"Seni oli meil info, et Mustamäe gümnaasium ja 37. keskkool on omavahel koolide ühendamises kokku leppinud, kuid eilsel Mustamäe gümnaasiumi hoolekogu koosolekul selgus, et see päris nii siiski ei ole," rääkis Mustamäe linnaosa sotsiaaldemokraadist vanem Lauri Laats teisipäeval BNS-ile.

Laatsi sõnul rääkisid vanemad, et oleksid koolide ühendamisega nõus kui 37. keskkool renoveeritaks, kuid praeguses seisus on vanemate hinnangul sellel koolil halvem maine kui Mustamäe gümnaasiumil ning seetõttu ollakse ühendamise vastu.

"Hoolekogu koosolekul otsustasid vanemad pöörduda juristi poole ja asuda ühendamise vastu võitlema," ütles Laats, kelle sõnul peab ka linnaosavalitsus vanemate seisukohta kuulda võtma. "Tõstatame selle teema kindlasti ka linna tasandil," lubas Laats.

Tallinn on otsustanud paigutada Tallinna Mustamäe gümnaasiumi õpilased Tallinna 37. keskkooli ruumidesse, kuna Akadeemia tee 30 koolimaja jääks 152 lapsele liiga suureks.

Mustamäe gümnaasiumi algklasside kasutusse anti ruumid Akadeemia tee 30 asenduspinnana kolme aasta eest.

Tühjaks jäävasse majja kaalub linn suure kodutute varjupaiga rajamist. Selle plaanile on mustamäelased linnaosavanema sõnul kindlalt vastu. "See plaan ei ole veel kindel ja alles kuu-kahe pärast selgub, kas hoone arhitektuuriliselt üldse sobib kodutute varjupaiga rajamiseks," rääkis Laats, kes kohtus esmaspäeval abilinnapea Merike Martinsoniga, et kodutute varjupaiga teemal nõu pidada. "Mulle lubati, et kaalutakse erinevaid võimalusi."

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula on kinnitanud, et otsusel viia Mustamäe gümnaasium üle 37. keskkooli ei ole midagi ühist kellegi sooviga kasutada tühjaks jäävat maja kodutute tarbeks. "See lahendus leiti koostöös Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametiga alles siis, kui tekkis vajadus leida seni manööverpinnana kasutuses olnud ja nüüd tühjaks jäävale hoonele uus funktsioon," kinnitas Pajula.

Viimase paari aasta jooksul on õpilaste arv Tallinnas tuntavalt vähenenud. Kui 2007/2008. õppeaastal käis Tallinnas koolis 42.207, siis 2008/2009. õppeaastal 40.798 ja 2009/2010. õppeaastal 39.913 õpilast. Seetõttu plaanib linn tänavu 1. septembrist mitmed tühjaks jäänud koolid ühendada.

Allikas: BNS Lisatud 25. veebruaril 2010

Ingliskeelsel võistlusel saavutas esikoha võistkond English Penguins Paikuse Põhikoolist
Teist ja kolmandat kohta jagasid SKV Beavers Sillamäe Vanalinna koolist ja Bush Telly Paikuse Põhikoolist.

Soomekeelsel võistlusel olid edukad Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi õpilased: esikoha saavutas võistkond Älykkäät vaaleaveriköt, teise koha Viron tytöt  ja kolmanda koha võistkond Norsu.

Venekeelsel võistlusel saavutas esimese koha võistkond Tšeburaški Saue Gümnaasiumist, teise koha võistkond MÕ Käina Gümnaasiumist ning kolmanda koha võistkond  2010 Webquest Kohtla-Järve Üldgümnaasiumist.

Saksakeelsel võistlusel saavutas esimese koha Kauksi Põhikooli võistkond Profid  õp Irina Ševtšenko, teise koha Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi võistkond Besserwisserinnen, kolmandat kohta jäid jagama Luunja Keskkooli võistkond Deutschlerner aus Luunja ja Õismäe Humanitaargümnaasiumi võistkond Keine Panik auf Titanik.  

