Lõppvooru pääsemiseks tuli õpilastel kõigepealt kodutööna ära tõlkida Olav Ehala laulutekst ”Rahalaul” (6. klassidele), ”Viljandi paadimees” (7. klassidele) ning Jaan Tätte “Ilus hetk” (8. klassidele). Tõlkimisel tuli arvestada, et laul peab olema lauldav originaalmuusikaga. Osavõtt oli rohke – tuli üle 40 tõlke. Lõppvooru kutsuti kümme parimat.

Teise koduse ülesandena tuli finalistidel ette valmistada 5-7 minuti pikkune PowerPoint-esitlus kas oma kodukoha teemal, kodukohaga seotud kuulsate inimeste või sündmuste teemal, ehitiste/muude ajaloomälestiste või igapäevaelu teemal.

Kolmanda ülesandena pidi kohapeal tõlkima eestikeelse teksti Eestiga seotud  ajaloolise isiku kohta, tehes sellest kõigepealt kokkuvõtte. Tõlkimisel tuli arvestada, et seda inglisekeelset kokkuvõtet oleks võimalik kasutada Eesti Vabariigi tutvustamisel välismaalastele. Žürii oli valinud  tutvustamiseks C. R. Jakobsoni, L. Koidula ja J. Hurda kohta käivad tekstid.

Võistluspäev oli pingeline. Kohapeal tuli ette kanda esitlus ja seejärel tõlkida üks lehekülg teksti inglise keelde. Õpilased olid tublid ja andsid endast parima. Meelelahutuseks pakuti Pärimusmuusika Aidas Eesti rahvapillide ajaloo kontsert-tutvustust, ühtlasi said üle Eesti kokku sõitnud õpilased ja õpetajad jalutada päikselises Viljandi vanalinnas.

Aineõpetajana leian, et selline võistlus on huvitav ja arendav nii keeleliselt kui ka ajaloo vallas. Õpilastel oli võimalik rakendada oma loovat mõtlemist, seda eelkõige lauluteksti tõlkimisel, kus tuli jälgida, et tõlget oleks võimalik ka laulda. PowerPoint andis võimaluse integreeruda infotehnoloogiaga ja rakendada eri valdkondade teadmisi. Tõlkimine võõrkeelde kontrollib õpilase võõrkeeleoskust terviklikult,  grammatikat, sõnavara, sõnastiku kasutamist ja õigekirja rakendamist tõlkimisel eesti keelest inglise keelde.

Samas tahaksin välja tuua mõned probleemid: tõlkimine võõrkeelde on väga mahukas töö, õpilastel tuli aga enne seda läbi lugeda veel leheküljepikkune tekst ja sellest omakorda kokkuvõte teha. Siis tuli oma kokkuvõte tõlkida. Selleks kõigeks oli aega antud ainult 60 minutit, mida ilmselgelt oli vähe. Kokkuvõtte tegemine on tihti raske ka gümnaasiumi õpilastele, sest see eeldab oskust tuua tekstist välja kõige olulisem. Tekstide valikul ei olnud piisavalt silmas peetud eakohast, ainekavast tulenevat sõnavara. Ilmselt võiks olla eestikeelse teksti pikkus lühem või siis diferentseerida seda vanuseti, näiteks kuuendikud loevad ja tõlgivad lühemat teksti, seitsmendikud natuke pikemat ja kaheksandikud kõige pikemat.

Küsitavaks jäi ka kaasa sõitnud õpetaja roll, sest me ei saanud oma õpilasi kuulata. Usun, et edaspidi võiksid juhendajad oma õpilasi kuulata, nii nagu see toimub vabariiklikul inglise keele olümpiaadil gümnaasiumile Tartu Ülikoolis. See annab võimaluse juhendajal näha ja hinnata oma õpilast sellises situatsioonis, näha ka teiste osalejate esitlusi. Väga hea oli saada žüriilt tagasisidet esitluste kohta, seda saab edaspidi arvesse võtta. Kahjuks aga ei saanud mingit tagasisidet tõlgete kohta.

