Haapsalu lasteraamatukogu (Wiedemanni 11) pakub kevadvaheajal mitmesuguseid tegevusi lastele:

22. märtsil kell 15.00 - meisterdame koos Villu Baumanniga nahast käevõrusid
24. märtsil kell 15.00 - loeme trollijutte ja teeme näpunukke
26. märtsil kell 15.00 – paneme oma teadmised proovile filmiõhtul

Tule raamatukokku, meil on igapäev vahva!

www.lib.haapsalu.ee

Koolituse teemaks on põhikursuse DigiTiiger e-õppekeskkonna vahetus, räägitakse ajajuhtimisest. Vaadatakse üle käesoleva aasta algusest koolitusse lisandunud kaks uut lisakursust: „Interaktiivne tahvel klassiõpetajatele“ ja „KooliMill – õppematerjalide koostamine veebipõhiste vahenditega“. Koolitajad tutvuvad ka renoveeritud Pärnu Ülejõe Gümnaasiumiga.

Kaidi Kenkmann, Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 11. märtsil 2010

Sel aastal tähistab Kevadpäev kodaniku- ja põhiõigusi kui osa Euroopa kultuurilisest ja sotsiaalsest olemusest. Kevadpäev edendab ka solidaarsust ja sotsiaalset kaasatust koolides – sellega aidatakse ellu viia vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse Euroopa aasta eesmärke.

Kevadpäeva portaal on dünaamiline platvorm, kus õpetajad saavad ideid jagada, portaalis leiab uudset õppematerjali, mis aitab muuta Euroopa käegakatsutavaks reaalsuseks. Portaal edendab ka näost-näkku debatte õpilaste ja erikülaliste vahel, kes soovivad “tagasi kooli” minna. Broneerimissüsteem aitab külaskäike korraldada, nii et õpilased saavad jagada oma arvamusi Euroopa kohta.

Kevadpäeva korraldab European Schoolnet Euroopa Komisjoni nimel. Eestis koordineerib Kevadpäeva Tiigrihüppe Sihtasutus koostöös Euroopa Komisjoni Eesti esindusega. Ootame õpilasi ja õpetajaid osa võtma kahest konkursist. Esimene konkurss „Mis teeb inimese rikkaks?" on mõeldud põhikooliõpilastele, teisest konkursist „Mida saaksime teha oma kogukonna elu parandamiseks?” on oodatud osa võtma gümnaasiumiõpilased. Osalemiseks tuleb õpetajatel kool registreerida projekti portaalis.   

Oleme loonud kevadpäeva õpetajate kogukonna, mille eesmärk on olla värskeima info vahendaja ja kokku koguda kevadpäeva-õpetajad kogemuste jagamiseks. Ootame liituma! (liituda saab Koolielus registreerunud kasutaja).   

Lisainfo:
Maidu Varik, projekti pedagoogiline nõustaja, Kuressaare Gümnaasium, maidu@oesel.edu.ee  
Kristi Kasper-Semidor, projekti riiklik esindaja, Tiigrihüppe Sihtasutus, kristi@tiigrihype.ee 
Kadri Kull, koostööprojektide koordinaator, Euroopa Komisjoni Eesti esindus, kadri.kull@ec.europa.eu 

Töötuba toimub projekti 1000 nukku raames. Vaata ka: http://www.linnamuuseum.ee/lastemuuseum/index.php?&id=497

Osalemine muuseumipiletiga, millele lisandub materjalitasu 15.-

Tallinna Linnamuuseumi Lastemuuseumis on avatud näitus „Moonika Kalamajast. Eduard Viiralti modelli lapsepõlve lood“. Infot Moonika kohta on vähe, kuid temast ja eelkõige tema lapseeast kõnelevad tema esemed, mida ta nii hoolikalt hoidis. Karbile, millesse ta oma mänguasjad hoiule pani, kirjutas ta peale „Vanad väiksed nukud kaugest lapsepõlvest, sama vanad kui ma ise“ ja „Palun ärge visake meid prügikasti. Meie olime väikse Moonika armsad mänguasjad. Põletage meid ära, kui võimalik“.
1942. aastal valminud metsotintotehnikas tööd „Monika“ peetakse E. Viiralti üheks parimaks.

Tartu Mänguasjamuuseumis hoiul olevate esemete põhjal kureerisid näituse Risto Paju, Maris Rosenthal, kujundustööd teostas Kaili-Lotta Juhkam.

Näitus jääb avatuks 30. maini.

Avatud ka püsiekspositsioon „Need vanad armsad mänguasjad“.