Võistlustööd on koondatud ühisele veebilehele ja nendega saate tutvuda siin.

Tiigrihüppe Sihtasutus tänab kõiki konkursist osavõtnud õpilasi ja nende juhendajaid. Võitjatele saadetakse auhinnad kooli. Teistele osavõtjatele kingituseks Koolielu sümboolikaga meened.
Kõikide õpilaste vahel, kes on õppeaasta jooksul osalenud Koolielu konkurssidel, loositakse välja kolm Wii-mängukonsooli.

Lisatud 25. veebruaril 2010

Võistlus on jätkuks traditsioonile, mis sai alguse 1996. aastal, mil esmakordselt korraldasime laste ja noorte joonistuste võistluse “Atlanta 1996” mil võistlustöid laekus 1111. Joonistuste võistlusele “Sydney 2000” saabus 1063 võistlustööd.

Omaloomingu võistluse teemad on sport, meie sportlaste ettevalmistused taliolümpiamängudeks, mängudel osalemine ja saabumine koju, kõikide teiste meie tippsportlaste treeningud ja võistlused, igapäevane spordiga tegelemine, vaba aja sportlik veetmine ja ka võistluste organiseerimine.

Parimad noored kunstnikud selgitatakse järgmistes vanuserühmades:
· kuni 6-aastased
· kuni 8-aastased
· kuni 11-aastased
· kuni 14-aastased
· kuni 16-aastased (kaasa arvatud)

Võitjaid autasustatakse kvaliteetsete kirjutus- ja kunstitarvetega maailmamainega pliiatsitootjalt STABILO, olümpiasümboolikaga meenetega, auhindadega sportlastelt ja võistlust toetavatelt ettevõtetelt.

Võistluse patrooniks on olümpiavõitja Ants Antson.

Võistlust toetavad “Eesti parimad sportlased 2009” Andrus Veerpalu ja Ksenija Balta ning sõudekuulsus Jüri Jaanson.

Võistlustööde laekumise viimane tähtaeg on 10. aprill 2010. a.

Võistlustöid avaldatakse veebilehel www.kungla.eu

Joonistused palume tuua kohale Kullo Lastegaleriisse aadressile:
Kuninga tn. 6 Tallinnas, T - L kell 10:00-18:00
või saata postiga aadressile: 
Lehola 9 – 30 Tallinn 11619
MTÜ Loominguline Keskus KUNGLA

Lisainfo telefonilt 58095736
e-maililt lk.kungla@yahoo.com

Rõõmsat meelt ja loomingulist julgust soovides,
Andor-Olari Ilison, MTÜ Loominguline Keskus KUNGLA
Lisatud 23. veebruaril 2010

Kõik nuputamismängu küsimused puudutavad tänavusi aasta linde, hall- ja punaselg-õgijat, ning nende lähimaid sugulasi. Igas voorus on veidi erinev teema, mis võimaldab õpilastel teadmisi saada nende põnevate lindude välimusest, levikust, toitumisharjumustest ja muust.

Uued ülesanded ja eelmise nupututamislehe õiged vastused ilmuvad Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehele kord kuus ning nuputamismäng kestab sügiseni.

Tublimatele ja järjepidevamatele kaasalööjatele on ornitoloogiaühingu poolt välja pandud ka väikesed auhinnad - linnuraamatud ja helikandjad. Esimese vooru ülesanded ja täpsem teave on EOÜ aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/ogijad.

Aasta linnu ettevõtmisi ja töölehtede valmimist toetab: Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Nuputamislehtedega maadlemine on tungivalt soovitatav 12-16-aastastele, soovituslik nendest vanematele ja noorematele lastele. Nuputamislehti võib täita ka koos õpetaja või isa-emaga.