Tore oli auhindade rohkus õpilastele ja võitjatele. Olime kõik lõppvooru jõudnud õpilaste üle rõõmsad ja uhked. Siinkohal tahan tänada ka kõiki õpetajaid, kes oma õpilasi põhitööle lisaks juhendasid ja nendega kaasas olid ning pöialt hoidsid.

Kokkuvõttes oli see igati tore, huvitav ja arendav võistlus, mis pakkus vaheldust tavapärastele aineolümpiaadidele. Nii korraldajad kui ka osalejad loodavad, et sellest esimesest üritusest kujuneb pikkade traditsioonidega üleriigiline võistlus.

Tiia Pukk, C. R. Jakobsoni nim Gümnaasiumi inglise keele õpetaja
Koolielu
Lisatud 16. märtsil 2010

Konverents toimub Viimsi Keskkoolis.

Sissejuhatavate teemade juures käsitletakse pidevalt muutuva ühiskonna haridus- ja kasvatusväärtusi. Põhjendatakse õppekava muutuste vajadust ning selgitatakse uuendatud ainekavadekavade sisu ning hariduskorraldust.

Ülikoolide abiga käsitletakse õpetajakoolituse sisu ja kvaliteeti, õpetajate valmisolekut oma kutsetööks.

Paneeldiskussioonis arutletakse kooli ja õpetajate valmisoleku üle uuendatud õppekava rakendamiseks koolides, õpetajate täiendkoolituse vajadusi.

Konverentsil saame väikese ülevaate muudatusi toetavatest positiivsetest kogemustest.

Täpsem info ja registreerimine Eesti Õpetajate Liidu kodulehel www.opetajateliit.ee 

Lisatud 16. märtsil 2010

Kõrghariduse katkestanud üliõpilaste arv suurenes jõudsalt kiire majanduskasvu aastatel tööle asujate arvel. Tööturu ahvatlused olid tugevamad hariduse omandamise soovist. Tänaseks on olukord tööturul muutunud, palgad ja tööhõive on vähenenud. See on tõenäoliselt suurendanud inimeste motivatsiooni kõrgkooli naasta ja õpingud lõpetada.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on hariduspoliitika parim majanduspoliitika. „Just praegu, kui tööjõuturul on kitsas, loob riik neile, kes majandustõusu aegadel õpingud katkestasid, võimaluse neid jätkata. Kõrgharidus on parim garantii tööelus võimaluste leidmiseks. Kõrgharidusega inimesed leiavad paremini tööd ja on ka ise võimelised ettevõtteid asutama. Nii valmistume ühiskonnana ja igaüks eraldi uueks majandustõusuks. Õigemini loome seda ise. Tule õppima!“

TULE-programmi abiga saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/2004 – 2008/2009 ning kellel on läbida mitte rohkem kui pool õppekavast. Õpinguid ei pea kindlasti jätkama samal õppekaval ja samas kõrgkoolis, kus õpinguid alustati. Oluline ei ole ka see, kas enne õpiti riigieelarvelisel või tasulisel õppekohal. Õppekohtade arv erinevates valdkondades lähtub riikliku koolitustellimuse jaotusest. Üliõpilaskandidaadi edasiõppimise võimaluste väljaselgitamisel on abiks VÕTA ehk varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine.

TULE-programmi sihtrühma ei kuulu 4+2 magistriõppe ja 1-aastase õpetajakoolituse katkestanud üliõpilased. Esimesel juhul on võimalik jätkata oma haridusteed doktoriõppes, teisel juhul 3+2 magistriõppes. Programmi raames vastu võetud üliõpilased saavad taotleda õppetoetusi teiste üliõpilastega võrdsetel alustel. Programmi partneriteks on 13 kõrgharidust andvat õppeasutust, sh kõik avalik-õiguslikud ülikoolid.

TULE-programmi raames on kavas aastatel 2010–2013 vastu võtta kuni 800 üliõpilast. Programmi kogumaksumuseks on 75 miljonit krooni, millest Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid on 71,25 miljonit krooni. Raha eraldatakse kõrgkoolidele vastavalt nende taotlustele ja valmidusele sihtrühma kuuluvaid üliõpilasi vastu võtta. Programm täidab „Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna “Teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamine” eesmärke.

