„Pildiseeria räägib läbi groteski ja manipulatsiooni loo külaühiskonnas eesti meest varitsenud ohtudest. Fotodel vastanduvad soorollid ja toimub midagi naisvandenõu taolist. Piltidel on karm fiktsioon ühiskonnast, kus naised mehi julmalt ära kasutavad. Kogu võim ja jõud on nende käes. Mehi sunnitakse tööle, klopitakse ja tapetakse. Muidugi ei ole see tegelikkus ega ajalugu, vaid kõverpeegli tagasihelk, mis peaks tooma mõtteainet tänaste probleemide lahendamiseks,“ ütleb kunstnik oma näituse iseloomustamiseks.

Tampere Majas saab näitust vaadata kuni 3. märtsini 2010. Tampere Maja Galerii on avatud iga päev 9:00-18:00.

Erki Meister on aktiivne nii kunsniku, helilooja kui muusikuna. Ta on saanud mitmeid auhindu heliloomingu konkurssidelt. Looming hõlmab kammermuusikat, koorilaule, teoseid erinevatele ansamblikoosseisudele ja vokaal-sümfoonilisi suurvorme.

Aktiivselt on Erki Meister tegev mitmete ansamblite koosseisus ja juhina. Plaadistanud oma muuskat nii kooride, kui ansamblitega. Kirjutanud ka kolm lühijuttude kogumikku. Täpsem info kodulehelt: http://erkimeister.fie.ee/index.html.

Kohtumiseni näitusel!

Kontakt ja lisainfo: www.erkimeister.fie.ee 

Tampere Maja (Jaani 4, Tartu)
Lisatud 19. veebruaril 2010

Aastatel 1939-1944 töötas Olav Roots Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkestri (ERSO eelkäija) peadirigendina, pöörates erilist tähelepanu eesti heliloomingu esitamisele ja salvestamisele. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kuus aastat hiljem suundus edasi Colombiasse, Bogotásse. Seal asutas Olav Roots Colombia esimese professionaalse sümfooniaorkestri, tegutsedes selle peadirigendina kuni surmani.

Neljapäeval, 25. veebruaril kell 16.00 toimub Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi sinise laega saalis Olav Rootsi 100. sünniaastapäevale pühendatud õhtu:
Margus Allmanni ettekanne teemal "Olav Rootsi muusikaline tegevus Eestis, esimesed pagulasaastad".

Režissöör ja stsenarist Katrin Laur  tutvustab oma peatselt valmivat filmi "Roots - sada aastat sõda ja muusikat" ning räägib teemal "Olav Rootsiga Eesti ajalugu, Eesti muusikat ning Eesti ja Colombia ühisosa avastamas".

Olav Rootsi soololaule esitab Maria Kallaste, klaveril Maksim Štšura.

Kuulamiseks pakutakse nii Olav Rootsi poolt loodud kui ka juhatatud muusikat.
Ühtlasi selgub, mida tähendab salapärane numbrikombinatsioon M 258.

Sissepääs muuseumipiletiga.

Kohtumiseni muuseumis!

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Lisatud 19. veebruaril 2010

“Know How” uurib uudishimulikult tarbekunsti essentsi ja eesmärki, kunstniku-disaineri, tema ametioskuste ja tarbija-publiku omavahelist suhet. Kõigi näituseeksponaatide kõrval on ka nende valmistamisjuhend – nii võib igaüks ise proovida, kuidas tarbekunst sünnib ja mis tunne on olla disaineri nahas. 
 
Triennaalile laekusid 142 kunstniku taotlused, kokku 176 tööd 28 riigist: Lätist, Soomest, Hollandist, Suurbritanniast, Rootsist, Leedust, Saksamaalt, Taanist, Ungarist, Prantsusmaalt, Slovakkiast, Hispaaniast, Kreekast, Iisraelist, Taiwanist, Venemaalt, Ameerika Ühendriikidest, Iirimaalt, Itaaliast, Norrast, Islandilt, Taist, Šveitsist, Türgist, Kanadast, Austraaliast, Serbiast ja Eestist. Peanäitusele valiti tööd 38-lt kunstnikult.
 
