Enamik lasteaedu on ehitatud 1960.-1980. aastatel, kui normid olid sootuks teistsugused.

"Kui nüüd tahta järgida tervisekaitsenõudeid, peaksime vähemalt paarkümmend Tallinna lasteaeda kinni panema," tõdes hariduseameti juht Andres Pajula. "Põhja-Tallinnas peaaegu kõik lasteaiad, sest seal on valdavalt väiksed nelja rühmaga lasteaiahooned."

Just 1950.- 1960. aastatel ehitati Tallinnas palju nelja rühmaga lasteaedu, kus rühmaruumid on väga väikesed. Praeguste tervisekaitsenormide järgi tuleks need kõik sulgeda, sest normid lubavad vastu võtta vaid 12-14 last rühma kohta.

"See aga teeks nende lasteaedade tegevuse jätkamise võimatuks," nentis Pajula. "Rühmade vähendamine ei kulgeks praegu kindlasti valutult ning tooks kaasa olukorra, kus osa lapsevanemaid peaks loobuma lapsele harjumuspäraseks saanud lasteaiast ja viima ta uude keskkonda."

Kui keskmiselt igast Tallinna lasteaiast peaks välja arvama 24 last, teeks see kõigi lasteaedade peale kokku teoreetiliselt ligi 3000 last.

Pajula juhtis tähelepanu asjaolule, et laste väljaarvamine lasteaiast on vastuolus põhiseaduse ja lastekaitseseadusega. Tema sõnul on tervisekaitseameti ning haridus- ja teadusministeeriumi tegevus praegu omavahel vastuolus, sest üks riigi seadus lubab laste arvu suurendada, ent tervisekaitseamet keelab seda.

Terviseameti põhja talitus inspekteeris mullu septembrist novembrini pealinna lasteaedade vastavust tervisekaitsenõuetele ja saatis tänavu Tallinna linnavalitsusele märgukirja. "Millised on täpselt ettekirjutused, mida me igale konkreetsele lasteaiale teeme, sellest on veel vara rääkida," märgib terviseameti põhja talituse juht Natalja Šubina. "On eri võimalusi: mõned ehitavad või rendivad ruume juurde, kuid mõnel puhul tuleb tõepoolest ka laste arvu vähendada."

Allikas: BNS Lisatud 22. veebruaril 2010

Konkursi preemiafond – 38 000 krooni

Konkursitööde esitamise tähtaeg 15. märts 2010
Tööd ning vajalikud dokumendid esitada Sihtasutusse Archimedes aadressil Väike-Turu 8, 51013 Tartu, ümbrikule märksõna "Kasvatusteadus".

Välja antakse kuus preemiat järgmistes kategooriates:
Eesti keeles publitseeritud teadustöö
Võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel
Publitseeritud/aprobeeritud doktoritöö (Heino Liimetsa nimeline preemia)
Magistritöö
Populaarteaduslik töö
Didaktilis-rakenduslik töö

Konkursi tingimused, nõuded esitatavatele dokumentidele, osalusvorm jm täpsem info veebis aadressil www.archimedes.ee/teadpop

Konkursitööle esitatavad nõuded:
Konkursile esitatakse konkursitöö või selle koopia
Vähemalt üks konkursitöö autoritest peab olema Eesti alaline elanik
Konkursitöö peab olema aprobeeritud või trükis avaldatud konkursi toimumisele eelneval kalendriaastal (2009)

Konkursile esitatavate dokumentide loetelu:
Kirjalik allkirjastatud avaldus konkursil osalemiseks, milles märgitakse autori kontaktandmed ning konkursitöö kategooria. Originaalallkirja (paberil) asemel võib esitada ka digiallkirjastatud avalduse* e-posti aadressile kasvatusteadus@archimedes.ee
Töö iseloomustus ühes töö väärtuste põhjendusega (kuni 1 lk)
Konkursitöö autori kirjalik nõusolek osalemiseks juhul, kui taotleja ei ole autor. Nõusolek võib olla kas autori originaalallkirjaga või autori poolt digiallkirjastatud* (digiallkirjastatud nõusoleku saatmise e-posti aadress kasvatusteadus@archimedes.ee )
Täidetud elektrooniline osalusvorm

*Info digiallkirjastamise kohta.

Konkursi tulemused avalikustatakse maikuisel Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi pidulikul koosolekul.