Teave programmi tingimuste kohta avaldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning peatselt ka osalevate õppeasutuste kodulehekülgedel.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 16. märtsil 2010

12. klassi võitja oli Gleb Široki Tallinna Õismäe Vene Lütseumist, 11. klassis Kadi Liis Saar Tallinna Reaalkoolist, 10. klassis Eva-Lotta Käsper Hugo Treffneri Gümnaasiumist ja 9. klassis Jaan Toots Tallinna Tehnikagümnaasiumist.

Olümpiaadist oli piirkonnavooru ja keemia lahtise võistluse tulemuste põhjal osa võtma kutsutud kokku 102 õpilast. Õpilased pidid keemiaolümpiaadil viie tunni jooksul lahendama teooriaülesandeid. Järgmisel päeval toimus eksperimentaalne voor: 9. ja 10. klassile tiitrimine ning 11. ja 12. klassile orgaaniline süntees.

YOGA LLC eriauhinna pälvis 12. klassi õpilane Gleb Široki. Gleb Široki sõidab 2010. aasta sügisel Stockholmi keemia ja füüsika Nobeli preemia laureaatide presentatsioonile. AS Avita stipendiumidega (a´ 3000 krooni) autasustati 9.-11. klassi võitjaid (Jaan Toots, Eva-Lotta Käsper ja Kadi Liis Saar). 9. ja 10. klassi parimatele eksperimentaatoritele (Jaan Toots ja Eva-Lotta Käsper) pani MTÜ Loodusajakiri välja Horisondi aastatellimuse. TBD Biodiscovery eriauhind (Navitrolla maal) kingiti Kadi Liis Saarele, kes oli parim orgaanilise sünteesi sooritaja.

Lõppvooru tulemuste põhjal arvati Eesti võistkonna kandidaatideks 16 õpilast, kes osalevad aprilli alguses valikvõistlusel. Valikvõistluse põhjal valitakse välja Eesti esindus XVIII Balti keemiaolümpiaadiks (16.-18. aprill 2010, Tartu). Eesti võistkond 42. rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil (19.-28. juuli 2010. a., Tokyo, Jaapan) koosneb 4 võistlejast, kes valitakse Balti keemiaolümpiaadil võistelnud õpilaste hulgast.

Üleriigilisi olümpiaade koordineerib TÜ Teaduskool. Olümpiaadide korraldamist finantseerib Haridus- ja teadusministeerium. Lisaks toetavad keemiaolümpiaadi omapoolsete auhindadega TÜ Keemia Instituut, YOGA LLC, MTÜ Loodusajakiri, kirjastus Avita, kirjastus Ersen, AS Eesti Gaas, TBD Biodiscovery ja Baltika Grupp.

Tartu Ülikool
Lisatud 16. märtsil 2010

Žürii liige, kunstiteadlane Heie Treier tõstis esile, et Mari Kartau peamine idee on toetuda rohujuuretasandile, käsitledes noori kui subjekte, mitte kui vanema põlvkonna ootuste, eelarvamuste ja kujutluste objekte. Mari ise põhjendab oma otsust alljärgnevalt: „Kui meie, käesoleval konkursil osalevad, peamiselt keskealised, ühiskondlike ja isiklike kataklüsmide poolt räsitud kunstitegelased ja -õpetajad, hakkame kontseptsiooni kirjutama, siis on tulemuseks tõenäoliselt kas noortele arusaamatu teoretiseerimine või sihtgruppi alahindav odav populism.“

Kultuuriministeeriumi asekantsler Piret Lindpere võtab ootused seoses Eksperimenta! toimumisega kokku alljärgnevalt: „Eksperimenta! ühendab endas suurt idealistlikku visiooni ja konkreetset muret kunstihariduse olukorra pärast. Nende kahe tasandi kokkuviimisel tekkiv sünergia on väljakutse, mis sobib suurepäraselt Tallinna kultuuripealinna programmi ning millest võiks kujuneda jätkusuutlik kaasaegse noortekultuuri sündmus, seda enam, et tegemist on rahvusvahelise pretsedendiga.“

