Õppenõustamiskeskus on ka Tallinna linnas. Kokku töötab 16  piirkondlikku keskust, neist valdav enamus on tööd alustanud esmakordselt.  Iga piirkonna nõustamiskeskus on omanäoline ning töö kohandatakse asukoha vajadusi silmas pidades.  Sellise  tugikeskuse ülesanne on   toetada laste arenguliste ja hariduslike erivajaduste varajast märkamist ning laste  individuaalset arengut. Lisaks tegelevad nägemis-, kuulmis- ja raske kõnepuudega õpilaste, nende  vanemate ja õpetajate nõustamisega üle Eesti kaks erivajadustega laste kooli -Tartu Emajõe Kool ja Tartu Hiie Kool.

Õppenõustamiskeskuste tegevust toetab ESFi programm „Õppenõustamissüsteemi arendamine“. Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse poolt  ellu viidav  programm  käivitus 2008. aasta teisel poolel. Selle eesmärk on nõustamissüsteemi korrastamine, mis omakorda aitab ennetada koolist väljalangevust ning tõstab noorte edasist toimetulekut ja konkurentsivõimet. Pedagoogilis-psühholoogiline nõustamisteenus peab olema kättesaadav kõikjal Eestis.

Koostöös Vikerraadioga on märtsikuus „Huvitaja“ saates  eetris õppenõustamisteenust tutvustavad saatelõigud, kus sõna saavad õppenõustamiskeskuste spetsialistid, lapsevanemad, õpetajad.   Õppenõustamine ei tähenda üksnes õpiraskustes või käitumishäiretega lapse abistamist; nõu ja toetust võivad vajada näiteks ka väga andekad lapsed ja nende vanemad-õpetajad. Nii ühel kui teisel juhul on tähtis varajane märkamine ning julgus vajadusel nõu ja abi küsida.

Õppenõustamiskeskuste kontaktid: http://www.ekk.edu.ee/programmid/programm-oppenoustamise-susteemi-arendamine/oppenoustamiskeskuste-kontaktid

Infot programmi kohta: http://www.ekk.edu.ee/programmid/programm-oppenoustamise-susteemi-arendamine

Lisainfo: Riina Otti, programmijuht, tel 7350 715, riina.otti@ekk.edu.ee

Pressiteate koostas: Madli Leikop, infojuht, tel 7350 535, 52 91 802, madli.leikop@ekk.edu.ee

Suurkogu poolt vastu võetud resolutsioon toetub selle aasta veebruaris Tallinnas, Tartus, Narvas, Sillamäel ja Jõhvis toimunud õpilasfoorumitele, kus koguti õpilaste arvamusi ja hinnanguid 2007.
aastal alanud ülemineku kohta eestikeelsele õppele gümnaasiumiastmes ning muukeelse hariduse kvaliteedi kohta üldisemalt. Foorumitest võttis osa üle 100 vene koolide õpilasesinduste aktivisti.

"Õpilased tõid esile, et osalist eestikeelset õpet rakendatakse täna nii lasteaedades kui gümnaasiumides, kuid põhikool jääb sellest protsessist põhjendamatult kõrvale," märkis Õpilasesinduste Assamblee peasekretär Sergei Metlev. "Parimad võimalused gümnaasiumi õppekavaga
toime tulla on õpilastel, kes õppisid keelekümblusmetoodika alusel, kuid selle programmiga on liitunud vaid kolmandik muukeelsetest koolidest," lisas ta.

Arvestades venekeelsete õpilaste eesti keele oskuse võrdlemisi madalat taset ja senist kogemust, tuleks õppeaineid eesti keeles õpetades kindlasti rohkem kasutada alternatiivseid kaasamis- ja
õpetamisvorme ning mitte piirduda traditsiooniliste meetoditega. Selleks sobivad rohkem praktilise kallakuga ained, kus on vähem tähelepanu teoorial, seisab Õpilasesinduste Assamblee resolutsioonis,
mis anti suurkogul üle haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele.

Õpilaste esindajad paluvad riigilt toetust ka õpetajatele ja koolijuhtidele, kes soovivad eesti keelt õppida. Selleks on riigile ettepanek rahastada vahetusprojekte teiste piirkondadega, mis võimaldataks pedagoogidel arendada ja praktiseerida oma keeleoskusi. Lisaks kutsuvad õpilased riiki laiemalt kasutama õpetajate mentorite ja konsultantide süsteemi ning maksma lisatasu neile õpetajatele, kes õpetavad muukeelsetes koolides eesti keeles, eriti Ida-Virumaal.

