võib töötlemata värvifotosid, mis ei ole osalenud teistel konkurssidel.
Fotode üleslaadimise võimalik suurus on 600KB.
Fotod jäävad loodavasse pildivaramusse ning neid on võimalik kasutada autorikaitse litsentsi Creatiave Commons Attribution-Share Alike 3.0 alusel.
Parimad tööd avalikustatakse ka Koolielu portaalis.

Fotokonkursil osalemiseks täida õige registreerimisankeet. 
Õpilased: http://www.eformular.com/marjuli/registreerimisankeet.html
Õpetajad: http://www.eformular.com/marjuli/registreerumisankeetopetajale.html
Konkursil ei saa osaleda hindamiskomisjoni liikmed. Foto saatja vastutab esitatud fotode autorluse ning esitatud andmete õigsuse eest. Enne fotode üleslaadimist palun tutvuda piltide üleslaadimise juhendiga: http://kunstiop.edu.ee ->Pildiladu ->Juhend. Kui ei õnnestu faili üleslaadimine konkursi kodulehele, siis palun probleemist teada anda e-posti teel marju.liidja@gag.ee

Võitjad selgitab kompetentne hindamiskomisjon. Vaba rahvahääletus 28. septembrist kuni 28. oktoobrini 2010.a.  internetileheküljel http://kunstiop.edu.ee. Osalevad kõik konkursile laekunud foto(kogu)d.

Auhinnad:
I koht mõlemas vanuseastmes – digitaalne fotoaparaat,
II koht mõlemas vanuseastmes - MP4-mängija,
III koht mõlemas vanuseastmes – komplekt: veebikaamera, hiir, kõrvaklapid.
Võitjate nimed avalikustatakse hiljemalt 1. novembril 2010 internetileheküljel http://kunstiop.edu.ee;  http://www.koolielu.ee;  http://www.tiigrihype.ee

Tiigrihüppe Sihtasutus, Kunstiõpetajate Kogukond
Lisatud 29. märtsil 2010

Tööõpetust tuleb hinnata /-/ kõigepealt tema kasvatuslike mõjude järgi. Ta harib ja teritab lapse meeli, arendab ilutunnet ja maitset. Tööõpetuse kõlblas mõju tuleneb harjumusest korra ja puhtusega. Harjumus kasulikule tegevusele loob väärtuslikku tunnet – töörõõmu. Ka ühistunne ja valmisolek aidata teist leiavad vastuvõtlikku pinda tööõpetuses. Lõpuks äratab tööõpetus tööväärtuse ja töötegija hindamist ühiskonna elus. Nende kasvatuslikkude tööõpetuse väärtuste kõrval ei või unustada ka tähenduslikku, praktilist väärtust, mida annavad oskused.
                                                                                                    Johannes Käis

Motona esitatud tööõpetusaine olulisuse põhjenduse, mis aktuaalne kaasajalgi, on Johannes Käis sõnastanud eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel. Selleks ajaks oli tööõpetus üldarendava õppeainena jõudnud kooli õppeplaanis olla ümmarguselt viiskümmend aastat. Käelist tegevust kui isiksuse arengu olulist komponenti on Eesti hariduselus tähtsustatud aga juba paar sajandit. Esimesed teadaolevad andmed käsitöö õpetamisest Eesti rahvakoolis ulatuvad aastasse 1804.

Tollest perioodist tänaseni on tööõpetus väikeste eranditega olnud Eesti koolis õpetatavaks õppeaineks, olles oma sisu ja eesmärkide kujunemisel mõjutatud pedagoogiliste teooriate erinevatest vooludest ning ka naabermaade vastava aine õpetussüsteemide vormist ja sisust.  Peale eelnimetatu on tööõpetuse sisu ja eesmärgid muutunud koos ühiskonnas toimuvate arengutega. Eesti ajalugu on näidanud, et tööõpetuses peegelduvad kõige otsesemalt ühiskonnas toimuv areng ning ootused haridusele. Olenevalt ühiskonnas valitsevatest meeleoludest ning majanduslikust olukorrast on aine vajalikkuse mõistmine ning populaarsus kulgenud tõusude ja mõõnadega. Samas on iga läbitud etapp kujundanud aine edasist arengut.

Kaasaeg nõuab loovaid ning iseseisvalt mõtlevaid inimesi
Üks tänapäeva kooli ees seisvatest ülesannetest on õpilase üldise aktiivse eluhoiaku kujundamine: kaasaeg nõuab loovaid ning iseseisvalt mõtlevaid inimesi. Rõhutamist leiab seisukoht, et kool peaks noortele andma ellu kaasa ajakohase teadmistepagasi ning hoolitsema nende loovuse arendamise eest. Mida varem harjutatakse last ise otsuseid tegema, seda kergemad  on talle edaspidises elus iseseisvat otsust nõudvate situatsioonide lahendamised ja seda kindlam on ta oma tegudes ja valikutes.

