Uudishimupäeva juhatab sisse IT Kolledžit tutvustav infoblokk, lisaks räägivad tudengid, miks nemad valisid IT eriala ja otsustasid õppima asuda IT Kolledžis. Sissejuhatavale osale järgnevad põnevad tegevused IT Kolledži laborites, kus huvilistel on võimalus praktiliste tegevuste kaudu saada lühike sissejuhatus õpetatavatesse erialadesse.

Cisco laboris saab iga huviline ise proovida WiFi ja LAN-võrgu ehitamist ning punuda patch kaablit. Lisaks toimub sel aastal põnev orienteerumismäng Leia WiFi võrgu segaja.

Avatud on Multimeedia labor, samuti saab kiigata Kommunikatsiooni ja infotehnoloogia arenduskeskusesse.

Robootika laboris demovad ITK Robootikaklubi liikmed robotivõistlusel Robotex2009 I  ja III koha saavutanud roboteid Troller-Roller ja Digipallur.

Lisaks toimuvad veel sumorobotite ehitamise ja robot-tankide programmeerimise ning Estobuntu, Web2.0 ja OpenSim töötoad.

Uudishimupäeva raames saavad 16 kiiremat huvilist osaleda populaarses sumorobotite ehitamise töötoas. Nendel noortel, kel juba väike programmeerimiskogemus, on võimalik sel aastal esimest korda osa võtta robot-tankide programmeerimise töötoast. Nendes töötubades osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda saates e-kiri aadressil carol@itcollege.ee

Uudishimupäeval jagavad tudengid ja vastuvõtuspetsialistid infot sisseastumistingimuste, õppekavade ja õppetöö korralduse kohta ning vastavad uudishimulike küsimustele.

Uudishimupäev on mõeldud neile, kes soovivad õppimist jätkata kõrgkoolis ja on huvitatud IT Kolledžisse sisseastumisest. Oodatud on ka kõik uudishimulikud, kes soovivad IT Kolledžis toimuvaga tutvuda ning veeta ühe põneva päeva tudengite ja õppejõududega.

Lisainfo ja registreerimine http://www.itcollege.ee/uudishimupaev.php

Uudishimupäev toimub 22. märtsil algusega kell 14.00 IT Kolledžis, Raja 4C, Tallinn.

Dokumentide põhivastuvõtt IT Kolledžisse toimub:
29. juuni - 14. juuli 2010 riigieelarvelistele õppekohtadele ja
29. juuni - 21. juuli 2009 riigieelarvevälistele õppekohtadele.

IT Kolledž on Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA) poolt 2000. aastal loodud mittetulunduslik rakenduslik erakõrgkool, mis annab rakenduslikku kõrgharidust IT süsteemide arendamise, IT süsteemide administreerimise, infosüsteemide analüüsi ja tehnosuhtluse erialadel. Kokku õpib 2009/2010 õppeaastal IT Kolledži neljal õppekaval päevases, õhtuses ja kaugõppes 732 tudengit, nendest 355 riigieelarvelistel õppekohtadel. Seitsme aasta jooksul on IT Kolledžist suundunud Eesti IT tööjõuturule 310 IT spetsialisti.

Eesti Infotehnoloogia Kolledž
Lisatud 19. märtsil 2010

Kell 19.32 võtavad saabuva kevade traditsiooniliselt Musumäel vastu Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Tallinna Tehnikaülikooli koorid, segakoor "Noorus", politsei- ja piirivalveorkester ja Toomas ning Toivo Luhats karjasepasunatega.

