Just varasemate kogemuste tõttu huvitaski meid Koolielust leitud info World Math Day kohta.
Registreerisin kõik lapsed paar päeva enne võistlust. Lastele meeldis mängida, sest erinevalt Miksikesest valis siin arvuti neile kolm konkurenti erinevatest riikidest. See oli lõbus, mänguline, lastele meeldis. Harjutused olid tunduvalt lihtsamad kui Miksikeses, selle võrra meeldis neile ka ülemaailmne võistlus rohkem. Kõik oli uudne ning põnev.

Konkursipäevaks oli 2. märts, algus kell 13.00. 48 tunnniga oli vaja mängida 500 mängu. Mäng kestis küll 1 minuti, kuna aga server oli ülekoormatud, otsis arvuti suurema osa ajast vastasmängijaid. Ootamine meile ei meeldinud.

Lapsed olid väga mures, et nad ei jõua 500 mängu mängida. Kui aga mängid vähem mänge, siis ei ole mõtet võistelda, siis on see lihtsalt üks mäng. Esimesel õhtul olime oma vanuserühmas (9-13-aastased) liidrite hulgas. Kui ma ütlesin lastele, et te ei saa enam võistelda, kuna see võtab nii tohutult aega ja muretsesin nende tervise pärast, siis nad minuga nõus ei olnud. Nad olid tundnud võidu maitset.

Siis läks konkurents tihedamaks. 3. märtsil jooksis server kella 17-19 paiku kokku. Lihtsalt nii palju osalejaid oli – sel ajal võistles üle 86 000 inimese. Laste tulemusi ei arvestatud, kadusid klassi punktid, aga pärast saime need tagasi. Olime paanikas, kuna ei mõistnud, mis toimub.

Öösel, kui võistlejad olid vähem, leidis arvuti kiiresti vastaseid, aga Euroopas magati sel ajal. See ajas meid väga närviliseks, kaotasime palju aega. Lapsed arvestasid iga minutiga, alles pärast seda võistlust võis mõelda muudele asjadele – spordile, muusikale, vabale ajale.

Serveri kokkujooksmise tõttu pikendati konkursi aega 12 tunni võrra. Meie jaoks oli see liiga hilja, järgi olid jäänud vaid mõned lapsed. Kuni viimase hetkeni käis kangekaelne võitlus Malaisia koolidega. Võistlus lõppes 5. märtsi öösel kell 1.00. Meie klass sai oma vanuserühmas II koha.

Individuaalarvestuses said 100 parema hulka viis meie last: Angela Amberg, Jegor Savosto, Oleg Markelov, Vlas Baranov, Dmitri Ovtšinnikov.

Sellel võistlusel osales tohutult rahvast: 1 133 246 õpilast 56,082 koolist 235 riigist. Üsna varsti tuli meile mängu korraldajatelt Suurbritanniast kiri, milles teatati, et Angela Amberg, Jegor Savosto, Oleg Markelov, Vlas Baranov on sisestatud Euroopa Top 10-sse.

See oli väga hea uudis.

Lisainfot võistluste kohta teistes riikides leiab: http://blog.worldmathsday.com/ 

Soovitan järgmisel aastal teistelgi koolidel osaleda. Tean, et Eestist osales sel aastal veel koole. Väga aktiivne oli Lasnamäe Vene Gümnaasium. Sealt pääses kaks õpetajat edetabelisse.

Tahaksin, et Eesti oleks sama aktiivne nagu Ameerika, Malaisia, Hiina, Inglismaa, Türgi, Austraalia. Seal toetab konkursil osalejaid riik.

Svetlana Efimova,
4 a klassi õpetaja Narva Pähklimäe Gümnaasiumist

PS. Tiigrihüppe Sihtasutus õnnitleb õpetajat ja õpilasi ning saadab Pähklimäe Gümnaasiumi parimatele osalejatele meened. 

Lisatud 24. märtsil 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Loe ka:
Koolireform lubab gümnasistidele kahekuist suvepuhkust  

Õpetajate liit: ärge kärpige koolivaheaega
 
Maris Hellrand: millal lõpeb agraarajastu Eesti koolis?