Sally Stuudio eestvedamisel toimub 2011. aastal Tallinnas esmakordselt koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal Eksperimenta!, mis tähendab tulevikus koolinoortele sama, mis professionaalsetele kunstnikele Veneetsia biennaal. Kuidas viia kokku kaasaegne kunst ja kaasaja noored? Kuidas arendada loovust? 2011. aastal näeme eri riikide ekspositsioone Tallinna Lauluväljakul, Maarjamäe lossis ja avalikus linnaruumis. Kokku saavad 12 riigi noored kunstnikud, kelle tööd on läbinud tunnustatud kuraatorite põhjaliku valikusõela.
 
Lisainfo: www.eksperimenta.net   

Annely Köster, Sally Stuudio
Lisatud 16. märtsil 2010

Griškovetsi võlu on tema läheduses kaasaja inimesele. Lugedes tema tekste jääb paljudele mulje, nagu räägiks autor just tema enda elust.  Ja samas on võimalik näha temas klassikalise vene kirjanduse teemade ja traditsioonide jätkajat. Ise nimetab ta ennast ka „linnaromantikuks“.
„Planeedi“ tegelased on Mees ja Naine. Nagu kaks erinevat planeeti erinevatel orbiitidel. Mees räägib Naise akna all igapäevastest asjadest, tänaval ja metroos kohatud inimestest, lõkkest, kosmosest ja hundist, turistidest ja kodulinnast kui pannkoogist, endast, lootusest, õnnest, inimestest linnas, päikesest pilvede peal ja hallist vihmast pilvede all. Ameerika ja Siberi elust. Euroopast, kodulinna akendest. Proovib emakeeles öelda sõna „armastus“.  
Mõtiskleb meilegi kuuldavalt selle olemasolust ja puudumisest, otsimisest ja võimalikkusest. Naine elab samal ajal selle akna taga väikeses hubases toakeses oma elu - räägib telefonitsi sõbrannaga, loeb raamatut, läheb tööle, tuleb tagasi, helistab, ootab, väljub, naaseb, tülitseb. Jääb üksi. Kuid näidendi peategelast naise elus ei ole. Ja naist peategelase elus ka mitte. Kas armastus on või ei ole?  
Kus on armastus? Mida teha siis, kui seda sinus enam pole? Kuidas seda leida? Meie planeedil? Kosmoses? Kus asub lootus?

”Planeedi” esmalavastus esietendus Moskvas Meierholdi keskuses 10.  detsembril 2001. Osades olid siis Jevgeni Griškovets ja Anna Dubrovskaja. Theatrumi lavastuses mängivad Helvin Kaljula ja Laura Peterson. Lavastaja Lembit Peterson, tõlkija Tiit Alte, kunstnik Kaarel Eelma, helikujundus Marius Peterson.

Theatrumis mängitakse ka teist Jevgeni Griškovetsi näidendit “Linn”, mis esietendus 2008. aasta juunikuus ning leidis head vastuvõttu nii vaatajate kui kriitikute poolt. (vt. vastukajad) Lavastus märgiti ära ka Eesti Teatri Aastaauhindade jagamisel (27.03.2009): lavastajapreemia (Lembit Peterson – “Linn” ja “Maarja kuulutamine”), meesosatäitja ja helikujunduse preemia (Marius Peterson).

Märtsis on lavastus mängukavas viiel õhtul: 17. (reserveeritud), 19., 20., 22. ja 24. kell 19.00 Theatrumi saalis. Piletid (160/125) Piletilevis, Piletimaailmas, Statoili jaamades, Theatrumi kassas (e-r 12-17, tund enne etendust).

Olete oodatud!
THEATRUM
Lisatud 16. märtsil 2010

Statistikaameti andmeil oli Euroopa riikidest pärit 68.648 tudengit, neist Eestist 67.626. Soomlasi õppis Eestis 590, venelasi 127 ja lätlasi 98.