Esimese kevadpäeva üritused algavad juba laupäeval kell 9.32 Tallinna loomaaias, kus ekskursioonijuhiks on Aleksei Turovski. Tavaks saanud tunniajalise tsükli kohaselt toimub järgmine üritus, Viimsi Keskkooli algklasside näiteringi esituses näidend "Sabata krokodill" kell 10.32 Kodulinna majas (Gümnaasiumi 3); 11.32 saab Tallinna botaanikaaias tutvuda kevadekuulutustega taimeriigist, kus teejuhiks on Urmas Laansoo; 12.32 esitab Kadri Allikmäe vanade aegade jutte ja muusikat Lastekirjanduse Keskuses (Pikk tn. 73);

13.32 kutsub loodusmuuseum üritusele "Pesad ja munad"; kell 14.32 algab Kodulinna Majas "Tuul viis põllult traktori" – esitletakse raamatut, milles Andres Ehini luuletused ja nende mõjul loodud pildid. Loewenchede tornis Tornide väljakul toimub kell 15.32 "Savi tärkamine", üritusele on vajalik
eelregistreerimine tel. 646 4096 või e-mailil: asuurkeraamika@hot.ee

Kullo lastegalerii ootab kell 16.32 kevadetervitusele keskaegses majas Kuninga tänaval; segakoor "Noorus" koos sõpradega laulab Kodulinna Majas kell 17.32. Samal ajal toimub külastus ka 2009. aasta Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti poolt eeskujulikult restaureeritud hoonesse, kunstisalongi Allee (Pikk tn. 34), huvilistel eelregistreerida Kodulinna Majas telefonil 644 9867. Kell 18.32 saadetakse Piiskopi aias Toomkiriku taga looja viimane talvepäike koos brassansambliga Igihaljas seitse ja Flameous Tulegrupiga. 18.32 esitavad Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatrikooli abituriendid lavakava "Julgustus" (Vanalinna Hariduskolleegiumis, Vene tn.22), kell 19.32 traditsiooniline kevade vastuvõtt Musumäel.

Kell 20.32 algab Kodulinna majas vestlusring "Tallinn sellel kevadel", kuhu on oodatud Tallinna juhtinud linnapead. Päeva lõpetab Doris Kareva kell 21.32, kes loeb oma luuletusi Gruesbecketaguses tornis Laboratooriumi tänaval.

Allikas: Raepress Lisatud 19. jaanuaril 2010

Oodatud on kõik Tartu kandi lapsed vanuses 8-12 aastat. Kuna kohtade arv on piiratud, tuleks eelnevalt registreeruda www.narva.ut.ee/lasteylikool. Seekord on võimalik vaadata ka loengute otseülekandeid: http://video.ut.ee

Lektoriteks on Tartu Ülikooli korrastamata süsteemide füüsika professor Jaak Kikas, Eesti Maaülikooli zooloogia osakonna juhataja, professor Urmas Tartes, ETV2 saate Patarei saatejuht, ajalehe KesKus peatoimetaja Juku-Kalle Raid ning majandusanalüütik ja -õppejõud Hardo Pajula.

Siiani on tuntud inimestest lasteülikoolis loenguid andnud näiteks Ene Ergma, Alar Karis, Birute Klaas, Peeter Tulviste, Anzori Barkalaja, Aivar Kriiska, Jaak Aaviksoo, Indrek Tarand, Sulev Mäeltsemees, Jaak Kikas, Maaja Vadi, Hardo Aasmäe, Peep Lassmann, Randar Tasmuth, Rein Raud.

Eesti esimene lasteülikool avati Narvas aastal 2007. Tegemist on Narva kolledži noorimale sihtgrupile suunatud avalike ürituste sarjaga, mille idee tõi Narva kolledži direktor Katri Raik kaasa Saksamaalt. Lasteülikooli toetab jätkuvalt Hasartmängumaksu Nõukogu ning 2008. aastal pälvis algatus Eesti teaduse populariseerimise auhindade jagamisel teise preemia. Kevadel 2009 toimusid esmakordselt loengud Tartu lastele ja sügisel Tallinna lastele.

Narva kolledž on õpetajaid, noorsootöötajaid ja kohaliku omavalitsuse ametnikke koolitav õppeasutus, kus õpib üle 650 üliõpilase ning igal aastal antakse täiendkoolitust rohkem kui 1200 inimesele.

