Eestis on ligikaudu 5000 noorsootöötajat, kes igapäevaselt tegelevad laste ja noortega noortekeskustes, noorteorganisatsioonides, koolides ja huvikoolides. Kutse saamine suurendab nende noorsootöötajate konkurentsivõimet riiklikul ja rahvusvahelisel tööturul ning samuti tõendab tööandjale, et noorsootöötaja kutseoskused vastavad nõutud tasemele ja on tunnustatud.

„Noorsootöötaja kutse andmine on oluline noorsootöötaja kutse väärtustamiseks ja esiletõstmiseks ühiskonnas. Samuti aitab kutse andmine kaasa noorsootöö kvaliteedi kindlustamisele, toetades noorsootöö tegemiseks vajalike pädevuste olemasolu ning mõjutab ka lapsevanemate usaldust,“ selgitas kutse andmise olulisust Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Šlümmer.

Hetkel madalaima kvalifikatsiooni taotlemiseks on nõutav keskharidus, erialane töökogemus vähemalt 3 aastat ja erialane koolitus 120-tunni ulatuses. Noorsootöötaja kõrgeima kvalifikatsiooni taotlemiseks on vajalik magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidus, erialane töökogemus vähemalt 5 aastat, erialane täiendkoolitus 160-tunni ulatuses viimase 5 aasta jooksul, avalikud esinemised konverentsidel, seminaridel või koolitustel ning avaldatud artiklid noorsootöö või noortepoliitika valdkonnas.

Noorsootöötaja kutse andmist korraldab Eesti Noorsootöö Keskus, mis on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riiklik noorsootöö asutus, mille põhieesmärk on noorsootöö suunamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Eesti Noorsootöö Keskus
Lisatud 16. märtsil 2010

Artikli täisteksti leiate: http://www.24tundi.ee/?id=235022 

Saaremaa Ühisgümnaasiumi kodulehekülg: http://www.syg.edu.ee/ 

Lisatud 16. märtsil 2010

Saatmaks varjuna üht TTÜ üliõpilast, tuleb sellest teada anda alates tänasest TTÜ vastuvõtuveebis http://vastuvott.ttu.ee/index.php?id=12779.  

Just nüüd on sisseastujal võimalus varjuna saata mõnd üliõpilast ning näha, milline on ühe tudengi päev, osaleda loengutes või seminarides, mängida näiteks spordihoones ping-pongi või keeta ühiselamus makarone.

Tudengivarju nädal viib kokku tudengid ja ülikoolis õppimisest huvitatud. Eesmärk on näidata gümnaasiumilõpetajale üliõpilase argipäeva, et julgustada noori ülikooli astuma.

TTÜ loodab, et see kogemus aitab noortel valida parim ja sobivaim eriala.

Tudengivarju nädal algab Tehnikaülikooli avatud uste päevaga 22. märtsil kell 12 erialasid ja teaduskondi tutvustava messiga. 

Tasuta bussid avatud uste päevale väljuvad Narvast (läbisõiduga Sillamäelt), Võrust (läbisõiduga Tartust), Viljandist, Pärnust, Rakverest ja Kuressaarest. Bussidele saab registreeruda http://vastuvott.ttu.ee/index.php?id=11940 

Lisainfo: http://vastuvott.ttu.ee/index.php?id=10987 

Tallinna Tehnikaülikool
Lisatud 16. märtsil 2010

Artikli täistekst ajalehe Järva Teataja veebilehel.  

Lisatud 16. märtsil 2010  

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 16. märtsil 2010  

TEEAEGa külastavad inimesed saavad kõndida ajaloolistel teelõikudel sooteest asfaltbetoonkatteni ja vaadelda seda ümbritsevat ruumi koos haljastuse, teetähiste ja teiste ajastule omaste objektidega. Teiste hulgas on eksponeeritud Valkla kõrtsi fassaad 19. sajandi teisest poolest, Tilleorus asunud stalinistlik puhkeala koos trummi mängiva betoonist pioneeri ja kauni paviljoniga 1950. aastate algusest. Läinud sajandi kuuekümnendate aastate lõppu markeerib Kuusalu bensiinijaam. Külastaja saab sõita väga vanade või täiesti innovatiivsete sõiduvahenditega. Valikus on kahehobuse postitõld, suurerattaline jalgratas, Saurer buss, sikutav ratas easyglider ja Eestis valmistatud elektriauto.

TEEAEG pakub huvitavaid ajalooteadmisi ja liiklusõpetust, samas on see koht, kus aeg maha võtta ja puhata.

Muuseumi poolt korraldatud nimeidee konkursi võitis Gerta Hääl Põlva Turismiinfokeskusest.

Hille Lillemägi, Eesti Maanteemuuseumi turundusjuht
Lisatud 16. märtsil 2010

Koolitustele oodatakse õpetajaid, kes soovivad alustada rahvusvahelist projektitööd programmi Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning raames ning kes pole varem eTwinningu koolitustel osalenud.

Koolitusel tutvustame
- portaali www.etwinning.net kasutamist (partneriotsing, projekti sõlmimine, projektitöö administreerimine)
- kuidas integreerida rahvusvahelist projektitööd õppekavaga
- edukaid internetipõhiseid koostööprojekte, milles Eesti õpetajad-õpilased osalevad
- kuidas praktiliselt kasutada tööriistu, mis sobivad veebipõhiseks koostööks, näiteks ajaveebide kasutamist ning pilditöötlusprogramme.