Aasia maadest oli pärit 146 üliõpilast, neist kõige rohkem Hiinast - 61. Aafriklasi õppis eelmisel aastal Eesti kõrgkoolides 18 ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnast pärit inimesi 20. Riik või territoorium oli teadmata 129 inimese puhul.

Allikas: BNS Lisatud 16. märtsil 2010

Eesti-Afganistani sõpruskoolide projekti koordineerija Maari Rossi teatel toimub reis 20.-20. märtsil ning selle korraldab Jaan Tõnissoni instituut.

Reisi eesmärk on tutvutda Afganistani haridussüsteemiga ja olukorraga nii tava- kui erivajadustega laste koolides ning luua sidemeid Eesti ja Afganistani koolide vahel. Visiidi käigus kohtutakse Afganistani sõpruskoolide õpetajatega, kellele Eesti õpetajad tutvustavad Eesti erivajadustega laste õppeprogrammi.

"Õpetajate huvi reisi vastu oli päris suur, kokku kandideeris seitse õpetajat, kellest sel korral sõidavad kaks, aga tulevikus plaanime veel ühe reisi korraldada," ütles Jaan Tõnissoni instituudi maailmahariduskeskuse juhataja Johanna Helin.

Afganistani sõidavad Helle Anijärv Tartu Hiie Koolist, Agnes Oberg Laulasmaa koolist ja Eesti-Afganistani sõpruskoolide projekti koordineerija Maari Ross. Tartu Hiie kooli sõpruskool on Dehi külas asuv poiste kool, Laulasmaa kooli sõpruskool on tütarlaste kool Bibi Aminah Nahreen.

Reis korraldatakse koostöös Rootsi mittetulundusühinguga Swedish Committee for Afghanistan.

Allikas: BNS Lisatud 16. märtsil 2010

Nädal tagasi allkirjastati ühiste kavatsuste kokkulepe, millega alustati kõnelusi riigigümnaasiumi rajamiseks Viljandis. Sama saatus ootab arvatavasti ees ka Tartut, kinnitati Õhtulehele. Ideaalne riigikool olevat Mart Reiniku gümnaasium.

Tartu volikogu esimees Aadu Must tunnistab, et haridusminister Tõnis Lukasega on tõesti arutatud ka riigigümnaasiumi loomist. "Otsused tuleb teha lähiajal. Kuid neid ei tehta nõnda, et koolijuhid loevad asjast alles ajalehest," lubab ta.

Reiniku gümnaasiumi direktor Toomas Samm nendib: "Olen riigigümnaasiumi ideest vaid kuulnud. Selge on, et kui praeguse kolme paralleeli asemel tuleb neid meile viis, siis nii mõnigi linna kool selle all kannatab."

Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladvo kinnitab, et huvi riigigümnaasiumide rajamise vastu on tuntud kogu Eestis ning jutuks on olnud ka Reiniku gümnaasium.

Allikas: BNS, Õhtuleht Lisatud 16. märtsil 2010

Vanemate klasside arvestuses saavutas II koha Laura Valli Hugo Treffneri Gümnaasiumist ja III koha Merle Purre Tallinna 32. Keskkoolist.

Keskmise vanuserühma (9.–10. klass) parim oli Ly Kaasik Rakvere Gümnaasiumist, II koha saavutas Marleen Allemann Rakvere Reaalgümnaasiumist ja III koha Mette Triin Purde Tallinna Prantsuse Lütseumist.

Nooremate (7.–8. klass) parim oli Kärdla Ühisgümnaasiumi 7. klassi õpilane Adele Vaks, II koha saavutas Tuule Sõber Miina Härma Gümnaasiumist ja III koha Riin Viigipuu Kärdla Ühisgümnaasiumist.

Olümpiaadi teemaks on sel aastal meedia keel ja noored lahendasid meedia ja selle keelekasutusega seotud ülesandeid.

Üritus poleks saanud toimuda heade toetajateta. Kirjastus Avita toetas iga vanuserühma esimest 3000-kroonise stipendiumiga, auhinnaraamatutega toetasid olümpiaadi Eesti Keele Sihtasutus ja Emakeele Selts.

Tartu Ülikool
Lisatud 16. märtsil 2010