Tartu Ülikool
Lisatud 19. märtsil 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Allikas: Postimees 19. märts 2010

Artikli täistekst http://www.24tundi.ee/?id=237604 

Lisatud 19. märtsil 2010

Avatud on kõik avastuskeskuse interaktiivsed näitused ning iga päev toimuvad viktoriinid, millele leiab vastused näitustelt. Õigesti vastajad saavad Horisondi märtsikuu numbri ja/või teleskoopide eri.

24. märtsil näitame ja katsetame Tallinna linna vana elektrijaama (meie tänase kodu) 97. sünnipäeva puhul 100 aasta vanuseid elektrimõõduriistu. Tehakse ka särtsuvaid lühisekatseid ja selgitatakse, mis on lühis.

Igal täistunnil avastuskeskuse peasaalis elektrilahenduste demonstratsioonid.

Lisainfo kodulehel http://www.energiakeskus.ee/

Energia avastuskeskus
Lisatud 19. märtsil 2010

Konkursi lõppvoor ja pidulik lõpetamine toimus emakeelepäeval, 14. märtsil Estonia Talveaias.

Tublimaist tublimateks osutusid Mariann Kullamäe (Tallinna Mahtra Lasteaed, õpetaja Iia Kisant), Emil Helder (Tallinna Linnupesa Lasteaed, õpetaja Riina Wilson), Rasmus Ermel (Rõõmutarekese Lasteaed, õpetaja Riina Mänd), Iti Joost (Tallinna Luha Lasteaed, õpetaja Ene Veskus), Hans Robert Kannukene (Tallinna Lasteaed Rabarüblik, õpetaja Piia Aasmäe), Egert Starkopf (Tallinna Männiku Lasteaed, õpetaja Veera Uudemets).

Žürii koosseisu kuulusid UNICEF Eesti president Elle Kull, Tallinna Haridusameti alushariduse osakonna juhataja Marika Kallas ja koolivälise töö osakonna peaspetsialist Merike Kivimäe, Heategevusfond Dharma arendusjuht Tiina Parmasto ning ETV saatejuht Hannes Hermaküla.

Etlemiskonkursi korraldas Kopli Noortemaja.

Allikas: Raepress Lisatud 19. märtsil 2010

Väärtustame komasid
Kui eelmiselt aastal püüdsime 100 sõna õigekirjaga luua ülevaadet, kus meie õpilased eksivad, siis seekord keskendusime 5.-12. klassis teemale, mille puhul suurem osa õpilastest paistab toetuvat vaistule. Komastada või mitte? On ju tähelepanuväärne, et meie õpilase joaks on kaks nii olulist teemat – armumine ja õigekiri – alati just tunnetega seotud? Ju see on siis ka inimeses ja tema vanuses kinni, et ta mõlema teema puhul kipub oma tunnetes eksima. Ehk oli nüüd ülim aeg neile tõestada, et komareeglite puhul võib vahel täiesti rahumeelselt enda tunded unustada ja usaldada reeglit, seda mõista ja oskuslikult kasutada.

Me tegime õpilaste jaoks ülesande väga kergeks (?): 32 lauset, juba ette kirjavahemärgistatud, ole ainult mees ja otsusta, millised viis neist on õiged. Need 7-10 minutit testi aega oli vähemalt hästi kasutatud ja tõsiselt läbimõeldud tegevus. Nemad said oma oskustest teadlikuks ja meil oli lihtne tuvastada, millistele reeglitele tuleks edaspidi rohkem tähelepanu pöörata.

Samasuguse testiga üllatasime viimases õppenõukogus ka oma kolleege, et tõestada eesti keele praktilise oskuse väärtust.

(Näitelause – õige või vale? Ülestõusu järel oli Tiibeti 14. usujuht ehk dalai-laama, kodanikunimega Jetsun Jamphel Ngawang Lobsang Yeshe Tenzin Gyatso sunnitud põgenema Indiasse, kus elab, eksiilis, tänaseni.)

