Lisaks teistele tegemistele on kooli 10. sünnipäevaks valmis saanud päris esimene Rocca al Mare Kooli raamat, mis räägib kooli loomise mälestustest ja tegemistest, väärtustest, kooliperest ning selle eripalgelistest liikmetest.

Värske raamatu esitlus toimub reedel, 19. märtsil kell 14 kooli aulas.

Rocca al Mare Kool
Lisatud 18. märtsil 2010

"Et pealinna noorsootöötajad on läbinud mitmeid tuleohutus ja evakuatsioonikoolitusi, tekkis idee samu kogemusi ja informatsiooni ka noortele jagada," kommenteeris koolivaheaja temaatikat piirkondlik noorsootöö koordinaator Haide Kuivas.

Selle koolivaheaja programmis on näiteks ekskursioonid veepuhastusjaamadesse, et rääkida puhtast joogiveest; kõnelda interneti ohtudest; meisterdada helkureid; vaadata liiklusteemalisi filme ja muud põnevat. Koolivaheaja kulminatsiooniks on evakuatsiooniõppused koostöös Põhja-Eesti Päästekeskusega, mis toimuvad kõikides Tallinna noortekeskustes. Õppuste eesmärgiks on pöörata enam tähelepanu tuleohtusele ning õpetada noori tulekahju korral õigesti evakueeruma. Koolivaheaja lõpetab bowlinguturniir, milles osalemiseks on vajalik eelregistreerumine mõnes Tallinna noortekeskuses. Kõikides tegevustes, välja arvatud bowlinguturniiris, on osalemine tasuta!

Kogu koolivaheaja programmi leiab alates 18.märtsist ka Tallinna noorte infokeskuse kodulehelt: http://www.taninfo.ee/

Tallinna noorte infokeskus
Lisatud 18. märtsil 2010

Väljaandel "Georg Ots - Estonia legend" on 23 pala laulja ooperi-, opereti-, muusikali- ja kontserdirepertuaarist. Aastatel 1959-1975 salvestatud arhiivisäilikute heli restaureeris helirerežissöör Jüri Kruus.

Eesti Televisioon näitab laupäeval, 20. märtsil kell 16.05 Eesti Telefilmis 1975. aastal valminud dokumentaalfilmi "Georg Ots ja ooper". Filmi aluseks on ETV stuudios filmitud Georg Otsa mõtted ooperist ja tema osalahendustest Estonia teatris. Materjali on ka telesaatest "Ooperijutte Georg Otsaga". Film taastati esialgse helipildiga, helirežissöör ja restauraator on Jüri Kruus.

Pühapäeval, 21. märtsil, Georg Otsa 90. sünniaastapäeval näeb ETV-s kell 14.50 saadet "Otsast otsani". Georg Otsa 55-aastasest eluteest möödusid viimased 25 aastat rambivalguses ja tihti ka kaamerate ees. Valiku toonastest salvestustest tegid Ruth Alaküla, Eeva Potter, Andres Laasik ja Ülle Õun.

Kell 15.50 on ETV eetris "W. A. Mozart... Georg Ots" (ETV 1969). Filmis on aariad W. A. Mozarti ooperitest "Figaro pulm", "Don Juan" ja "Võluflööt". Eesti Raadio ja Televisiooni sümfooniaorkestrit juhatab Neeme Järvi. Režissöörid Astrid Lepa ja Arno Sassian, operaator Anton Mutt. Film taastati esialgse helipildiga, helirežissöör ja restauraator on Jüri Kruus.

ETV2 pühendab 21. märtsi teemaõhtu Georg Otsale. Kell 19.45 näeb saadet "Noodijoontel. Populaarset filmimuusikat. Georg Ots" (1975). 2005. aastal Tallinna Linnahallis etendunud muusikal "Georg" on vaatajate ees algusega kell 20.25.

Veel teemasaateid ETV-s ja ETV2-s:
ETV-s reedel 19. märtsil kell 21.40, kordus ETV2-s laupäeval kell 11.55 - mängufilm "Juhuslik kohtumine" (Eesti 1961)
ETV2-s laupäeval 20. märtsil kell 15.55 - "Ob-la-di, Ob-la-da: Georg Ots" (ETV 2000)
Vikerraadios on laupäeval, 20. märtsil, kell 14.05 eetris Keskööprogrammi valikkava "Georg Otsale mõeldes", kus armastatud lauljat ja ooperisolisti meenutavad Neeme Järvi, Arne Mikk, Peeter Saul, Heli Lääts ja Ada Lundver. Saatejuht on Marje Lenk. Saade on salvestatud Georg Otsa 80. sünniaastapäeval (2000).

