Lukas selgitas, et sellega soovitakse saavutada lasteaiajärjekordade vähenemist. Ministri sõnul on seaduse muutmise seletuskirjas konkreetselt kirjas, et muudatus ei takista asutuse juhil komplekteerida aiarühma vanuseliselt, nii on ka praegu kehtivas seaduses. Lasteasutuse juhataja moodustab käesoleva seaduse alusel vastavalt vajadusele ja võimalustele sõime- ja lasteaiarühmad.

"See annab võimaluse olla paindlikum ja lahendada üksikjuhtumeid paindlikumalt. Lasteaia ja omavalitsuse otsustusõigus laste rühmadesse paigutamisel suureneb. Seni pidi seadust järgides grupeerima ainult vanuse järgi ja liitrühm oli teatud tingimustel võimalik kõrvaltee," märkis Lukas. Liitrühmad ei kao ära, liitrühma moodustamise printsiip pannakse vastavusse muudetud või uue seaduse kontekstiga, aga tegelikult võib see jääda täpselt samasuguseks, lisas minister.

Lukas selgitas, et alla 3-aastased lapsed võivad vanematega koos olla. See on see liitrühma printsiip sooviga suurendada paindlikkust. "Osa pedagooge näeb siin ka pedagoogilist printsiipi, et ongi kasulik eri vanustes lapsi koos õpetada, aga selle käivitamine igal pool ei ole kohustuslik," kinnitas Lukas.

Riigikogu pressitalitus
Lisatud 11. veebruaril 2010

Toetatakse noori vanuses 7-19 aastat, kelle elukohaks rahvastukuregistris on registreeritud Tallinn. Toetust noortelaagrite korraldamiseks on õigus taotleda juriidilistel isikutel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel välja arvatud korraldajad, kellele on jooksval aastal Tallinna Spordi- ja Noorsooameti poolt eraldatud sporditegevuse toetust.

Toetust eraldatakse 40 krooni ühe lapse kohta päevas. Taotlused tuleb esitada hiljemalt 15. märtsiks 2010 kella 17-ks koos vajalike lisadokumentidega Tallinna Spordi- ja Noorsooametile (Vabaduse väljak 10b, V korrus) allkirjastatult paberkandjal või digitaalallkirjaga elektrooniliselt aadressile ppsna@tallinnlv.ee.

Noortelaagrite korraldamiseks toetuse eraldamise kord ja taotluse vorm on üleval Tallinna koduleheküljel www.tallinn.ee noorsootöö teenused, noortelaagrite toetamine lingi all.

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet
Lisatud 11. veebruaril 2010

Kursustele on oodatud aineõpetajad ja pedagoogikatudengid, kes töötavad või plaanivad töötada vene õppekeelega koolis, kuid kelle emakeel ei ole vene keel või kes ei ole õppinud vene õppekeelega koolis. Registreeruda on võimalik kuni 17. veebruarini, kirjutades e-posti aadressile kerda.spitz@ut.ee või helistades telefoninumbril 35 60 608.

"Algava koolituse peamiseks eesmärgiks on suurendada tänaste ja tulevaste õpetajate võimekust töötada koos vene kultuuritaustaga noortega," selgitas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed elukestva õppe üksuse juhataja Eduard Odinets. "Heade õpitulemuste saavutamine sünnib koostöös ning seetõttu on õpilaste väärtuste mõistmine ja tunnetamine väga olulised."

Osalejad saavad kursuse käigus ülevaate vene kultuurist kultuuridevahelise suhtlemise kontekstis – vene kultuuri tunnetusest, etnilise ja kultuurilise identiteedi kujunemisest, vene rahvuslikust iseloomust, vene kultuuri väärtustest jpm. Eriti suurt tähelepanu pööratakse Eesti venelastele ja nende identiteedi kujundamisele.
Kursus sisaldab loenguid, seminare, tunnivaatluseid ja erinevaid aktiivõppe meetodeid.

Kursus "Kultuuridevahelised erinevused: vene kultuuritaustaga õpilased" toimub tegevuse "Õpetajakoolituse üliõpilaste ettevalmistus tööks eesti keelest erineva emakeelega lastega" raames. Sama tegevuse osana kestis eelmise aasta oktoobrist detsembrini Narvas "Õppekeele oskuse arendamine ainetunnis" kursus, millest võttis osa 20 Ida-Virumaa gümnaasiumide õpetajat ja Narva Kolledži magistriõppe tudengit.

