Näitusel osalevad kõikide MLLM kunsti-, käsitöö-, skulptuuri-, disaini- ja loovusringide õpilased.

Õpilaste käsitööd, joonistused, maalid, vaibad, lilleseaded , skulptuurid räägivad midagi neist endist... ehk panevad meidgi arutlema, mõtlema, ilu leidma ja ilu otsima ning  rõõmu tundma ka pisiasjadest.

MLLM – s saavad lapsed kunsti õppida ja harrastada. Eduelamuse saavutamiseks toetame õpilase usku endasse, toetame avatust, positiivsust, hoolivust ja loovust.

 Näituse avamine 4.märtsil kell 16.30

Laste Kunstigalerii avatud T.- L. 10.00 – 18.00

Kirjanik Eduard Vilde elas oma elust ligi 20 aastat võõrsil. New York, Kopenhaagen, Pariis, Berliin, Budapest, Konstantinoopol on vaid osad linnad, kus ta lühemat või pikemat aega peatus. Pea kõikjalt on Vilde kirjutanud reisikirju, saatnud ajakirjandusse korrespondentsi.
Reisid on avaldanud palju mõju Vilde loomingule ja elukäigule. Reisikiri ütleb kirjutaja kohta sageli mitu korda enam kui reisi enda  kohta. "Kirjanik kohvriga" ongi näitus Vilde reisidest ja reisikirjadest. Läbi 7 suurlinna avaneb 20. sajandi alguse eesti tuntuma ja armastatuma kirjaniku maailm. Ühest küljest maailm, kust ta pärines ja teisest küljest maailm, kuhu ta reisis.

See on Vilde eurooplaseks kujunemise lugu.

Reisiteemaliselt näituselt ei puudu ka valik tolleaegseid reisikohvreid. Imposantsemad neist Vildele endale kuulunud. Mida siis võeti sel ajal reisile kaasa? Ühte kohvrisse, mille pakkimine pooleli
jäänud, saab ka külastaja sisse piiluda. Samuti saab näha mitmeid teisi originaalesemeid: välispasse, turismigiide, võõrsilt saadetud postkaarte jne.

Näituse üks osa on pühendatud ka laiemas mõttes eesti reisikirjanikele ja siinsele vähe uuritud reisikirjanduse ajaloole. Tõeline reisikirjade buum saabus Eesti kirjandusse alles 60ndatel. Ka
tänapäeval, kui reisimisvõimalused on avarad, on reisikirjandus väga populaarne.

Näitus kõnetab igihaljast klassikut uue nurga alt ja avab vaatajale laiema pildi ühe kirjaniku elust.

Näitusele on kaasa aidanud mitmed saatkonnad Eestis; Taani, Türgi ja Ungari muuseumid ning Eesti muuseumid.

Rahaliselt on toetanud Hasartmängumaksunõukogu. Atraktiivseks on näituse kujundanud Margot Sakson ja Autoreklaam

Näitus jääb avatuks 29. maini 2010

Katsed toimuvad 22. märstil 2010.a. algusega kell 10.00 kolmes koolis korraga. Koolide kogemused ja õpilaste positiivne tagasiside ühiskatsete kohta on andnud koolidele veendumuse ühiskatsete
õigustatuses: sama testiga saab õpilane kandideerida korraga kolme Tallinna kesklinna kooli, määrates ise oma koolivaliku eelistuse.

Ühiskatsed hoiavad kokku õpilaste aega, energiat ja vähendavad emotsionaalset pinget. Katsetele registreerumiseks ja tulemuste teadasaamiseks on loodud ühiskatsete infosüsteem, mis on avatud
alates 1. märtsist 2010. Täpsem informatsioon asub koolide kodulehekülgedel
http://www.gag.ee/
http://www.tik.edu.ee/
http://www.real.edu.ee/

Eesmärgiga tagada kõigile Tallinna lastele õppekoht on Tallinna koolidele määratud asumipõhine teeninduspiirkond. Üldjuhul teenindab ühte asumit mitu kooli, mille hulgast on lapsevanemal võimalik oma lapsele valida kõige sobivam. Kui lapsevanem/õpilane soovib valida mõne teise piirkonna kooli, pääseb sinna siis, kui seal on vabu kohti.