Ülesannete ja küsimuste lahendused-vastused on peidus:
  Aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/ogijad
  ajakirja Eesti Loodus 2010. aasta jaanuarinumbris
  määrajas "Euroopa linnud" (autor Lars Jonsson) ja raamatus
  "Linnusõbra taskuraamat" (autorid Peter Hayman, Rob Hume)

Kuidas osaleda nuputamismängus?
Saada täidetud nuputamislehed Tartu Keskkonnahariduse Keskusesse aadressil Tartu 51007, Kompanii 10. Visamatele ja usinamatele nuputajatele on erinevates vanuseastmetes Eesti Ornitoloogiaühingu poolt ka autasud mida jagatakse pärast kõigi laekunud nuputamislehtede kokkuvõtete tegemist septembris 2010.

Nuputamismängu ajakava
1. nuputamislehe vastuseid ootame15.märtsiks
2. nuputamislehe vastuseid ootame 15. aprilliks
3. nuputamislehe vastuseid ootame 15. maiks
4. nuputamislehe vastuseid ootame 15. juuniks
5. nuputamislehe vastuseid ootame 15. septembriks

Lisateave nuputamismängu kohta:
Anneli Ehlvest, Tartu Keskkonnahariduse Keskus, 7 361 693, anneli.ehlvest@teec.ee 

Tartu Keskkonnahariduse Keskus
Lisatud 23. veebruaril 2010

Konkursi eesmärk on ministeeriumi teatel toetada tegevusi, mille kaudu toimub teadustegevuse tutvustamine ja laiemale avalikkusele mõistetavamaks tegemine, teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö populariseerimine ning huvi äratamine teadustegevuse ja teadlase elukutse vastu.

Muuhulgas toetatakse tegevusi, millega äratada nooremate kooliõpilaste huvi teaduse ja tehnoloogia vastu, propageerida eesti keele kasutamist teaduskeelena ning tutvustada interdistsiplinaarseid uurimissuundi.

Tänavu asutatud teaduse populariseerimise konkursi kuulutab igal aastal välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga, milles märgitakse ära ka konkursi eelarve, auhindade arv ja suurus.

Tänavu on konkursi eelarve 1.437.000 krooni ning konkursil osalemiseks tuleb taotlus esitada hiljemalt 1. aprilliks sihtasutusele Archimedes. Konkursi tulemused tehakse teatavaks tänavu juunis.

Konkursi asutamise seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on teadmistepõhise ühiskonna eelduseks teatud kriitilise hulga teadlaste, inseneride ja tippspetsialistide olemasolu.

Eesti teadlaste ning inseneride arv on aga eelnõu koostajate hinnangul problemaatiliselt väike ning see tuleneb muuhulgas sellest, et noorte silmis ei ole teadlaskarjäär populaarne ja ei motiveeri Eesti noori teadlase elukutse valiku kasuks otsustama.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 23. veebruaril 2010

Sel aastal toimus kaelarätipäev kolmandat korda. Alates eelmisest aastast tähistatakse kaelarätipäevaga ka Eesti skautluse rajaja, Anton Õunapuu sünnipäeva 7. novembril.

Kaelarätik on sümbol, mis varsti pärast skautluse loomist 1907. aastal sai skautluse lahutamatuks osaks. Skautluse rajaja võttis selle üle muistsetelt ideelistelt eelkäijatelt – rüütlitelt. Kõik maailma ligi 30 miljonit skauti kannavad ühise tunnusena kolmnurkset kaelarätikut, mis võib erineda värvilt ja kujunduselt vastavalt piirkondlikule kuuluvusele. Eesti Skautide Ühingu esinduskaelarätik on sini-must-valge värvikombinatsiooniga.

"Skautlus ülemaailmse liikumisena on kahtlemata üks parimaid viise noortele vastutust ja pealehakkamist süstida, andes samas suurepärase võimaluse luua kontakte üle maailma. Kaelaräti päev on üks pisike viis seda suurepärast võimalust veelgi tutvustada", ütles skaudijuht Rasmus Lahtvee.

Eesti Skautide Ühing on rahvusvaheline noorteorganisatsioon, mille liikmeskonda kuuluvad nii poisid kui tüdrukud alates 6. eluaastast.