Kultuuridevaheliste erinevuste kursus toimub Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Keeleõppe arendamine 2007-2010" raames Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed tellimusel. Õppetööd finantseerivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Lisatud 11. veebruaril 2010

Esikoha ja 25 000 kroonise preemia pälvis Reeli Reinaus käsikirjaga "Must vares", mis räägib rassismiprobleemist koolis.

Teine koht ja 15 000 kroonine preemia läks Ketlin Priilinnale käsikirja "Sefiirist loss" eest, mille üks põhiteemasid on homoseksuaalsus.
Mõlemad autorid on avaldanud juba mitmeid raamatuid. Kolmandaid kohti otsustati välja anda kaks, Marianne Harju tööle "Talvehullus" ja Kristel Kriisa käsikirjale "Neetud". Mõlemaga kaasnes 10 000 kroonine preemia.
Kokku 60 000 kroonise auhinnafondi osas toetas konkurssi Eesti Kultuurkapital.

Lisaks neile märgiti ära neli tööd: Margit Sarapiku "Vaarao leidmine", Heli Künnapase "Lõpupidu", Ene Sepa "Minevikuta mälestused" ning Mai Raeti "Surnud liblikad". Ka need tööd on plaanis avaldada.

Väga palju osales uusi tegijaid, kelle tööde puhul on ilmselt tegu kirjandusliku debüüdiga. Võrreldes eelmiste konkurssidega on teemade ring ja ka keelekasutus muutunud kaasaegsemaks. Enamik autoreid on endiselt naised, nagu kirjanduskonkurssidel ikka. Töid tuli üle Eesti, näiteks auhinnatud ja äramärgitud tööde autorite seas on inimesi peale Tallinna ja Tartu ka Pärnumaalt, Saaremaalt, Raplast jt paikadest.
Peamised märksõnad olid eneseotsingud, suhted vanemate ja koolikaaslastega, kuid oli üksjagu ka kuritegevust ning seekord mainiti väga sageli liiklusõnnetusi.

Varasematel võistlustel on esikoha pälvinud näiteks Aidi Vallik, Helga Nõu, Diana Leesalu, Jaan Tangsoo, Katrin Reimus, Kristiina Kurema ja Birk Rohelend. Nende võistluste tulemusena on Tänapäevalt praeguseks ilmunud ca 20 raamatut. Noorteromaanide konkurss toimus juba viiendat korda.

Kirjastus Tänapäev
Eesti Lastekirjanduse Keskus
Lisatud 11. veebruaril 2010

Neljandat aastat tegutsev Eesti akadeemiline usundiloo selts (EAUS) viib kevadsemestril lisaks tavapärastele ettekandekoosolekutele läbi ka kõikidele huvilistele avatud loengusarja „Religioonid ja ühiskonnad“. Igal kuul toimuva ürituse sisuks on tuua välitöömaterjalide põhjal kuulajateni mõne maa või piirkonna religioosset ja sotsiaalset tõelust.

„Üleilmastumisele vaatamata leidub maailmas endiselt suurel hulgal erinevaid usk- ja ühiskondi, mis vähem või rohkem ainulaadsete näidetena tähelepanu väärivad,“ ütles EAUSi president Madis Arukask. Sel kevadel on vaatluse all Tai, India ja Ghana kohalikud usundilised iseärasused ning sarja viimane, neljas loeng käsitleb religioosset olukorda ja selle dünaamikat Eestis.

„Sarja ettekanded põhinevad ennekõike vahetutel välitöökogemustel, mida pean loengusarja suurimaks väärtuseks,“ lisas Arukask.

Loengud toimuvad Tartus Lossi 3-425 auditooriumis. Loengusarja plakat on nähtav aadressil www.eaus.ee/poster.pdf

Rohkem infot EAUSi kodulehel www.eaus.ee

Sarja edasine kava:
·         11. märtsil kell 16.00 – Ülo Valk „Jumalad kui liitjad ja lahutajad: küla, hõim ja rahvas hinduistlikus Indias“
·         8. aprillil kell 16.00 – Marko Veisson „Traditsionalism, kristlus ja islam konkureerivate rituaalipraktikatena Põhja-Ghana multireligioossetes kogukondades“
·         6. mail kell 16.00 – Ringo Ringvee „Usk ja usuühingud tänapäeva Eestis. Mineviku varjud ja tuleviku väljavaated“
·         Lisaks toimub 28. mail EAUSi aastakonverents.