Kooli valimisel tulevad kindlasti kasuks mitmekesised eelteadmised. Info huvitegevuse võimalustest, traditsioonidest, õpetajaskonnast jne on avaldatud nii koolide kodulehtedel, voldikutes kui ka mujal, samuti on abiks vestlused õpetajate, õpilaste ja tuttavatega.

Vanemad ei tohiks liigselt tähtsustada gümnaasiumi lõputulemusi ja kõrgkoolidesse pääsemist kauges tulevikus. Palju tähtsam on esialgu lapse õpihuvi ergutamine ja säilimine, mida toetab õppetöö jõu- ja huvikohasus. Õpilase huvid ja eelistused võivad aastate jooksul muutuda, kuid oluline on, et tema õpisoov säiliks.

Tallinna koolivõrku on mitmel aastal korrastatud, mõned koolid on tegevuse lõpetanud ning osadest gümnaasiumidest on saanud põhikoolid. Põhikoolide osatähtsus Tallinnas kasvab lähiaastatel veel, sest gümnaasiumiealisi õpilasi on järgnevatel aastatel järjest vähem. See aga ei ole takistuseks gümnaasiumihariduse omandamisel, sest põhikoolis õppimine annab gümnaasiumisse astumiseks head eeldused ning kõikidel sisseastujail päritolukoolist olenemata on kandideerimisel võrdsed võimalused ja õigused.

Juba teist aastat saab kooli astumiseks esitada taotlusi eKooli vahendusel. Kui eelmisel aastal seda võimalust veel testiti, siis käesoleval kevadel on see peamiseks kanaliks avalduste kooli saabumisel. Lapsevanem valib oma lapsele sobiva kooli, registreerib end eKooli kasutajaks ja sisestab lapse andmed. Avaldusega tehtavaid edasisi toiminguid saab vanem jooksvalt jälgida. Kooliaasta alguses saab eKoolist iga pere abiline kooliga suhtlemisel.

Kui lapsevanemal on kahtlus, kas tema laps on kooliküps, siis on tuleb tal pöörduda Tallinna laste nõustamiskomisjoni poole, kellel on õigus otsustada koolikohutuse täitmise edasilükkamise üle.

Teavet nii Tallinna koolide, laste nõustamiskomisjoni kui ka eKooli kohta leiab Tallinna Haridusameti kodulehelt www.haridus.ee, taotluste esitamise kohta leiab lisainfot ka eKooli keskkonnast.  Vastuvõtutingimused on avaldatud koolide kodulehekülgedel. Teate edastas: Tallinna haridusamet

Konkursiga soovib Tallinna Haridusamet tunnustada Tallinna haridusasutuste innovaatoreid ning tutvustada uuenduslikke ideid teistele haridusasutustele ja üldsusele ning motiveerida koole ja
lasteaedu viima ellu uuendusi.

Innovaatiline tegu on millegi uue või uuendusliku rakendamine Tallinna haridusasutuses huvipooltele väärtust pakkuvalt. Innovaatiline tegu võib olla näiteks kaasaaegse juhtimis- ja õppemeetodi rakendamine, uue tehnilise lahenduse kasutusele võtmine jne, mis on aidanud muuta haridusasutuse tööd tulemuslikumaks.  Innovatsiooni aluseks on pidev õppimine ja parendamine.

Konkursil võivad osaleda Tallinna üldhariduskoolid, koolieelsed lasteasutused ning huvikoolid, kes on eelneval või käesoleval õppeaastal uuendusi rakendanud.