Resolutsioonis rõhutatakse, et rahvusliku identiteedi säilitamine on tähtsaks tingimuseks avatud ja vaba ühiskonna arendamisel. Õppekvaliteet muukeelses koolis ei tohi olla madalam, kui riigi keskmised näitajad, ning muukeelse kooli vilistlased peavad omama võrdseid võimalusi üldisel haridusturul.

Õpilaste väljalangemine muukeelsetest koolidest madala õppekvaliteedi tõttu on Sergei Metlevi sõnul ohtlik signaal: "Me peame kindlasti reformima süsteemi, et päästa seda osa, mis on seni toiminud hästi.  Eestis ei tohi olla kahe erineva keelega eraldiseisvat haridussüsteemi, millele viitab ka eile avaldatud Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastase komisjoni raport. Me vajame
vähemusrahvuste kooli, mis oleks loomulik osa ühtsest Eesti haridussüsteemist. Praegu on tagumine aeg selles suunas liikuma  hakata," lausus Metlev.

Õpilasesinduste Assamblee suurkogu valis ametisse uue esinduskogu koosseisu, mis juhib organisatsiooni tegevust järgmise aasta  jooksul. Abiturient Sergei Metlev jätkab peasekretäri ametis kuni esimese esinduskogu istungini, kus valitakse assamblee uus juht.

Õpilasesinduste Assamblee on avatud koostöövorm, mis on loodud õpilaste õiguste kaitseks ning kooli haridus- ja noorsoopoliitika mõjutamiseks.

Assamblee koosseisu kuulub 58 vene õppekeelega gümnaasiumiastmega kooli.

http://assamblee.or.ee/

Konkursi selle aasta teema on "MÄNG". Tööde esitamise tähtaeg on 20. aprill 2010. Lubatud on kõik tehnikad ja kõik formaadid (sh netikunst, foto, maal, skulptuur, video, joonistus, animafilm jne).

Kutsume noori üles lõpetama pooleliolevaid meistriteoseid või asuma uute kallale. Osaleja võib esitada ühe või mitu tööd.

Digitaalselt vormistatud tööd saata e-posti: kunstikool@art.tartu.ee
Märksõnaks: noortekonkurss
Postiga saadetavad tööd saata aadressile: Tähe 38b, 50103  Tartu, Tartu
kunstikooli noortekonkurss.
Töid võib ka ise kohale tuua kooli raamatukokku, kell 10 - 16, aadressil
Tähe 38b Tartu.
Tööle lisada oma nimi, telefon ja e-posti aadress.
Võitja kuulutatakse välja kooli kodulehel 3. mail 2010. Töid üldjuhul ei tagastata.

Lisainfo:
www.art.tartu.ee/kunstikool
kunstikool@art.tartu.ee

Konverentsil käsitletakse põhiliselt Euroopa ja Venemaa ruumiarenguid ning territoriaalhalduslikke reforme. „Viimased aastakümned on eriti just Ida-Euroopas toonud kaasa suure ruumilise arengu muutuse,“ ütles konverentsi peakorraldaja, Tartu Ülikooli geograafia osakonna teadur Garri Raagmaa. „Enamus riike on viinud läbi ka territoriaalseid haldusreforme.“
 
Peateema kõrval arutletakse  ka rännet, ettevõtlus arengut ja innovatsiooni, riiklikke ruumi- ja arengupoliitikaid, planeerimist jm. Konverentsil on ettekandeid ja ettekandjaid Belgiast, Eestist, Hollandist, Itaaliast, Lätist, Leedust, Norrast, Rootsist, Saksast, Slovakkiast, Soomest, Tšehhiast, Venest ja Ühendkuningriigist. Osalejad on kokku üle 100.

Kolmapäev, 3. märts on mälestuspäev, kus lõunast algab sessioon teemal „Salme Nõmmiku pärand ja kaasaeg“, mida juhatavad Nõmmiku õpilane Hardo Aasmäe ja akadeemik Anto Raukas. Samuti avatakse geograafia osakonnas Nõmmiku mälestustahvel ja tööde näitus.

Neljapäeval 4. märtsil viiakse läbi plenaaristungid „Euroopa ruumiline areng“, „Sotsiaalmajanduslikud ruumsüsteemid ja haldusreformid“ ning „Ida-Euroopa ruumiarengu ja halduse eripärad“. Päeva lõpetab paneeldiskusioon teemal „Teaduspõhise poliitika võimalikkusest territooriumi ja halduse ümberkorraldamisel“, milles osalevad ka Alla Mahrova Moskva Riiklikust ülikoolist, Tartu abilinnapea Karin Jaanson, EASi juhatuse esimees Ülari Alamets, TTÜ professor Sulev Mäeltsemees ja professor Louis Albrechts Leuven’i Ülikoolist.