Allikas: Postimees 24. märts 2010 

Eesti mõistes on küll tegemist lasteaiaga, kuid Prantsusmaal minnakse kooli juba kolme-nelja aasta vanuselt.

Prantsuse suursaatkond ja Eestis elavate prantslaste loodud MTÜ Väikesed Frankofoonid on juba mõnda aega pidanud plaani hakata ka Eestis andma prantsuskeelset õpet, mis lähtuks Prantsuse koolide õppekavast.

Esimese etapina on välja valitud Memme Musi eralasteaed Kevade tänaval, kus sügisel alustab prantsuse liitrühm kahe- kuni kuueaastastele. "Meil on praegu 30 last, saaksime avada veel ühe kümnelapselise rühma," ütles lasteaia juhataja Reet Luhaäär Eesti Päevalehele.

Prantsuse saatkond on seadnud eesmärgiks, et kui need lapsed kasvavad ja algkooliikka jõuavad, on neil võimalik õpinguid Prantsuse õppekava järgi jätkata. Klassid loodetakse avada mõne Tallinna keskkooli juures.

Selleks, et avada päris oma kool, pole veel piisavalt palju lapsi. "See on muidugi meie unistus, et oleks päris oma kool," ütles MTÜ Väikesed Frankofoonid esinaine Sophie Besnier. Tema sõnul on märkimisväärne, kui palju tunnevad prantsuskeelse hariduse vastu huvi ka eestlastest lapsevanemad.

Besnier' sõnul on prantsuse klassi avamisest huvitatud eelkõige pered, kes tulevad Prantsusmaalt või Belgiast ja tahavad, et lapsed jätkaksid prantsuse keeles õppimist, samuti pered, kellel on kavas sinna suunduda ja kes tahaksid lapsi sealseks kooliks ette valmistada.

Praegu arendatakse koostööd Tallinna inglise kolledžiga, kus prantsuse lapsed käivad pärastlõunati prantslasest õpetaja juhendamisel lisatunde saamas.

Toetamas algatust anda Tallinnas prantsuskeelset haridust, tuleb Eestisse visiidile välismaal elavaid prantslasi esindav senaator Andre Ferrand, teatas Prantsusmaa saatkond.

Ferrand kohtub kolmapäeval ja neljapäeval välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiido, inglise kolledži direktori Toomas Kruusimäe, riigikogu Eesti-Prantsuse parlamendirühma esimehe Andres Herkeli, haridusministeeriumi kantsleri Janar Holmi ning MTÜ Väiksed Frankofoonid Tallinna esindajatega.

Allikas: BNS, Eesti Päevaleht Lisatud 24. märtsil 2010

Seminari eesmärgiks on anda osalejatele praktilisi nõuandeid, kuidas käsitleda intellektuaalomandi teemat koolis, et teadvustada iga inimese autoriks olemist ja seeläbi õpetada noori austama intellektuaalomandit. Samuti pööratakse seminaril tähelepanu Interneti ohutuse küsimustele.

Neljapäeval toimuv õpetajate seminar on juba neljas, mida Ameerika Kaubanduskoja Intellektuaalomandikomitee on korraldanud. Lähtudes teema aktuaalsusest ja õpetajate suurest huvist jätkatakse sellel aastal õpetajate ja noorsoo harimist intellektuaalomandi valdkonnas.

Seminaril pööratakse tähelepanu praktilistele küsimustele seoses intellektuaalomandi õpetamisega koolis, antakse juhtnööre kuidas teadvustada lastele intellektuaalomandiga seotud küsimusi ja iga inimese autoriks olemist. Keskendutakse ka Interneti ohutusega seotud küsimustele ning jagatakse
kasulikku näidismaterjali.

Seminari avab riigikoguliige Hannes Astok.

BSA nõustaja Kaido Uduste räägib autoriõiguse õpetamisest koolist samuti räägib Toomas Seppel Kultuuriministeeriumist, kes käsitleb teemasid: intellektuaalomandi infovärav (autor.ee) ja erinevaid tüüpküsimusi autoriõiguste kohta.