Kandideerimiseks tuleb esitada vabas vormis taotlus, milles kirjeldatakse innovaatilist tegu. Iga asutus võib kandideerida kuni kolme erineva innovaatilise teoga. Taotlusi võivad esitada nii
asutuse juhtkond ja pedagoogid kui ka õpilased ja lapsevanemad. Taotluste esitamise tähtaeg on 30. aprill 2010.

Võitjad kuulutatakse välja õppeaasta lõpetamise pidulikul vastuvõtul.  Tallinna Haridusamet peab innovaatilisust kui arengu mootorit väga oluliseks, konkurss "Innovaatiline tegu" toimus esimest korda aastal 2007.

Täiendavat infot leiab http://www.haridus.ee/
rubriik haridusasutustele/konkursid/asutustele
http://www.tallinn.ee/haridus/g5430

Teate edastas Tallinna Haridusamet

Matemaatika Funktsioonid - Allar Veelmaa
Muusikaõpetus Tähed muusikas - Tiina Toiger, Anneli Kesksaar
Keemia Elektrooniliste keemiatestide kogumik põhikoolile - Martin Saar
Informaatika Iluoperatsioonid programmiga GIMP - Eve Keerus-Jusupov
Matemaatika Kesknurk ja piirdenurk - Malve Zimmermann

Valiku tegemine oli keeruline ja võrdse tasemega töid oli palju. 

Tiigrihüppe Sihtasutus tänab kõiki õpetajaid, kes konkursile oma tööd saatsid:

Ajalugu Eesti ajalugu-kohandatud õppematerjal - Leili Pukk
Ajalugu Õpikogumik - Galina Višnjakova
Ajalugu Maailm 1920. aastal - Galina Višnjakova
Ajalugu Keskaeg - Galina Višnjakova
Ajalugu Vana-Rooma. Kultuur. Rooma - Galina Višnjakova
Ajalugu Vana-Ida. Egiptus - Galina Višnjakova
Ajalugu Eelajalooline aeg - Galina Višnjakova
Eesti keel Lihtsad lugemistekstid - Katrin Kisand
Füüsika Optika 8. klassile - Enn Parv
Geograafia Jõed - Helle Anijärv
Hariduslikud erivajadused Häälikuõpetus ja kõnearendus - Liis Salum
Informaatika Arvusüsteemid - Anželina Latõševa
Informaatika Exceli funktsioonid - Eve Keerus-Jusupov
Informaatika Tekstitoimeti MS Word 2007 - Lidia Feklistova
Inimeseõpetus Kogumik: Turvalisus. Õnnetusjuhtumite ennetamine ja esmaabi - Eva Palk
Loodusõpetus Inimese ehitus - Marje Loide
Loodusõpetus Inimene - Katrin Kisand
Matemaatika Astmete korrutamine (testid) - Katrin Kalamees
Matemaatika Logaritmiline funktsioon - Olga Anisimova
Matemaatika Nurgad ja sirged - Olga Anisimova
Matemaatika Trigonomeetria - Marina Morozova
Saksa keel eGrammatikbuch - Aimi Jõesalu
Saksa keel eDeutschbuch - Aimi Jõesalu
Saksa keel Veebipõhine saksa keele õpetamise käsiraamat/eTipps-Wiki - Aimi Jõesalu
Töö- ja tehnoloogiaõpetus Klaasitööd - Pärt Kukk
Vene keel Vene keel mängides - Maia Bašarenko
Vene keel Vene keele harjutused 6. klassile - Helgi Lehemets

Tööde hindamisel lähtuti Koolielu kvaliteedinõuetest.

Konkursi "Täna samm, homme teine" järgmine tööde saatmise tähtaeg on 28. märts 2010.

Koolielu
Lisatud 26. veebruaril 2010

Tänavu oodatakse õpilastelt kolme järjestikuse põlvkonna esindajate kogemustele tuginevaid meenutusi koolielust. Kirjatöö annab autoritele võimaluse proovida kätt perekonnapärimuse kogujana ning mõelda selle üle, kui palju ja kuidas on kooliolustik ajas muutunud. Fookuses on isiklikud kooliga seotud lood, mis põhinevad elamustel, hinnangutel ja suhtumistel oludesse, sündmustesse ja inimestesse.