Tallinna 5. rakenduskunsti triennaali žürii andis välja kolm võrdset preemiat järgmistele autoritele: MARTA BOAN (Hispaania) - ehete seeria "CUBE", autorite kollektiiv: JAAN EVART (Eesti), JULIAN HAGEN (Austria), DANIEL MAARLEVELD (Holland) - "PENJET", KIEREN JONES (Suurbritannia) - "IDEA-Flat Pack Re-arranged: GOPAN, STRUM, GUNN, TROPHI". 
 
Triennaali peanäituse kuraator: Kärt Maran
Näituse kujundus: Ott Kadarik ja Tuuli Aule
Graafiline kujundus: Risto Kalmre ja Konst&Teknik 
 
5. Triennaali toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit ja Hotell Kolm Õde. 
 
Lisainfo: www.trtr.ee

Lisatud 19. veebruaril 2010

Rulaöö eesmärgiks on pakkuda noortele ekstreemspordiharrastajatele võimalust oma oskused proovile panna võisteldes koos omaealistega, sisustada tervislikult läbi spordi oma vaba aega, sõita peale päevase aja ka öösel rulaga, sõpradega aktiivselt aega veeta ning uusi mõttekaaslasi leida.

Pääsküla noortekeskuse ekstreemhall on alates kell 20.30 avatud ainult rulahuvilistele noortele. Rulaöö raames toimuvad  erinevad trikitamised, võistlused kahes erinevas vanuseklassis ning kõigil huvilistel on võimalus end proovile panna öö läbi. Vanuserühmad on kuni 15 aastased noored  ning 16 aastased ja vanemad.

Osalemiseks rulaööl on vajalik eelregistreerumine e-posti aadressil: kaia@taninfo.ee  või Pääsküla noortekeskuses aadressil Rännaku pst 1. Üritus on kõikidele osalejatele ja pealtvaatajatele tasuta.

Pääsküla noortekeskus: www.taninfo.ee/paaskyla

Triin Veermäe, Tallinna noorte infokeskus
Lisatud 19. veebruaril 2010

Etendus tuuritab:
28.02 kell 17:00 Rakvere Rahvamajas
01.03 kell 19:00 Tartus Genialistide Klubis
02.03 kell 18:00 Paide Kultuurikeskuses
08.03 kell 19:00 Pärnu Teatri „Endla“ Küünis
09.03 kell 19:00 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias
11.03 kell 19:00 Põlva Kultuuri- ja Huvialakeskuses
12.03 kell 19:00 Võru Kultuurimajas „Kannel“
15.03 kell 15:00 Jõgeva Kultuurikeskuses
28.03 kell 18:00 Tallinnas Teatris NO 99
29.03 kell 19:00 Viimsi Keskkoolis

Etendus „ Eestlase Neli O-d“ on valminud 2009. aasta suvel juubeli Laulu- ja Tantsupeo aegu ning on lugu meist endist, läbinisti Eesti värk. Etendus on edasiarendus lühinumbrist „Puu taga...“, millega E.T.A. Tantsukool pälvis 2009. aasta Koolitantsu festivalil vabatantsu kategoorias vanema vanuseastme laureaadi tiitli. Etenduse esialgne versioon esietendus 7.augustil 2009.a. Kingstonis Jamaikal toimunud rahvusvahelisel tantsukonverentsil daCi (Dancing Child International), kus see menukalt vastu võeti.
Koreograaf: Elo Unt
esinejad on  E.T.A. Tantsukooli praegused ja endised õpilased: Mirjam Luhakooder, Siim Adamson, Liisa Laine, Greta Raidma, Anne-Öösike Niit, Ingmar Jõela

Etenduses „Õde ja Tõigus“ astuvad muuhulgas üles deformeerunud teletups, Norrast põgenenud lumememm, isehakanud mafiooso, flegmaatiline talgitööstur, väikese ajuga suur jaanalind ja kolmanda põlve aferist. Kogu etendust saadab õe ja tõiguse vaim. DREEK Stuudio alustas oma tegevust 2006. aasta sügisel. Läbi kolme tegutsemisaasta on stuudio võitnud festivalil „Koolitants“ laureaadi tiitli koguni viiel korral – seda siis vabatantsude kategoorias erinevate vanuseastmetega. Etendusega „Harilik kosmos“ võideti laureaadi tiitel ka teatrifestivalil „Kanutiaia Kann“.