Margit Lehis, Sihtasutus Archimedes
Lisatud 22. veebruaril 2010

Lugemispäevikus on 30 töölehte 1.–4. klassis enim loetavate raamatute kohta, mida saab kasutada nii lugemise ajal märkmete tegemiseks kui lugemiskontrollina. Lisaks sellele on universaalsed töölehed muinasjuttude ja luuletustega töötamiseks ning 5 tühja lehte, et laps saaks kirja panna ka need raamatud, mille kohta lugemispäevikus töölehte ei ole. Iga raamatu kohta on 4 lehekülge huvitavaid ja mitmekülgseid ülesandeid. Kokkuvõttes on tegemist ühe kompaktse õppematerjaliga, mis teeb meele rõõmsaks nii õpilasel kui õpetajal. Lugemispäeviku eesmärk ei ole kriitiline faktide kontroll, vaid õpilase suunamine mõtlemise ja fantaasia kaudu raamatute lugemise juurde. Kõige parem on osta 1. klassis tööraamatud kogu klassile, nii saab neid neli aastat valikuliselt kasutada.

Lugemispäevikus on töölehed järgmiste raamatute kohta: „Jussikese seitse sõpra”, „Kolm põrsakest”, „Peep ja sõnad”, „Sipsik”, „Lumeeit”, „Tublid loomad”, „Kaksteist kuud”, „Pätu”, „Ninatark muna”, „Sööbik ja Pisik”, „Londiste, õige nimega Vant”, „Nublu”, „Neli hommikut ja üks õhtu”, „Vahtramäe Emil”, „Viplala lood”, „Kunksmoor”, „Väike nõid”, „Väike Mukk”, „Kristiina, see keskmine”, „Bullerby lapsed”, „Pipi Pikksukk”, „Vanaema õunapuu otsas”, „Sirli, Siim ja saladused”, „Naksitrallid”, „Karupoeg Puhh”, „Mary Poppins”, „Veel üks Lotte”, „Arabella, mereröövli tütar”, „Kalevipoeg”, „Nukitsamees”, luuletused, muinasjutud.

Lisainfo: tellimus@ilo.ee, www.tea.ee

Kirjastus Ilo/TEA
Lisatud 22. veebruaril 2010

Stipendium on loodud eesmärgiga motiveerida Eesti Infotehnoloogia Kolledži tudengeid osalema Tallinna linna ja omavalitsuse asutustele huvipakkuvates IT-alastes projektides ja IT lahenduste väljatöötamisel. Stipendiumifondi suuruseks on 90 000 krooni ja see jaguneb vähemalt kolmeks stipendiumiks. Tallinna Linna IT stipendiumit on välja antud neli korda. Stipendiumiprogrammi tulemusena on töötatud välja mitmeid uuenduslikke omavalitsustele sobivaid IT-lahendusi.

IT Kolledž on Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA) poolt 2000. aastal loodud mittetulunduslik rakenduslik erakõrgkool, mis annab rakenduslikku kõrgharidust IT süsteemide arendamise, IT süsteemide administreerimise, infosüsteemide analüüsi ja tehnosuhtluse erialadel. Kokku õpib 2009/2010 õppeaastal IT Kolledži neljal õppekaval päevases, õhtuses ja kaugõppes 732 tudengit, nendest 355 riigieelarvelistel õppekohtadel. Seitsme aasta jooksul on IT Kolledžist suundunud Eesti IT tööjõuturule 310 IT spetsialisti.

Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus
Lisatud 22. veebruaril 2010

Õpetaja piisava huvitatuse puhul pole edukas aine edastamine ju võimatu, kuid kui igal aastal annab ainet erinev õpetaja, pole pühendumus, kogemused ega ka materjalid-meetodid kindlasti parimal võimalikul tasemel. Et koolide juhtkonnad alati ainet ei hinda, räägib kõnekalt ka see, et õpetajaid ei taheta koolitustel ja koosolekutel osalemiseks koolist ära lubada. Suurim ainealane tunnustus on aga kindlasti olümpiaadivõit, mis inimeseõpetuse puhul on võimalik vaid mõnes maakonnas, kuid vabariiklikul tasemel veel üldse mitte. 

