Mida andis meile inimeseõpetuse üleriigiline tasemetöö?
Eelkõige teadmise, et riik väärtustab meie ainet ja õpitulemusi samavõrd kui emakeelt või matemaatikat. Kui riik väärtustab inimeseõpetuse kvaliteetset õpetamist, siis teeb seda ka kool koos aineõpetajaga.

Teiseks juhtis tasemetöö tähelepanu asjaolule, et ka inimeseõpetuses nagu kõikides teistes õppeainetes on määratletud õpitulemused, milleni iga õpilane õppeprotsessi käigus peab jõudma. Samas näitas tasemetöö laad, et selles aines ei väärtustata faktide reprodutseerimist, vaid õpitu seostamist igapäevase eluga.

Lisaks tõid paljud õpetajad välja, et sellest hetkest, kui teatati tasemetöö toimumine, muutus kooli juhtkonna suhtumine inimeseõpetuse ainetundi ja aineõpetajasse. Ka kolleegide suhtumine koolimajas muutus, kui nähti tasemetöö küsimusi ja võrreldi õpilaste vastuseid enda teadmistega. Enam ei peetud inimeseõpetuse tundi lihtsalt „jututunniks“ ja avastati, et ka meie tegeleme eelkõige õpilaste teadmistega, mitte ainult motoga „iga arvamus on õige“.

Vähem oluliseks ei saa pidada õpetajate omavahelise suhtlemise tõusu tänu tasemetööle. Enam hakati huvi tundma selle vastu, mida teeb kolleeg naaberkoolis ja –maakonnas, millega tegeleb aineliit ning otsiti koostöövõimalusi.

Mida järeldada tasemetöö tulemustest?
Tasemetöö tulemused – soorituse edukus 99,4% ja kvaliteet 81,7% - räägivad iseenda eest, inimeseõpetuse õpetamise tase Eesti koolides on väga hea. Valimisse kuulunud 1187 õpilasest oli vaid seitse neid, kes ei sooritanud tasemetööd rahuldavale tulemusele. Kõige enam saadi tasemetöö hindeks „4“ (60,6%), seejärel „5“ (21,1% ) ning „3“ (17,7%). Hinnete jaotust silmas pidades võiks iga õpetaja võrrelda oma klassi tulemusi riikliku keskmisega ning kui erinevus on selgelt nähtav, siis mõelda oma töökava, metoodika ja õppe-eesmärkide peale.

Arusaadavalt ei vaja suuri ümberkorraldusi need koolid, kus saavutati riiklikust keskmisest oluliselt paremaid tulemusi, kuid ka siin võiks mõelda, kas ehk õpilaste koormus inimeseõpetuse aines liiga suur pole. Koolid, kus peeti tasemetööd raskeks ning õpilased suuremas osas sooritasid selle vaevu rahuldavatele hinnetele, vajavad aga kiiremas korras  muudatusi inimeseõpetuse aine õpetamisel. Siin on kindlasti abiks õpetaja täiendkoolitus, uuemate õpikute kasutuselevõtmine, riikliku õppekava arvestamine töökava koostamisel, vajadusel aineliiduga konsulteerimine jne.

Tasemetöös kasutatud ülesanded peavad olema erineva raskusastmega, see aitab õpilasi eristada – ei ole mõtet koostada tasemetööd, mille kõikidele küsimustele vastavad kõik õpilased õigesti. Kõikide vastuste teadmine ei ole ka 6. klassi õpilase jaoks elutähtis. Siinkohal ei ole otstarbekas hakata üles lugema kõiki vigu, mida tasemetöös sageli tehti, neid võib huvi korral lugeda inimeseõpetuse tasemetöö analüüsist, mis on kättesaadav Eksamikeskuse kodulehel. Siiski esines enamesinenud vigade hulgas paar sellist, mille puhul reaalses elusituatsioonis eksimine võib saada noorele saatuslikuks.