Koreograaf: Renate Valme
esinejad on DREEK Stuudio õpilased: Maarja Roolaht, Aili-Maarja Mäeniit, Kätlin Lill, Liisa Tetsmann, Gerda Allikas, Ahti Sepsivart, Karl-Henri Käämer

Teleklipp: http://www.youtube.com/watch?v=P7jqXG-TZwQ&feature=player_embedded

Vaata lisainformatsiooni etenduste kohta: http://kool.tantsuagentuur.ee või www.tantsuagentuur.ee

Pileti info:
Pilet 50 krooni/ 35 krooni grupisoodustus (vähemalt 10 inimest) maksmine arvega
Saata soovitud piletite arv, etenduse toimumise koht  ja arve rekvisiidid (isiku või organisatsiooni nimi ja aadress)  e-mailile info@tantsuagentuur.ee Piletid saab kätte tunni aja jooksul enne etenduse algust.
Maksmine sularahas
- võimalik osta pileteid festivali Koolitants tantsupäevadel infolauast;
- võimalik osta pileteid Eesti Tantsuagentuuri kontorist aadressil Hobujaama 12/Narva mnt. 9E
- pileteid oma majas toimuvatele etendusele müüb Paide Kultuurikeskus ja  Võru Kultuurimaja „Kannel“
KOHTADE OLEMASOLUL VÕIMALUS PILETEID OSTA KA KOHAPEAL!

Jane Miller-Pärnamägi, Eesti Tantsuagentuur
Lisatud 19. veebruaril 2010

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles neljapäeval ajakirjanikele, et mullu oli riigipoolne koolilõuna toetus 1.- 9. klassi õpilastele 11 krooni ja 47 senti.

Koolilõuna tegelik maksumus jääb Eestis keskmiselt 15-20 krooni vahele. Koolilõunast puudujääva osa peavad tasuma omavalitsused või lapsevanemad.

Valitsus eraldas neljapäeval oma määrusega omavalitsustele erinevate meedete toetuseks kokku 4,75 miljardit krooni.

Allikas: BNS

Tiigrihüppe Sihtasutus kuulutab õpetajatele välja konkursi “E-kursused 2010”.

Konkursi teemad ja tingimused:

1. E-kursuste teemad peavad olema seotud antud aines hetkel kehtiva riikliku õppekavaga. Samuti on oodatud uue õppekava järgi loodud e-kursused.

3. E-kursuse maht peab olema vähemalt 30-35 tundi.

4. E-kursuse kohustuslikud osad on kursuse lühike annotatsioon, eelteadmised kursuse läbimiseks, eesmärgid, kursuse kava (ajaline maht), õpijuhis õppijale, e-õppematerjalid (õpiobjektid), enesekontrolli- ja kontrolltestid, hindamisjuhend, kursusel saavutatavad pädevused. Kui kursus on loodud e-õppe keskkonnas, siis peab olema ka keskkonna kasutusjuhendid. (Need ei pea olema kursuse autori poolt loodud, võib kasutada ka olemasolevaid kasutusjuhendeid, mis on spetsiaalselt antud keskkonna jaoks loodud.)

5. E-kursus tuleb esitada ühes järgnevatest e-õppekeskkondade valikutest:
a.  suletud/kinnises e-õppekeskkonnas (Moodle, IVA). Selleks tuleb saata meil kadri(ät)tiigrihype.ee ning konkursil osalejale tehakse Tiigrihüppe SA Moodle või IVA keskkonnas kursuse pesa, kuhu konkursil osaleja saab luua e-kursuse.
b. või avatud veebipõhises keskkonnas (LeMill, Wordpress, CMSimple vm).

6. Konkursile esitatud e-kursus peab olema korraldajale kättesaadav nii õpilase kui õpetaja õigustes.

7. E-kursusel olevad materjalid ei tohi sõltuda e-õppe keskkonnast, vaid peavad olema eksporditavad tunnustatud rahvusvaheliste standardite formaatides (näiteks scorm-sisuhalduspaketi formaadis).

8. E-kursus peab olema kavandatud ja läbitav 100% e-õppena.

9. E-kursuse materjalidest peavad vähemalt 50% olema kursuse looja originaalmaterjalid, mis ei ole varasemalt finantseeritud/toetust saanud.

