Koostöös soovitakse erinevatele sihtgruppidele (nii õpilastele kui täiskasvanutele) korraldada keskkonnahariduslikke üritusi, viia läbi õppekava täiendavaid õppeprogramme ja erinevaid projekte, vahetada informatsiooni, aidata kaasa olemasolevate vahendite efektiivsemale kasutamisele ja leida võimalusi täiendavateks ressurssideks keskkonnahariduse edendamisel.

"Kui ühendame jõu teiste keskkonnaharidust kujundavate asutuste ja organisatsioonidega, siis tugevdame keskkonnahariduse võrgustikku Eestis ja areneme koos, õppides üksteise kogemustest. Tegutseme ju üheskoos selle nimel, et kõik Eesti elanikud väärtustaksid mitmekesist keskkonda ja elurikkust ning käituksid vastutustundlikult," ütles Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius.

Keskkonnaameti koostöö Palade loodushariduskeskusega Pühalepa vallas pärineb eelkõige Hiiumaa keskkonnateenistuse aegadest. Lisaks Palade loodushariduskeskusele ja Keskkonnaametile pakub Hiiumaal õppeprogramme ka RMK Ristna looduskeskus. Et mitte dubleerida tegevusi, on koostöö sellises väikeses piirkonnas väga oluline. Palade loodushariduskeskus tutvustab looduse mitmekesisust ja inimese osa selles, tegeledes ühtlasi loodus- ja keskkonnateabe koondamisega.

Koostöös Pärnu loodusmaja õpetajatega on Keskkonnaamet varem läbi viinud mitmeid ühiseid õppereise. Pärnu loodusmaja on oma olemuselt huvialakool, mis on erinevate nimede all tegutsenud juba 1953. aastast. Loodusmaja missiooniks on õpilastes ja täiskasvanutes looduskeskkonda väärtustava maailmapildi, käitumise ja keskkonda säästva tarbimise kujundamine.

RMK Sagadi metsakeskusega on Keskkonnaamet varem koostööd teinud koolituste korraldamise ja õppeprogrammide koostamise vallas. Alates 1999.a. keskkonnahariduse keskusena tegutsev metsakeskus pakub otseseid loomingulisi või uurimuslikke kogemusi, suunab avastustele, uutele teadmistele, austusele ja hoolimisele looduse ning keskkonna suhtes, luues loodusega emotsionaalse sideme. Looduskool on uudse metoodika rakendamise, programmiarenduse, õppematerjalide väljatöötamise ja juhendajate koolitamise kaudu mõjutanud loodushariduskeskuste võrgustiku arengut kogu Eestis.

Võrumaa kutsehariduskeskusega on Keskkonnaamet varem koostööd teinud kaitsealuse Väimela pargi arendamisel ja sinna õpperadade rajamisel. 1999 a. rajatud kutsehariduskeskus pakub rakenduslikku kõrgharidust ja kutsekeskharidust sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse, tehnika, tootmise ja ehituse ning teeninduse õppevaldkondades. Kooli eesmärkide hulka kuulub erialade edendamine arendustegevuse ja rakendusuuringute abil ning karjäärinõustamise ja elukestva õppe võimaluste pakkumine.

Kaart, millelt leiab Keskkonnaameti looduskeskused ja asutused, kellega on keskkonnahariduse vallas koostöölepingud: http://www.bns.ee/pictures/kyk2.jpg

Keskkonnaamet  
Lisatud 12. märtsil 2010

Pildimapid hõlmavad Eestis levinumaid loomi ja taimi, mis on ka esimese kooliastme loodusõpetuse ainekavas. Igas mapis on 40 A4-formaadis värvilist pilti, mapp maksab kirjastusest ostes 130 krooni. Esialgu on ilmunud kaks esimest osa, kolmas osa on hetkel trükikojas ja peaks ilmuma lähiajal.
Pildimapi esimene osa räägib metsaimetajatest, roomajatest ja kahepaiksetest ning selgrootutest. Teises mapis on kalad, linnud ja koduloomad; kolmandas puud, põõsad ja lilled; neljandas aiaviljad ja metsamarjad ning seened.

Eesti looduse pildimapp II
Lehekülgede arv: 40 lk
Värviskeem: värviline
Formaat: 29,7 x 21  
Vaata lähemalt http://www.koolibri.ee/book.php?mcid=0&nid=3356

Kaie Kubri, Anu Palu ja Marika Varese koostatud algklasside matemaatikaõpikute komplekt sai täiendust - äsja ilmus Matemaatika õpik 3. klassile.

