Lugu Rahvusringhäälingu veebilehel.  

Keeleteemal loe Postimehest:
Viiendik esmakursuslastest ei oska korralikult emakeelt
Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel valminud uuring ülikoolide esmakursuslaste emakeeleoskusest näitab, et viiendik värskeid üliõpilasi ei oska eesti keelt õppimiseks vajalikul tasemel. 

Keelemees: võõrast nime kirjuta nii, nagu tahaksid, et sinu oma kirjutataks
Me ei tahaks ju, et teised kirjutaksid näiteks Sääritsa asemel Sæærits ja sellepärast peaksime eesti keeles püüdma võõraste nimede puhul eelistada lähtekeele kirjapilti, selgitab Eesti Keele Instituudi (EKI) peakeelekorraldaja-vanemteadur Peeter Päll intervjuus Postimees.ee'le, miks sai Ukraina presidendist Janukovitšist järsku Janukovõtš või suusataja Marit Björgenist Bjørgen. 

Lisatud 15. märtsil 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 15. märtsil 2010

Kuidas juhtus nii, et just Sinust sai õppekomplektide autor?
Esmapilgul võib tõesti tunduda ootamatu, miks olen eriala vahetanud ja keelealalt teenindusvaldkonda siirdunud. Minu jaoks ei olnud see siiski järsk muutus, vaid ühe lemmiktegevuse – eesti keele kui teise keele õppematerjalide loomise – jätkamine.

Viimasel ajal on erialase eesti keele õpetamine järjest aktuaalsemaks muutunud. Olen ka ise sellega üsna tihedalt kokku puutunud, näiteks õpetasin möödunud aastal vene õppekeelega koolide aineõpetaid ning valmistasin nende jaoks ka erialakeele õppematerjale. Väga huvitav oli keelt pisut teise nurga vaadata kui üldkeelega tegeledes!

Ja nii juhtuski, et kui Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudist tehti mulle ettepanek osaleda Integratsiooni Sihtasutuse konkursil, kus otsiti teeninduserialade eesti keele õppekomplektide autoreid, ei lasknud ma end kaks korda paluda. Kirjutasime projekti, millega õnnestuski konkurss võita.

Kellele on õppematerjalid mõeldud?
Õppekomplekte on kokku kolm: üks kokkadele ja kelneritele, teine müüjatele ning kolmas juuksuritele ja kosmeetikutele. Igasse komplekti kuulub neljavärvitrükis õpik-töövihik ja kolmeosaline (eesti-vene, vene-eesti ja temaatiline) sõnaloend. Materjalid on üsna mahukad: õpikud 180 lk, sõnaloendid 700–900 sõna. Algselt olid komplektid mõeldud ainult Integratsiooni SA projekti raames toimuvate eesti keele kursuste õppematerjaliks. Nendel kursustel osalevad inimesed, kes on oma eriala põhiteadmised omandanud, aga kelle keeleoskus ei ole piisav eestikeelse kutseeksami sooritamiseks.

Lähtuvalt retsensentide ja ekspertide positiivsetest arvamustest tekkis mõte hakata õppekomplekte kasutama ka kutsekoolide erialase eesti keele õppematerjalidena. Selleks otsustati koolituste raames õppekomplekte katsetada ja vajaduse korral täiendada ning seejärel juba suuremas koguses tiražeerida.
 
Milliseid meetodeid/võtteid/ülesandetüüpe kasutasid ja kas erialade lõikes esineb ka erinevusi meetodite valikul?
Vaatamata projekti elluviimiseks ette nähtud väga piiratud ajale, püüdsin luua võimalikult sisukad, kaasahaaravad ja tõhusad õppematerjalid.

Kõigepealt viisin ennast täpselt kurssi kutseeksamite nõuetega. Eksam koosneb põhjalikust teooriatestist, mis kontrollib kõike õppekavas läbitut, ning praktilisest tööst (nt müüja peab mängima läbi ostusituatsiooni, kokk valmistama toidud ja kirjutama nende kohta aruande ning seda komisjoni ees kaitsma). Seejärel valisin erialaõpikutest sobivad tekstid ning otsisin lisaks internetist huvitavaid ja intrigeerivaid artikleid, mida inimesed tahaksid lugeda ka ilma otsese vajaduseta. Ja pean ütlema, et leidsin sellist kaasahaaravat materjali isegi üle ootuste palju. Nii tore on, kui õpiku sirvija hakkab järsku süvenenult mõnda teksti lugema! Näiteks huvitavad kõiki juuksurite õpiku artikkel Eesti kõige pikemate juustega naisest ja kokkade materjali tekst metsamoorist, kes valmistab kuuseokkakomme.

