Märtsi ja aprillikuu jooksul käivad noorsootöötajad Tallinna Lastehaigla mängutubades patsientidega maalimas ja joonistamas. Projekt kulmineerub näitusega haigla fuajees, mille avamisele ka kunstnikud ise tulla saavad.

Projektiga tahetakse tähelepanu tõmmata laste ja noorte vaba aja sisustamise vajalikkusele nii haigla kontekstis kui ka igapäevaelus. Haiglas käiakse joonistamas sõbralikes mängutubades, mis on protseduuride ja uuringute vahel igavlevatele patsientidele äärmiselt vajalikud kohad. Ühtlasi tuuakse projektiga au sisse kunsti teraapiline omadus ning fantaasiarikaste laste vajadus eneseväljenduse järele.

Eelmisel aastal osales projektis 80 last vanuses 2-22 eluaastat. Näituse avamisele tuli noori tänama haigla peaarst Mall-Anne Riikjärv. Noored said meeneid ja maiustada ning Männiku noorteaktiiv käis maskott Mesikäpa abiga haigla lastele Kalevi kommivabriku annetatud komme jagamas.

Männiku noortekeskus
Lisatud 24. märtsil 2010

Karjäärikonverentsi eesmärk on innustada osalejaid mõtlema sellele, mida nad saavad teha selleks, et inimeste hariduslikke ja tööalaseid valikuid toetada.
 
Karjääriteenuste olulisusest ühiskonnas ja erinevate osapoolte rollist karjääriteenuste kättesaadavuse soodustamisel nii Eestis kui välismaal teevad ettekande Raimo Vuorinen (Euroopa Karjääriteenuste Poliitika Võrgustiku) ja Anne Kivimäe (Haridus- ja Teadusministeerium).
 
Raimo Vuorinen toob oma ettekandes välja, et ühiskondlikud muutused toovad kaasa olukorra, kus inimesed peavad oma haridus- ja tööalaseid valikuid ümber hindama ja uusi otsuseid tegema. Üks võimalus inimeste toetamisel on karjääriteenuste osutamine ja arendamine koostöös mitmete asutustega.
 
Esinejad erinevatest Eesti piirkondadest annavad väärt nõu, kuidas kohalikud omavalitsused on karjääriteenuste arendamisse panustanud. Näiteks räägib Peeter Alekand (Läänemaa Arenduskeskus) Tegusate Töötute Klubi loomisest Läänemaa omavalitsustes ning Rein Uusmaa (Nõo Põhikooli direktor) Nõo valla koolide koostööst vallavalitsuse ja ettevõtetega.    
 
„Tegusate Töötute Klubi on hea näide sellest, kuidas kahe tegusa naise algselt tagasihoidlikust ideest on tänaseks saanud ülemaakondlik organisatsioon,  kes on võtnud endale vastutuse olla veduriks töötuse probleemide lahendamisel. Tegevuste tulemusena on Läänemaa valdadesse loodud süsteemne võrgustik,“ rõõmustab Peeter Alekand.
 
Konverentsi lõpetab sotsiaalminister Hanno Pevkur ettekandega teemal „Karjääriteenused: kas ainult noortele?“
 
Konverentsi pauside ajal on avatud Karjäärikohvik, kus tutvustatakse karjääriteenuseid Eestis ja Euroopas. Konverentsikülalistele pakutakse Karjäärikohvikus vastuseid küsimustele: mis on karjääriplaneerimine, miks on oluline karjääri planeerida, mis on karjääriteenused, kus ja kes osutavad karjääriteenuseid, mis tööd teeb karjäärispetsialist.
 
Konverentsil kuulutatakse esmakordselt välja konkurss aasta karjäärispetsialisti leidmiseks.
 
Konverents toimub Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine” raames. 
 
SA Innove
Lisatud 24. märtsil 2010

Nõuded kandidaadile:
•    kõrgharidus (eesti keele või eesti keele kui võõrkeele õpetaja eriala);
•    õpetajana töötamise kogemus;
•    eesti keele valdamine emakeelena;
•    vene keele oskus;
•    optimistlik ellusuhtumine ja kohanemisvõime.

Õpetaja  koormus on 16–18 eesti keele tundi nädalas. Lisaks sellele peab õpetaja tutvustama eesti kultuuri, korraldama Eesti-teemalist klassivälist tegevust ning koguma materjale kohaliku eestlaskonna kohta.

