Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Haller tõi välja, et just biotehnoloogia ja IT-valdkondadele on Hiina üliõpilastelt massiliselt avaldusi. "Kuid me peame jälgima, milliste teadusrühmade juurde välisüliõpilasi tuleb. Me ei saa ja ei taha neid lasta ligi kõige sensitiivsematele teemadele, me ei saa neid valdkondi teistele avada," seisavad koosolekuprotokollis Halleri sõnad.

"Välisüliõpilastega seotud ohud on teema, mis on aktuaalne igale riigile, mitte vaid Eestile," ütles Kristjan Haller. "Igas tänapäevase tehnoloogiaga seotud teadusvaldkonnas on teemasid, mis pakuvad intellektuaalset huvi. Olgu siis tulemuseks suured tööstuskasumid või isegi terrorism."

"Kuigi seni ei ole Tartu ülikoolis ühtki julgeolekuohuga olukorda olnud, tuleb läbi mõelda, milliseid samme ohu ennetamiseks astuda," lisas ta ja kinnitas, et huvi suurt kasumit võimaldavate alade vastu on tõusnud.

Eesti Päevalehe andmetel tõi selle ohu välja ka haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Andres Koppel. "See teema tuleks ka läbirääkimistel läbi arutada - tööstusspionaaž," oli kirjas tema sõnavõtu juures.

Hiljem märkis Koppel siiski, et sõna "tööstusspionaaž" kasutamisega koosoleku protokollis dramatiseeriti küsimust üle.

Riigikantselei strateegiadirektor Keit Kasemets aga arvas, et Eesti ülikoolid ei peaks niivõrd palju tähelepanu pöörama Aasia riikidele, näiteks Hiinale või Indiale, vaid keskenduma konkurentsivõime kasvatamisele Läänemere piirkonnas.

Kasemets lisas, et Eesti eri rahvustest üliõpilastele mingeid kvoote küll peale panema ei hakka, samuti ei hakata valima, millistest riikidest võib siia tulla ja millistest mitte. "Meil ei ole praegu probleemi, et peaksime piiri taga tunglevaid üliõpilasi tagasi hoidma. Peame neid hoopis ligi meelitama, et hariduse kvaliteeti tõsta," ütles Kasemets Eesti Päevalehele.

Artikkel täismahus Eesti Päevalehe veebilehel.

Lisatud 17. veebruaril 2010

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Lisatud 17. veebruaril 2010

Kui varem said lastekodude töötajad sarnaselt koolide õpetajatega puhata 56 päeva aastas ja töötada 35 tundi nädalas, siis töölepinguseaduse muudatuse jõustumine võttis selle võimaluse neilt ära.

Nii saatis riigi- ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühingute liit (ROTAL) jaanuari lõpus sotsiaalminister Hanno Pevkurile kirja, kus selgitab probleemi ning soovib, et see võimalus nii lastekodude kasvatajatele, logopeedidele, psühholoogidele kui ka teistele eripedagoogidele tagasi antaks.

Praegu on ROTAL-i juhi Kalle Liivamägi sõnul tekkinud lastekodudes olukord, kus kodu direktoril on õigus ühel hetkel oma töötajatele lihtsalt öelda, et teete sama raha eest rohkem tööd ning puhata saab nüüd 56 päeva asemel 28.

Artikkel 17. veebruari Postimehes.

Lisatud 17. veebruaril 2010 

Menuka tööraamatu „Lugemispäevik 1.–4. klassile. I osa” järg sisaldab 31 töölehte.
Vaatluse all on praeguse aja lemmikud „Leiutajateküla Lotte”, „Lepatriinude jõulud” ning „Heinakübar ja Viltsuss”, aga ka vana hea klassika, nagu näiteks „Pille-Riini lood”, „Kevade” ja „Agu Sihvka annab aru”.

Raamatus on ristsõnu, joonistamisülesandeid, sõnarägastikke ja palju muud. Töölehti saab kasutada nii lugemise ajal märkmete tegemiseks kui lugemiskontrollina.
 
tellimus@ilo.ee, www.tea.ee
 
Kirjastus Ilo/TEA
Lisatud 17. veebruaril 2010

Intervjuu Tõnis Lukasega leiate Pärnu Postimehe veebilehelt. 

Lisatud 16. veebruaril 2010  

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel. 

Lisatud 16. veebruaril 2010  

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Lisatud 16. veebruaril 2010 

Veel varasematel aastatel oli Eesti näitaja 6-7 protsendi ringis, nelja aasta tagusest näitajast on värske tulemus ligi poole kõrgem.