Tööde esitamise tähtaeg on 30. aprill 2010.

Iga vanuserühma esikoha vääriliseks tunnistatud töö autor saab auhinnaks sülearvuti. Teise ja kolmanda koha omanike vahel jagatakse muid väärikaid auhindu. Konkurss lõpeb haridus- ja teadusministri vastuvõtu ning parimate autorite ja nende juhendajate tunnustamisega 21. mail Tartus.

Soovituslikud teemad, tööde esitamise tingimused ja lisainfo on leitav ministeeriumi kodulehel: http://www.hm.ee/index.php?0511463 (õppijale, konkursid).

Oleme tänulikud ka konkursile tähelepanu juhtiva uudise avaldamise eest kooli kodulehel, koolilehes vm.

Signe Opermann, Haridus- ja Teadusministeerium 
Lisatud 26. veebruaril 2010

Kõigil soovijatel palume koolitustel osalemiseks täita taotlusankeet. http://www.eformular.com/eloalle/mersuu2010.html 

Ühest koolist on võimalik osaleda kuni kahel õpetajal. Koolitusele palume kaasa võtta sülearvuti.  Koolitusel osalemine on kõikidele õpetajatele tasuta (koolitus, toitlustus ja majutus). Majutust vajavatele õpetajatele on  ööbimine kahekohalistes tubades.

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 26. veebruaril 2010

Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel kirjutab kommunikatsioonibüroo konsultant Asso Ladva:
„Gümnaasiumiõpilastele annab uus õppekava suuremaid valikuvõimalusi. Kohustuslike kursuste mahtu on vähendatud ning selle arvelt saab noor õppida just teda huvitavaid ainevaldkondi. Muudetud on ka gümnaasiumi lõpetamise korda, 2011. aasta sügisel gümnaasiumiõpinguid alustavatel noortel tuleb lõpetamiseks sooritada kolm riigieksamit – eesti keel, matemaatika ja võõrkeel, kooli õppesuunast lähtuv küpsuseksam ning uurimustöö.

Lähedaste õppeainete paremaks seostamiseks on ained seotud ainevaldkondadesse, mis võimaldab paremini ühiseid taotlusi avada. Samuti on aineti avatud seosed õppekava üldosa, läbivate teemade ja teiste ainevaldkondadega.

Õppekava rakenduse osas jätkub töö aineraamatute ja teiste abimaterjalide koostamisega, teavitamise ja koolitamisega ning õppekirjanduse ja õpikeskkonna uuendamisega. Esimesed tähtajad koolidele on seatud 2011/2012 õppeaastaks, kui uuendatud õppekavale lähevad üle põhikooli 1., 4. , 7. klassid. Õppekava terviklik rakendustähtaeg on seatud 2013/2014 õppeaastaks.“

Seega läheb siis veel vähemalt kolm aastat, enne kui gümnaasiumis rakendub majandusõpe. Kas meil on selleks ajaks vastava eriala õpetajaid? Kas nad peavad olema pedagoogilise haridusega või oleks parem, kui majandust ja sealjuures ettevõtlust tutvustaksid koolinoortele ettevõtluses praktiliselt tegutsejad? Kas õppeprogrammi panna ainult majandusteooriad ja tutvustada riigi eelarve tegemise käiku või oleks olulisem valmistada ette ise toimetulevaid innovaatilisi ja julgeid noori ettevõtjaid, kes saaksid nendele antud teadmistega hakkama iseseisvalt oma äri alustamisega. Veel paljudele küsimustele tuleb leida vastus enne, kui neid väheseid majandusele lubatud valikaine tunde asuda kasumlikult kulutama.