Matemaatika õpik 3. klassile
Anu Palu, Kaie Kubri, Marika Vares
Lehekülgede arv: 160 lk
Värviskeem: värviline
Formaat: 16,5 x 23,5  
Vaata lähemalt http://www.koolibri.ee/book.php?mcid=0&nid=3437

Esimesele klassile mõeldud muusikaõpik koos töövihikuga ilmus juba eelmise aasta sügisel, selle aasta alguses nägi ilmavalgust ka õppematerjali juurde kuuluv CD.

Muusikamaa. CD
Kai Anier, Maia Muldma, Mare Müürsepp, Tiina Selke
Vaata lähemalt http://www.koolibri.ee/book.php?mcid=0&nid=3210

Maire Tänna
Lisatud 12. märtsil 2010

Kuulajail tuleb tekst kirjutada Huvitaja koduleheküljel http://www.vikerraadio.ee/huvitaja etteütluse aknasse. Kõige kiiremini täiesti korrektse teksti saatnud inimesed võidavad auhinnaraamatu Eesti Entsüklopeediakirjastuselt ja kirjastuselt Varrak.

Huvitaja saates tuleb professor Ehalaga juttu ka eesti keele uusimaist arenguist ja probleemidest. Saatejuht on Mart Ummelas.

Eelmisel aastal osales Vikerraadio e-etteütlusel üle 400 vastaja ja selle võitis emakeeleõpetaja Riin Raadla.

Eesti Rahvusringhääling
Lisatud 11. märtsil 2010

„Meedia mõjutab meie igapäeva keelekasutust oluliselt,“ ütles olümpiaadi korraldaja, Tartu Ülikooli õppejõud Kersti Lepajõe. „Meedia kaudu tulevad kasutusele uued sõnad, kinnistuvad keelekasutusviisid ja -tavad.“

Olümpiaadi lõppvooru on kutsutud 80 parimat emakeeletundjat, kes võistlevad kolmes vanuserühmas – 7.–8. klasside, 9.–10. klasside ja 11.–12. klasside arvestuses. Parimate autasustamine ja emakeelepäeva tähistamine toimub ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis 13. märtsil kell 12.

Emakeelepäeva aktuse avab Tartu Ülikooli õppeprorektor prof Birute Klaas. Noortele keelehuvilistele peab ettekande tänapäeva meediast ja selle mängureeglitest meediakriitik ja ülikooli õppejõud Tiit Hennoste. Aktusel esineb ka Hugo Treffneri Gümnaasiumi koor. Üritus lõpeb lillede asetamisega Kristjan Jaak Petersoni mälestussambale.

Olümpiaadi eesmärgiks on äratada õpilastes sügavamat huvi emakeele ja selle kasutusvaldkondade vastu, arendada iseseisva uurimustöö oskust, loomingulisust ja leidlikkust keelega seotud nähtuste kogumisel ja analüüsimisel.

Tartu Ülikool
Lisatud 11. märtsil 2010

Teise koha vääriliseks hinnati Marie Metsur Viljandi Paalalinna Gümnaasiumist ja kolmanda Jüri Türkei Haapsalu Gümnaasiumust. Esimesele ja teisele kohale tulnud õpilased esindavad Eestit ka 2010. aasta rahvusvahelisel saksa keele olümpiaadil Hamburgis.
 
Esikümnesse mahtusid veel Mehis Soomre Tallinna Saksa Gümnaasiumist, Kretel Allvee Viljandi Paalalinna Gümnaasiumist ning Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased Epp Mäekivi, Marit Sukk, Marika Peekman, Hanna-Mari Kirs ja Maria Annette Kittus.
 
Auhindade hulka kuulusid ka neli Saksa Pedagoogilise Vahetusteenistuse stipendiumi. Üritust toetasid Saksa Liitvabariigi Suursaatkond ja Goethe Instituut. Kirjastus Avita pani kolmele parimale õpilastele välja 3000 kroonised preemiad.
 
Piirkondlikel voorudel parimate hulka jõudnud 50 õpilasest kutsuti lõppvooru 22. Olümpiaadi ülesanne koosnes kirjalikust osast ja lühikõnest kohapeal saadud teemal.
 
Aineolümpiaade koordineerib Tartu Ülikooli teaduskool ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerim.
 