10. Konkursile esitatav töö peab vastama litsentsi Attribution-Share Alike 3.0 tingimustele.  

11. E-kursusel olevad õppematerjalid peavad vastama Koolielu portaalis avaldatud õppematerjalide kvaliteedinõuetele.

12. Võrdsete tulemuste korral on eelistatud III ja IV kooliastme konkursitööd.

13. Lisapunkte saab selle eest, kui kursus toetab ainetevahelist integratsiooni.


Konkursi raames toetatakse 15 parimat e-kursuse autorit/autoreid lepingu alusel summas (19 500 EEK (bruto)) kursuse kohta. Konkursi züriil on õigus kvaliteetsete konkursitööde puudumisel toetada vähem kui 15 tööd.

Konkursil toetust saanud e-kursused ja nende õigused lähevad üle Tiigrihüppe Sihtasutusele ning tehakse kättesaadavaks kõikidele üldhariduskoolidele. Nimetatud e-kursuste metaandmed avalikustatakse Koolielu portaalis ning e-kursused tehakse võimaluse korral tasuta kättesaadavaks nii avatud veebikeskkonnas kui ka võimalikult suurel määral sisuhalduspakettidena.

E-kursuste 15 parima valiku teeb konkursi komisjon, kuhu kuuluvad Koolielu aineeksperdid ja e-kursuste eksperdid, kes on läbinud vastavaid koolitusi. Esitatud tööde puhul hinnatakse e-kursuse ülesehitust, sisu, tehnilist teostust, autorlust, ainete integratsiooni jm hindamismudeli alusel.

Konkursitööd, kus ei ole järgitud autoriõigusi, eemaldatakse hindamisest.

Konkursitööde hindamismudel asub: http://panther.tiigrihype.ee/koolielu_oppematerjalid/eKuruse_HINDAMISMUDEL2.doc


Tööde esitamise tähtaeg on 28. juuni 2010.


Küsimused konkursi tingimuste kohta palume saata e-posti aadressil: kadri(ät)tiigrihype.ee


Konkursil osalemiseks tuleb täita registreerimisvorm:
http://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=dFk3YUhZX0RpTi13NzhnT2pyS19wdFE6MA

Kui on soov osaleda konkursil, kuid e-kursustega seonduv vajaks koolitust, siis on avatud e-kursustest huvitatutele registreerimisvorm:
http://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=dFBiUzVtY0k3WXIxcVI2LXBobGg4UEE6MA

Kadri T. Stenseth

õppematerjalide valdkonna juht

Tiigrihüppe SA

 

Viljandi Linnavolikogu menetlusse on esitatud Viljandi koolivõrgu korrastamist puudutava volikogu otsuse eelnõu, mille vastuvõtmisel volitatakse Viljandi Linnavalitsust pidama läbirääkimisi Haridus- ja Teadusministeeriumiga riigigümnaasiumi asutamiseks Viljandi linnas. Haridus- ja Teadusministeerium tunnustab Viljandi linna tegevust koolivõrgu arendamisel ning on valmis pidama konkreetsete sammude osas läbirääkimisi, mis võimaldaks Viljandi Linnavalitsusel esitada eelnõus kavandatud koolivõrgu ümberkorraldamise kava volikogu 2010. a märtsikuu istungile ning avada riigigümnaasium alates 1. septembrist 2011. a.

Koolivõrguga õigeaegne tegelemine on eelkõige vastava piirkonna õpilaste huvides. Gümnaasiumiõpilaste arvu üldine vähenemine tingib olukorra, kus jätkuvalt kõrgetasemelise hariduse omandamise võimaldamine eeldab kohalike omavalitsuste poolt koolivõrgu ülevaatamist. Vabariigi Valitsuse kinnitatud uus gümnaasiumi riiklik õppekava annab õpilastele rohkem valikuvõimalusi endale sobiva suuna kujundamisel. Selleks, et uue õppekavaga loodud võimalusi maksimaalses ulatuses kasutada, peab gümnaasiumis õppima piisavalt õpilasi, et kindlustada erinevate õppesuundade olemasolu ja heade gümnaasiumiõpetajate korralikud palgatingimused. Seniste gümnaasiumiklasside ühendamisel üheks riigigümnaasiumiks on võimalik Viljandi õpilastele pakkuda suuremate valikutega, kaasaegset ja kõrgel tasemel gümnaasiumiharidust ka linna ja maakonna õpilaste arvu vähenemise tingimustes. Ka on võimalik saavutada vastastikkusele tunnustusele rajatud tööjaotus nii Viljandi põhikoolidega, kui ka kõigi teiste maakonna koolidega.