Skautluse üks põhieesmärke on harida noori läbi mängulise tegevuse, et neist kasvaksid ühiskonna aktiivsed ja täisväärtuslikud liikmed. Eesti Skautide Ühingusse kuulub üle tuhande noore, maailmas on skaute kokku ligi 30 miljonit.

Skautluse rajaja lord Baden-Powell sündis 22. veebruaril 153 aastat tagasi Londonis.

Eesti Skautide Ühing
Lisatud 23. veebruaril 2010

Etendused toimuvad 24. ja 25. veebruaril Vene Noorsooteatris (Kalevipoja 10). Kultuuripealinna aasta alguseni jääb 45 nädalat.

Veebruari viimasel nädalal pöörab kultuuripealinna sari "52 üllatust ja ideed" tähelepanu Eesti kirjandusklassikale, aga seda tavatus võtmes – venekeelsena. Vene Noorsooteatri "projektis "Eesti kirjandus – noortele" tulevad esitusele armastatud Eesti teosed "Sipsik" (lastele), "Poku mängib lastele" (lastele), "Kevade" (noortele ja täiskasvanutele) ja "Buratino lendab kuule" (lastele).

Vene Noorsooteatri kunstiline juht ja direktor Aleksandr Puolakainen, kellele endale on Eesti kirjandusklassika väga südamelähedane, ütles: "Tahan, et veel rohkem lapsi, noori ja täiskasvanuid külastaks meie teatrit ja armastaksid Eesti klassikat nagu Oskar Lutsu "Kevade" või Edgar Valteri lõbusad pokud." Vene Noorsooteater on loodud 1988. aastal. Selle aja jooksul oli lavastatud üle 100 etenduse, teatriga tegelevad professionaalsed lavastajad Venemaalt, Poolast, Saksamaalt, Valgevenest ja Eestist.

Projekti "52 üllatust ja ideed" raames toimuvad venekeelsed Eesti kirjandusklassika etendused Vene Noorsooteatri saalis Lasnamäel (Kalevipoja 10). Etendused on tasuta ja klassidel palume registreerida aadressil vnt@vnt.ee.

Etenduste ajakava:
24. veebruar kell 12.00 "Sipsik ja mängumaa" (lastele)
24. veebruar kell 15:00 "Poku mängib lastega" (lastele)
24. veebruar kell 18:00 "Kevade" (noortele ja täiskasvanutele)
25. veebruar kell 12:00 "Buratino lendab kuule" (lastele)
25. veebruar kell 18:00 "Kevade" (noortele ja täiskasvanutele)

Kultuuripealinna aasta alguseni jääb kõigest 45 nädalat.

SA Tallinn 2011
Lisatud 23. veebruaril 2010

Artikli täistekst Postimehe veebilehel.

Postimees, 22. veebruar 2010 

"Korraldasime sel aastal enne vooru tähtaega mitmes maakonnas infopäevi, kus ennekõike tutvustasime just hariduse valdkonnas toetatavaid tegevusi ja taotlemise tingimusi ning ilmselgelt on see töö end ära tasunud," sõnas keskkonnaprogrammi üksuse juht Heiko Põdersalu. "Eriti tore on see, et näiteks Harjumaa infopäeval tulid osalema sellised koolid ja lasteaiad, kes meile varem taotlusi esitanud pole. See näitab haridusasutuste üha kasvavat huvi tegeleda keskkonna temaatikaga."

Samas tuleb tõdeda, et ehkki taotlusi on laekunud ootuspäraselt, on soovitavad toetussummad vähenenud. Ennekõike tehakse pisemaid investeeringuid, mis nõuavad ka vähem omaosalust ja suuremad projektid lükatakse tulevikku. "Veeprojektide mahu vähenemise taga on kindlasti ka KIKi poolt vahendatavad Ühtekuuluvusfondi toetused, kuhu oleme omavalitsusi aktiivselt suunanud," arvas Põdersalu.