Mullu viimases kvartalis oli õppijaid rohkem kui kunagi varem - 12,2 protsenti 25- kuni 64-aastastest inimestest vastas, et on küsitlusele eelnenud nelja nädala jooksul käinud koolitusel või omandanud haridust tasemeõppes.

"See on täiesti uus tase," ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja lisas, et ka 2008. aastal ulatus mõne kvartali tulemus üle kümne protsendi, kuid nüüd on see reegel, mitte enam erand. "Elukestvas õppes osalejate osakaal kasv ühiskonnas stabiilselt kümnest protsendist kõrgemale näitab meie ühiskonna euroopalikku küpsust," lausus minister. "Veel hiljuti kuulusime oma näitajate poolest pigem Ida-Euroopasse, kuid nüüdseks sarnaneb inimeste suhtumine enesetäiendamisse pigem Skandinaaviamaadele."

Lukase sõnul on riik viimastel aastatel eraldanud eurofondide toel kümneid miljoneid kroone peamiselt kutsekoolidele ja rakenduskõrgkoolidele, et seal pakutaks tasuta kursusi neile, kes oma palga eest õppida ei jaksa. "Nii on toodud õppima kümneid tuhandeid, kes seda muidu teinud poleks."

Varasemate aastate statistika näitab, et Eestis on naised aktiivsemad õppijad kui mehed. Sama trendi näitavad ka värsked andmed, kuid mehi osales elukestvas õppes pea protsendi võrra rohkem kui aasta tagasi - 7,6 protsenti. Naiste osalusprotsent oli 13,3. Tõusnud on ka mitte-eestlaste osalus, mis on nüüd 7,9 protsenti varasema seitsme protsendi asemel. Eesti rahvusest täiskasvanutest õpib 12 protsenti.

Kõige rohkem osalevad elukestvas õppes inimesed vanuses 25-34, kelle osalus tõusis eelmiseks aastaks 18,3 protsendini. Tõusis ka kõige vanema vanusegrupi osalus, mis on küll 4,6 protsendiga jätkuvalt vanusegruppide lõikes kõige madalam.

Ministeeriumi teatel on probleemiks olnud madalama haridustasemega inimeste aktiivsus koolis ja koolitustel osalemises, kuid ka nende osalus on tasapisi kasvamas. Mullu õppis 2,3 protsenti põhihariduse või sellest madalama haridustasemega täiskasvanutest, mis on 0,2 protsendi võrra parem näitaja kui aasta varem.

Jõudsalt on kasvanud kõrgharidusega inimeste elukestvas õppes osalemine, kes ongi üks aktiivseim grupp edasiõppijaid - 2009. aastal õppis neist 18,2 protsenti.

Ministeeriumi pressiesindaja teatel mängib täiskasvanud õppijate osakaalu suurenemises oma rolli riigi järjekindel tegutsemine. Mullu kinnitas valitsus täiskasvanuhariduse arengukava, kus määratletakse valdkonna tegevussuunad ja eesmärgid kuni 2013. aastani. Selles pööratakse tähelepanu nii täiend- ja ümberõppele, aga ka täiskasvanute osalemisele tasemekoolituses.

Täiskasvanukoolitusele aitab kaasa ka struktuuritoetuste kasutamine, mille abil on palju erinevaid kursusi täiskasvanutele tasuta. Euroopa stsiaalfondi (ESF) toel on aastatel 2007-2009 saanud 60 miljoni krooni eest tasuta koolitust enam kui 23.500 töötavat täiskasvanut 37 õppeasutuses üle Eesti.

ESF-i ja Eesti riigi rahastatud programm "Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused" näeb kuni 2013. aastani ette erinevaid kursusi 114 miljoni krooni eest. Lisaks tööalastele kursustele rahastatakse ka vabahariduslikku koolitust ja Eesti vabaharidusliit viib ellu programmi, millest pakutakse peamiselt elukestva õppe võtmepädevusi arendavaid koolitusi. 2013. aastaks plaanitakse kahest programmist kokku koolitada 73.000 inimest.

Allikas: BNS Lisatud 16. veebruaril 2010

Kohtusse pöördujaks on seekord lapsevanemast üliõpilane, kellel oli enne 01.07.2009 õigus õppelaenu hüvitamisele.

"Õppelaenu hüvitamisele oli ja on õigus kõigil üliõpilastel, kes enne seadusemuudatust kehtinud korra alusel on võtnud õppelaenu ja vastavad hüvitamise tingimustele. Loodame, et kohtu poole ei pea pöörduma kümned üliõpilased ning me saavutame riigiga kohtuvälise kokkuleppe. Selle puudumisel jätkame õiguslike lahenduste otsimist," märkis EÜLi juhatuse esimees Maris Mälzer.