Välisesinejatest on palutud rääkima USA Justiitsministeeriumi Intellektuaalomandi Seaduse Järelevalve koordinaator Matthew A. Lamberti, kes räägib teemal "Internetiohutus ja intellektuaalse omandi kaitse".

Seminar "Kuidas õpetada Eesti noortele intellektuaalse omandi põhimõtteid IV" toimub 25. Märtsil 13.00 - 16.30 Radisson Blu Hotell, Hansa seminarisaal.

Martin Hiir, Ameerika Kaubanduskoda Eestis
Lisatud 24. märtsil 2010

Eesti võistkonnad osalesid möödunud aastal 16 rahvusvahelisel ainevõistlusel, sealhulgas üheksal ülemaailmsel olümpiaadil, ühel Euroopa olümpiaadil, neljal Balti olümpiaadil ja kahel Eesti-Soome võistlusel. Tänuüritusele on kutsutud 52 võistkondades osalenud õpilast, kes kokku võitsid rahvusvahelistel olümpiaadidel 29 medalit, sealhulgas kolm kuld- (neist üks võistkondlik), kuus hõbe- ja kümme pronksmedalit (neist üks võistkondlik), kaks II järgu ja kaks III järgu diplomit (võrdsustatud vastavalt hõbe- ja pronksmedalitega), neli diplomit ja kolm aukirja.

Vastuvõtul esinevad õpilastele professor Marju Lauristin ja mitmekordne rahvusvaheliste keemiaolümpiaadide medalist, praegu tehnoloogiafirma TBD-Biodiscovery arendustegevust juhtiv dr Olga Tšubrik. Toimub ka arutelu teemal – kuidas saavad andekate noorte arengut nende kõrgkooliõpingute ajal paremini toetada meie ülikoolid.

Ülikool soovib tänuüritusega avaldada tunnustust noorte motiveeritud ja sihikindlale tööle ning ühtlasi tänada oma akadeemilise pere liikmeid, kes olid kaasatud võistkondade ettevalmistamisse Tartu Ülikooli Teaduskoolis.

Rahvusvahelisel tasemel konkureerimiseks on vaja ainesse tõsiselt süveneda. Nii mõnigi noor on suutnud seda teha edukalt mitmes valdkonnas. Näiteks Tallinna Reaalkooli vilistlane Taavi Pungas võitis kuldmedali oma praeguses õpingute linnas Cambridge’is toimunud rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil ja pronksi Mehhikos toimunud füüsikaolümpiaadil. Meie noored tõestasid Hispaanias toimunud Euroopa olümpiaadil taas Eesti tuntud headust loodusteadustes. Kuldmedali pälvinud võistkonnas osalesid Tallinna Reaalkooli õpilased Erik Tamre ja Kadi-Liisa Saar ning Uku-Laur Tali Hugo Treffneri Gümnaasiumist.

Tartu Ülikooli arengukavas aastani 2015 seatud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks on andekate noorte motiveerimine loodus-, täppis- ja tehnoloogiavaldkonnas olulise tähendusega, töö rahvusvaheliste olümpiaadide võistkondade ettevalmistamisel on seejuures üks tulemuslikumaid.

Möödunud aastal võistkondade koosseisus olnud 13 abituriendist jätkab 10 oma õpinguid Tartu Ülikoolis, seejuures enamus matemaatika ja loodusteaduslikel erialadel. Õppima on astutud ka Oxford’i ja Cambridge’i ülikoolidesse, üks noormees täidab oma kodanikukohust kaitseväes.

Tartu Ülikool
Lisatud 24. märtsil 2010

Kuna kirjandusfestivali Prima Vista 2010 sõpruslinnaks on Põltsamaa, keskendub sel aastal toimuv kirjanikeränd Põltsamaa ja selle ümbrusega seotud kirjanduslikele paikadele ja teemadele. Tänavuse festivali patroon Hannes Varblane uitab Mõrtsi külas Kalana lähedal, kus asub Jaan Roosi sünnitalu. Kristiina Ehin külastab Jaan Krossi "Keisri hullu" tegevuspaika Võisikut. Olavi Ruitlane kirjutab Põltsamaal Bornhöhe "Tasuja" ainetel. Kadri Kõusaar seikleb Pöögelmanni, Särgava jt. radadel Aleksandrikooli mail Kamaris. Lauri Sommer rändab Kuningamäel, kus elas 16. sajandil hertsog Magnus, kes valitses siit oma Liivimaa kuningriiki.