Veel oli vaja igasse teemasse kirjutada teenindussituatsioone kujutavad dialoogid, mida õppija saab kuulata ka plaadilt. Ja muidugi mõelda välja suur hulk eri tüüpi ülesandeid, mis seovad teema ühtseks tervikuks. Lähtusin kommunikatiivse keeleõppe ja aktiivõppe põhimõttest, et keel omandatakse seda kasutades, mitte selle üle arutledes. Püüan suunata õppijaid pidevalt kaasa mõtlema ja palju omavahel suhtlema. Näiteks tuleb tekstidest teha kokkuvõtteid, leida olulist infot, asju omavahel võrrelda, üksteisele nõu anda, probleemidele lahendusi otsida jmt. Suurt tähelepanu pöörasin erialasõnavara õpetamisele, selleks kasutasin ka palju pildimaterjali. Grammatikas keskendusin konstruktsioonidele, mida erialasuhtluses tihti vaja läheb, aga mille kasutamisel mitte-eestlased kipuvad eksima. Keelestruktuure ei õpita teoreetiliselt, vaid vajalikke fraase harjutatakse suhtlusülesannetes. Ja muidugi on õpikutes palju rääkimisülesandeid: toodete esitlused, rollimängud, arutlusülesanded, ajurünnakud, loovülesanded jm.

Et kõik kolm materjali on mõeldud teeninduserialadele, on nende üldine ülesehitus ning kasutatud meetodid ja võtted suhteliselt sarnased. Kõige mahukamaks ja tihedamaks kujunes juuksurite ja kosmeetikute õppekomplekt.

Milliseid raskusi komplektide koostamisel ette tuli? Mille üle töö käigus rõõmustasid?
Eks see oli nagu ikka loominguline töö oma tõusude ja mõõnadega. Põhiliseks raskuseks oli juba mainitud ajapuudus. Samas mõjus see teisest küljest ka hästi, sundides intensiivsele tööle.

Rõõmu valmistab õppematerjalide loomine mulle alati. Kui leian vahva teksti, tulen hea ülesandeidee peale või suudan kavalalt siduda mõned keele- ja aineõppe teemad, siis jätkub head tuju terveks päevaks. Hulga meeldivaid emotsioone pakkus ka koostöö erialaekspertidega, kes minu loodut kontrollisid ja täiendasid. Kui neile mõni ülesanne väga meeldis  või kui nad ise mingi toreda idee lisasid, andis see uut energiat.

Üsna pingeline oli koostöö kirjastamiskonkursi võitnud kirjastusega, kellega suhtlesin pärast käsikirja valmimist kahe suvekuu jooksul. Et Integratsiooni Sihtasutus otsustas anda komplektid välja neljavärvitrükis, püüdsin seda suurepärast võimalust täielikult ära kasutada. Kavandasin materjali hulga õppeotstarbelisi fotosid ja pilte ning jälgisin, et lõpptulemus tõesti minu kirjeldustele vastaks. 

Erialakeele õpiku autoriks olemine tekitab ka naljakaid situatsioone. Nimelt hakkavad inimesed komplektidega tutvudes minult tihti erialast nõu küsima: soovivad teada, millist lihasorti mis toidu tegemiseks eelistada või kuidas oleks parem oma näonahka hooldada. Ja nad ei taha uskuda, et ma antud valdkondades ikka päris ekspert ei ole!