Olümpiaad oli liikumapanevaks jõuks 
Jõgeva maakonnas sai aine arendamise idee tegelikult alguse hoopis maavalitsuse terviseedendajast Eha Anslanist, kes koos Maret Saare ja Heiki Sildnikuga haridusosakonnast tegid allakirjutanule ettepaneku käivitada ainesektsiooni töö ning korraldada inimeseõpetuse-terviseõpetuse olümpiaad. Eeskujuks võtsime Raplamaa näite. Alustasime koolidega kontaktivõtust, paludes inimeseõpetuse ainete õpetajatel täita ankeet, mis annaks ettekujutuse üldisest olukorrast koolides, koolituse huvist ning soovist kaasa lüüa olümpiaadi korralduses. Seejärel saigi teoks esimene olümpiaad 5. klassidele. Ürituse atraktiivsemaks muutmiseks korraldati üritus Kuremaa ujulas ning osalejad said tasuta ujumise ning tervisliku eine, mis tasuti terviseedenduse eelarvest. Olümpiaadi läbiviimise kulud on enda kanda võtnud Jõgevamaa omavalitsusliit. Olümpiaadi võitjaid ning juhendanud õpetajat tunnustatakse teiste ainetega võrdselt kevadeti maavanema vastuvõtule kutsumisega.

Paari aasta pärast võtsime julguse läbi viia ka 7.-8. klasside olümpiaad, mille ülesannete koostamine tundus küll keerulisem, kuid üritus ise siiski piisavalt vajalik, et pingutada. Siis toimus üritus Tabivere Vabaajakeskuses, mitte maakonnakeskuses Jõgeval, nagu enamus olümpiaadidest. Korraldusmeeskonna ühine seisukoht on, et mõni täiendav aktiivne tegevus osalejatele on tubliks boonuseks ning ka ürituse läbiviimine erinevates väiksemates kohtades on tore ja maakoole väärtustav.

Õpetajad tahavad ühiselt tegutseda
Ei maksa sugugi alahinnata tegevõpetajate huvi midagi ühiselt ära teha! Meie maakonnas on vahva aktiivgrupp, kes korraldusküsimustes nõu annab või olümpiaadiülesandeid aitab valmistada. Meie nelja-viie tegutsemisaasta jooksul on ainesektsiooni töös kõige rohkem kaasa löönud näiteks Katrina Tammistu Palamuse Gümnaasiumist, Silja Piir Jõgeva Ühisgümnaasiumist, Sirje Pääslane Lustivere Põhikoolist, Maimu Valdmann Jõgeva Gümnaasiumist, Kadi Kesa Tabivere Gümnaasiumist, Katrin Arge Põltsamaa Ühisgümnaasiumist ning Rutt Taniloo Maarja Keskkoolist. Usun, et koostöös peitub edasiviiv jõud, üksi ei tahaks ega jõuaks suurt midagi. Tänu ja kiitus neile!

Kahel viimasel aastal oleme vähehaaval arendanud suhtlust teiste samasuguste aktiivsete õpetajatega Järvamaalt. Sealse ainesektsiooni eestvedaja Silva Kärneriga tegime meeldivat koostööd ning teoks said kaks ühist koolitust Jõgevamaa ja Järvamaa õpetajatele.

Eelmine ja käesolev aasta on siiski kaasa toonud teatava tagasilöögi. Olime nii õnnelikud ja uhked oma erilise korralduse üle, kuid nüüd on terviseedenduse finantse koomale tõmmatud ning omavalitsusliit ei julge ka väga kindlat rahastamist lubada. Juba eelmisel aastal jäi ürituse eelarve väiksemaks ning loobusime meenetest. Sel aastal pole ka aktiiv-tegevuste koha rentimiseks raha. Sellest hoolimata loodame säilitada aineolümpiaadi eripära tehes koostööd näiteks Päästeametiga, kes ehk põnevust või tegevusi „paberimäärimisele“ lisaks pakkuda võiks.

Põnevad tegevused ühe õppeaine olümpiaadil pole just hädavajalikud, kuid tegevust propageerivad kindlasti ning et inimeseõpetuse aine jätkuvalt propageerimist vajab, on samuti kindel. Edusammudest selle eluliselt vajaliku aine arendamisel räägib näiteks eelmisel õppeaastal toimunud 6. klasside tasemetöö, kuid teha on veel palju.