Ka sel aastal saavad kirjanikerännu tekstid kokku eksklusiivses piiratud tiraažiga festivalikogumikus, mida müüakse ainult festivali raames. Seega on kirjandusfestivalil Prima Vista osalejal võimalus soetada endale unikaalne teos.

Kirjanikerännu idee tekkis Prima Vista korraldajail möödunud aastal, mõeldes, kuidas festivali raames juba avaldatud teoste tutvustamise kõrval ka üks päris uus teos luua. Mullu läksid viis eesti kirjanikku Andres Ehin, Tõnu Õnnepalu, Urmas Vadi, Mehis Heinsaar ja Eia Uus mitmeks päevaks Eesti küladesse ja alevitesse, kus nad kirjutasid novelli või luuletusi. Valminud tekstidest sündis 100 nummerdatud eksemplaris festivalitrükist.

Lisainfo: http://kirjandusfestival.tartu.ee/

Lisatud 24. märtsil 2010

„Mu kallis Niina!” on ühe armastuse lugu kirjades – Raimond Valgre kirjad Niina Vassiljevale aastatel 1944–1949. Valitud kirjad moodustavad panoraamse vaate armastava inimese tundeelule, taustaks sõjalõpu ja -järgse aja sündmused ning üleelamised. Raamatu juurde kuulub Raimond Valgre joonistustel põhinev postkaardikomplekt „My Lifestory” – Valgre elulugu värssides.

Niina Vassiljeva: „Kirjutasime teineteisele väga tihti, peaaegu iga päev. Vaatamata sellele, et me rääkisime oma kirjades väga paljust, jäi ta mulle mõnes mõttes ikkagi mõistatuseks.”

Koostaja Alo Põldmäe. Kujundus ja trükimakett Kadi Pajupuu. Kirjastaja SE&JS. Trükk Tallinna Raamatutrükikoda. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapital. Raamatut saab osta Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi raamatuletist, hinnaga 180 krooni.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Lisatud 24. märtsil 2010

Näitused avatud 3. aprillini.

„MAAGIA- TAIKAA“     
Tallinna Arte Gümnaasium ja Tampere Kaarila kool
Tallinna Arte Gümnaasiumi õpilastööde näitus koos Soome kunstiõpetaja Hanni Jernvalli Tampere kooli õpilaste tööde näitusega kannab tänavu nime „MAAGIA- TAIKAA“     
Tallinna Arte Gümnaasiumi näitusi on Kullo Galeriis toimunud aastaid, käesolev on järjekorras viieteistkümnes.
Laste nägemus Maagiast on mitmekülgne: fööniksitest ja maagilisest silmast muinasjuttudeni.
Näitusel on väljas erinevates tehnikates maale nii realistlikus kui abstraktses laadis.
Arte Gümnaasiumi õpilastöödest on väljas joonistusi ja maale, valminud õpetaja Iivi Raudsepa käe all. Huvipakkuvad on kindlasti ka õpetajate Eneli Šanki ja Elina Reimanni nooremate klasside õpilaste toredad meisterdamistööd kartongist, traadist ja teistest materjalidest. Arte põhikooli kunstiklasside õpilaste loomingust on väljas õpetaja Helena Vaigla juhendamisel tehtud keraamikat ja õpetaja Heli Männi käe all valminud veneetsia maske, siidimaali ja viltimistöid. Veel on näha õpetaja Annikki Puuri juhendatud ruumilisi töid ja Tiit Kobrusepa juhendamisel valminud valgusobjektid ja graveeritud paekivid.
Tampere Kaarila kooli õpilased koos õpetaja Hanni Jernvalliga on kujundanud maagilise linna.