Tartu Ülikool
Lisatud 11. veebruaril 2010

Käesoleva aasta kevadel valitakse kandidaatide seast 15-20 osalejat Noored Kooli programmi neljandasse lendu. Kõrgelt hinnatakse kandidaate, kes on heade õppe- ja/või töötulemuste kõrval näidanud üles ühiskondlikku aktiivsust. Lisaks on programmis osalemise eeltingimus kõrghariduse omandamine hiljemalt käesoleva aasta suveks ning väga head teadmised ainest, mida õpetada soovitakse.

Kuigi programmi konkurss on ka kolme möödunud tegevusaasta jooksul tihe olnud, siis tänavu on oodata varasemast veegi rohkem kandideerimisavaldusi. "Praeguses majandusolukorras on ambitsioonikatel ja sotsiaalselt tundlikel ülikoolilõpetanutel, niiöelda sädeinimestel, varasemast keerukam leida tööd, kus oleks end võimalik tõeliselt proovile panna ja arendada ning samas ka ühiskonnas olulisi muutusi luua," rääkis Kaire Kroos, Sihtasutus Noored Kooli tegevjuht. "Noored Kooli programm seda kõike võimaldab. Usume, et seeläbi saab Eesti rikkamaks paljude haridusest hoolivate tulevikuliidrite võrra," lisas ta.

Noored Kooli programmi käivitasid 2007. aasta veebruaris Heateo Sihtasutus ja Swedbank. Esimesel aastal kandideeris programmi 76 inimest, teisel aastal 115 ja kolmandal aastal 109 inimest. 2010. aasta valikuprotsessi valmistab Sihtasutus Noored Kooli ette kuni 150-200 kandidaadi jaoks.
Märkimisväärne huviliste kasvu tendents ilmnes ka Noored Kooli sõsarorganisatsioonide juures Suurbritannias ja USAs.

Lisainfot Noored Kooli programmi ja kandideerimise kohta leiavad huvilised koduleheküljelt www.nooredkooli.ee.

Sihtasutus Noored Kooli on ellu kutsutud selleks, et luua keskkond uute liidrite kujunemiseks, kes toovad positiivseid muutusi Eesti haridusse eri eluvaldkondades tegutsedes. Kaks aastat kestva Noored Kooli programmi osalejad läbivad õpetamis- ja juhtimisoskuste koolituse ning õpetavad samal ajal koolis iga oma õpilase arengu nimel. Programmi toetavad ligi paarkümmend organisatsiooni nii era-, avalikust kui kolmandast sektorist.
Praegu osalevad programmis 27 noort, alates möödunud aasta kevadest on programmil ka esimesed vilistlased.

Triin Noorkõiv, Sihtasutus Noored Kooli
Lisatud 10. veebruaril 2010

Esitades loengusarja Dublini ülikoolis, küsis Austria füüsik Erwin Schrödinger julge küsimuse "Mis on elu?" Nendes loengutes võrdles ta elu ja elu nähtusi mitteperioodilise kristalliga, järgides Austria traditsiooni elu eripärade põhjendamisel. Mõni aasta hiljem avaldas ta samanimelise raamatu, millest sai kohe bestseller. Siiski ei vastanud raamat pealkirjas esitatud küsimusele.

Teaduskohvikus otsivad sellele vanale küsimusele uusi lähenemisi Tartu Ülikooli füüsik prof Jaak Kikas ja Pittsburghi ülikooli filosoof prof Urich Krohs. Loengu käigus otsivad nad vastuseid küsimustele:
Kui tehniline süsteem, näiteks arvuti, suudab simuleerida elu (A-elu), kas see tähendab, et see on üks elu vorme?
Kui on olemas erinevus loodusliku organismi (B-elu) ja arvutimängu (A-elu) vahel, siis milline see erinevus on? Kas neil on erinevad funktsioonid?
Mida tähendab see kui me räägime organismide funktsioonidest ja (biokeemilistest) masinatest?
Loengule on teretulnud kõik huvilised. Loeng toimub sarjas “Elupilte kujutades”, mida korraldavad Tartu Ülikooli raamatukogu teaduskeskus ja AHHAA Teaduskeskus.

Info sarja teiste loengute kohta: http://www.utlib.ee/index.php?e_id=3&p_id2=62&p_id3=89

Professor Ulrich Krohs alustas õpinguid biokeemia alal Tübingeni ülikoolis ning sai diplomi 1989. aastal. Samal ajal õppis ta ka filosoofiat Aacheni tehnikakõrgkoolis, kus sai doktorikraadi 1994. aastal. Edasi töötas ta Hamburgi ülikooli filosoofiaosakonnas, keskendudes uurimistöös Platonile, modaalloogika teooriale ning eluteaduste filosoofiale. 2004. aastal sai ta habilitatsiooni ning uurimistoetuse tööks Konrad Lorenzi instituudis Altenbergis, Austrias. Ühtlasi oli ta ka Viini ülikooli külalisprofessor. 2008. aastal kutsus USA Pittsburghi ülikooli teadusfilosoofia keskus ta külalisuurijaks. 2009. aastast töötab ta Bielefeldi ülikooli filosoofia instituudis.