Nii ei juhtu veel midagi hullu (v.a mõni piinlik situatsioon nt arsti juures), kui 6. klassi lõpetaja segistab seemne- ja munarakke, kuid tundub uskumatuna, et 12-13-aastane noor arvab tõsimeeli, et esimesest seksuaalvahekorrast ei jääda rasedaks ning 18-aastaselt võib hakata ostma alkoholi ja tubakatooteid oma alaealistele sõpradele. Õpetajale peaksid need vead ütlema, et uimasti- ja seksuaalhariduse vallas tuleb ikka ja jälle tegeleda müütide selgitamisega ning kontrollida, kuidas õpilased asjadest aru on saanud.

Kokkuvõtteks
Täna võime me olla inimeseõpetuse aine olukorraga Eesti Vabariigis rohkem rahul kui varasematel aastatel. Meil on toimiv aineliit, mis ühendab ligi 100 õpetajat Eesti erinevatest paikadest ning seisab hea õpetuse kvaliteedi eest. Meie õppeainet peetakse riiklikus plaanis tähtsaks – meil toimus üleriigiline tasemetöö ning 8. klassi lisandub uue õppekava rakendumisel uus inimeseõpetuse kursus. Uus ainekava on oma sõnastuselt õpetajasõbralikum ning sisult õpilassõbralikum. Lisaks pakub ainekava juurde kirjeldatud õppeprotsess õpetajale oma töö korraldamisel ja töökava koostamisel suurt tuge, sama peaks tegema ka valmiv aineraamat.

Vaata ka:
•    Inimeseõpetuse Ühingu koduleht www.iu.ee
•    Inimeseõpetuse tasemetöö analüüs (pdf)  
•    2009. aastal toimunud üleriigilised tasemetööd ( pdf-failidena)

Erle Põiklik, Eksamikeskus
Lisatud 17. märtsil 2010

Lisainfo: http://koolielu.ee/pg/info/readnews/26283 

Lisatud 17. märtsil 2010

Täppisteadused:
Algebra – Peeter Puusemp

Keemia ja molekulaarbioloogia:
Stereokeemia – Margus Lopp

Tehnikateadused:
Metroloogia – Rein Laaneots, Olev Mathiesen, Jürgen Riim
Elektrotehnika – Jaan Järvik

Arstiteadus:
Meditsiinieetika – Andres Soosaar
Koduloomade anatoomia – Enn Ernits ja Esta Nahkur

Põllumajandus:
Jäätmekäitlus – Mait Kriipsalu, Aleksander Maastik, Jaak Truu

Sotsiaalteadused:
Tehnoloogiaettevõtlus – Tõnis Mets ja kaasautorid
Klassikaline ja kaasaegne sotsioloogiline teooria – Henn Käärik

Humanitaaria:
Teadusfilosoofia – Ülo Kaevats
Semiootika – Kalevi Kull

Esimene programmi toetusel koostatud ja välja antud õpik, Renate Pajusalu "Sõna ja tähendus" ilmus 2009. aasta lõpus. Praeguseks on lõppfaasis 7 käsikirja koostamine, lepingud on sõlmitud veel 16 kõrgkooliõpiku koostamiseks. Tänavuse konkursi võitjatega sõlmitakse lepingud lähiajal. Programmi kavandatud kogumaht on 19,5 miljonit krooni.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 17. märtsil 2010

Saime valmis lauamängu, mis on mõeldud lastele alates 7. eluaastast ja abistab liikluseeskirjade selgekssaamisel enne jalgratturi juhilubade taotlemist.

Lauamäng õpetab liiklusmärke, parema käe reeglit, valgusfoori jne. Põnevamaks teeb see, et mänguplaadi all on ketas, mille abil saab valgusfoori tulesid muuta. Kaasas on ka ülesannete kaardid. Mängida saab kuni 6 last korraga.

Mängu hind 220.-.  Soovi korral saab infot tel 56467667 või meili teel direktor@merialg.tln.edu.ee.

Lisatud 17. märtsil 2010

Maa päeva tähistamine sai alguse 22. aprillil 1970. aastal USA-st. Nüüd korraldatakse sel päeval juba kõikjal maailmas erinevaid üritusi, mille eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu keskkonnaprobleemidele.

           
„Meie elukeskkond 2010“ toimub 22. aprillil algusega kell 11.00 Tartu Keskkonna-hariduse Keskuses, Kompanii 10. Kutsume konverentsile esinema õpilasi kõikidest Eestimaa koolidest.