Täpsem info näituste ning erinevate muuseumitundide ja haridusprogrammide kohta www.linnamuuseum.ee/lastemuuseum

Lastemuuseum asub Tallinnas Kalamajas, Kotzebue tn. 16 ning on avatud K-P 10.30-18.00*.
*Kassa suletakse pool tundi varem

Olete lahkesti oodatud kogu perega!

Tallinna Lastemuuseum
Lisatud 10. märtsil 2010

Martin Kilp pälvis lisaks esikohale ka parima uurimustöö eriauhinna. Olümpiaadil anti välja veel kaks esimese järgu preemiat. Teise koha vääriliseks tunnistati Tallinna Inglise Kolledži 12. klassi õpilase Katheriin Liibert uurimistöö „The Impact of 2004 Indian Ocean Tsunami on Sri Lanka and Aceh, Indonesia“.

Kolmanda koha sai Tallinna Inglise Kolledži 12. klassi õpilase Priit Tohver uurimusega „The Influence of Blaxpolitation on Cultural Unity in America“. Tohver pälvis ka olümpiaadi diskussioonipreemia.

Olümpiaadi esikolmik sai lisaks muudele auhindadele ka 3000 krooni suurused preemiad kirjastuselt Avita.

Olümpiaadi teemaks oli sellel aastal „Kas kriisid lahutavad või ühendavad kultuure ja inimesi“. Olümpiaad toimus kahes voorus. Esimesse vooru laekunud rekordarvu uurimustööde hulgast valis žürii lõppvooru 15 parimat. Lõppvoorus pidid finalistid oma uurimusi žürii, kaasvõistlejate ning külaliste ees kaitsma.

Inglise keele olümpiaadi koduleht: http://www.teaduskool.ut.ee/iko

Tartu Ülikool
Lisatud 10. märtsil 2010

Eelnõu koostamine on sotsiaalministeeriumis äsja tööd alustanud laste ja perede osakonna esimene suurem töö. Üks eelnõuga tegelejatest, ministeeriumi laste õiguste ja teenuste juht Anniki Tikerpuu märkis, et laste kehalise karistamise keelustamine süsteemis olulisi muutusi ei too, sest lastevastane vägivald on meil ka juba praegu keelatud ja karistused karistusseadustikus ette nähtud.

"Keelustamise eesmärk ei seisne selles, et vanemaid karistada, vaid selles, et edendada positiivset lastekasvatust," ütles Tikerpuu. "Ka praegu on igal kodanikul kohustus teatada abi vajavast lapsest."

Mingeid erilisi karistusi lapse kallal vägivallatsemise eest karistusseadustikku ei tule. See näeb ka praegu ette karistuse iga inimese, nii lapse kui täiskasvanu, tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest.

Sotsiaalministeeriumi uuele osakonnale on lastekaitseseaduse muutmisel parimaks eeskujuks Rootsi, kus alustati laste kehalise karistamise järkjärgulise keelamisega koolides juba 1927. aastal. Pea 70 aastat hiljem oli jõutud niikaugele, et veel vaid 11 protsenti rootslastest pooldas väga kerget kehalist karistamist.

"Meil on olemas kõik eeldused loota, et meil läheb hoiakute kujunemine kiiremini kui Rootsis," ütles Tikerpuu. "Suur osa meie inimestest siiski leiab, et lapse kehaline karistamine ei ole aktsepteeritud kasvatusviis."

Ometi peab ministeerium laste kodust füüsilist karistamist nii oluliseks probleemiks, et seda lastekaitseseaduses eraldi mainida. "Tehtud uuringud viitavad, et kehaline karistamine on probleem, sest endiselt arvavad veel väga paljud inimesed, et see peaks olema lubatud," lisas Tikerpuu.

Näiteks sotsiaalministeeriumi tellimusel 2006. aastal tehtud Eesti elanikkonna väärtushinnangute uuringust selgus, et lapse kehaline karistamine on tegelikkuses kujunenud normiks ja igapäevaseks kasvatusmeetodiks.

Teatud olukordades pidas kehalist karistamist õigustatud kasvatusmeetodiks suuremal või vähemal määral kokku 38 protsenti eestimaalastest. Veel avaldamata 2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringust selgus aga, et lapse kehaline karistamine on lubatud ligi poolte Eesti elanike arvates.

Tikerpuu kinnitas, et kõige tähtsam on vanematele õpetada, et last tuleb kohelda inimväärselt ega tohi teha talle seda, mida ei tahaks endale. Ministeerium pakub näiteks välja, et Eestis võiks Rootsi eeskujul sünnitusmajades igale sündinud lapse vanemale hakata jagama teabematerjali, mis käsitleks laste kehalise karistamise ja üldse füüsilise väärkohtlemise kahjulikkust.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on lapse löömine ka praegu keelatud ning retoorika, et nüüd hakkame seda keelama, paistab esmapilgul kummalisena.