„AVASTA ENDAS SOOV OLLA LAPS EHK GENIAALSUS AVALDUB LIHTSUSES"   
Isikunäitus, esitleb kunstnik Wasser (Pille Vassar)  
Arte gümnaasiumi vilistlasena esitleb kunstnik Wasser, 17.03.-3.04.2010 Tallinnas, Kuninga 6 asuvas Kullo Lastegaleriis oma isikunäitust teemal "Avasta endas soov olla laps ehk geniaalsus avaldub lihtsuses".
Näituse kontseptsiooni on haaratud nii ajatu Romeo ja Julia temaatika kui ka samal ajal lihtsuses peituva geniaalsuse teema. Kuigi see tundub lihtne, osutub see keeruliseks. Kui sa sellest läbi lähed,  siis avastad, et geniaalsuse taga on tohutu lihtsus. Sa võtad asju nagu laps, kes hakates mängima võtab torni osadest lahti ning ehitab selle uuesti üles. Üksikdetaile vaadates sa avastadki, et kõik elemendid koosnevad lihtsatest asjadest. Teekond selleni on keeruline, aga sa oled päral siis, kui sa jõuad äratundmisele, et nende asjade sees on lihtne hing. Asjade ümber on palju kihte - mõned on ära ilustatud ning see võib silma ära petta. Tähtis on minna tuumani ning selles on see lihtsus. Selles avaldub see sajandite vältel inimkonna poolt otsitud geniaalsuse säde.
Huvitatutel on võimalik näituse kestel lasta endast teha soodsalt portree või soetada endale mõni kohalpeal esitletavatest õlimaalidest.

„NAINE - LOOMISLOOD“  
Eve Viidalepp
Oma näituse sünniloost: Võin öelda, et sain pliiatsi hinge helisema neli aastat tagasi. Alustasin joonistamist ja samal ajal tekkis pidev nägemus tulevikku, mida enam kuldse mäestiku kaljusele pinnale joonistasin, seda selgemini nägin vaimusilmas midagi sündimas, kaos või kogunemine, see on pigem läbi kehade tajutav, pildi kaadrid järgnevad üksteisele ja nii jälgin ja püüan mõistatada, mida pilt mulle jutustab. Vaimset abi vajab iga ajastu inimene, aga millist… palved, meditatsioon, lähedus, mõistmine, koostöö, abi; läbi iseenese mõistmise õpid mõistma teisi…
Et ma just komponeerisin nii, nagu mu töödel välja kujunes, on mul endal mitu seletust. See oli enne kooliiga, maal papa-mamma juures elades, kus igal hommikul ärgates toimus mul imeilus vaatemäng – juba siis nägin selliseid inimrühmi, palju ilusaid naisi, ja nii ma siis mõistatasin, mida nad seal teevad, ja nii vaimus mu fantaasia rändas, kuni äratajad mu reaalsesse ellu viisid, hommikust keedumuna sööma ja piima jooma… See lapsepõlve fantaasiamaailm viirastus soojamüüri-seinal, kus siis pragunenud värvi- ja krohvikihtide erivärvilistes laikudes ja joontes kogu elevus sündiski… Samalaadne imetlus ja vaimustus sai mulle osaks siis, kui ostsin raamatu "Elujanu" ja kohtusin nii Michelangelo võrratu loometööga – "Viimne kohtupäev" võttis selged inimvormid ja kooli lõpuks küpses soov õppida kunsti ka ise…
Valisin NAISE tema erilises sümmeetria „kuldne kesktee“ vormistuses, valisin vähima, aga kõnekaima osa – torso, adudes sadu tuhandeid seisundeid naise olemuses, igas hingamises on ju kogu olemuse tervik. Just koosliikumine, kokku olukorda asetumine saavad kõnekaks ja loovad omavahel tähendusi…

Kullo Lastegalerii avatud T-L kell 10.00-18.00
galerii@kullo.ee, 6446873

Lisatud 24. märtsil 2010

„Tegemist on koolidele, lasteaedadeleja õpilasorganisatsioonidele mõeldud jäätmetekke vähendamise õppega, mille käigus Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistid  õpetavad prügiga targalt ringi käima ,“ ütles keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Prügiennetusprogrammide maskott sipelgas Ferda on loodud laste keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ja säästva eluviisi edendamiseks. Ta on noorte sõber ja hea kaaslane, kes õpetlikku sõnumit edastades aitab läbi viia prügiennetuse õpet.