Reedel, 5. märtsil, peavad teadlastega koos praktikutega sessioone ja seminare teemadel „Ruumi tuleviku planeerimine“, „Haldusuuenduse kogemus ja soovitused“, „Planeerimise kogemus ja nõukogude pärandi mõju“ ning „Muutused ruumi- ja halduspoliitikas“.

Professor Salme Nõmmik oli Nõukogude perioodi väljapaistev teadlane. Tulenevalt majandgeograafia poliitilisest tundlikkusest olid sidemed muu maailma teadlaskonnaga piiratud, kuid seda enam respekteeriti Tartu „koolkonna“ majandusgeograafide töid endises Nõukogude Liidus. Olulised ja innovaatilised oli tolleaegse geograafia kateedri rakendusuuringud, kus töötati välja soovitusi ettevõtete teadmispõhiseks ning optimaalseks paigutuseks ja haldussüsteemi uuendusteks.

Konverentsi täpsem kava: http://www.geo.ut.ee/nommik/ajakava.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ja Eesti Vabariigi säästva arengu alastest alusdokumentidest lähtuvad ühiste kavatsuste protokollid kirjutati alla 26. veebruaril k.a. Osapooltena kinnitasid oma head tahet allkirjaga Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon, Tallinna Ülikool, Harju Maavalitsus, Maardu linn, Rae vald, Raasiku vald, Kuusalu vald, Viimsi vald, MTÜ Ökokratt, OÜ Eesti Geoloogiakeskus ja MTÜ Koolitamis- ja Nõustamiskeskus Hared.

"Sellega oleme möödunud ühest oluliset teetähisest. On hea meel, et meie ideega on kaasa tuldud ja 3 aastat kestnud paljude inimeste ideede genereerimise, nende tutvustamise- ja vahendite
otsimisprotsess hakkab vilja kandma." ütles projekti juht, SA Rebala Fond juhataja Mart Johanson.

Tema sõnul on Rebala riiklik muinsuskaitseala on üks perspektiivsemaid piirkondi Eestis. "Muistse Rävala maakonna süda on suurepärane ala keskkonnahariduse valdkonna komplekseks ja
süsteemseks arendamiseks ning suurimale sihtrühmale parima kättesaadavusega regulaarse ja süsteemse õppetegevuse korraldamiseks. Piirneb ju Jõelähtme vald Eesti suurima tõmbekeskuse, Tallinna linnaga, asub suurima elanikearvuga maakonna keskel ning otse üle
mere, 80 km põhjas on Helsingi."

Haridusminister Tõnis Lukas: "Siin on kordumatud eeldused heal tasemel ja laiahaardelise haridus-, seire- ja teadustöö korraldamiseks. Asukoha tõttu võib Rebala riiklik muinsuskaitseala edukalt pretendeerida ka Läänemere regionaalseks keskkonnaharidus- ja teaduskeskuseks. Eriti lastel on neis paigus arendav mõtestada nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku."

"Mul on suured lootused Rebala Õpimaa osas, sest lisaks loodusharidusele on see paikkond oluline ka kultuuripärandi poolest. Rebalas näeme keskkonna all mitte üksnes ainult looduslikku
keskkonda, vaid ka seda, milles on osalenud inimesed ning mõlemad on üksteist vastastikku mõjutanud, mis teeb selle paiga veelgi köitvamaks," märkis kultuuriminister Laine Jänes.

Säästva arengu haridus-, teadus- ja teabekeskust "Rebala Õpimaa" hakati Rebala riikliku muinsuskaitseala baasil looma 2007 aastal. Tulevikus on plaanis haarata "Rebala Õpimaa" projekti kogu Rebala muinasmaakond, mis hõlmas oma hiilgeaegadel tervet tänast Harjumaad.

Orhideed on end osavasti sobitanud kasvuhoone teiste taimede sekka, integreerudes uude ühiskonda, kuid säilitades seejuures ainuomase elegantsi. Eksponeeritud on nii loodusest pärit liigid kui ka
inimeste aretustööna ilmavalgust näinud sordid.

Palmimaja on külastajatele avatud kella 11-16.

Tartu linnavalitsuse tervishoiuosakonna juhataja Sirje Kree selgitas, et linn eraldas kokku 54 000 krooni, et noored tasuta aidsiennetusest rääkivat filmi vaadata saaksid.

"Ühel seansil saab osaleda kokku 15 inimest ning hiljem saab iga osaleja kaasa ka vastava voldiku ning kondoomi," lisas Kree.

Tartu koolidele on juba saadetud täpsemad juhised, kuidas õpilastele sobiv kinoaeg broneerida.