22.-23. märts 2010, Otepääl Pühajärve spaas.
Taotlusankeedi esitamise tähtaeg 18. märts 2010.

Koolitusele palume kaasa võtta sülearvuti.

Koolitusel osalemine on kõikidele õpetajatele tasuta (koolitus, toitlustus ja majutus). Majutust vajavatele õpetajatele on ööbimine kahekohalistes tubades. 

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 15. märtsil 2010 

Konverentsil käsitlevad teiste seas noorte õigusrikkujate olukorda Eestis Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna arendusbüroo koordinatsioonitalituse juhtiv korrakaitseametnik Märt Kõrgmaa ja Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert Helen Kereme. Erinevaid vaatenurki noorte õigusrikkumistele esitavad Viini Ülikooli kriminaalõiguse ja kriminoloogia osakonna professor Katharina Beclin ja Helsinki Ülikooli sotsiaaluuringute teaduskonna professor Timo Harrikari. Praktilised näited tööks alaealiste õigusrikkujatega tulevad esitlusele Eestist, Leedust, Norrast ja Rootsist.

„2009.a. arutati alaealiste komisjonides üle Eesti 4093 õigusrikkumise asja. Alaealiste komisjonide arv kohalikes omavalitsuses on suurenenud ligi kaks korda - 1999.a. oli Eestis 34 alaealiste komisjoni ning 2010.a. 1. jaanuari seisuga 68. See näitab, et teadvustatakse probleemi tõsidust ning vajadust tegeleda alaealise probleemidega võimalikult “rohujuure” tasandil,“ selgitas teema olulisust Eesti Noorsootöö Keskuse erinoorsootöö peaekspert Helen Kereme.

Alaealiste õigusrikkumiste ennetamise ning vähendamisega tegelevad alates 1998.a. alaealiste komisjonid üle Eesti, mille tegevust koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus.

Eesti Noorsootöö Keskus
Lisatud 15. märtsil 2010

Üldsuse poolt konkursile esitatud tegude ja tegijate hulgast valis Emakeele Seltsi juhatus hindamiseks kuus kandidaati. Nende seast tegi oma valiku praeguse haridus- ja teadusministri juhitud komisjon, kuhu kuulusid kõik taasiseseisvunud Eesti haridusministrid.

Ministrite hinnangul oli 2009. aasta peaauhinna vääriline keeletegu „Aabets“, mille koostasid Külli Laos, Reene Leas ja Evi Vesik. 80-leheküljeline raamat toetub legendaarse Kihnu keeletarga Theodor Saare materjalidele ning seob kihnu murdekeele koos kihnulike ütlustega sealse olustikuga.

Tõnis Lukase sõnul oli valiku tegemine ka seekord raske, sest peaauhinna väärilisi tegusid oli palju. „Olen alati pidanud ajalooliste murrete kui piirkondlike keelte olemasolu Eesti kultuuri rikkuseks,“ ütles Lukas. „Need, kes armastavad oma kohalikku keelt ja kultuuri, peavad oluliseks ka isamaalisi väärtusi. Isamaa algabki kodust ja oma koduarmastuses on Kihnu rahvas olnud väga ettevõtlik. See kaalus seekord žürii arvates üles teiste kandidaatide pingutused.“

Rahvaauhinna puhul sai igaüks otsuse tegemisel kaasa lüüa. Kuni 10. märtsini oli võimalus oma toetus ühele kandidaadile anda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel ja e-posti teel, samuti saates või tuues tavakirja ministeeriumi aadressile.

2009. aasta keeleteo tegijaks hindas üldsus Sergei Metlevi, kelle puhul hinnati eesti keelt ja Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avalikku esitamist ning eesti keele õppimise ja oskamise tähtsust rõhutavaid avalikke seisukohavõtte.

„Eesti keele püsimisel ei ole meil mitte ainult kollektiivset vastutust, vaid igaüks vastutab selle eest ka isiklikult,“ sõnas Lukas. „Kaasaegses avanenud maailmas 21. sajandil üks väike rahvas teisiti ei saa. Ajal, kui paljud meist on kas lahkunud välismaale või ei pea eesti keele igapäevast kasutamist oma kutsetöös oluliseks, näitab Sergei Metlev eeskuju oma suhtumisega eesti keelde kui riigikeelde. Kui me arvame, et eesti keelt miski ei ohusta, riskime keele hääbumisega. Kui tahame aga teda säilitada – peame seadma suuri eesmärke. Üks selliseid võiks olla jõuda 1,5 miljoni eesti keele kõnelejani maailmas. Iga teise rahvuse esindaja, kes meie keelt kõneleb, on austust väärt. Sergei Metlev on üks selliseid.“

Ka tänavu on peaauhinna suurus 25 000 krooni, millele lisandub raamatupoe kinkekaart väärtusega 10 000 krooni. Rahvaauhinnaks on raamatupoe 10 000-kroonine kinkekaart.

Aasta keeleteo auhinda anti välja neljandat korda. Sellega tunnustatakse eelmisel aastal eesti keelele suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud tegu ning selle tegijat. Konkursi lõpuürituse korraldasid Viljandi Paalalinna Gümnaasium, Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium.

2009. aasta keeleteo kandidaadid: http://www.hm.ee/index.php?0511242

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 15. märtsil 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 15. märtsil 2010