Väärtustame teadmisi
Mälumäng „Eesti keel, eesti kirjandus, eesti kultuur” oli emakeelepäevajärgsel koolipäeval üks lõbus üritus, sest vähe on neid saalisündmusi, mis toovad kokku 5.-12. klassi (ruumikitsikuse tõttu küll vaid 3-4-liikmeline esindus igast klassist) ning kus neil kõigil, sõltumata vanusest ja teadmistest, tuleb tõsiselt pead murda, mida me keele ja kirjanduse raames üldse teame. Nii juhtuski, et esimese koha noppis üks kümnendatest, teise koha üks kaheteistkümnendatest ja kolmanda koha üks kaheksandatest klassidest. Neljandale kohale viigistas end juba nii 11. kui ka 7. klasside esindusi. Nii võib ju öelda, et on teadmisi, mis on ajatud, mida me võiksime teada, sõltumata sellest, kas läbime 6. või 12. klassi programmi.

(Näidisküsimus. Eno Raud avaldas oma esimesed jutud ajakirjas Laste Rõõm varjunime all. Selle varjunime andis ta hiljem ühele raamatutegelasele. Missugust varjunime Eno Raud kasutas? )

Väärtustame inimest
Ei saa raamatuaastal meiegi raamatutest üle ega ümber. Aga kui laiendada raamatu mõistet paberväljaandest inimnahkväljaandeni ehk inimeseni? 11. klassi õpilane Kadi Kuusik uuris kooli uurimistöö raames huvitavat projekti – Elavat Raamatukogu. Inimeste eelarvamuste väljatoomisele ja nende muutmisele rajatud idee teostus meie emakeelenädala esimesel päeval järgnevalt.
Kõigepealt tuli leida Elavad Raamatud – inimesed, kes oma käitumise, eluviisi jmt-ga väljendavad mingit isikut, kelle mõistmiseks oleks vaja temaga rääkida. Õnneks oli olemas piisavalt julgeid inimesi. Nii oligi meie Elavas Raamatukogus lõplikul kujul kataloog pealkirjadega „Luuletaja”, „Vibulaskja”, „Sportiv muusik”, „Elumees“, „Karateka”, „Maailmarändur”, „Purjetaja”, „Miss”, „Koreograaf”, „Lavastaja”, „Vahtusõpilane Brasiilias”, „Dirigent” ja „Võistlustantsija”.

Huvilised (uurimistöös nimetatakse neid kontrollgruppideks) said kataloogist välja valida oma Raamatu ning vestelda temaga 5-10 minutit. Võib lisada, et Raamatutel oli väga tihe graafik, nii et „Luuletajal” (Jürgen Rooste eksklusiivväljaandes) oli vaevalt mahti oma „riiulile” istuda, et hinge tõmmata, kui juba oli uus lugejaskond platsis. Kel on selle projekti vastu suurem huvi, siis Kadi Kuusiku töö leiab oma koha õige varsti Eesti Gaidide Liidu kodulehel (vastav organisatsioon on ka Elava Raamatukogu ametlik esindaja Eestis).
Nii sai inimraamatust selle päeva tähtsündmus. Kindlasti tuleb lisada, et Raamatud tagastati Raamatukoguhoidjale ehk Kadile samas füüsilises ja vaimses seisus, nagu need välja laenutati.

Väärtustame neid, kelle mõte on traditsiooniliseks kirjasõnaks vormunud
Eelkirjutatu põhjal ei olegi imestada, et noorkirjanik Birk Rohelend, kes tuli 11. klassidele tutvustama oma kirjanduslikku maailmanägemust, omab teaduskraadi geenitehnoloogias ja töötab hoopis meediaagentuuris. Kirjanik kui isik - kui mõiste - on saanud hoopis laiema tähenduse, kui õpilased harjunud on. Nii nagu ajakirjandus on saanud üheks kirjanduse puutepunktiks. Eelmise ja üle-eelmise sajandi mälestuslikud lood kirjanikest, kes pidid oma igapäevast tööelu veetma ajalehetoimetustes, on tagasi. Lihtsalt ajakirjanduslik „ruum“ igas võimalikus tähenduses on laienenud.