Hoolimata vähenemisest esitati siiski kõige rahamahukamaid taotlusi veemajanduse programmi, kus soovitud toetuse kogusumma on üle 175 miljoni Eesti krooni ehk pool esitatud taotluste kogusummast.
Rahamahukamad on ka keskkonnakorralduse programmi esitatud taotlused, kus 68 taotluse toetusesoov on üle 56 miljoni Eesti krooni. Ennekõike on seekordsed keskkonnakorralduse projektid seotud just välisõhu kaitsega – erinevad õhukvaliteedi uuringud ja energiasäästu lubavad ümberehitused.

KIK kontrollib taotluste vastavust KIKi nõukogu poolt kehtestatud finantseerimise korrale ja selle lisadele, seejärel edastatakse nõuetele vastavad taotlused sisuliseks hindamiseks keskkonnaministeeriumile. Lõpliku otsuse taotlusvoorul osalenud projektide rahastamise kohta teeb KIKi nõukogu 2010. aasta suvel.

Keskkonnaprogrammi rahastatakse keskkonnatasude seaduse alusel riigieelarvesse laekunud summadest. Keskkonnaprogramm toetab projekte kaheksas valdkonnas: veemajandus, jäätmekäitlus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, keskkonnateadlikkus ja maakondlik programm. Kõik programmid jagunevad omakorda alamprogrammideks.

Allikas: BNS Lisatud 22. veebruaril 2010

"Meid on siiani saatnud eelis, et iseseisvuse taastamise järel saime rajada sisuliselt tühjale kohale kaasaegse infrastruktuuri," sõnas president Ilves. "Nii oleme tänaseks jõudnud etappi, kus tehniliste vahendite olemasolu ja kasutamisoskus meid enam ei piira. Iga õpilase ligipääs arvutile ja internetile on sama enesestmõistetav kui lambipirn klassiruumi laes," lisas ta.

Riigipea rõhutas, et nüüd on meie peamiseks ülesandeks kasutada tehnoloogilist valmisolekut viisil, et sellest oleks riigile tervikuna ja igaühele maksimaalselt kasu.

"Tänastes majandusoludes ja suure tööpuuduse juures on tähelepanuväärne, et IT-sektoris on Eestis endiselt hoopis tööjõust puudu," tõdes president Ilves. "See tähendab, et suuremat rõhku tuleb panna reaalainete ja arvutitehnoloogia õpetamisele üldhariduskoolides, noori tuleb meelitada tegelema inseneriteaduse ja arendusega."

"Kui tahame jätkuvalt olla silmapaistev IT-riik, peame mõistma, et esimesed sammud arvuti ja arvutikeelega tutvumiseks tuleb noortel astuda maast madalast," märkis president Ilves, tunnustades siin Tiigrihüppe Sihtasutuse tegevust.

"Tiigrihüpe on üks ainulaadsemaid kodanikualgatusi ning just kodanikepoolse initsiatiivina peaks Tiigrihüpe ka jätkuma," ütles riigipea.

Sarnaselt Tiigrihüppe ellukutsumisega ligi 15 aastat tagasi, peaksime president Ilvese hinnangul ka täna ühiselt mõtlema, kuidas edasi minna: "Selleks, et Tiigrihüpe kannaks ka tulevikus samu väärtuseid ning kehastaks julget pealehakkamist, tuleb meil ühiselt anda hüppele uus sisu, et suudaksime hakkama saada üha uute ülesannetega."

President Ilves, kes on ka Tiigrihüppe SA patroon, andis konverentsil üle 2009. aasta Tiigri Tegijate auhinnad:
Mari Tõnisson, Tartu Hiie kooli arvutiõpetaja ja Koolielu informaatika ainekoordinaator
Tiia Salm, Jäneda kooli algõpetuse ja inimeseõpetuse õpetaja
Tuuli Koitjärv, Vanalinna Hariduskolleegiumi algklasside õpetaja ja haridustehnoloog
Leo Võhandu, emeriitprofessor
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Tallinna Reaalkool

Vaata lisaks: www.tiigrihype.ee  

Presidendi kantselei
Lisatud 22. veebruaril 2010