Mullu valmis Integratsiooni Sihtasutuse eestvõtmisel mitmeid erialakeele õppematerjale. Kas nende hulgast tuli mõni materjal Sulle kasuks?
Olen selle projektiga kursis, osalesin seal ka ise, tõsi küll – kutsekoolide üldkeele õppekomplekti autorina. Erialakeele materjalidega olen tutvunud internetilehekülje www.kutsekeel.ee kaudu. Minu praeguste komplektidega haakub sealt üks – kokanduse materjal. Sellega tutvusin enne töö alustamist põhjalikumalt, et mitte korrata juba olemasolevat. Nii et otse ma sealt midagi üle ei võtnud, kindlasti mõjutas see mind aga alateadlikult ja oli üheks ideede vallandajaks.

Kas õpilased saavad õppematerjale iseseisvalt kasutada?
Materjale kirjutades arvestasin küll peamiselt keeletunnis osalejatega. Üsna suur hulk ülesandeid nõuab kaaslastega suhtlemist: probleemidele lahenduse leidmist, vestlemist teenindaja või kliendi rollis, toodete tutvustamist ja teiste tutvustuste kuulamist jne. Samuti võib küllalt tihti olla vajalik õpetaja suunamine või abi.

Samas on aga palju tekste ja ülesandeid, mis sobivad nii klassis töötamiseks kui ka iseseisvalt uurimiseks. Suureks abiks on seejuures kindlasti ka komplekti kuuluv sõnaloend.

Õppematerjalid on mõeldud eelkõige muu emakeelega õppijatele, kuid kas ka eesti emakeelega õppijale on neist kasu?
Tore üllatus oli juuksurite ja kosmeetikute eriala eksperdi tagaside õpiku esimeste peatükkide kohta. Nimelt oli ta sealt paljusid ülesandeid oma kooli eestlastest õppuritega katsetanud ja kõik oli hästi välja tulnud!

Ja tõepoolest – mitmed aktiivõppe võtteid sisaldavad ülesanded võiksid aidata ka emakeelseid erialatunde elavdada ja tõhustada. Näiteks ülesanne kokkadele, kus nad peavad välja mõtlema ja teistele tutvustama erilistest koostisosadest toitu; rollimäng kelneritele, milles õpitakse suhtlema pahura kliendiga või ülesanne kosmeetikutele, milles nad peavad vastama klientide murekirjadele. Usun et ka lugemis- ja kuulamistekstidest leiab eesti emakeelega õppur kasulikku ja põnevat teavet.   
 
Kas oled mõelnud komplektide põhjal välja töötada e-õppematerjalid? Sinu eelmise, eesti üldkeele töövihikuga läks just niimoodi – valmis e-töövihik, mida õpilased iseseisvalt kasutada saavad.
Aitäh hea idee eest! Kutsekoolide eesti üldkeele töövihikust valmis Integratsiooni SA algatusel tõesti ka e-variant ja mulle teadaolevalt kasutatakse seda üsna aktiivselt. Lisaks kutsekooli õpilastele on kasutajate hulgas gümnaasiumi ja kõrgkooli õppureid ning olen kuulnud kasutajatest isegi väljaspool Eestit.

E-materjalil on tavapärase õpiku ees kindlasti palju plusse. Näiteks võimaldab see õppijal iseseisvalt korduvalt tekste kuulata ja mitmesuguseid ülesandeid täita. Samuti annab arvuti vastuste õigsuse kohta kohe tagasisidet. Ja võimalusi õppimist elavdada on veelgi.

Nii et kindlasti oleks otstarbekas ka teeninduserialade õppematerjalide põhjal e-materjalid koostada. See nõuab muidugi osa ülesannete muutmist ja asendamist või lisamist, aga põhjalik alusmaterjal on ju olemas.

Mis õppekomplektidest edasi saab? Kust saavad huvilised neid endale hankida?
Nagu juba mainisin, kasutatakse  õppekomplekte praegu Integratsiooni SA korraldatud erialakeele kursustel, mille läbiviijaks on keelefirma Sugesto. Neil kursustel toimub samal ajal ka materjali katsetamine. Õpetajad märgivad tagasisidelehtedele, mis tuli hästi välja ja mida oleks vaja veel kohendada. Seejärel on mul veidi aega materjale täiendada. Järgmiseks sügiseks peaks valmima juba suurematiraažiline trükk, mis jagatakse tasuta kutsekoolidele. Kas komplektid ka vabamüüki jõuavad, sellele küsimusele jään hetkel kahjuks vastuse võlgu.