TÜ füüsika instituudi materjaliteaduste osakonna juhataja professor Jaak Kikas omandas doktorikraadi tahkiste füüsikas 1979. aastal. Tema teadustöö hõlmab optilise kõrgresolutsiooniga spektroskoopia korrastamata kuivainete (klaaside, polümeeride, molekulaarsete süsteemide jm), foto-indutseeritud muutusi tahkistes ja nende rakendused. Viimastel aastatel huvitub professor Kikas eelkõige nanomaailmast, mis pakub huvitavaid väljundeid biomeditsiinis ja füüsikas.

Tartu Ülikool
Lisatud 10. veebruaril 2010

Aasta algus on sobiv aeg vaadata maailmale uue pilguga. Et see ülesanne keeruliseks ei osutuks, tulevad appi Mart Juur ja Andrus Kivirähk. Sulesepad pole ju päris tavalised inimesed ning ehk annab nende arvamus meie pilgule värskust. Kohtumisõhtul tulebki jutuks, kuidas asju teisiti näha, kuidas kirjanik Eestis elab ja mida tähendab kirjanikele lugemisaasta.

Andrus Kivirähk on kirjanik, kes ei vaja tutvustamist. Ta on kirjutanud palju humoorikaid raamatuid, nende hulgas menukid „Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed“, „Rehepapp“ ja „Mees, kes teadis ussisõnu“. Lastele on kindlasti tuttavad Limpa ja Lotte seiklused. Palju meedia tähelepanu on saanud tema viimane lasteraamat „Kaka ja kevad“.

Mart Juurelt on ilmunud erinevaid raamatuid, nt huumorikogumik „Huumori kool“ ja luulekogu „Pane Eesti peale tagasi“. Samuti on ta meile tuttav teleekraanilt saatest „Ärapanija“, tema häält oleme kuulnud Raadio 2 saates „Rahva oma kaitse“, kus maailma üle arutletakse koos Andrus Kivirähkiga, ning tema kirjaridu oleme lugenud ka Postimehest.

Kohtumisõhtu teema „Mõni kirjanik võiks õpetada asju teisiti nägema“ on võetud Tallinna Keskraamatukogus 2009. aasta kevadel noorte lugejate seas läbi viidud kultuuriürituste küsitluse tulemustest.

Tallinna Keskraamatukogu
Lisatud 9. veebruaril 2010

Tööd tuleks saata või tuua 1. aprilliks 2010. a. aadressil:
Aianduse 4, Tartu 50110, ÕP. Paul Kunman.
Oodatud on must-valged originaaltööd formaadiga 210X297 (A4).
Tööde arv on piiramatu. Iga töö tagaküljele kirjutada oma nimi, perekonnanimi, kool, klass ja aadress.

NB! Parimatele auhinnad!
Töid ei tagastata, parematest töödest korraldatakse näitus.

Ivi Tigane, Tartu Kunstigümnaasium
Lisatud 9. veebruaril 2010 

Taustauuringu eesmärk on leida hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks õpetajamaterjale (käsikirju), samuti ideid õpetajamaterjalide koostamiseks.        

Programmi “Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine” üheks eesmärgiks on  leevendada erialase kirjanduse vähesust ja parandada HEV õppe kvaliteeti. Selleks koostatakse õpetajatele näidis- ja juhendmaterjale ning tõlgitakse välismaal avaldatud käsiraamatuid HEV õpilaste õppe alal. Koostatud materjalid tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks portaalis www.hev.edu.ee või jagatakse sihtgruppidele CD-del.

Programmi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Taotluste esitamise tähtaeg on 5. märts 2010.

Taotlusvormi leiab Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse koduleheküljelt www.ekk.edu.ee/uldinfo/avalik-teave/programmide-hanked 

Täiendav info: Epp Müil; tel: 7 350 613, epp.muil@ekk.edu.ee
või Kristiina Paist, tel: 7 350 714, kristiina.paist@ekk.edu.ee

Teate edastas: Reilika Kaasik Lisatud 9. veebruaril 2010