Vabariiklikul tasemel parimatel ainetundjatel võistlemise võimalust veel pole. See aga annaks kindlasti tõuke ka teistele piirkondadele oma olümpiaadide käivitamiseks. Kindlasti on üle Eesti veel palju inimeseõpetuse-usku õpetajaid, kes sellele väärt ainele väärikamat kohta teiste seas pakkuda suudaks. Igasugune koostöö ning aktiivne algatus on seejuures teretulnud, olgu see siis mõni konkurss, võistlus või kogemuste vahetamise ja hüva nõu saamise koht internetis.

Ülle Säälik, C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikooli õpetaja, Jõgevamaa inimeseõpetuse ainesektsiooni eestvedaja
Koolielu
Lisatud 22. veebruaril 2010

Sinu esimesed kokkupuuted internetiga?
Esimesed tõsised iseõppimise minutid algasid 1994. aastal Harmi Põhikooli tööle asudes. Suurim katsumus tol korral oli diplomitöö koostamine koos graafikute koostamisega.

Millise veebilehega alustad oma päeva?
Uudistehai ma ei ole, neid "voolab niigi kogu aeg peale", aga tööd alustan Jüri Gümnaasiumi Infoportaaliga (kinnine keskkond), sest see on minu avaleht. Aga edasi siis juba pikk loetelu, mida ei jõua siin ära nimetadagi.

Veebileht või keskkond, milleta ei saa elada?
Mulle väga meeldib blogi ja viimasel ajal kasutan palju Google’i vahendeid – nii mugav, kõik ühes kohas.

Parim abimees veebis töö tegemiseks?
Ilmselt Google oma võimalustega ongi. Aga lastega kasutan ka veebipõhist ÕS-i (www.eki.ee).

Millist töövahendit soovitaksid oma õpilastele? 
Jällegi Google keskkonda, sest seal on võimalik nii oma kirjatöid vormistada, esitlusi teha ning harjutusi koostada (minule teevad lapsed tihti ise harjutusi, mitte vastupidi).

Sinu suhted sotsiaalse meediaga?
Kontod on mul mitmes, kuid olen vilets suhtleja seal. Pigem külastan tihti kinnist suhtluskeskkonda eTwinning for Schoolleaders. Facebooki olen ka viimasel ajal tihti sattunud.

Konkursitöö aluseks tuli õpilastel valida üks järgmistest autoritest: Tõnu Õnnepalu, Lehte Hainsalu, Leo Kunnas või Helga Nõu. Ülesandeks oli koostada veebileht, mis annab ülevaate kirjaniku loomingust, eluloost, kirjanduslikust mõjukusest ja eripärast (tingimused).

Õpilaste töid hinnati kahes kategoorias. Konkursi tulemused on järgmised:

Noorem kategooria
I koht – Mirell Prosa, Anti Nool, Karoli Ilves, Räpina Ühisgümnaasium
Töö Lehte Hainsalust www.hainsalu-lehte.weebly.com

II koht – Helbe-Laura Nikitina, Angela Peeb, Nõo Põhikool, juhendajad: Kaja Kasak, Merike Seire
Töö Lehte Hainsalust  http://hainsalulehte.webs.com

III koht – Joosep Kivastik, Helene Puusepp, Keiti Piirisild, Martin Salus, Tartu Descartes'i Lütseum, juhendajad: Riina Voltri ja Anu-Mai Lillo
Töö Lehte Hainsalust http://wiki.tdl.ee/mediawiki/index.php/Lehte_Hainsalu 

Vanem kategooria
I koht – Siim Uhtjärv, Nõo Reaalgümnaasium, juhendajad Kaja Kasak, Heily Soosaar  
Töö Leo Kunnasest http://kunn.weebly.com

II-III koht – Azilja Valejeva, Narva Täiskasvanute Kool, juhendaja: Julia Ivanova  
Töö Tõnu Õnnepalust http://onnepalu2010.weebly.com

II-III koht – Juta Kraav, Mailis Pütsep, Nõo Reaalgümnaasium, juhendajad Kaja Kasak, Heily Soosaar  
Töö Lehte Hainsalust http://hainsalulooming.weebly.com

Koolielu eripreemia said Räpina Ühisgümnaasiumi õpilased Mirell Prosa, Anti Nool, Karoli Ilves tööga Töö Lehte Hainsalust www.hainsalu-lehte.weebly.com

Mõlema vanusegrupi kolm parimat tööd lisatakse ka Koolielu portaali õppematerjalide hulka.
 