Saksa keele olümpiaadi koduleht: http://www.teaduskool.ut.ee/sko
  
Tartu Ülikool
Lisatud 11. märtsil 2010

Sinu esimesed kokkupuuted internetiga?
Esimene kokkupuude internetiga oli arvutikursustel aastal 1994. Siis olid kõik programmid palju keerulisemad. Nüüd on nad kasutajale palju lihtsamaks ja arusaadavamaks tehtud. 

Millise veebilehega alustad oma päeva?
Alustan oma päeva postkasti vaatamisega. Loen läbi meilid ja kui aega on, vastan nendele. Uudiseid armastan lugeda siiski põhiliselt paberil ajalehtedest, väga harva ka internetist, nt Päevalehe või oma kodumaakonna Järva Teataja uudiseid. Ingliskeelsete uudiste lugemiseks kasutan BBC ja CNN´i kodulehekülgi.

Veebileht või keskkond, milleta ei saa elada?
Suhtluskeskkonnad, milleks on põhiliselt MSN ja Skype.  

Parim abimees veebis töö tegemiseks?
Ühte parimat ei oskagi välja tuua. Neid on päris mitu: BBC, British Council, Youtube, Ego4U, samuti Koolielu portaal. Materjalide loomiseks aga LeMill ja Wiki. Olen loonud enda jaoks ka ajaveebi IKT kasutamise kohta klassiruumis.

Millist töövahendit soovitaksid oma õpilastele? 
Kõik eelpoolnimetatud on head keskkonnad õpilastele iseseisvaks harjutamiseks. Veebiajakirjade loomiseks kasutame õpilastega MagazineFactoryt.  

Sinu suhted sotsiaalse meediaga?
Olen registreerunud mitmesse portaali, kuid põhiliselt kasutan siiski Facebook´i. Olen ka Netlog´i ja LinkedIn´i kasutaja. Keeleõppimiseks ja arendamiseks kasutan Livemocha´t. eTwinningu õpetajatega suhtleme NING portaalis ja Flashmeeting´us. Igapäevaselt suhtlen MSN´is ja Skype´is. 

Lisatud 11. märtsil 2010
(*foto autor Laine Aluoja)

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Lisatud 11. märtsil 2010

See on heategu, millega saab kogeda kinkimisrõõmu ja pakkuda paljudele teistele lugemismõnu. Kinkides raamatukogule, teeme kingituse korraga paljudele. Üheskoos muudame rikkamaks kohalike raamatukogude lugemisvaliku ja suuremaks avastamisrõõmu, mida kirjasõna pakkuda võib.

Lugemisaasta üks peamisi eesmärke on tuletada meelde, et lugemine on nauding. Eestis armastatakse lugeda ja üks koht, kust huviline lugemisvara saab, on raamatukogu. On imetlusväärne, et raamatukogudesse tullakse üha rohkem ja tihedamini ning juba mõnda aega on lugemishuvi Eestis taas tõusuteel. 2009. aastal külastati ainuüksi rahvaraamatukogusid 6,4 miljonit korda ja sealt laenati 12 miljonit trükist, mis võrreldes varasemaga on ligi kümme protsenti enam. Samal aastal vähenes riigi toetus kogude täiendamiseks ligi veerandi võrra ja ka enamus omavalitsusi ei suutnud oma osalust trükiste ostmiseks suurendada. Ühe aasta jooksul ilmub Eestis üle 4 000 raamatu, millest tavapäraselt jõuab külaraamatukokku kümnendik, lugemisaastal kardetavasti tunduvalt vähem. Olgu aasta milline tahes, ikka leidub igas raamatukogus usinaid lugejaid. Raamatukokku tullakse ka vaatamata hõrenevatele uudiskirjanduse riiulitele ja pikenevatele lugemisjärjekordadele.

Kui olete valmis raamatukogule mõne äsjailmunud raamatu kinkima, siis pidage nõu raamatukoguhoidjaga, et välja selgitada, millist raamatut hädasti vaja või ehk on see raamat juba kingitud. Et kinkimisrõõmu tulevastele põlvedele jäädvustada, võiks kinkija omakäeliselt kirjutada raamatusse pühenduse, et ka tulevased lugejaid teaksid, et tegemist on kingitusega.

Raamatukogud jäävad tänuga ootama uusi raamatuid, kõiki seniseid ja uusi lugejaid! Teeme oma raamatukogule kingituse ja saame üheskoos rikkamaks.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing
Lisatud 11. märtsil 2010

Artikli täistekst Tarbija24.ee veebilehel.  

Lisatud 11. märtsil 2010

Artikli täistekst Tarbija24.ee veebilehel.

Lisatud 10. märtsil 2010