Kümneminutiline Eesti esimene 4D animatsioon "Ärka üles!" näitab piltlikult tervet HIV elutsüklit kuni aidsi väljakujunemiseni. Film on Tartu kõrgema kunstikooli meediatudengite diplomitöö.

Allikas: BNS

Liidu juhatuse esimees Sven Rondik märkis pöördumises, et kuigi riigi majanduslikust olukorrast sõltuvalt ei ole võimalik õpetajate töötasu 2011. aastal oluliselt tõsta, otsustas liidu volikogu ikkagi esitada ettepanekud töötasu alammäära muutmiseks. "Ootame, et leitakse võimalusi pedagoogide töötasu alammäärade tõstmiseks 2011. aastal, vähendades sellega vahet vabariigi keskmise palgaga," ütles ta.

Haridustöötajate liidu ettepaneku kohaselt võiks noorempedagoogi töötasu alammäär tõusta 2011. aastal seniselt 9516 kroonilt 10.500, pedagoogil 10.077 kroonilt 11.100, vanempedagoogil 11.517 kroonilt 12.700 ja pedagoog-metoodikul 13.908 kroonilt 15.300 kroonini.

Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja ütles , et haridustöötajatega alustatakse järgmise aasta palgakõnelusi aprillis-mais.

Allikas: BNS

 Uuringu sihtrühm on õpilased, kes on lõpetamas kohustuslikku haridust ning on seega üldjuhul 15-16-aastased. Eestis on uuritavateks keelteks inglise keel (valimi suurus 974 õpilast)  ja saksa keel (valimi suurus 883 õpilast). Testitakse kolme osaoskust: kuulamine, lugemine, kirjutamine. Keeleoskusuuringu alusdokument on Euroopa Keeleõppe Raamdokument (http://www.hm.ee/index.php?044980).

Uuringu käigus kogutakse infot ka võõrkeelte õppimise tausta kohta. Taustaküsimustikke on kolm: valimisse kuuluvatele õpilastele, nende võõrkeelte õpetajatele ja kooli direktorile.

 Kõik testid ning vajalike andmete kogumine viiakse läbi Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud protseduurireeglite ja standardite järgi. Kõikidel valimisse kuuluvatel koolidel on olnud eelnevalt võimalus tutvuda testimisel kasutatavate ülesandetüüpidega uuringu kodulehel olevate materjalide abil.

2002. aastal kutsus Euroopa Ülemkogu tegevustele, mis parandaksid noorte põhioskusi eelkõige vähemalt kahe võõrkeele õpetamise kaudu ning  tegi ettepaneku luua  keeleoskuse näitaja ehk indikaator. Indikaatori ülesanne on mõõta  võõrkeeleoskust  Euroopa keeleõppe raamdokumendis esitatud kuuel (A1, A2, B1, B2, C1, C2) keeleoskustasemel. Euroopa keeleoskusindikaatorist peab saama liikmesriikide keeleõppepoliitika arendamise põhivahend.

Euroopa Komisjoni 2007. a algatatud üleeuroopaline õpilaste keeleoskuse uuring SurveyLang on esimene selles vallas. Uuringu  käigus (2009–2011) kogutakse üle Euroopa usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid õpilaste võõrkeeleoskuse kohta ning mõõdetakse üldist võõrkeeleoskust kõigis 18-s osalevas liikmesriigis. Sellised andmed, mis iseloomustaksid võõrkeeleoskust Euroopa keeleõppe raamdokumendis kirjeldatud kuuetasemelisel skaalal, seni puuduvad.

Euroopa Komisjoni ettepanekul mõõdetakse esimeses uuringus keeleoskust viies võõrkeeles, mida Euroopa Liidus kõige enam õpetatakse: inglise, prantsuse, saksa, hispaania ja itaalia keeles.

SurveyLangi põhitest toimub 2011. aasta märtsis ning tulemused avalikustatakse 2012. aasta märtsis. Uuringus osalemine annab  ülevaate Eesti põhikooli lõpetajate inglise ja saksa keele oskusest ning võimaldab võrrelda õpilaste võõrkeeleoskust rahvusvaheliselt.

Lisainfo:
Madli Leikop, eksamikeskuse infojuht
tel 7350 535, 52 91 802
madli.leikop@ekk.edu.ee
www.ekk.edu.ee

Klassiõpetajate kogukond koos Koolielu portaaliga kuulutab välja taliolümpiateemalise veebipõhise viktoriini algklasside õpilastele ajavahemikul  01.03. - 15.03.2010. 
Tulemused 29.03.2010. Parimatele auhinnad! Ootame aktiivset osavõttu!
Viktoriini saab lahendada järgmisel aadressil.
Peale vastuste sisestamist tuleb kindlasti vajutada SUBMIT(saada) nuppu!