Suur tänu kõigile osalenutele!

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 22. veebruaril 2010

Näitusel on esindatud eesti klassikalise maalikunsti olulised autorid Johann Köler, Eduard von Gebhardt, Oskar Hoffmann, Amandus Adamson, Paul Raud, Ants Laikmaa, Andrei Jegorov, Konrad Mägi, Alfred Hirv, August Jansen, Roman Nyman, Konstantin Süvalo, Nikolai Triik, Johannes Greenberg, Paul Burman, Jaan Grünberg, Ants Murakin, Ado Vabbe, Kristjan Teder, Aleksander Vardi, Adamson-Eric, Johannes Võerahansu, Richard Uutmaa, Alfred Kongo, Eerik Haamer, Valdemar Väli, Richard Sagrits, Lepo Mikko, Endel Kõks, Elmar Kits, Evald Okas, Linda Kits-Mägi, Henn Roode ja Olev Subbi. 

Näituse kuraator on Harry Liivrand ja kujundaja Olev Subbi.

„Ettevõtja ja kunstimetseeni  Enn Kunila eesti maaliklassikale keskendunud kogu kuulub Eesti parimate hulka. Kunila kogus avaneb maalikunst meie ees peamiselt esteetilise nähtusena, hiilgava maalikunstikeskse mänguna koloriidi ja kunstiajalooga. Näituse visuaalse keskpunkti ja sisuliselt programmilise telje moodustab Konrad Mäe kaheksast suurepärasest maalist koosnev komplekt,“ ütles Kunstihoone juhataja ja näituse kuraator Harry Liivrand.

„Tänapäeva üldises kunstisituatsioonis pälvib Kunila kogu ja selle koostamise printsiip positiivset tähelepanu, peegeldades ja fikseerides eesti maali ajaloo lineaarset arenguteed. Enn Kunila kunstikogust leiab šedöövrite kõrval ka eesti kunstiajaloo märgilisi või ühe autori loomingus erandlikke töid,“ lisas Liivrand.

Väljapanekut täiendab Eero Epneri toimetatud ja Tiit Jürna kujundatud ligi 200 leheküljeline raamat „Eesti klassikaline maalikunst Enn Kunila kollektsioonis“. Albumis on näituselgi eksponeeritav valik Kunila kollektsiooni kuuluvate maalide reproduktsioone koos iga tööd saatva tutvustava tekstiga autori ja maali kohta. Lisaks on raamatus mõned kunstiajaloolised ülevaated teatud perioodidest ja olulisematest autoritest. Raamatu saatesõnad on Harry Liivrannalt, Eero Epnerilt ja Enn Kunilalt.

„Usun, et Eesti suuruses väikeriigis on iga suurem kunstikogu ka rahvuskultuuri osa. See aga tähendab, et kollektsionääril pole mitte ainult õigus, vaid ka kohustus avada oma kogu avalikkusele: kunstiteadlastele, uurijatele, ennekõike aga laiemale publikule,“ kirjutab Enn Kunila oma viimse raamatu eessõnas. „Ma olen soetanud oma kollektsiooni vaid need maalid, mis mulle väga meeldivad ning ei ole kunagi ühtegi tööd müünud,“ kirjeldab Kunila oma kollektsiooni loomist.

Käesolev on Enn Kunila kunstikollektsiooni neljas näitus ning kunstialbum.  Kunila esimene, 2004. aastal esitletud tööde valik kandis pealkirja „Pühapäev”. 2007 esitles ta algul Hiiumaal ja seejärel Tallinnas näitust ja kunstialbumi „Igatsus ja kohalejõudmine. Töid Enn Kunila kogust”. Kolmandat, Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud näitust ja kunstialbumit „Paar sammukest rändamise teed“ esitles Kunila 2008. aastal Hiiumaal.

Enn Kunila on olnud aastaid väljapaistev Eesti Vabariigi kunstielu edendaja. Kunila on Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade seltsi juhatuse esimees alates selle loomisest 2007. aastal, samuti Kunstisõprade seltsile olulist majanduslikku tuge pakkuvate patroonide kogu asutaja ja eestvedaja. Eesti Muuseumiühing tunnustas 2009. aastal Enn Kunila tegevust Eesti Muuseumide Sõbra tiitliga.  