Kõik huvilised võivad materjalidega aga juba praegu tutvuda. PDF-kujul on need üleval nii internetilehel www.kutsekeel.ee kui ka Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed kodulehel virtuaalraamatukogus http://www.meis.ee/raamatukogu. Et tegu on katsematerjalidega, on kõik märkused ja ettepanekud teretulnud!

Kes komplektide valmimisele kaasa aitasid?
Loomulikult ei valmi nii suur töö ainult autori jõupingutuse tulemusena. Komplektide loomisel on oluline osa olnud veel paljudel inimestel, kellele olen väga tänulik. Kõige tihedamalt tegin  koostööd erialaekspertide Dina Aarma, Leana Mölderi ja Olavi Ennuga, kes aitasid materjali kavandada, varustasid mind erialakirjandusega ja kontrollisid loodu vastavust tegelikkusele. Suur roll oli ka toredatel näitlejatel Tallinna Toomklubi Teatrikoolist ja A. H. Tammsaare nimelisest Teatrist (juhendaja Maret Oomer), kes dialoogid plaadile lugesid; kunstnik Liina Ponetajevil, fotograaf Sandra Urvakul ja kujundaja-küljendaja Marge Pentil, kellega koostöös said komplektid igati tänapäevase ja õppima innustava väljanägemise. Ja muidugi ei saa unustada Integratsiooni Sihtasutuse projektijuht Merlin Mäge, kes oma nõudlikul, kuid meeldival moel projekti käiku jälgis ning selle edenemisele igati kaasa aitas.

Mida soovitad õppekomplektide kasutajatele, nii õpetajatele kui ka õppijatele?
Õppijail soovitan kohe julgelt eesti keelt kasutama hakata ja mitte karta vigu, mis alguses on paratamatud. Samuti soovitan neil suhtuda keeleõppesse kui põnevasse mängu, mille käigus avastatakse uut maailma: olla avatud, uudishimulik, ja visa ning nautida eesti keele omandamist.

Õpetajail soovitan püüda vaadata eesti keelt teise keele õppijate pilguga ning mõelda, mida, kui palju ja millal on õppijad võimelised omandama. Soovitan ka suurema osa tunni ajast pühendada mitte seletamisele ja kontrollimisele, vaid harjutamisele – eluliste ja huvitavate eri osaoskusi arendavate ülesannete täitmisele.  

Soovin kõigile mõnusat ja tõhusat komplektide kasutamist!

Küsitles: Maria Ratassepp, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed 
Lisatud 15. märtsil 2010

Sinu esimesed kokkupuuted internetiga?
90. esimeses pooles, kui ostsime koju arvuti. Väga põnev oli.

Millise veebilehega alustad oma päeva?
Ikka postkastist, kooli koduleht on avaleheks.

Veebileht või keskkond, milleta ei saa elada?
Sellist nüüd küll veel olemas ei ole.

Parim abimees veebis töö tegemiseks?
Wikispaces ja GoogleDocs.

Millist töövahendit soovitaksid oma õpilastele? 
GoogleDocs.

Sinu suhted sotsiaalse meediaga?
Ei ole eriline suhtluskeskkondade fänn, aga Skype on küll asendamatu.

Lisatud 15. märtsil 2010

Intervjuu täistekst leiate Postimehe veebilehelt. 

Allikas: Postimees 14. märts 2010 

Tomusk nimetas suurima probleemina inglisekeelsete siltide rohkust ka nendes kohtades, kuhu "ühegi välisturisti jalg tõenäoliselt mitte kunagi ei astu". "Me ei võitle mitte võõrkeelte vastu, vaid eesti keele eest," rääkis Tomusk ajalehele. "Tahaks, et Tallinnast jääks Euroopa kultuuripealinna külastatavatele kultuurihuvilistele mulje kui mitte ainult Euroopa, vaid ka Eesti linnast."

Keeleinspektsioon peab kontrollima keeleseaduse täitmist ja andma muuhulgas ettevõtetele nõu, kuidas nende tegevust eesti keeles kirjeldada.

Allikas: BNS, Postimees Lisatud 15. märtsil 2010

Filmi juhatab kinos Artis sisse kultuuriajakirjanik Joonas Hellerma.