Eesti Instituut sõlmib õpetajaga töölepingu ning maksab õpetajale palga, korvab 2 korda aastas sõidukulud õpetuskohta ja tagasi ning tervisekindlustuse.

Konkursil osalemiseks on vajalik esitada järgmised dokumendid:
•    avaldus;
•    elulookirjeldus;
•    motivatsioonikirjeldus;
•    haridust tõendava dokumendi koopia.

Dokumendid (märgusõnaga „Aleksandrovka”) palume saata hiljemalt 30. aprilliks 2010. a Eesti Instituuti, Suur-Karja 14, 10140 Tallinn.

Lisateave
Astra Teetlok (+372 6314 355 astra@einst.ee, Eesti Instituut),
Andero Adamson (+372 7350 225 andero.adamson@hm.ee, Haridus- ja Teadusministeerium)

Lisatud 24. märtsil 2010

Esimest korda on ekspositsiooni sees mitu väiksemat, siinsele tootekujundusele pühendatud väljapanekut. 1950. aastatel algas tarbekunstnike tööstusesse suunamine, käima lükati protsess, mis pidi kaotama vastuolu  “unikaalse kunstipärase tarbeeseme ja ilmetu masstoote” vahel. 1960. aastate alguseks oli tööstusse suunatud juba üle 100 kunstniku, kel vähem või rohkem õnnestus seal toiminud protsessides kaasa rääkida. Eksponeeritud on “Tarbeklaasi”, Juveelitehase ja Keraamikatehase näidised läbi eri aastakümnete. Oma parimates näidetes jõudsid need küll Põhjamaade tasemele, kuid kahjuks harva kohaliku tarbijani, elasime toona ju defitsiidi ajastul. Omamoodi vahelüliks toote ja unikaalloomingu vahel olid Kunstitoodete Kombinaadi (1975. aastast “ARS”) seeriad ja autoritiraažid. Nii nagu kunagi ammu eksponeeriti kombinaadi näidiseid koos unikaalloominguga vabariiklikel tarbekunstinäitustel, võib neid nüüdki üheskoos näha. Nimi “Norma” on tarbijale tuntud turvavööde ja kuivainetooside kaudu, ent seal tehti ka mänguasju alates mehaanilistest ja elektrilistest mänguautodest kuni futuristlike, kosmoseteemaliste leludeni. Plastmasside töötlemisele spetsialiseerunud “Salvo” tootevalikus olid kunagi samuti mänguasjad – nukud, nukunõud ja -mööbel, konstruktorid jne, ning ka plastiknõud, alles hiljem lisandusid tööohutuskiivrid ja spordivarustus. 

Siinsesse loomult pigem kammerlikku kunsti hakkasid 1960. aastate keskpaiku sisse tungima mitmed eksperimendid, näiteks näitustesari “Ruum ja Vorm”, mis andis kujundajatele võimaluse murda välja argirutiinist ning julgustas tegelema ruumi- ja vormieksperimentidega.

Kuna püsiekspositsioonis antakse vaade erialade viimase saja aasta loole, siis on vaatamise hõlbustamiseks väljapanek liigitatud mitmeks tinglikuks teemaks. Vaatajaid ootab ees taaskohtumine klassikaga, mis kümneid aastaid publikut vaimustas ja tarbekunsti rahva seas nii populaarseks muutis. Unustatud pole ka noorema põlve kunstnikke ja disainereid.

Loodame, et „Ajamustrid 3” pakub haaravaid elamusi ning uusi teadmisi!

Püsiekspositsiooni koostasid muuseumikogude kuraatorid Merike Alber, Kai Lobjakas, Airi Ligi, Anne Tiivel ja Helen Adamson. Kujundasid Maret Volens ja Ketli Tiitsar, graafiline kujundaja oli Tuuli Aule.

Ekspositsiooni teostumist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Lisatud 23. märtsil 2010

Täname toredate etenduste ja tubli ettevalmistuse eest 45 lasteaedade truppi, kes festivalil esinesid!