Riigitöötajate õppelaenude hüvitamise osas ootab EÜL ära Anija vallavalitsuse edasise tegevuse Mirjam Tinno kohtuasjas, misjärel langetatakse otsus edasistes tegevustes.

EÜLi poole on pärast Tallinna Halduskohtu otsust Mirjam Tinno kohtuasjas pöördunud kümneid tudengeid, kes on avaldanud valmidust riik kohtusse kaevata.

Eesti Üliõpilaskondade Liit
Lisatud 16. veebruaril 2010

Kuna selle artikli eesmärk pole teile näidata, kuidas ajaveebi luua, ei taha ma siinkohal tehnilistest detailidest rääkida. Tegelikult ei ole blogimine väga keeruline, motoks sobib hästi „learning by doing“. Kõige lihtsam on minna aadressile www.wordpress.com või www.blogger.com ja endale kasutajakonto luua. Seal on kõik hästi ära seletatud, hätta sattudes leiate kindlasti oma koolist kedagi, kes saab aidata. Järgmised read peaksid teile hoopis näitama, mida saab ajaveebidega võõrkeeltes teha.

Põhimõtteliselt on ajaveebil n funktsiooni. Ta võib olla keskkond, mille kaudu ma hoian õpilasi kursis sellega, mis tundides toimub. Sel juhul peaks ta olema e-kool multimeedia formaadis. Heaks näiteks on ühe saksa inglise keele õpetaja ajaveeb aadressil: http://donathlk.wordpress.com

Samuti võib ajaveeb pakkuda õpilastele täiendavat materjali, mida saab kasutada nii tunnis kui ka tunnist väljaspool. Seda üritan teha oma ajaveebiga http://englishisgreat.wordpress.com, kust õpilased leiavad huvitavaid harjutusi, tekste ja audio- ning videomaterjale, mida ma kasutan tunnis või mille juurde ma suunan neid. Seal on ka üks parooliga kaitsud õpilaste lehekülg, kust minu õpilased leiavad abi erinevates inglise keele valdkondades (nt. essee kirjutamine või suuline riigieksam). Samuti on olemas parooliga õpetajate lehekülg, kust kolleegid leiavad materjali, mis toetavad kasutusel olevaid õpikuid; ja palju muud, mis ei ole mõeldud õpilaste silmade jaoks.

Ajaveeb võib olla ka keskkond, kus õpilased – kas ise või õpetaja kaudu – saavad oma loomingut maailmale tutvustada. Selleks kasutame näiteks Wordpressis loodud http://britishstudiescourse.wordpress.com, kuhu Briti maalugu õppivad Miina Härma Gümnaasiumi 11. klasside õpilased panevad oma esitlusi üles. Nii saavad ka teised inglise keele õppijad selle materjaliga tutvuda, samuti kasutavad õpilased neid esitlusi testideks ette valmistudes. Üks hea näide õpilaste tööde avalikustamiseks on Pärnu Koidula Gümnaasiumi inglise keele õpetaja Katrin Saksa õpilaste ajaveebid: http://kkertu.wordpress.com/ (11. klass), http://shinigami29.wordpress.com/ (10. klass).

Tihti on õpetajal mitu ajaveebi või on iga tema õpilane loonud inglise keele jaoks oma ajaveebi. Kuidas saaks neid koondada ühele leheküljele? Siin tulevad abiks nn vookogud, nagu näiteks  www.pageflakes.com. Katrin Saks on vookogu just sellel viisil kasutanud:  http://www.pageflakes.com/kat3z/27045206.

Minu kogemus ajaveebidega on positiivne, õpilased võtsid nad vaimustusega vastu – nemad on digitaalajastul üles kasvanud ja naudivad moodsa tehnoloogia kasutamist aines. Samuti on neil hea meel, et nende pingutused ei jää ainult klassiruumi, vaid on ka suuremale publikule näha. Need õpilased, kes ei saa tunnist osa võtta, hindavad aga võimalust ennast tunnis toimunuga kurssi viia. Ja lõpuks - ajaveebid pakuvad meile võimaluse ainetundi toetavaid audio- ja videomaterjale (mida olen ise loonud või internetist leidnud) väga lihtsalt oma ainesse integreerida.

Marcus Hildebrandt, Hugo Treffneri Gümnaasiumi inglise keele õpetaja
Koolielu
Lisatud 16. veebruaril 2010