"Me ei tohiks hakata asju nägema niimoodi, et kõik, mis on keelatud, on keelatud ainult siis, kui see on seadusega keelatud," lausus Lukas Postimehele. "Traditsiooniline ühiskondlik kokkulepe peaks olema ka veel elujõuline, sest muidu peame hakkama kõike seadusesse kirjutama, kaasa arvatud seda, et laps ei tohi lüüa oma ema või isa."

Allikas: BNS, Postimees 10. märts 2010

Läbirääkimiste eesmärk on luua riigigümnaasium seniste Viljandi linna üldhariduskoolide gümnaasiumiklasside ühendamisega üheks kooliks, milles on kõik kvalifikatsiooninõuetele vastavad õpetajad, vähemalt neli õppesuunda ning piisav arv valikkursusi, mis annab õpilastele suurema võimaluse kujundada endale individuaalne õppekava.

Läbirääkimiste tulemusena valmiv tegevuskava tuleb esitada Viljandi linnavolikogu aprillikuu istungile.

Lukase hinnangul on väga tähelepanuväärne, et üks maakonnakeskus läheneb nii vastutustundlikult kogu piirkonna tasakaalustatud hariduselu arendamisse. "Puhta gümnaasiumi loomine Viljandis on eelduseks, et jääksid alles maakonna põhikoolid ja ehk ka mõni piirkondlik gümnaasium. Viljandi linna huvi saada uut õppekava rakendades üheks Eesti silmapaistvamaks hariduskeskuseks väärib igati tunnustamist," ütles Lukas.

Viljandi linnapea Kalle Jentsi sõnul on peamine eesmärk luua paljudele valikutele tuginev ja uue õppekava sisu arvestav jätkusuutlik gümnaasium, mis oleks tugev nii sisult kui vormilt. "Sellised muudatused nõuavad lisaks sisu muutustele ka olulisi investeeringuid, mida aga on praeguses majanduslikus olukorras omavalitsustel raske ehk pea võimatu teha. Seetõttu olemegi võtnud vastu haridusministri pakkumise teha koostööd parima eesmärgi saavutamise nimel. Näeme eelkõige siin haridusministeeriumi tuge investeeringute osas, aga samuti parimate haridusspetsialistide abi uue kooli sisuga täitmisel," ütles Jents.

Lukase sõnul peab riik läbirääkimisi ühiseks tegevuseks koolivõrgu korrastamisel ka paljude teiste omavalitsuste või omavalitsuste gruppidega. "Võimalusel ja vajadusel osutab riik ka rahalist ning juriidilist abi," kinnitas Lukas.

Allikas: BNS Lisatud 10. märtsil 2010

Kultuuriminister Laine Jänese sõnul saab sellest keskusest kindlasti laste lemmikpaik ja köidab ka kõiki teisi nukukunsti austajaid, sest kaasaegne ja ainulaadne muuseumikeskkond pakub külastajale rohkelt vaatamis- ja kaasaelamisrõõmu," ütles minister Jänes.

Nukukunsti keskuse ja muuseumi kogumaksumus on pea 59 miljonit, mille valmimist toetati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist, mida rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond, toetas ka Muuseumiehituse Sihtasutus ning kultuuriministeerium eraldas ligi kaheksa miljonit krooni.

Lisainfo: http://www.nukuteater.ee/est/museum

Kultuuriministeerium
Lisatud 10. märtsil 2010

Ausmees märkis ministeeriumile saadetud kirjas, et Eesti Mereakadeemia haldusesse kuuluva merekooli kutseõppekavadel õppivad õpilased kuuluvad enamuses vanuserühma, kellele rakendub tubakaseaduse paragrahv 27. Kõnealune seadusesäte ütleb, et alla 18-aastastel on suitsetamine keelatud.

Direktor märkis, et tubakaseaduses on loetletud kõikvõimalikud õppe- ja lasteasutused, milles on suitsetamine keelatud, kuid rakenduskõrgkool selles loetelus puudub.

"Reaalsus on, et merekadeemias kui rakenduskõrgkoolis on tubakaseaduse täitmise nõudmine kutseõppes õppivatelt õpilastelt võimatu. Palun Teiepoolseid ettepanekuid nimetatud olukorra lahendamiseks," kirjutas Ausmees.

Direktor saatis kirja ärakirja ka riigikogu kultuurikomisjonile.

Allikas: BNS Lisatud 10. märtsil 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 9. märtsil 2010