1974. aastal valminud USA, Šveitsi, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia koostööfilm põhineb Hermann Hesse psühhoanalüüsimõjulisel romaanil. Üksildane intellektuaal Harry Haller on kogu elu peljanud oma loomuse loomalikku poolt. Ta on otsustanud surra oma viiekümnendal sünnipäeval, mis hakkab kätte jõudma. Hallerit püüab päästa salapärane Hermine, kes viib teda tantsima, teeb teda tuttavaks džässmuusikaga, ilusa tujuka Mariaga ning juhatab teda maagilise teatri meelepetete maailma. Kas huumor, patt ja pilked võivad viia lunastusele?

Steppenwolf, Der 01

Film linastub inglise keeles, eesti- ja jaapanikeelsete subtiitritega. Filmi pikkus on 107 minutit.

Piletihinnad: 50 krooni, õpilastele 40 krooni, gruppidele alates 10 õpilasest 35 krooni. Iga 10 õpilase kohta lubatakse 2 pedagoogi seansile tasuta.

Lisainfo: www.cinamon.ee ja www.kino.ee

Lisatud 15. märtsil 2010

Preemiale saavad kandidatuuri esitada autorid ise ja/või vastavate meediaväljaannete toimetajad. Kandideerimiseks või kandidaatide esitamiseks tuleb esitada vabas vormis avaldus koos autori kontaktandmetega ja paberkandjal koopia avaldatud tekstist koos ilmumisandmetega.

Vajalikud materjalid saata postiga või tuua Eesti Kirjanduse Seltsi (Tartu Kirjanduse Maja, Vanemuise 19, Tartu, 51014) märgusõna: "Konkurss Esimene samm" all. Tööde esitamise tähtaeg on 15. aprill 2010. Preemia suurus on 5000 krooni ja see makstakse välja stipendiumina Tartu Kultuurkapitali kirjandusfestival Prima Vista fondist.

Otsuse auhinna määramise kohta teeb 5-liikmeline ekspertžürii, kelle koosseisu kuuluvad tänavu Lugemisaasta projektijuht Krista Ojasaar, kirjanik ja tänavune kirjandusfestivali Prima Vista patroon Hannes Varblane, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees, kirjanik ja literaat Berk Vaher, Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär Marja Unt ning Esimene samm 2009. aasta laureaat Berit Kaschan.

Preemia antakse võitjale pidulikult üle Tartus rahvusvahelise kirjandusfestivali Prima Vista raames. Kirjandusfestival Prima Vista toimub 6.-9.05.2010 Tartus ja Põltsamaal.

Lisainfo: http://kirjandusfestival.tartu.ee/

Hedli Mangus, kirjandusfestivali Prima Vista reklaamijuht
Lisatud 15. märtsil 2010

Väljaanne juhatab sisse folkloristika monumentaalväljaannete uue, viienda seeria – eesti muinasjuttude antoloogiate sarja. „Eesti Rahvaluule Arhiivi talletatud jututekstid on sageli kirja pandud või salvestatud murdekeeles, mis loob tänapäeva lugejale-kuulajale võimaluse saada osa meie emakeele rikkusest,“ ütles raamatu üks koostajaid, Tartu Ülikooli rahvaluule osakonna dotsent Risto Järv.

Teoses kirjeldatakse kõiki Eesti imemuinasjuttude tüüpe ning tuuakse iga kohta üks kuni kolm näidet rahvaluulearhiivi kogudest. Jututekstid on varustatud sõnaseletuste ning põhjalike kommentaaridega. Kirjeldatud on jutu levikut Eestis, samuti on selgitatud tekstis esinevat ühiskondlikku, usundilist ja etnograafilist tausta ning kaardistatud jututüübi bibliograafia trükistes.

„Tüübikeskne analüüs aitab kõige paremini saada ülevaadet folkloorse süžee levikust, sisust ja olemusest ning võimaldab eri rahvaste muinasjutte omavahel võrrelda,“ rääkis Järv.

Ajaloomuuseumis räägib raamatusse koondatud lugusid muinasjutuvestja Piret Päär ja muinasjutumuusikat esitab kandlemängija Tuule Kann.