Žürii hinnangul oli seekordse festivali tase kõrgem, kui eelmistel aastatel. Kuigi lasteaedade lavastuste paremusjärjestust ei koostatud,  leidsid eraldi äramärkimist järgmised etendused:

"Tare- tareke”-Tallinna Kuristiku Lasteaed (õpetaja Svetlana Mussatova); "Lõbusa Jussikese mängumaa"-Pirita Kose Lasteaed (õpetajad Helle Sõber, Reeli Meiel); "7 kitsetalle"-Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed (õpetajad Maarja Hüdsi, Olga Mai, Anu Kuusk); "Naeris"- Lasteaed Kajakas (õpetaja Olga Sudakova); "Metsa majake"-Tallinna Seli Lasteaed (õpetajad Galina Šein, Irina Jefremkov, Galina Kortšagina)  koostöös Tallinna Priisle lasteaiaga (õpetajad Merike Plutus, Ly Natur); "Nukitsamees"-Tallinna Lauliku Lasteaed (õpetajad Elbe Prants, Helle Alus); "Võlusõrmus"-Lasteaed Kelluke (õpetaja Aina Roos); "Unemaa lugu"-Pirita Lasteaed (õpetajad Viive Essa, Esta Ivask, Luule Halliste); "Muinasjutt hundist ja 7 kitsetallest"-Tallinna Ümera Lasteaed (õpetajad Antonina Liivrand, Natalja Silla, Galina Kuznetsova). Lisaks kiideti Tallinna Meelespea Lasteaia (õpetajad Ly Koger, Ene Saarlas, Tiina Leppik) Jutustaja (Merlin Kivimäe) osatäitmist etenduses "Pilleke paksus metsas" ning märgiti ära Tallinna Männi Lasteaia hea lavakasutus etenduses "Kuidas tuli kevad" (õpetajad Jaanika Monroc, Svetlana Ševtšuk). Festivali juhatus soovib indu ja jaksu juhendajatele ning toredaid kordaminekuid noortele näitlejatele. Žürii tagasisideme saamiseks palume juhendajatel võtta festivali juhatusega ühendust meili teel meelis.sekk@gmail.com

Koolinoorte festival algab Tallinna Kanutiaia Noortemajas (Aia tn 12) teisipäeval, 23. märtsil kell 11.00. Koolide osas võib näha 19 lavastust. Õpilasi osaleb etendustes üle 230. Žürii tunnustab parimaid koolide lavastusi kolmapäeval, 24. märtsil kell 17.20. Festivali ajakava leiate Tallinna Kanutiaia Noortemaja kodulehelt www.kanuti.tln.edu.ee  Festivalile on oodatud kõik huvilised – lastega pered, õpilased, õpetajad koolidest ja lasteaedadest, vanaisad-vanaemad. Sissepääs tasuta!

Täname: Tallinna Haridusamet, Eesti Punase Risti Tallinna Selts, Tallinna Kanutiaia Noortemaja.

Andres Kask, Tallinna Kanutiaia Noortemaja arendusjuht 
Lisatud 23. märtsil 2010

Esmakordselt toimub ülikooli peahoones minimess, kus on esindatud ülikooli teaduskonnad ja kolledžid. Üliõpilasküla korraldab kogu päeva vältel ringkäike üliõpilaselamutes. Esmakordselt toimub ka vilistlasdebatt teemal „Mis saab pärast ülikooli?“: diskuteerivad TÜ professor Sulev Kõks, „Noored Kooli“ kommunikatsiooni juht Triin Noorkõiv ja riigikohtunik Julia Laffranque. Diskussiooni juhib TÜ füüsika doktorant Aigar Vaigu.

Traditsiooniliselt toimuvad lahtiste uste päeval peahoone aulas teaduskondade tutvustused, sisseastumise ning karjääriplaneerimise infotunnid. Aula ettekandeid on võimalik veebist otseülekandena jälgida aadressil http://video.ut.ee. Teaduskondades saab tutvuda õppimisvõimalustega ning kuulata loenguid. Huvilistele on avatud raamatukogu ja muuseumid.

Lahtiste uste päev on kolmapäeval tegelikult korraga seitsmes Tartu kõrgkoolis – lisaks Tartu Ülikoolile ootavad huvilisi ka Eesti Maaülikool, Eesti Lennuakadeemia, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Kõrgem Kunstikool ja TTÜ Tartu Kolledž. Juba viiendat aastat toob Harjumaa ja Põhja-Eesti noored Tartu kõrgkoolidega tutvuma tasuta erirong.