Nii tõdes ka Holger Roonema (Eesti Päevalehe uudistetoimetuse reporter) 10. klassidega diskuteerides. Me küll teame et paberleht ja onlineväljaanne on justkui kaks erinevat väljaannet. Aga kuidas see tegelikkuses sünnib?
Oleme ikka kindlad, et ajakirjanikutöö on kirjanikutööst nii erinev, et neid kaht „kirjanikku“ täiesti erinevasse valdkonda lahterdada. Lõpptulemuseks on ikkagi tekst. Loodetavasti väärtuslik tekst.
    
Ja nii me oma emakeelenädalat pidasime. Väärtustasime väärtuslikku.
Mida oligi tarvis tõestada.

*Foto: Elavad Raamatud ootavad oma lugejaid.  Foto: Kerli Nõmm

Kristi Koit, Tallinna Reaalkooli eesti keele ja kirjanduse õpetajate nimel
Lisatud 19. märtsil 2010

Kokku võttis meistrivõistlusest osa 37 meeskonda, neist 7 Eestist. Alles viimasel hetkel selgus, kes võidab - tugevamateks osutusid Riia meeskonnad „Džidao“, „Um Kaa“ ja „Aitäh, kapten!“.
Tulemus erines liidrite vahel ainult 1 punkti võrra.

Eesti kooliõpilastel oli vähem õnne, Tallinna Tõnismäe Reaalkooli meeskond „WiKi“ näitas neist kõige paremat tulemust ning sai 9. koha.

„WiKi“ kapten Ksenia Volkova märkis, et küsimused olid keerulised, tase oli Eesti mängijate jaoks üsna kõrge. Muide, lätlased esinevad intellektuaalsetel võistlustel alati väga edukalt: jaanuaris 2010 tuli Läti meeskond „Aitäh, kapten!“ Eesti Avalikul mälumängurite võistlusel ainuvõitjaks.

Igor Kalakauskas,
Tallinna Tõnismäe Reaalkooli huvijuht
Lisatud 18. märtsil 2010

Võistluse peakorraldaja Raili Vildi sõnul on Känguru võistlus maailma matemaatikavõistlusest kõige populaarsem, sest ülesanded on põnevad ja mängulised ning panevad proovile õpilaste loogilise mõtlemise.

Känguru võistluse eesmärk ei ole võrrelda eri maade õpilaste tulemusi, vaid populariseerida matemaatikat, pakkudes lahendamiseks ülesandeid, kus peale teadmiste on olulised just nutikus ja loovus. Matemaatikaolümpiaadist erinevalt on ülesanded valikvastustega ning ei hinnata lahenduskäiku.

Võistlus toimub koolides, lahendamiseks on aega 1 tund ja 15 minutit.

Võistlus on individuaalne ning toimub neljas vanuserühmas: 3.–4. kl, 5.-6. kl, 7.–8. kl ning 9.–10. kl.

Aprilli teisel poolel valmib üleriigiline kokkuvõte. Võistluse parimaid ootavad suuremad ja väiksemad auhinnad.

Känguru võistlus on alguse saanud Austraaliast. 1991. aastal hakati võistlust korraldama ka Prantsusmaal, algatajamaa auks nimetati võistlus Känguruks. Eestis korraldavad Känguru matemaatikavõistlust Tartu Ülikooli teaduskool ja Eesti Matemaatika Selts. Võistlust toetab AS Vunder.

Lisainfo: www.teaduskool.ut.ee/kanguru

Tartu Ülikool
Lisatud 18. märtsil 2010