Vaatame nüüd, mida gümnaasiumi õppekavades on majandus- ja ettevõtlusõppe kohta teada. Väljavõte gümnaasiumi riikliku õppekava määruse eelnõu seletuskirjast: 
„Gümnaasiumi majandus- ja ettevõtlusõpe ainekava koosneb kahest kursusest: majandusõpetus ja ettevõtlusõpetus.
Majandus- ja ettevõtlusõpetuse õppimise eesmärk on omandada arusaam ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning vastastikustest seostest nii üksiksiku, ettevõtte, riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Seejuures arendatakse õpilastes ettevõtlikku ning keskkonda väärtustavat ja säästvat eluhoiakut ning probleemide lahendamise ja uurimise oskusi. Õppides nägema keskkonna, inimese ja majanduselu vastastikuseid suhteid, näevad õpilased ka säästva eluviisi vajadust. Õpilased saavad teavet erinevate elukutsete, elukutsetele esitatavate nõuete ja õppimisvõimaluste kohta, õpivad koostama elulookirjeldust ning käituma töövestlustel. Õpitakse analüüsima tööturu nõudmisi ning pakkumisi, nägema ja hindama oma soove ning võimalusi. Elukutsevalikul õpitakse nägema töötaja rolli kõrval ka tööandja (ettevõtja) rolli.

Majandusõpetuse läbimisel omandavad õpilased oskuse otsida, kasutada, analüüsida ja hinnata mitmesuguseid statistilisi materjale ning kasutada infotehnoloogilisi vahendeid. Õppetegevus on probleemipõhine ning õpilase igapäevaeluga ja majanduses toimuvaga seostatud. Majandus- ja ettevõtlusõpetusel on tihe integratsioon teiste õppeainetega, tuginedes matemaatika-, geograafia- ja ajalooteadmistele ning toetades ühiskonna- ja inimeseõpetuse õppimist.“

Õpilase õppe minimaalne maht gümnaasiumis on 96 kursust (a 35 õppetundi), selles sisalduvad:  63 kohustuslikku kursust ja vähemalt 20 valikkursust.

Valikkursuste hulgas võib, aga ei pea olema majandus- ja ettevõtlusõpet, kui konkreetne kool seda vajalikuks ei pea, sest kõiki valikkursusi ei saagi valida, kuna siis muutuksid need juba kõigile kohustuslikeks. Kui aga vaadata statistikat, missuguses kõrgkoolis õpetatakse majandust mitte õppivatele üliõpilastele majandusaineid kõige rohkem, siis on siin eeskujuks Kunstiakadeemia.

Meie loomeinimesed ei ole saamatud ja omaette nokitsevad kunstnikud, vaid hästi toime tulevad ettevõtjad, kes enamasti töötavad FIE-na, so füüsilisest isikust ettevõtjana. Nad tulevad toime nii reklaami, turunduse, statistika kui ka aruannetega, maksavad ise endale palka, oskavad arvutada kulusid ja tulusid, pidada raamatupidamist, koostada aastaaruannet, korraldavad ise oma töö- ja puhkeaega. Paljudes teistes kõrgkoolides ei õpetata kõigile soovijatele majanduse algteadmisi ja nii ongi headel spetsialistidel suur kartus iseendale tööandjaks hakkamise ees. Samas ei pea FIE üksi töötama, ta võib enda alluvusse ka teisi tööle võtta, kui aga tööd jätkub.

Elu näitab, et nii alluvana kui ka ülemusena toimetulekuks on vaja minimaalseid majandusteadmisi igaühele. Teadmisi majanduse toimimisest ja ettevõtlusest on vaja tänapäeval juba gümnaasiumi lõpetajatele – järjest rohkem soovivad noored olla ise enda peremehed, eriti siis, kui on hea äriidee, toetajad, kaasalööjad, koolitajad ning õpetajad.
Seepärast valige julgelt majandusõppe valikkursus juba nüüd, kui see on koolis olemas.

Tiina Kilkson
Koolielu
Lisatud 26. veebruaril 2010

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Lisatud 26. veebruaril 2010