Haridus- ja Teadusministeerium näeb väga head võimalust, et edukate läbirääkimiste korral saab Viljandi linna ja riigi koostöös tekkivast Viljandimaa kesksest riigigümnaasiumist üks Eesti väljapaistvamaid gümnaasiume, mis on eeskujuks kõigile teistele maakonnakeskustele.

Tõnis Lukas, haridus- ja teadusminister
Lisatud 17. veebruaril 2010

Tartu Kolledži direktor Lembit Nei sõnul pole tehnikaharidus mõeldav tugeva reaal- ja loodusainete aluspõhjata, mille kandev vundament ehitatakse üles üldhariduskoolis. „Just seetõttu oleme oma juubeliürituse pühendanud Teile, head kolleegid, avaldamaks Teile tänu ja tunnustust tehtud töö eest,“ kinnitab Lembit Nei.

Õpetajad on palutud 18. veebruaril TTÜ Tartu Kolledžisse (Puiestee 78, Tartu), kus neid ootab praktiline programmeerimiskoolitus, spetsiaalselt nende jaoks kokku pandud loodusteaduste loengute mosaiik ning ettekanne-uuring reaalainete õpetamisest üldhariduskoolides Tehnikaülikooli pilgu läbi. Lisaks tutvustab Haridus- ja Teadusministeerium üldhariduskoolide uusi õppekavasid.

PÄEVAKAVA
9:30-10:00 kogunemine, hommikukohv
10:00-12:15 programmeerimissüsteemi Scratch koolitus - dotsent Jüri Vilipõld, TTÜ infotehnoloogia teaduskond
10:00-12:15 loodusteaduste mosaiik:
"Globaalsed kliimamuutused: kas müüt või karm tegelikkus?" - professor Rein Vaikmäe, TTÜ teadusprorektor;
"Kas maailmast tervikpildi omamine ei võiks olla ikkagi keskkoolilõpetaja hariduslik eesmärk ja kohustus?" - professor Raivo Vilu, TTÜ matemaatika-loodusteaduskond
12:15-12:30 kohvipaus
12:30-13:00 "Reaalainete õpetamine üldhariduskoolides Tehnikaülikooli vaatevinklist, TTÜ uuring" - professor Lembit Nei, TTÜ Tartu Kolledži direktor
13:00-13:45 "Uued õppekavad üldhariduskoolides" - Ain Tõnisson, Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekava talituse juhataja
14:00 TTÜ Tartu Kolledži direktori pidulik vastuvõtt

Lisatud 17. veebruaril 2010

Professor Sootla sõnul on Eesti haldusreformi sisu taandumas mõttele, et "midagi oleks vaja teha". "Küsimus pole aga üldse selles, kui palju on valdu või kui palju neil on raha. Küsimus on demokraatlike riikide võimuvertikaali ülesehituse põhimõtete radikaalses transformeerumises väga erinevatel põhjustel – Euroopa Liidu tugevnemine, globaliseerumise, ebamäärasuse ja keerukuse hüppeline suurenemine ühiskonnas jne. Keskendungi loengus nende trendide ja neist tulenevate uute vajaduste analüüsile, ennekõike kesk- ja kohaliku valitsuse suhete aspektist vaadelduna," tutvustab ta.

14. märtsil esineb loenguga "Universumi evolutsioon" Matemaatika- ja Loodusteaduste Instituudi teoreetilise füüsika professor Romi Mankin, aprillis vaagib Ökoloogia Instituudi vanemteadur Anto Raukase loeng tuumajaama loomise võimalikkust Eestisse. Neile järgnevad Kunstide Instituudi kunstiosakonna juhataja Orest Kormašovi ning Eesti Demograafia Instituudi direktori Luule Sakkeuse loengud.

Studia Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Loengutesse kuulama ja diskuteerima on oodatud kõik huvilised nii Tallinna Ülikoolist kui ka väljastpoolt. Loengusarja läbimisel on võimalik teenida kaks ainepunkti, loengutes osalemine on tasuta. Juba toimunud loenguid on võimalik vaadata Tallinna Virtuaalses Ülikoolis: http://tlu.toru.ee/

Professor Georg Sootla avatud loeng toimub neljapäeval, 18. veebruaril kell 16 TLÜ Mare õppehoone Tallinna saalis (Uus-Sadama 5, M-218).

Lisainfo: www.tlu.ee/studiageneralia

Tallinna Ülikool
Lisatud 17. veebruaril 2010