Eesti koolis õpetatav tööõpetus on mõnes mõttes rariteetne. Sarnaseid jooni õpetuses võime leida vast Skandinaavia maade ainekavadest. Kui mujal maailmas on õpetus taandunud põhiliselt toote kujundamisele ja tööprotsessi planeerimisele, siis meil pööratakse tähelepanu ka oskuste ja vilumuste arendamisele, mis peaksid olema aluseks tehnoloogilise kompetentsuse kujunemisel. Ainel on oma kindel koht õpilase üldises arengus ning eluks ette- valmistamisel. Tuleb vaid leida õiged õppemeetodid, -viisid ning õpilast motiveeriv praktiline väljund.

Võrreldes 19. sajandiga on tööõpetuse aine sisu ja eesmärgid muutunud. Kõigepealt ei tohiks unustada, et käsitööd iseloomustav loov käeline tegevus on üheks määravamaks komponendiks inimese füsioloogilises ja vaimses arengus, mida märkis juba ka J. Käis. Teiseks toimub praktilise tegevuse kaudu igapäevaeluks vajalike baasoskuste ja vilumuste omandamine, aga need ei ole enam kõik täpselt need oskused, mis sajand tagasi. Tähtis on ka töö kui inimesele eriomase tegevuse teadvustamine ja tähtsustamine. Ühelt poolt on loovuse, innovaatilisuse ja mõtestatud tegevuse rõhutamine tööõpetuses ääretult oluline, ent tehnoloogilise kirjaoskuse omandamine on aga kaasajast tulenev vajadus.
 
Käsitöö ning tööõpetusega sarnaselt on muutunud kodunduse sisu kaasaegsemaks
Õpetamisel ei tohi ära unustada, et suur roll tööprotsessis on ideel ja sellel, kuidas seda tooteks kõige efektiivsemal moel kujundada. Tunnis valmiva eseme esteetilisele küljele on lisandunud ja muutub järjest olulisemaks valmistatava toote sisemiste tehnoloogiliste protsesside mõistmine. Käsitsi tehtava töö kõrvale on astunud hoogsal sammul masintöötlemine, viimasele lisandunud elektroonilised tööpingid, mis on jõudnud ka kooli õppetöökodadesse, samuti elektroonilised õmblus-tikkimismasinad. Käsitöö ning tööõpetusega sarnaselt on muutunud kodunduse sisu kaasaegsemaks ja väljunud ammu toiduvalmistamise tunni piiridest, milleks seda tavaarusaamas on harjutud pidama. Õpilastel tuleb mõista, mis toimub toiduainete töötlemise käigus, mis vahe on erinevatel toiduainete töötlemise viisidel, kuidas need mõjutavad toidu toiteväärtust jne.

Käsitööd on alati väärtustatud, isegi nii palju, et käsitsi valmistatud esemeid on ligi saja aasta jooksul kogutud eri muuseumidesse. Inimeste poolt toodetud materiaalne kultuur on olnud enne industrialiseerimist käsitsi toodetud töö ehk käsitöö. Masinad ja masstoodang ei ole hävitanud selle tööliigi tegelikku väärtust tänapäevalgi. Samas on käsitöövilumuste omandamine pikaajaline protsess, mida üldhariduskool meie hariduselus ei paku. Meie eesmärk ei ole tööõpetustunnis välja õpetada käsitöömeistreid, pealegi erinevad tööõpetuse õpetajale esitatavad kompetentsinõuded olulisel määral käsitöömeistri omadest.

Kurvem pool õpetuses ja selle mõistmises ongi see, et tööõpetust seostatakse veel tänapäevalgi, kahjuks küll, vaid kitsalt pragmaatiliste oskuste ja vilumuste omandamisega ning soolise diskrimineerimisega. Seda nii üldsuse kui ka pedagoogide poolt. Alles hiljuti võis ühe päevalehe veergudelt lugeda sotsiaalteadlase arvamust tööõpetuse kohta, kus ta väitis, et siiani koovad vanaemad õhtuti tüdrukutele käsitöötunniks sokke ja tüdrukud ei saa enne käsitöötundi valida, kas töötada puutöökojas või käsitöö rühmas. Millele küll selline väide tugineb, millistele uurimustele? Kas artikli autor on lugenud läbi üldhariduskooli ainekava, et selliseid väiteid tõe pähe välja pakkuda? Ja kui niisugune arvamus tugineb vaid isiklikule kurvale kogemusele, siis ei tohiks seda üldistuse või reeglina välja pakkuda. Teisalt – ka üksikud sellised koolijuhtumid annavad märku sellest, et õpetaja(te)l on aeg oma mõttemaailma ja meetodeid muuta, lähtuda kaasaegsust ja mitmekesisust pakkuvatest ainekavadest, sest oleks kurb, kui loovust ja innovaatilisust kandvat õppeainet tagurlikkuse etaloniks kujundada püütakse.

Ene Lind, PhD
Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakonna juhataja
Helsingi Ülikooli käsitöö pedagoogika dotsent
Lisatud 29. märtsil 2010