Pühapäeval kell 12.05-15 pakub Vikerraadio läbilõike ooperi- ja operetiaariatest, soololauludest ja duettidest, millega Georg Ots end kuulajate südameisse laulis. Eesti Raadio heliarhiivi vahendusel kuuleb nii Georg Otsa ennast kui ka tema kaasaegseid. Samuti on eetris uuemad intervjuud, nö mälestuste mälestused Georg Otsast. Pühapäevalõunase programmi panevad kokku Kaja Kärner ja Jaak Jõekallas.

Klassikaraadio tähistab Georg Otsa 90. sünniaastapäeva kolmetunnise eriprogrammiga. Saates "Legend" 21. märtsil kell 9 räägivad Georg Otsast kunagised kolleegid Estonia teatrist: Aino Külvand, Anu Kaal, Urve Tauts, Helgi Sallo ja Voldemar Kuslap, lavastaja Arne Mikk, lavastusjjuht Jüri Kruus ja naisevend Taisto Noor. Arhiivilindil meenutab Georg Ots ise oma lapsepõlve. Saate koostas Kersti Inno ning see oli esmakordselt eetris 25. märtsil 2000.

Maailmakuulsad ooperiaariad Mozartilt, Händelilt, Bizet`lt, Gershwinilt jt heliloojatelt kõlavad Georg Otsa esituses pühapäeval, 21. märtsil kell 17 kontsertsaates "Operissimo".

Raadio 4 eetris, saatesarjas "Fantaasia vene teemal" 19. märtsil kell 21.05, räägitakse Georg Otsa unustamatutest rollidest Deemonina Anton Rubinšteini ooperis "Deemon" ja Oneginina Pjotr Tšaikovski ooperis "Jevgeni Onegin". Aleksander Lukjanovi saade "Elu, armastan sind" 21. märtsil kell 10.05 on pühendatud Georg Otsale. Laulja sünniaastapäeval kuuleb veel saadet "Georg Ots minu elus", kus Anastassija Makejeva räägib Georg Otsa abikaasa Asta rollist Peeter Simmi filmis "Georg" - algus kell 12.05. 1972. aastal salvestatud saadet "Jelena Nemirovitš-Dantšenko arhiivist", kus saatekülaline on Georg Ots, kuuleb kell 15.05. Saade "Georg Otsa mälestuseks" algab 21.05 - esimest korda oli salvestis eetris 13. septembril 1975.

Rahvusooper Estonia ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös valminud DVD-plaati "Georg Ots - Estonia legend" saab tellida aadressil pood.err.ee ja plaadid on saadaval ka kauplustes.

Eesti Rahvusringhääling
Lisatud 18. märtsil 2010

Noored on edasiviivaks suunaks ja innovatiivsed ideed ning mõtete rohkus on ühiskonna vaieldamatult suureks osaks ja mõjutavaks faktoriks. Miks siis oma mõtteid tagasi hoida?

Eesti Õpilasesinduste Liit korraldab laupäeval, 3. aprillil kell 14.00 erinevates Eestimaa paikades kirjanduslike teoste ettelugemise.

Idee on juhtida noorte tähelepanu sõnavabadusele - haara kinni võimalusest, liitu meiega!

1. Näita, et Sul on julgust avaldada arvamust ja vastutada nende eest.
2. Võta endaga raamat ja loe seda avalikus kohas valju häälega teistele ette.
3. Sedasi leiad endale mõttekaaslasi ja motiveerid teisigi.

Luba endale hulljulge tegu!

Kui oled huvitatud, kirjuta aadressil elis@escu.ee ning tõesta, et Sul ei ole hirmu oma sõnade ees!

Elis Tootsman, Eesti Õpilasesinduste Liit
Lisatud 18. märtsil 2010

"Kui autori varaliste õiguste kaitsetähtaeg saab läbi, võivad kõik nende teoseid luba küsimata ja tasuta kasutada," ütles heliloojaid ja kujutava kunsti autoreid esindava Eesti Autorite Ühingu tegevdirektor Kalev Rattus. Autoriõigused avanevad autori 70. surma-aastapäevale järgnevast 1. jaanuarist.