Raamatu koostasid TÜ rahvaluule osakonna dotsent, Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järv ning Kultuuriteooria tippkeskuse töötajad Mairi Kaasik ja Kärri Toomeos-Orglaan. Raamatu kirjastas EKM Teaduskirjastus.

Raamatu ettevalmistamist ja väljaandmist toetasid Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ning Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond.

Vaata raamatust lähemalt http://www.folklore.ee/kirjastus/?sari=21

Tartu Ülikool
Lisatud 15. märtsil 2010

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas on praegu ametis olevatest ministritest ainus, kes kirjutas koos teiste tolleaegsete ministritega 1999. aastal alla Bologna deklaratsioonile. "See oli loogiline jätk 1990. aastal alanud reformidele, mis olid sätestanud ülikoolide ulatusliku autonoomia, üliõpilase töökoormusel põhineva ainepunktisüsteemi, väliseksperte kaasava ning nende ekspertiisile tugineva akrediteerimissüsteemi ja üliõpilaste osalemise kõrgkoolide otsustuskogudes," ütles Lukas.

Ministritele esitletavas sõltumatus ülevaateraportis on analüüsitud, kuidas on õnnestunud reformide elluviimine erinevates riikides. Üks riik, mida põhjalikumalt analüüsiti, oli Eesti. Raporti koostajate arvates on Eesti suhtelise edukuse taga kõrgharidussüsteemi kaasajastamisel see, et muudatuste ettevalmistamisel on kaasatud kõik olulised osapooled (üliõpilased, rektorite nõukogude esindajad) ning muudatuste rakendamist on toetatud täiendavate rahaliste ressurssidega (valdavalt tõukefondidest rahastatavad programmid Primus ja DoRa). Raporti koostajad jõuavad järeldusele, et kõigis Euroopa Kõrgharidusruumi riikides on veel palju teha, et tagada kõigi kokkulepitud meetmete rakendamine. Suurim välj akutse riikide jaoks on üliõpilaste sotsiaalmajandusliku toimetulekuga seonduv. Kesk-Euroopa riikides on probleemiks ka üliõpilaste kaasamine kõrgkooli otsustuskogudes.

Bologna protsessi olulisemad verstapostid Eestis:
- Ülikoolide üleminek 3+2 õppekavade süsteemile 2002/03. õa.
- Magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste ning noorte õppejõudude mobiilsust toetavate programmide käivitamine
- Kristjan Jaagu programm (2003), ESF vahenditest rahastav DoRa programm (2009); Eesti on üks vähestest endisesse nõukogude mõjusfääri kuulunud riikidest, kus näiteks EL Erasmus programmi raames on sisse- ja väljasuunduvate üliõpilaste arvud tasakaalus.
- Varasema õpingute ja töökogemuse arvestuse (VÕTA) võimaluste seadustamine õppekava täitmise osana (2003), VÕTA rakendamise põhimõtete täpsem kokkuleppimine (2008).
- Diplomite ja kvalifikatsioonide tunnustamise lihtsustamiseks vajalike õigusaktide vastuvõtmine, erinevad õigusa ktid perioodil 2003-2006.
- Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia ja kõrgkoolide rahvusvahelistumise heade tavade lepe (2007).
- Sõltumatu kõrghariduse kvaliteediagentuuri asutamine ning ühiskraadide ja -diplomite seadustamine (2008).                                           
- Üleminek väljundipõhistele õppekavadele ja Euroopa ainepunktide süsteemile 2009/10. õa.

Edaspidiste tegevuste hulgas rõhutas Tõnis Lukas vajadust muuta kõrgkoolide juhtimis- ja rahastamissüsteemi. "See peab tagama kõrgkooli missioonide selge eristumise ning andma võimaluse viia kõrgkooli tegevus vastavusse ühiskonna ootustele," sõnas Lukas.

Ministri kinnitusel on vajalik ka Eesti kõrghariduse atraktiivsemaks muutmine, sest üha rohkem suunduvad noored õppima välisülikoolidesse. "Vastavalt sellele võiks suureneda ka välisüliõpilaste arv meie kõrgkoolides. Ning meie oma gümnaasiumide ja kutsekoolide lõpetajad võiksid kõrgharidusteed alustada ikka Eestis," ütles Lukas.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 12. märtsil 2010