Ettekanded võiksid käsitleda keskkonnaprojekte, milles õpilased on osalenud, keskkonna-teemalisi uurimustöid, loodusvaatlusi, koolides edukalt toimunud keskkonnaüritusi jms. Esinejate vanus ei ole piiratud. Võimalikud on ka stendiettekanded, filmi esitlused jne. Vajalikest esitlusvahenditest palume teada anda registreerumisel. Konverentsi ettekande pikkuseks võiks olla 5-10 min. Kuna ettekannete lühikokkuvõtted avaldatakse konverentsi kogumikus, siis tuleb osalejatel saata ettekande kokkuvõte (kuni 1 lk.) 

e-postiga hiljemalt 13. aprilliks aadressil sirje.janikson@teec.ee. Eelmiste konverentside ettekannetega on võimalik tutvuda Tartu Keskkonnahariduse Keskuse veebilehel: www.teec.ee – loodusmaja – õppematerjalid ja publikatsioonid.                                                                                                 

Õpilaskonverentsil osalemiseks palume  registreeruda 5. aprilliks aadressil sirje.janikson@teec.ee . Registreerumisel tuleb esitada järgmised andmed:

Konverentsil esinejate sõidukulud kompenseeritakse.

Õpilaskonverentsi „Meie elukeskkond 2010“ toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Ameerika Ühendriikide Saatkond.

Sirje Janikson

Tartu Loodusmaja koordinaator

Tel. 731693

Test.ee avati 17. märtsil.

http://www.test.ee/ 

Loe ka: Koolilõpetajad saavad end riigieksamiks treenida internetis
http://www.postimees.ee/?id=238139  

Lisatud 17. märtsil 2010

Lasteaiad esinevad 18. - 21. märtsini, koolid võistlevad omavahel 23. ja 24. märtsil.

Festivalile on oodatud kõik huvilised – lastega pered, õpilased, õpetajad koolidest ja lasteaedadest, vanaisad-vanaemad. Sissepääs tasuta! Lisainfo telefonil 6444784, ajakava www.kanuti.tln.edu.ee
Täname: Tallinna Haridusamet, Eesti Punase Risti Tallinna Selts, Tallinna Kanutiaia Noortemaja.

Andres Kask, Tallinna Kanutiaia Noortemaja arendusjuht
Lisatud 17. märtsil 2010

Artikli täistekst ajalehe Tallinna Postimees veebilehel.

Lisatud 17. märtsil 2010

Lõpparvestuses tunnistati parimaks Maksim Ovtšinnikov Tallinna Õismäe Vene Lütseumist.

Teise järgu diplomiga autasustati samuti Tallinna Õismäe Vene Lütseumi õpilast Andrei Danilot.

Kolmanda koha saavutas Susanna Tatevosjan Narva Humanitaargümnaasiumist.

Lisaks sellele tunnustati ka eelvooru ning lõppvooru võitjaid Maksim Ovtšinnikovi ning Andrei Danilot.

Kirjastus Avita toetas edukamaid õpilasi 3000-kroonise stipendiumiga.

PS! Tallinna Ülikoolis alanud olümpiaadi näol on tegemist eraldiseisva üritusega – vene keele (võõrkeelena) olümpiaadi korraldab TLÜ Slaavi Keelte ja Kultuuride instituut, emakeelena TÜ Teaduskool.

Tartu Ülikool
Lisatud 17. märtsil 2010

Teadmatus tekitab ebakindlust
Kõigepealt lühidalt uuringuprojektist aineõpetaja seisukohast. Projekti toimumisaeg jääb küll eelmisesse õppeaastasse, aga nagu märgitud, kestab selle kaudne mõju nii minu, minu kolleegide kui ka õpilaste puhul tänaseni.

Teadmatus tekitab ebakindlust. Kassijuhataja mured võib vist koondada teema alla "mis juhtub kui…", s.t. eelkõige mure turvalisuse pärast suhtes sülearvuti ja õpilane ning suhtlemine kodudega. Soovi korral võisid lapsed sülearvuti koju kaasa võtta, seda võimalust kasutati, seetõttu oli võimalik uurida arvuti kasutamist ka koolivälisel ajal. Esialgne hirm asendus teadmisega, et 8. klassi õpilaste puhul on tegemist oma tegude eest vastutavate inimestega. Arvutitega rändamine erinevate õppehoonete ja klasside vahel ning mitme koolikotiga seiklemine ühiskondlikus transpordis nõudis oma osa, päris paljud arvutid vajasid remonti, aga sülearvutite arv projekti alguses ja lõpus jäi õnneks samaks.   