Kuna niisugune autoriõiguste vabakslaskmine kehtib kogu Euroopa Liidus ja ka Venemaal, on see toonud mitmed välismaised teosed internetti, kus need on tasuta kättesaadavad.

Näiteks psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freud suri 1939. aastal ning tema teoste varalised õigused lasti vabaks tänavu 1. jaanuarist. Nii on leheküljel wikisource.org muu hulgas üleval mitmed ingliskeelsed tekstid, nagu 1920. aastal avaldatud "Unenägude psühholoogia" ning varasem teos "Tootem ja tabu".

Samamoodi on mitmes keeles saadaval ühe tuntuma tšehhi kirjaniku Karel Capeki teosed. Tuleval aastal avanevad ka vene kirjaniku Mihhail Bulgakovi autoriõigused.

"Ma olen täiesti kindel, et Tammsaare digitaliseeritakse niikuinii ära," sõnas Rattus Postimehele. "See pole kaugeltki ainult Eesti protsess, vaid paljud raamatukogud Lääne-Euroopas digitaliseerivad oma teoseid. Eriti neid, mis on kaitsmata - ja seda tehakse massiliselt."

Seejuures ei pea vaeva nägema mahukate teoste ümbertrükkimisega, vaid võib raamatu ette võtta ja arvutisse skaneerida. "Seda võib teha, sest see on reprodutseerimise õigus ehk teosest koopia tegemine ükskõik mis formaadis," selgitas Rattus.

Rattus rääkis siiski, et kui kirjastus peaks andma esimest korda välja mingi kirjandusteose, mille kaitsetähtaeg on juba möödas, siis tekivad tal omakorda õigused 25 aastaks. "Aga Tammsaare puhul pole see teema, sest ma ei usu, et keegi leiaks mõne tema teose, mida pole varem välja antud," lisas ta.

Rattus nentis, et autori isiklikke õigusi, nagu nimi, au ja väärikus, kaitstakse siiski tähtajatult. "Keegi ei saa võtta Tammsaare "Tõde ja õigust" ja kirjutada sinna oma nime peale," märkis ta, lisades, et ka ei tohi autori teksti muuta.

Allikas: Postimees 18. märts 2010

Üritus toimub kolmapäeval, 24. märtsil algusega kell 11.00 loomaaia Haabersti peakontori saalis ja kestab umbes 2 tundi. Joonistamistarvikud on loomaaia poolt.

ÜRITUSEST OSAVÕTMISEKS TULEB ENNAST REGISTREERIDA. Registreerimine toimub kuni 23. märtsini (tööpäeviti kell 10.00-16.00) telefonil 6 943 314. Osavõtumaks ühele lapsele 20 krooni. Kohtade arv on piiratud!

Asume Paldiski mnt. 145, endine Haabersti koolimaja Rocca al Mare keskuse, Saku suurhalli ja Jäähalli vastas. 

Allikas: BNS Lisatud 18. märtsil 2010

Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Lisatud 18. märtsil 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 18. märtsil 2010

Kavas: - "Zlatousti" seminar

            - maakondade vene keele sektsioonide tööst

            - õpetajate ettekanded probleemidest vene keele õpetamisel

            - meisterklassid, ümarlaud, arutelud

Registreerimine ja täpsem info aadressil info@pushkin.ee, telefonil 6412256 kuni 10. aprillini.

Aktusel tervitavad Tallinna Ülikooli ka haridusminister Tõnis Lukas ning Rektorite Nõukogu esimees Tartu Ülikooli rektor Alar Karis.

Tallinna Ülikooli tekkimisele eelnes mitu aastat kestnud ettevalmistusperiood. Ent 18. märtsil 2005 jõudis seni visalt endale juuri alla ajanud Tallinna Ülikooli idee esimese käegakatsutava teetähiseni: tekkis Tallinna Ülikool, kuhu koondusid kokku Ajaloo Instituut, Akadeemiline Raamatukogu, Audentese Ülikooli meediateaduskond, Eesti Humanitaarinstituut ning Tallinna Pedagoogikaülikool.

Täna koosneb Tallinna Ülikool 18 instituudist ja 4 kolledžist, kus tegeletakse õppe- ja teadustööga kuues valdkonnas (haridus, humanitaaria, kunstid, loodusteadused, sotsiaalteadused ja tervis). Ülikooliperre kuuluvad 8500 tudengit ning 1100 töötajat. Lisaks osaleb üle 12 000 inimese igal aastal täienduskoolitustel ja avatud tasemeõppes.

Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud: "Loomisajal olime Eestis suuruselt kolmandad vaid oma üliõpilaste arvu poolest, nüüdseks oleme kolmandad ka oma teaduspublikatsioonide absoluutarvude poolest ja seda nii kõigi publikatsioonide üldarvestuses kui ka rahvusvaheliste eelretsenseeritavate publikatsioonide osas.
Humanitaar- ja sotsiaalteadustes oleme kujunenud üheks kahest Eesti juhtivast keskusest Tartu Ülikooli kõrval, aga põhjust on meil rõõmustada muuhulgas ka selle üle, et näiteks teoreetilise füüsika ja ökoloogia valdkondades töötavad Eesti kõige tsiteeritumad teadlased just meie ülikoolis.

Kuid teadusmahukuse kasvuga vähemalt samaväärne hüpe on toimunud õppetöös - võime julgelt öelda, et oleme kujunenud Eesti kõige üliõpilassõbralikumaks ülikooliks - ühest küljest seeläbi, et üliõpilastel on meil märgatavalt suurem roll kõigi tasandite otsuste vastuvõtmisel kui maailma muudes ülikoolides üldiselt tavaks, ja teisest küljest seeläbi, et meie haridusideoloogia on ülimalt liberaalne ja iga ülikooli liikme kui isiksuse huvisid ja vajadusi arvestav.

Üks Tallinna Ülikooli ambitsioonikaid eesmärke on kujuneda kõige rahvusvahelisemaks avalikuks ülikooliks Eestis. Oleme jõudsalt sinnapoole teel: välistudengite arv kasvab iga aastaga, aga ülikooli väisavate välisõppejõudude ja teadustöötajate poolest oleme juba praegu Eestis esimene. Ent ülikooli rahvusvahelisus ei seisne loomulikult vaid üliõpilasvahetuses ja välisõppejõudude kaasamises. Ülikool peab tervikuna olema avatud rahvusvahelistele mõttevoogudele ning suutma neid vahendada ka ühiskonnale tervikuna. Seda oleme püüdnud saavutada erinevate ettevõtmiste kaudu: näiteks rahvusvaheline suveülikool Tallinn Summer School, mis on Eestisse toonud sadu õppureid ning tippesinejaid nagu Peter Burke, Maurice Bloch, Agnes Heller, Edward Soja. Enamuse tipploengutest oleme teinud üldsusele kättesaadavaks ka oma virtuaalse ülikooli läbi, milles leiduvad videoloengud ja vestlused on kõigile tasuta kättesaadavad. Sealtsamast võib leida ka muude tuntud inimeste esinemisi, sest ülikool on kas omapäi või koostöös partneritega võõrustanud ka nt Immanuel Wallersteini ja Anthony Giddensit, ning eriline rõõm oli meil koos Tartu kolleegidega korraldatud Umberto Eco visiidi üle."

Ülikooli 5. sünnipäeva tähistamise pidulik aktus toimub neljapäeval, 18. märtsil algusega kell 12 ülikooli aulas (Narva mnt 25, III korrus). Aktusel kõnelevad ülikooli rektor professor Rein Raud, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, Rektorite Nõukogu esimees Tartu Ülikooli rektor professor Alar Karis ning Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna esimees Mailis Ostra.

Aktusel promoveeritakse Tallinna Ülikooli audoktoriteks professorid Jacques Cortès, Pentti Malaska, Hans-Peter Blossfeld ning György Andras Schöpflin. Samuti esitletakse aasta jooksul Tallinna Ülikooli professoriteks valitud Krista Kerget, Aili Vahtrapuud, Otto Jastrowit, Aurika Meimret, Katrin Niglast, David Lamasi, Margus Pensat ja Aino Ugastet.

Aktusel tänatakse ka 2009. aasta jooksul riiklikel konkurssidel silma paistnud töötajaid ja tudengeid, samuti antakse üle preemiad silmapaistvaimate teaduspublikatsioonide ja loomingulise projekti autoritele, ülikooli ettevõtlikumale teadlasele ja instituudile ning kirjanduspreemia laureaatidele. Lisaks annab rektor Rein Raud üle 28 Tallinna Ülikooli teenetemärki.

Tallinna Ülikool
Lisatud 17. märtsil 2010