Õppeprogramm kasvas välja mullu novembris toimunud üle-euroopalise jäätmetekke vähendamise nädalast, mida Eestis koordineerib Keskkonnaministeerium. Ministeerium esitas Keskkonnaameti Ferda õppeprogrammi jäätmetekke vähendamise nädala auhinnale kandideerima.
Eestis registreerus osalejaid vaid kahes kategoorias - avalik sektor ning haridusasutused. Keskkonnaameti „Ferda vähendab prügi“ kandideeris avaliku sektori kategoorias ja haridusasutuste kategoorias võistles Eesti Maaülikooli projekt "Korduskasutuspäev".

Ferda programmi saab õpetaja tellida igas Eesti koolis, võttes ühendust oma maakonna keskkonnahariduse spetsialistiga. Õppeperogramm koolides kestab  1-3  koolitundi ning eesmärgiks  on pöörata tähelepanu jäätmetekke vähendamise vajadusele ja selle võimalustele. 
Ferda õppeprogramm aitab kooliharidust viia igapäevaelule lähemale, teadmisi ei jaga õpetaja, vaid inimene väljastpoolt kooli, nn ala asjatundja. Tänaseks on programmides osalenud u 1000 kooliõpilast üle Eesti.

Üle-Euroopaline jäätmetekke vähendamise nädal toimub igal aastal novembrikuus. Ka sel aastal samal ajal koordineerib Keskkonnaministeerium Eestis jäätmetekke nädala läbiviimist. Selleks ootab ministeerium alates aprilli lõpust taas huvitavaid ettepanekuid ja projekte, mida jäätmetekke nädala raames läbi viia.
Jäätmetekke vähendamine on jäätmeprobleemide lahendamise võtmeküsimus.
Kõige olulisem on jälgida, et meie tegevusest jääks järele võimalikult vähe jäätmeid, eriti neid, mida ei saa taaskasutada ega töödelda.
Jäätmete taaskasutamine on nö juba tagajärgedega tegelemine, mis aitab küll vähendada prügilasse minevat jäätmekogust, kuid on samal ajal vägagi ressursimahukas tegevus.

Lisainfo: http://www.ewwr.eu/actus

2010 on looduskaitse aasta - täitub 100 aastat elurikkuse kaitset Eestis.

Aet Truu, Keskkonnaamet
Lisatud 24. märtsil 2010

Lavastaja Marion Undusk õpib TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lavakunstide osakonnas ja "Kaelkirjak" on tema diplomitöö. "Kiviräha lastelugude huumor ja dialoog ning väike pahelisus meeldivad mulle väga. Mind veetles, millest see lugu oli - sellest, kuidas laps fantaseerib ja mida ta kokku suudab mõelda. Ükski täiskasvanu ei suuda nii avaralt ja täiskasvanu jaoks isegi hullumeelselt mõelda", põhjendab lavastaja Marion Undusk materjalivalikut.

"Kaelkirjaku" peaosatäitja Natali Lohk veetis rolliotsinguil päeva lasteaias, mille kohta leiab pikema loo lavastuse kodulehel. Erni Kask elustab kõhuuss Tõnise ja onu Roberti tegelaskujud, Anneli Rahkema mängib ema ja Barbiet ning ja isa rollis astub lavale Tarvo Sõmer. Marion Undusk oli ka lavastuse kunstnikuks ning animatsioonid tegi Magnus Vulp.

Esietendus toimub 24. märtsil kell 11 Rakvere Teatri väikses saalis. Aprilli algul mängitakse "Kaelkirjakut" ka Viljandis ja Pärnus, edaspidi ka mujal Eestis. Etendust soovitame lastele vanuses 5–10 aastat ning täiskasvanutele.

Rakvere Teater
Lisatud 24. märtsil 2010