Projektis osalemise üheks eelduseks oli teiste kõrval ka IKT-alase koolituse läbinud pedagoogide olemasolu. Tõesti, sellekohaseid pabereid ja tunniskirju oli minugi kaustas rohkem kui üks ja ka tundide andmine arvutiklassis üpriski tavaline. Sellele vaatamata oli kõhedust tekitav seista sülearvutitega varustatud klassitäie õpilaste ees ja alustada tundidega, ise täpselt teadmata, kuhu peaks lõpuks välja jõudma või kas üldse peab kuskile välja jõudma (lisaks aine õpetamisele muidugi).

Kergendust ei toonud ka teadlaste saabumine, kes klassi tagumistes pinkides istet võtsid ja kogu protsessi tähelepanelikult jälgima ja salvestama asusid. Nende nägudelt polnud võimalik välja lugeda ei heaks- ega halvakspanu. Tagantjärele tarkusega saan aru, et mingit teemat uurides ei saa katsealustele vihjeid anda, sest see mõjutaks projekti käiku. Ei saa ka vestlusringis arutada, et seal koolis tehti nii, aga teises koolis hoopiski naa, tähelepanelike kuulajatena oleksime jällegi kõigest omad järeldused teinud ja kõike kuuldut kohe rakendanud.

Sülearvutite kasutamisest polnud pääsu...
Pääsu polnud: selleks, et uurida, kuidas sülearvuti kasutamine mõjutab õppimist, õpetamist ning õpitulemusi, tuli sülearvuteid kasutada! Suure õhina ja entusiasmiga seda tegimegi. Õpetajad otsisid ja koostasid õppematerjale, hindamatuks abiks haridustehnoloog, internet ning kolleegidega suhtlemine; õpilased panustasid lisaks õppimisele ka mängimisele ning suhtlusprogrammides lobisemisele.

Projekti edenedes kahanes eduelamus nii õpilastel kui ka õpetajatel. Valikuvõimalusi, erinevaid materjale ja õpikeskkondi on mõõtmatult, aga sobivate materjalide koostamine või leidmine väga aeganõudev, sest need lisandusid muudele kohustusele, mitte ei lihtsustanud neid. Teadupärast on eksami– ja tasemetööde nõudmised vastavuses õppekavaga ja vastutus õpetamise kvaliteedi eest lasub eelkõige õpetajal. Lisaks tõdesin, et sülearvuti ei ole õpik ega töövihik ning internetiühenduse katkedes või muude tehniliste viperuste korral ei pruugi planeeritud tegevused õnnestuda ja hoolikalt läbi mõeldud tunni asemel sülearvutiga peab pöörduma krihvli ja tahvli ehk siis kirjutusvahendi, õpiku/töövihiku juurde tagasi. 

Keegi meist ei tea, kui innovaatiline või loov ta suudab olla, kui selleks ei teki võimalust ega vajadust. Motivatsiooni, tahte ning sobiva võimaluse puudumise korral saab üsna edukalt kulgeda mööda hästi sissetallatud radu, nii on töökindel ja turvaline, kõik osapooled on rahul. Sülearvuti kasutamine ei osutunud imevitsaks, vaid tõstatas palju küsitavusi ja ka probleeme. Vahetult pärast projekti tulemuste avalikustamist olin rahulolematu, isegi pettunud, sest tähelepanu koondub eelkõige vajakajäämistele ja puudustele ning tundus, et tehtud töö ei osutunud ootustelevastavaks. Projektis osalemine andis palju mõtlemisainet, hetkel distantsilt tagasi vaadates tunnen aga rõõmu nii võimaluse eest osaleda, kuid mis tähtsamgi, tänu tunnetatud vajaduse eest midagi muuta ja seeläbi ka ise muutuda.

Merike Volar, Gustav Adolfi Gümnaasiumi inglise keele õpetaja      
Lisatud 16. märtsil 2010