Tallinnast Tartusse ja tagasi sõitev erirong on sõitma pandud seitsme kõrgkooli, Edelaraudtee ning Swedbank'i koostöös. Noorte aega rongis sisustavad kõrgkoolide üliõpilasesindused ning Swedbank. Erirong on tänaseks kahjuks juba täis broneeritud.

Ülikooli lahtiste uste päeva täpse kava leiad aadressilt www.ut.ee/lup

Tartu Ülikool
Lisatud 22. märtsil 2010

Konverentsile saab registreeruda aadressil http://conference2010.e-uni.ee kuni 9. aprillini.

e-Õppe Arenduskeskuse meeskond
Lisatud 22. märtsil 2010

Registreerige oma kool Kevadpäeva keskses portaalis: www.springday2010.net

Eesti kevadpäeva õpetajaid ootame kogemusi jagama kevadpäeva õpetajate kogukonda http://koolielu.ee/pg/groups/22540/kevadpev-euroopas/

Lisainfo Eesti konkursside kohta: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=64

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 22. märtsil 2010

Koolivaheajal toimuvad enamikes kutse- ja kõrgkoolides lahtiste uste päevad. Rajaleidja koondas õppeasutuste lahtiste uste päevad terviklikuma ülevaate saamiseks kokku, mis on leitavad kuupäevalises järjekorras ühtsest tabelist. 
 
Samuti aitab Rajaleidja sobiva kooli leidmisel. Kutsekoolide andmebaasist on võimalik otsida kooli eriala ning õppetaseme kaudu. Kõrgkoolide tabel sisaldab kõiki Eesti kõrgkoole, sh on iga kooli juures link sisseastuja rubriigi juurde, et õpilane leiaks üles õpetatavad erialad ja sisseastumistingimused. Väga oluline on omada ettekujutust õpitavast erialast. Enne lõplikku otsuse tegemist tuleks tutvuda põhjalikult valitava eriala õppekavaga, vastuvõtutingimuste ning õpitavate ainetega.
 
Koolivaheaga võib kasutada ka eksamiteks valmistumiseks. Rajaleidja annab nõu, kuidas eksamiteks valmistuda ning mida teha näiteks kui eksamid ajavad närvi. Eksami õnnestumise märksõnad on tegelikult lihtsad: teadmised, ettevalmistus, enesekindlus ja eksamite korralduse reeglite tundmine. Samuti on portaalist leitavad varasemate aastate riigi- ja lõpueksamite materjalid.
 
Kui noorel on tekkinud mingi konkreetne küsimus seoses tulevikuplaneerimisega, millele ta pole vastust leidnud, siis saab Rajaleidjale infopäringu saata. Käesoleva aasta esimeses kvartalis on portaalile saabunud ligi 80 päringut nii Eestis kui ka välismaal õppimise ja töötamise teemadel. Küsimused on olnud nii konkreetseid ameteid ja erialasid puudutavad kui ka laiemat laadi, kus tuntakse muret oma tuleviku pärast, kuna konkreetseid edasisi plaane pole veel jõutud välja selgitada. 
 
Lisaks võib näiteks koolivahejalal külastada kutsevõistlusi, osa võtta mitmetest konkurssidest ning tutvuda erinevate ametitega – kogu info on leitav Rajaleidja portaalist www.rajaleidja.ee 
 
Rajaleidja haldamist ja arendamist toetab Euroopa Sotsiaalfond. 
 
SA Innove
Lisatud 22. märtsil 2010

Verekeskusel on valminud noortepärased filmiklipid, mis tehtud mõeldes eelkõige noortele ja noorehingelistele. Lootes julgustada ja kutsuda üles heategudele neid, kes veel pole doonorid, kuid oma südames tunnevad, et tahaksid selleks saada. 
Filmiklipid on aga pühendatud ka kõikidele nendele kümnetele tuhandetele olemasolevatele doonoritele, kes juba ongi kangelased.

Legendi järgi on kangelased üleloomulikud olendid, kes on pühendanud oma elu, et anda endast kõik ja tulles appi seal, kus häda kõige suurem on. Kangelaste legend on aga alguse saanud lihast ja luust inimestest. Neil pole ülivõimeid. Nad teevad seda, mida saavad ja aitavad seal, kus võimalik.
Doonorid on täpselt ühed sellised inimesed!

Filme saab vaadata siit:
http://www.verekeskus.ee/?op=body&id=119

Suurte tänudega kõikide uute ja olemasolevate doonorite ees,

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus
www.verekeskus.ee