Enn Kunila on tööstus-, kaubandus- ja kinnisvarainvesteeringute grupi NG Investeeringud üks juhte ning AS Liviko, AS Balbiino ja Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS nõukogu esimees ning Eesti Toiduainetööstuse Liidu volikogu esimees. Eduka, Eesti kapitalil põhineva tööstust ja kaubandust edendava ettevõtjana on ta samavõrra pühendunud ka Eesti kunstivaldkonna edendamisele ja metseenlusele Eesti kunsti hüvanguks.

Näitus „Kölerist Subbini. 150 aastat eesti klassikalist maalikunsti Enn Kunila kogust“ jääb Tallinna Kunstihoones avatuks 24. veebruarist - 1. aprillini 2010. Kunstihoone on selle näituse puhul erandina avatud K-P kl 12-20.  Igal neljapäeval kell 17  ja laupäeval kell 13 toimub näitusel tasuta ekskursioon kunstiteadlase juhtimisel.

Teate edastas: Ester Riispapp Lisatud 22. veebruaril 2010

Me arvame, et internet on eestlasele inimõigus, võimalus olla loov ja teha koostööd. Kas see on nii ka koolis,  selle üle arutlemegi koos  õpetajate, õpilaste ja haridusjuhtidega.  Teiste seas räägib Tartu Ülikooli Meediauuringute professor Veronika Kalmus Eesti noorte internetikasutamise harjumustest. Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Ain Tõnisson tutvustab uue õppekava uusi võimalusi.
Kuna selle aasta fookus konverentsil on võrgustikutööl koolis, siis sellekohaseid häid näiteid toovad mitmed õpetajad koos oma õpilastega.  Õpetajate koostöö üha olulisemat vahendit, uut haridusveebi Koolielu, tutvustab Ingrid Maadvere.

Konverentsi iga-aastaseks traditsiooniks on saanud Tiigri Tegijate autasustamine sihtasutuse patroon Vabariigi President Toomas Hendrik Ilvese poolt.  Sel aastal antakse skulptor Ivo Lille kujundatud auhind välja kuues kategoorias – aasta üllataja, õpetaja, kool, koolitaja, organisatsioon, Tiigrihüppe programmi toetaja.  2009. a Tiigri Tegijad on inimesed, kes oma tööga tõestavad, et veeb on koht, kus ühiselt luua ja õppida.

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 19. veebruaril 2010

Giidide ametipäeva on Eestis tähistatud alates 1994. aastast. Tasuta ekskursioonid annavad linnakodanikele võimaluse näha UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat Tallinna vanalinna harjumuspärast ümbrust teise pilguga ja tutvuda giidi ametiga.

Vanalinna ekskursioonid algavad Raekoja eest kell 12.00, 13.00 ja 14.00. Eraldi rühmad on eesti ja vene keeles.

Kell 12 algab Paksu Margareeta juurest venekeelne tutvumisringkäik Kalamajja koos restaureerimiskeskuse külastusega.
Kell 14 toimub ajaloomuuseumis Maarjamäe lossis eestikeelne ja kell 15 venekeelne ekskursioon. Nendele ekskursioonidele soovijaid ootab giid kohapeal.

Ekskursioonidel osalemiseks palume kindlasti registreeruda 19. veebruariks e-postile rsigne@hotmail.com (eestikeelsed ekskursioonid) ja julia.burnasheva@gmail.com (venekeelsed ekskursioonid).

Rahvusvahelisel giidide päeval on võimalik tasuta külastada Eesti kunstimuuseumi kõiki filiaale. Samuti on tasuta külastamiseks avatud ajaloomuuseum (Maarjamäe loss), meremuuseum, tarbekunsti-ja disainimuuseum ja okupatsioonide muuseum. Kõik muuseumid ootavad rohkelt külastajaid.

Tallinna giidide ühing loodi 1992. aastal ja ühendab 160 giidi. Tallinna giidide ühing on alates 2007. aastast ülemaailmse giidide organisatsiooni (WFTGA – World Federation of Tourist Guide Associations) liige. WFTGA asutati 1985. aastal ning on juba 25 aastat tutvustanud UNESCO maailma kultuuripärandit. 2011. aastal toimub Tallinnas juubeliaasta kulminatsioon: Tallinna giidide ühing korraldab WFTGA XIV kongressi (WFTGA Convention).

Teate edastas: Laura Taul Lisatud 19. veebruaril 2010